Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2021, Rapla Tsiviilasja number 2-20-13837 Tsiviilasi AB „Lietuvas draudimas“ (AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi M S vastu tekitatud kahju ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 831,44 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AB „Lietuvas draudimas“ ( reg nr 110051834, J.Basanaviciaus g 12, Vilnius, Leedu) AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu (reg nr 12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (4PS OÜ, xxxxx xx, xxxxxxxx, xxxxx xxxx, e-post:); kostja M S (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx x, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx); kostja lepingulised esindajad Minna-Maria Välb (DEAX Õigusbüroo OÜ, Järvevana tee 9, Tallinn, e-post: [email protected]) ja Ingrid Iter (DEAX Õigusbüroo OÜ, Järvevana tee 9, Tallinn, e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 14.04.2021 Resolutsioon 1.Jätta AB „Lietuvas draudimas“ (AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi M S vastu tekitatud kahju ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. 2.Jätta AB „Lietuvas draudimas“ (AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu) menetluskulud tema enda kanda. 3.Jätta M S menetluskulud AB „Lietuvas draudimas“ (AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda. 4.Välja mõista AB-lt „Lietuvas draudimas“ (AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu) menetluskulud 1947 eurot M S kasuks.
5.Välja mõista AB-lt „Lietuvas draudimas“ (AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu) viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses M S kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 768,81 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 23.09.2020 summas 1,18 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 24.09.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulud, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskuludelt alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Ford Mondeo (xxxxxx), kindlustus- poliisiga nr xxxxxxxxxx. Kindlustusvõtjaks on M K, kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. Sõiduki Ford Mondeo omanik on SEB Liising AS, vastutav kasutaja on M K. 27.06.2020 sai hageja teate kahjujuhtumist sõidukiga Ford. Kahjuteate kohaselt sõitis 25.06.2020 14-aastane K S jalgrattaga vastu sõidukit Ford. K S ema on M S (kostja). Sõidukil Ford said kahjustada tagumine luuk (luugil on täke), tagumine parempoolne tuli ning tule ümbrus. Sõidukile Ford otsasõitmise tulemusena sai jalgrattur K S vigastada. Liiklusõnnetuse sündmuskohale kutsuti kiirabi kes viis K S haiglasse kontrolli. Koos kiirabiga saabus sündmuskohale ka politsei. Liiklusõnnetus toimus 25.06.2020 ca kell 14:00, Kehtna vallas, Kaerepere teel, M kinnistult väljasõidu teel. Sõiduk Ford sai liiklusõnnetuse tulemusena kahjustada. RMW AS koostas sõiduki Ford remondiks kalkulatsiooni summas 968,82 eurot. RMW AS pildistas sõiduki Ford nähtavad kahjustused, fotod on lisatud hagiavaldusele. RMW AS parandas sõiduki Ford ning esitas hagejale remondiarve summas 968,81 eurot. Hageja hinnangul oli sõiduki remondimaksumus mõistlik. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel sõiduki Ford parandamise kulu summas 768,81 eurot, võttes remondiarvest maha kaskokindlustuse omavastutuse 200 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja, M K kanda. M K selgituse kohaselt hüvitas kostja talle omavastutuse summas 200 eurot. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja alaealine laps, K S. K S sõitis jalgrattaga mööda jalgrattateed ning ei pannud tähele peatee ees peatunud sõidukit, mille tagumine osa ulatus jalgrattateele. K S sõitis jalgrattaga otsa peatunud sõiduki Ford tagumist paremat nurka.
Jalgrattaga sõidukile Ford otsasõitmise tulemusena sai sõiduk Ford kahjustada. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. 3.Kostja kinnitab, et 25.06.2020 toimus õnnetus, kus kostja 13-aastane laps sõitis jalgrattaga vastu sõidukit, mis seisis osaliselt jalgratta- ja jalgteel. Hageja heidab kostjale ette õnnetuse tagajärjel sõidukile kahju tekitamist. Kostja selgitab, et tema õnnetuspaigal sõidukil peale tolmuste jälgede midagi ei märganud ja kahjusid ei fikseeritud. Vigastada sai tema laps ja kahjustada jalgratas. Hiljem nõudis sõiduki omanik kostjalt kaskokindlustuse omavastutuse hüvitamist. Soovides vältida vaidluse tekkimist, hüvitas kostja selle sõiduki omanikule. Sellega ei tunnista kostja hageja poolt nõutava kahju tekkimist sõidukile. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sõidukile oleks tekkinud selline kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Hageja on väidetava kahju tõendamiseks esitanud sõiduki omaniku kahjuteate kindlustusele, remondikalkulatsiooni koos fotodega sõidukist ja remondiarve. Kahjuteade kindlustusele on esitatud 27.06.2020. Teate kohaselt said õnnetuses kahjustada sõiduki tagumine tuli ja tule ümbrus ning luugile tekkis täke. Tegemist on sõiduki omaniku paljasõnalise väitega ja ei tõenda sõiduki kahjusid. Koostatud on remondikalkulatsioon, mille üheks osaks on 01.07.2020 tehtud fotod sõidukist. Fotodel on määrdunud ja vihmast märg sõiduk ning sellele peegelduvad erinevad varjud. Seetõttu on väga keeruline aru saada, missugused kahjustused sõidukil on. Fotodelt on näha mõra sõiduki tagatules, kuid ei ole võimalik tuvastada täket luugil ega kahjustusi tagatule ümbruses. Fotode leheküljel nr 3 paistab tagatule all tumedam koht, kuid ei ole aru saada, kas tegemist on värvikahjustuse või mustusega. Seetõttu on ainus fotodelt nähtav sõidukil esinev kahju mõra sõiduki tagatules. RMW AS 22.07.2020 remondiarve alusel nõuab hageja kostjalt lisaks tagatule maksumusele ka pleki- ja värvitööde ning nendega seotud kulude hüvitamist. Hageja ei ole selliste kahjustuste olemasolu sõidukil tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas sõiduki väidetavad kahjud tekkisid 25.06.2020 toimunud õnnetuse tagajärjel. Sõidukist on fotod tehtud 01.07.2020 ehk 6 päeva peale õnnetust. Nimetatud fotod ei näita, millises seisukorras oli sõiduk enne õnnetuse toimumist või vahetult peale õnnetuse toimumist. Sõiduk võis olla kahjustatud enne õnnetust või väidetav kahju võis tekkida ka 6 päeva jooksul peale õnnetust muust asjaolust tulenevalt. Samuti on remondikalkulatsioonis selgesõnaliselt märgitud, et kahju kuupäevaks on 01.07.2020, mitte aga 25.06.2020, mil toimus nõude aluseks olev õnnetusjuhtum. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja lepingu kohaselt hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Eeltoodust tulenevalt peab kindlustusandja igal üksikjuhul hindama, kas kahju tekkis kindlustusjuhtumi tõttu ja tegema kindlaks kahju suuruse. Käesoleval juhul puudub kindlustusel kahjude ülevaatuse akt, kus ekspert oleks andnud hinnangu, kas sõiduki väidetavad kahjud on põhjustatud 25.06.2020 toimunud õnnetuse tagajärjel. Kindlustus ei ole täitnud kahju kindlakstegemise kohustust, vaid on eeldanud, et kõik sõidukil väidetavalt esinevad kahjud on põhjustatud selles õnnetuses ning kindlustushüvitise välja maksnud. See aga ei tekita kostjale kohustust hüvitada kahjusid, mis ei ole tekkinud 25.06.2020 õnnetuse tagajärjel. Juhul, kui kohus siiski leiab, et õnnetuse tagajärjel tekkis sõidukile kahju ja kostja on kohustatud selle hüvitama, siis vaidleb kostja vastu kahju suurusele. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. RMW AS remondiarve nr A-4586 järgi oli Ford Mondeo tagatule maksumuseks 325 eurot + käibemaks (kokku 390 eurot), mis on ebamõistlikult kallis. Kostja võetud hinnapakkumise järgi on sellise tule maksumuseks 256,50 eurot. Kostja vaidleb vastu ka teiste tööde maksumusele, kuid kuna hageja ei ole esitanud tõendeid sõiduki teiste väidetavate kahjude kohta, ei saa kostja nende parandamise alternatiivset hinnapakkumist võtta. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud kahju hüvitama, taotleb kostja ka kahjuhüvitise vähendamist. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja on seisukohal, et õnnetus ei juhtunud kostja 13-aastase lapse tõttu, kes jalgrattateel sõites
osaliselt teel seisnud sõidukit ei märganud. Vähemalt osaliselt juhtus õnnetus sõidukijuhi tõttu, kelle sõiduk seisis tagumise osaga jalgratta tee peal. Kuna jalgrattatee oli katkendjoonega jagatud kaheks, pidi laps sõitma tee paremal pool. Lisas 3 toodud fotolt on näha, et sõiduk seisis nii, et hõivas peaaegu kogu tee poole, millel laps pidi sõitma. LS § 21 lg 2 punkti 6 kohaselt sõidukit ei tohi peatada ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal. Mõjuvat põhjust sõidukil seal seismiseks ei olnud, sest jalgrattatee ja peatee vahel on seismiseks piisavalt vaba ruumi, kus peatuda ja parempöörde võimalust oodata (lisa 4). Seega juhtus õnnetus sõidukijuhi liiklusseadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu ning ilma sõidukijuhi kohustuse rikkumiseta ei oleks väidetavat kahju tekkinud. Lisaks eelnevale tekkis väidetav kahju ohu tagajärjel, mille eest vastutab sõidukijuht. Kuna sõiduk on suurema ohu allikas, vastutab sõidukijuht ohu eest, mida sõiduki käitamine oma olemuse tõttu liikluses ja juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu kaasa toob. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7-13 leidnud, et ei ole välistatud, et mootorsõiduki käitamiseks VÕS § 1057 mõttes võib lugeda ka sõiduki teel seismist. Kostja on seisukohal, et suurema ohu allika risk realiseerub, kui sõiduk jääb ootamatult seisma keset teed kohas, kus ta seista ei tohiks. Kui sõidukijuht ei oleks jäänud jalgrattateel seisma, ei oleks sõidukile väidetavat kahju tekkinud. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja palub kohtul arvestada, et õnnetuses osales siiski 13-aastane laps, kes sai ka õnnetuses vigastada. Kostja laps sai peapõrutuse ja põlve vigastuse, tema esihammas sai kahjustada ja söömine oli lõua trauma tõttu häiritud. Lisaks kandis kostja kahju lapse jalgratta ja selle varustuse näol. Õnnetus toimus sõidukijuhi loodud ohu tagajärjel ja sõiduki omanikule väidetavalt tekkinud kahju oli vastava sõidukikindlustusega kaetud. Sellisel juhul ei peaks ka kindlustusandja saama nõuda kahju tekitajalt tagasi kogu tekitatud kahju. Hageja heidab kostjale ette õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui teoga kahjustati teise isiku asja. Kuna hageja ei ole tõendanud sõiduki kahjustamist õnnetuse tagajärjel, siis on väide teo õigusvastasuse eeldamisest ebaõige. Lisaks heidab hageja kostjale ette õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt on tegu õigusvastane kui isik põhjustas selle liiklusreeglite rikkumisega. Hageja hinnangul rikkus kostja laps LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1, kuna ei olnud liikluses piisavalt hoolikas ja ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidnud kõigest, mis võib kahjustada vara. Käesolevas asjas ei ole välja selgitatud, et õnnetus oleks juhtunud kostja lapse liiklusreeglite rikkumise tõttu, sest sõidukijuht oli oma tegevusega loonud ohtliku olukorra. Kostja on seisukohal, et kostja laps ei ole väidetava kahju tekitamises süüdi, kuna õnnetuse põhjustas sõidukijuht. Kostja laps sõitis jalgrattaga selleks ettenähtud jalgrattatee poolel. Vastu sõidukit sõitis laps, sest sõidukijuht ei olnud M kinnistult välja sõites hoolikas ja rikkus liiklusreegleid, seistes osaliselt jalgratta tee peal.
4.Tunnistaja M K ütlustest nähtub, et ta sõitis väravast välja ja jõudes ristmikule, tuli kurvi tagant auto vasakult poolt. Tunnistaja tahtis keerata paremale ja jäi ootama, kuni auto möödub ja ta saab pööret teha. Ta nägi tahavaatepeeglist, kui jalgratas lendas üle auto. Tunnistaja kuulis karjet ja läks välja, poiss istus maas. Tee, mida mööda tunnistaja sõitis, ületas jalgratta- ja jalgteed. Jalgrattur tuli nii palju eemalt, et tunnistaja jõudis ristmikule, siis kurvi tagant tuli auto ja tunnistaja mõtles, et mõistlikum on see auto mööda lasta ja siis minna. Jalgrattur tuli nii palju eemalt, kindlasti rohkem kui 5 m. Sellel hetkel, kui tunnistaja sõitis väravast välja, siis kurvi tagant veel autot ei tulnud. Jalgratas oli nii palju kaugemal, et seda tunnet ei olnud, et tunnistaja peab ta mööda laskma. Tunnistaja auto ülesõit ei takistanud jalgratast. Tunnistaja seisis seal piisavalt kaua ja ta jõudis tunnistajani ja sellega tunnistaja ei arvestanud. Tunnistaja sõiduki peatumine ei olnud ettekavatsetud. Tunnistaja peatus, et lasta vasakult liikuv auto mööda ja teha siis parempööre. Mööda maanteed, kuhu tunnistaja keerata tahtis, kulges parasjagu liiklus. Enne seda avariid oli sõiduk Ford kahjustamata. Samal päeval tunnistaja sõidukit remonditöökotta näitama ei läinud. Selle sama nädala jooksul, pigem 2-3 päeva hiljem läks
tunnistaja autot remonditöökotta näitama. Peale seda, kui oli jalgrattaga kokkupõrge, ja enne remonditöökotta minemist autoga midagi täiendavalt ei juhtunud. Tunnistaja kasutas sõidukit selles vahemikus. Tagumisel luugil oli näha ühte kahjustust. Politsei käis kohal ja vaatas seda. Remonditöökojas öeldi, et autol on tagumine tuli ka katki. Peale avariid seda ei nähtud. Avariipaigas oli näha lohistamise jälgi klaasil ja tagaluugil oli täke. Lohistamise jäljed olid tagumisel klaasil. Kaskokindlustuse 200 eurot maksis M S. Tunnistaja küsis seda temalt. Õnnetuse hetkel poiss tunnistas süüd ja tunnistaja ise leidis, et tema ise ei olnud süüdi. Kõigepealt tegi tunnistaja kahjuteate kindlustusandjale ja ta suunati remonditöökotta, et kahjusid ette näidata. Kohapeal märgati ühte täket ja kriimu. Tuleklaasikahjustus avastati remonditöökojas. Kahjustuste kirjeldamine peab olema tehtud peale seda, kui tunnistaja käis remonditöökojas, sest tuleklaasikahjustust ei avastanud tunnistaja, selle avastas remonditöötaja. Tunnistaja seda enne ei teadnud. Tunnistaja autot igapäevaselt tagant üle ei vaata, aga autol ei ole olnud mingisugust kontakti. Tunnistaja auto seisab vahel avalikus kohas või parklas, kus on juurdepääs kolmandatel isikutel. Tunnistaja pääseb oma õuealalt sõiduteele, kui sõidab väravast välja ja ületab kõnnitee ning kõnnitee ja sõidutee vahel on ala. Tunnistaja jõudis sõidu- ja kõnnitee vahelisele alale, auto tuli. Ta peatas auto ja ootas, et auto mööduks, et teha parempööre. Tunnistaja nägi poissi, kes tuli kaugelt. Sellel hetkel, kui tunnistaja nägi poissi, oli tunnistaja jaoks tee vaba ja ta tahtis teele sõita. Tunnistaja ei oleks jalgratturit kuidagi ohustanud, kuna ta oli siis piisavalt kaugel. Kui tunnistaja ületas kõnnitee, et hakata pööret tegema, siis tuli auto ja tunnistaja jäi seisma ja ootama. Ta ületas kõnnitee ja jõudis sõidutee ja kõnnitee vahel olevale alale. Väike osa autost jäi kõnni- ja jalgrattateele. Kui auto sellel alal seisab, siis on raske hinnata, kas natuke edasi sõites takistatakse sõiduteel olevat liiklust. 5.Tunnistaja T S ütlustest nähtub, et 715MRR Ford Mondeo remondikalkulatsioon kindlustusele on tehtud Cabase programmiga. Fotod on tunnistaja tehtud ja kalkulatsioon on tunnistaja koostatud. 01.juuli on kalkulatsiooni loomise kuupäev, alustatud on vähemalt 01.07.20, kui kannatanu tunnistaja juures käis autot näitamas. Kahjustunud oli parem välimine tagatuli ja sellest lähtuvalt hakkas tunnistaja kahjustusi ümberringi otsima. Stangel oli värvikahjustus ja tagaluugil oli mõlk. Kahjustatud olid stange, tagaluuk ja tagatuli. Välja tuli vahetada tagatuli, mis oli üks kallimaid asju, kuna seda saab ainult originaalvaruosana. Tuli taastada tagastange värv ja tagaluugi taastamine ja värvimine. Tagaluugi värvimistööd sai teha nii, et värviti ainult tagaluugi alaosa. Kahjustused kõik olid värsked. Kui on avarii, siis põhikoha ümbrusest otsitakse ka kõik teised kahjustused üles, mis on seotud selle sama õnnetusega. Tunnistaja on seda tööd üle 6 a teinud ja teab, kuidas need asjad võivad juhtuda, kui on mingis piikonnas kahjustus, siis on seal kindalasti veel mingeid lisakahjustusi. Tunnistaja sai aru, et oli toimunud kokkupõrge jalgratturiga. Tekkinud kahjustused olid põhimõtteliselt iseloomulikud nimetatud õnnetusele, sest olid lenkstangi kõrgusel. Oleks autoga kokku põrganud, siis oleks asi halvem olnud. Kahjustused olid sõiduki tagumises parempoolses nurgas kontsentreeritult ühes piirkonnas 0,5 m sees. Tagatuli, mis on tiival ja tagatuli, mis on luugil, need on kõrvuti ja tagatule nurgast, mis on tagaluugil umbes 50 cm kaugusel, oli luugi terava randi peal mõlk. Tagaluugi mõlk on näha fotol toimikus lk 19 pöördel alumisel fotol. Mõlk ei olnud suur. Mõlk on terava serva peal, siis sellega kaasnes värvikahjustus. Mõlk oli vaja välja tõmmata ja siis tuli detail üle värvida. Fotol on näha peegelduse koht. Stangel oli värvikahjustus olemas reaalselt. Ilma asjata midagi üle ei värvita. Kui tunnistaja kalkulatsiooni koostab, siis märgib kõik kahjustused kalkulatsiooni ja see kalkulatsioon tehakse Cabase programmiga, mida aktsepteerivad kõik Euroopa kindlustused. Seal on kokku lepitud ka hinnad, mida nad aktsepteerivad tööde puhul, mida tehakse, need on kindlad asjad. Kui see kalkulatsioon on Cabases valmis tehtud, siis tuleb vajutada nuppu „saada kindlustusandjale“. Kalkulatsioon läheb kindlustusandjale koos piltidega ja sealt tuleb välja, millised kahjustused olid, seal on kõik detailselt lahti kirjutatud, mis on vaja teha. Kui on vaja neid töid teha, siis järelikult ongi
kahju. Tunnistaja on kalkulatsiooni konkreetselt vormistanud: tagatule vahetus, tagastange värvimine, tagaluugi taastamine ja tagaluugi alaosa värvimine. Need asjad saab seal programmis kõik täpselt paika panna. Inimene oli saadetud autot näitama tunnistaja juurde kindlustuse poolt, siis see tähendab seda, et oli juhtunud õnnetus. Seletus oli see, et toimunud oli jalgrattaga kokkupõrge ja vigasused olid kõik ühes piirkonnas. Seda ei saa kontrollida, kas mõned vigastused võisid olla mitte sellest õnnetusest. See ei ole tunnistaja ülesanne seda kontrollida. Auto tuuakse tunnistaja juurde ja tema konkreetselt kontrollib seada piirkonda, kus on kahjustused ja selle alusel teeb remondikalkulatsiooni. Tunnistaja on võimeline eristama varasemaid vigastusi värsketest. Kõik need vigastused olid ühes piikonnas ja ei olnud mingit märki, et kuskil oleks tekkinud mingit roostet või tuli oleks läinud seest kollaseks, kui see oleks enne katki olnud. Kõik on spetsiifilised asjad, mille järgi tuvastada, kas vigastused on värsked või mitte. Vigastusi saab seostada ka välise jõu iseloomuga. Kui oleks olnud kokkupõrge autoga või mõne kõva esemega, siis oleks olnud vigastused suuremad. Praegusel hetkel olid mahedad kahjustused ehk ei saanud olla väga kõva objekt, mis autot kahjustas. Stange on kaitseraud. Need kahjustused, mis olid taga kaitseraual, ei saanud olla kulumisjäljed. Nii ei saa kuluda. See on üsna uus auto ja seal ei ole mingeid asju veel vahetatud. Tuled ja kõik asjad on originaalid. Ikkagi see konkreetne kriimustus e värvikahjustus oli tekkinud seoses sellega, et sinna nurka oli tabatud. Tunnistaja oleks kulumisest aru saanud. Kulumine on ühtlane ja kaootilised kriipsud. B-varuosa tagatuld ei ole sellele autole olemas. Tunnistaja võttis erinevaid hinnapakkumisi. On kaks varianti, kas ta kasutab otse auto margi esindust või on olemas ka teatud B-varuosa tarnijad, kes saavad tehasest otse ja parema hinnaga. Alati, kui tunnistaja paigaldab detaile, siis ta kõigepealt vaatab, kust ta saaks odavama variandi. Tunnistaja leidis originaalosa, aga mitte läbi esinduse. Kui on olemas kvaliteetne B-kategooria varuosa, siis võib ka seda kasutada, aga konkreetsele autole ei ole seda võimalik saada. Arve lehel 4 on värvitööd ja värvitööde kokkuvõte. R tähendab värvi. Kui on H, siis see on hajutusvärv, mida kasutatakse kõrvaldetailidel. Maksumus kujuneb vastavalt kokkuleppele. Neil on fikseeritud hinnad värvitöödele, keretöödele, plekitöödele ja samuti värvimaterjalidele. Need on määratud nende ja kindlustuse poolt läbirääkimise käigus ja need on sisestatud süsteemi. Need on fikseeritud hinnad ehk siis neid muuta ei saa. Värvitööde tariif on 65 eurot s.o materjalitariif. Värvimaterjali hind on 65 eurot ruutmeeter ja töid teostati 154. See tuli sellest, et kui oleks pandud täispind, siis oleks asi oluliselt kallimaks läinud. Siin on tagaluugi keskosa e värviti tagaluugi keskosa, mitte ülemist osa. Remonditud on veel stange ülaosa, mitte tervet detaili. Tuleb nii välja, et värvimaterjali hind kujuneb värvimaterjali tariif korda ruutmeeter. See, kuidas kujuneb lõpphind, seda arvutab programm, tunnistaja seda käsitsi ei arvuta. Tunnistaja sisestab detailid ja värvimisvajaduse ja edasi arvutab programm. Küsimuse arvutustulemuse kohta peab küsima programm Cabase koostajatelt. 6.Hageja õiguslik positsioon 18.11.2020 kohtuistungil tugines hageja teadmisel, mille kohaselt 25.06.20 toimunud avarii kohaks on jalgratta- ja jalgtee ristumine sõiduteega. See on ristmikuala. Jalgratta- ja jalgteel ei tohi sõidukid sõita liiklusseaduse järgi. Sõidukid liiklevad sõiduteel. Sõiduk ei sõitnud jalgratta- ja jalgteel. Sõiduk liikus sõiduteel, mis ristus jalgteega. Sõiduk ei paiknenud jalgratta- ja jalgteel. Seda ristmikuala, kus kaks teed, s.o jalgratta- ja jalgtee ristub sõiduteega, ei loeta jalgratta- ja jalgteeks, see on sõidutee osa. Vastasel korral ei tohiks sõiduk sealt üle sõita. Sõiduk ei tohi jalgratta- ja jalgteel sõita. See oli sõidutee. Autojuht ootas väljasõitu maanteele. Ta pidi andma teed maanteel sõitvale sõidukile. Tegemist ei olnud juurdesõiduteega. Tegemist oli tavalise sõiduteega. Sõidutee on sõidukiteleliikluseks ette nähtud teeosa. Hageja e-kirjast 17.09.2020 nähtub, et hageja väidab kostja esindajale, et ta ei nõustu sellega, et liiklusõnnetuse põhjustas sõidukijuht. Liiklusõnnetus ei toimunud jalgrattateel, vaid
sõiduteel. Sõidutee ja jalgrattatee küll ristuvad, kuid enne ristmikku on märk, mis lõpetab jalgrattatee kehtivuse. Jalgrattatee algab uuesti pärast sõidutee ületamist ja jalgrattatee algus on uuesti liiklusmärgiga tähistatud. Kirjale lisatud foto väidetavast õnnetuspaigast (tl 85 pöördel). 7.Vaatlusprotokolliga 14.04.21 loeb kohus tuvastatuks, et Kaereperes asuvalt xxxxxxx kinnistult pääseb mööda juurdesõiduteed sõiduteele, ületades jalgratta- ja jalgtee. Jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee vahel oleva juurdesõidutee on 6,8 m, mida kinnitab maa-ameti kaardi väljavõte. Tee andmise kohustus ei olnud liikluskorraldusvahenditega reguleeritud. Kohus leiab, et vaatlusprotokoll kummutab täielikult hageja 18.11.2020 kohtuistungil esitatud asjaolud, et avariikohaks on jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee ristumiskoht ja et kannatanu sõiduauto liikus sõiduteel, mis ristus jalgteega. Tunnistaja M.K ütlustega leidis tõendamist, et kui tema sõitis oma koduõuest jalgratta- ja jalgteele, oli jalgrattur rohkem kui 5 m kaugusel. Samuti leidis tuvastamist tunnistaja ütlustega, et kuna ta ei saanud koheselt teha parempööret vasakult poolt läheneva mootorsõiduki tõttu, pidi ta auto mööda laskmiseks enda juhitava auto peatama sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahelisel alal, kuid sõiduauto tagumine osa jäi jalgratta- ja jalgteele. Fotoga õnnetuspaigast 25.06.2020 (tl 46) loeb kohus tuvastatuks et paremalt poolt, kust lähenes jalgrattur, varjas autojuhi vaadet jalgratta- ja jalgteele kõrge hein, mille varjust välja sõites autojuht ei saanud ilma peatumata veenduda, et kergliiklustee kummastki suunast ei lähene liiklejaid. Fotoga õnnetuspaigast 25.06.2020 (tl 46) on tuvastamist leidnud, et sõiduauto tagumine osa hõivas kogu tee poole, millel laps pidi sõitma. Seega kohtuistungil on tuvastamist leidnud, et jalgrattur sõitis jalgratta- ja jalgteel suunaga Kaerepere aleviku poole oma sõidureas ning oli juurdesõiduteed mööda sõitvast ja jalgratta- ja jalgteed ületavast sõiduautost u 8 m kaugusel. Erialakirjanduse kohaselt on jalgratturi keskmine sõidukiirus 12 km/h, juhi reageerimiskiirus 1 sekund ning jalgratturi teekond 5m 1,5 sekundi jooksul, 7 m 2 sekundi jooksul ja 8m 2,4 sekundi jooksul. Kohus leiab, et jalgrattur, olles sõiduautost 8 m kaugusel, jõudis pidurdada, kuid mitte täielikult peatuda. Kuna sõiduauto sulges jalgratturile tee, jäädes seisma jalgratta- ja jalgteele, oli jalgratturi kokkupõrge autoga vältimatu. Jalgratturil puudus võimalus vältida sõiduautole otsasõitmist. 13-aastase lapse puhul on reageerimiskiirus 1 sekundist pikemgi. Sündmuskoha vaatlusel leidis tuvastamist, et sõiduautojuhil oli piisavalt ruumi peatada sõiduauto sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee vahelisel alal, mille pikkus on 6,8 m, kusjuures sõiduauto pikkus oli 4,8 m. Kohtu väidet illustreerib foto toimikulehel nr 47. Seega ei leidnud kohtuistungil tuvastamist tunnistaja M.K väide, et ta seisis autoga tükk aega, oodates parempöörde tegemist, enne kui jalgratas autoga kokku põrkas. Tunnistaja väide on vastuolus tema enda ütlustega. Autol ja lapsel sedastatud vigastuste raskus haakub tunnistaja väite selle osaga, mille kohaselt oli jalgrattur u 8 m kaugusel. Seega on välistatud tunnistaja väide, et auto seisis tükk aega, enne kui toimus jalgrattaga kokkupõrge. Kohus on veendunud, et autojuht teades, et sõidab sõiduteel ning nähes väravast välja sõites, et sõidutee on vaba, kuid mitte nähes kõrge heina tõttu lähenevat ratturit, mõtles, et lipsab jalgratturi eest läbi, kuid kuna vasakult poolt kurvist tuli auto, siis pidi peatuma ega kontrollinud, et peatas auto jalgratta- ja jalgteel, hõivates täielikult Kaerepere suunas viiva kergliiklustee parema poole, millel sõitis jalgrattur. Hageja väide, et ta ei sõitnud sõiduteele ligemale, kuna ei tahtnud ohustada sõiduteel sõitvat autot, ei ole põhjendatud argument vastuolu tõttu liiklusseadusega, sest samas ei tohtinud autojuht ohustada jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit. Samuti ei leidnud kohtuistungil kinnitust hageja väide, et jalgrattur võis sõidu ajal olla tähelepanematu ümbruse suhtes seoses nutitelefoni kasutamisega, kuna sündmuskohal 25.06.20 telefoni olemasolu ei ole tuvastatud. Telefoni olemasolu korral oleks see pidanud avarii tõttu kukkuma maha.
Hageja leiab, et jalgratturi süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõsikindlalt tõendamist leidnud Politsei- ja Piirivalveameti teatisega 24.11.2020. Teatisest nähtub, et patrullpolitseinikud ühtegi menetlustoimingut ei vormistanud, ühtegi mõõtmist ega fotot ei teinud. Politsei veendus, et süüteomenetluseks alust ei ole. Teatisest on üheselt arusaadav, et politseipatrull on esitanud asjaolud, mis tuginevad sõiduautojuhi (M.K) antud selgitustel. Antud tsiviilasja lahendamisel ei oma mingit tähtsust sellel, et 25.06.20 jalgrattur ja sõidukijuht olid ühisel arusaamisel liiklusõnnetuse põhjustes ja süüdlases. Laps (jalgrattur) oli 25.06.20 liiklusõnnetuse tõttu vigastatud ja šokis ning ta viidi kiirabiga sündmuskohalt ära. Sellises seisundis 13-aastase lapse arusaam liiklusõnnetuse põhjuste kohta ei ole kohtule siduv. Kohus nõustub kostjaga, et pigem laps tunnistas seda, mida täiskasvanud autojuht talle sisendas, s.o laps oli sunnitud kinnitama sõiduautojuhi nägemust liiklusõnnetusest. Seega Politsei- ja Piirivalveameti teatis kajastab sündmusi õnnetusjärgselt ning ei ole tõend, mille alusel õnnetuse põhjustaja saab üheselt kindlaks määrata. Samuti ei ole tsiviilasja lahendamisel mitte mingit tähtsust asjaolul, et kostja on tunnistajal hüvitanud osaliselt tekitatud kahju, sest kahju hüvitamine toimus siiski autojuhi poolt liiklusõnnetusele antud hinnangu mõjul. Liiklusõnnetuse toimumist ei näinud pealt ükski tunnistaja. 8.Kohus nõustub täielikult kostja seisukohtadega, et autojuht rikkus järgmisi liiklusseaduse sätteid: Autojuht rikkus LS § 17 lg-st 3 tulenevat tee andmise kohustust. LS § 17 lg 3 kohaselt peab parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 p 82 kohaselt on teega külgnev ala teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. EhS § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Tee, mida mööda autojuht sõitis, viis hoonete kompleksi ümber olevast aiast sõiduteeni. Aed ümber hoonete kompleksi on rajatis, mis on juhile teelt nähtav ning seega selleni viiv tee on juurdesõidutee. Tee andmise kohustus ei olnud liikluskorraldusvahenditega reguleeritud. Autojuht sõitis juurdesõiduteed mööda ja ületas jalgratta- ja jalgtee ning tulenevalt LS § 17 lg-st 3 pidi teele sõites andma teed igale liiklejale. LS § 2 p 81 järgi on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega kuulub ka jalgratta- ja jalgtee tee mõiste alla ning autojuhil oli jalgratta- ja jalgteele sõites tee andmise kohustus. Jalgrattateel peatumise keeld ning juurdesõiduteel sõites tee andmise kohustus on kehtestatud jalgratturite (ja ka jalakäijate) kaitseks. Nn kergliiklusteed rajataksegi selleks, et oleks tagatud liikluses nõrgemate kaitse. Autojuht rikkus LS § 17 lg 5 punktist 5 tulenevat tee andmise kohustust. LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. LS § 2 p 14 järgi on jalgratas vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. LS § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seega ka jalgratas on sõiduk ja kuna jalgratas lähenes autole paremalt, pidi autojuht ka tulenevalt LS § 17 lg 5 p-st 5 jalgratturile teed andma.
Autojuht rikkus LS § 14 lõigetest 2 ja 7 tulenevaid kohustusi. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 14 lg 7 kohaselt keegi ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Kui autojuht oleks olnud hoolikas, poleks ta jäänud jalgratta- ja jalgteele seisma, sest mingit vajadust selleks ei olnud. Piisavalt oli ruumi jätta auto seisma sõidutee ja jalgrattatee vahelisele alale. Jättes auto seisma osaliselt jalgrattateele, pidi juht aru saama, et sellega ta takistab liiklust jalgratta- ja jalgteel ning ohustab seal liiklejaid. Autojuht, kes elas jalgrattatee ääres, pidi teadma, et seda kergliiklusteed kasutatakse palju, sh laste poolt ning et oma tegevusega (olgu selleks siis tee andmise kohustuse rikkumine või auto seisma jätmine osaliselt jalgrattateel) ohustab ja takistab ta liiklust. Autojuht rikkus LS § 16 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kuna autojuht jäi seisma jalgratta- ja jalgteele, rikkus ta LS § 16 lg-t 1, takistades liiklejaid jalgratta- ja jalgteel ning luues sellega ohu jalgratta- ja jalgteel liiklejatele, kes ei pea eeldama, et teele tekib ootamatult takistus auto näol. Autot oli võimalik seisma jätta sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahelisel juurdepääsuteel nii, et see ei oleks takistanud ega ohustanud jalgratturit. 9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et õnnetus juhtus sõiduautojuhi liiklusseadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu ning ilma sõidukijuhi kohustuse rikkumiseta ei oleks väidetavat kahju tekkinud. Väidetav kahju tekkis ohu tagajärjel, mille eest vastutab sõiduautojuht. Kuna sõiduauto on suurema ohu allikas, vastutab sõiduautojuht ohu eest, mida sõiduauto käitamine oma olemuse tõttu liikluses ja juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu kaasa toob. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1053 lg 1 sätestab, et alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Kaido Saar (50607102014) ei põhjustanud 25.06.2020 liiklusõnnetust, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk Ford. Hagi ei kuulu rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 11.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja palub välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 1947 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 14,75 t ulatuses, tunnitasuga 110 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja leiab, et õigusabile kulutatud aeg on üle paisutatud. Riigikohus muutis 27.05.2020 tsiviilasjas nr 2-18-7550 varasemat seisukohta, asudes seisukohale, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud), on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (p 15). Kohus ei nõustu hageja etteheidetega. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad ja asjatundlikud. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on kostja taotlus igati mõistlik, seega põhjendatud. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja lepingulise esinduse kulud summa 1947 eurot ja viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.