X avaldus Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); Avaldja lepinguline esindaja: Stefani Isotamm (Investõigus OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik: Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu (registrikood 80167547, asukoht Valdeku tn 118–12, 11215 Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Margus Saulep (Eesti Korteriühistute Liit, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X avaldus Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistult välja X kasuks võlgnevus 5000 eurot. Menetluskulud
3.Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldaja tuvastas talle kuuluvas korteris aprillis 2017 akende ümbruse niiskuskahjustused ja hallituse. Avaldaja hinnangul on kahjustused seotud ühistu poolt 2016 aasta sügisel alustatud korterelamu fassaadi renoveerimisega, kuna renoveerimistööd venisid ebamõistlikult pikaks (sügisest 2016 kuni kevadeni 2017 oli fassaad avatud, vihmaveerennid olid eemaldatud jms) ja ühistu ei teostanud fassaaditöid piisava hoolsusega.
2.Avaldaja pöördus oma probleemiga ühistu poole, et viimane avaldajale kuuluvas korteris tekkinud kahjustused ise likvideeriks ja/või hüvitaks avaldajale tekkinud kahjude likvideerimise. Ühistu poolt saadetud ehitaja esindaja tuli avaldaja korterit üle vaatama alles 2017 aasta juuni lõpus. Ülevaatuse järgselt kinnitas ehitaja ühistule niiskuskahjustuse ja hallituse olemasolu ning ühistu ja ehitaja poolt otsustati, et avaldajale kuuluva korteri kahjud likvideeritakse. Vaatamata lubadustele ühistu poolt saadetud ehitaja ega ka ühistu ise kahjusid ei likvideerinud ega hüvitanud, kuid pidevalt anti uusi lubadusi seoses kahjude likvideerimisega.
3.Avaldajal leidis septembris 2017 ise remonttööde teostaja, kes hakkas kahjusid likvideerima. Avaldaja informeeris sellest ühistut koheselt, kui oli remonttööde teostaja leidnud, ning hakkas pidama ühistuga läbirääkimisi kulude hüvitamiseks. Avaldaja hinnangul ei oleks tema korteris tekkinud niiskus- ja hallituskahjustusi, kui ühistu ei oleks maja renoveerinud või ühistu oleks renoveerimistöid teostanud piisava hoolsusega (nt järginud ehitusprojektis ettenähtut ja katnud maja ümbritsenud tellingud katetega ja/või pidanud kinni tähtaegadest jms).
4.Avaldaja tellis enne remonttööde alustamist ekspertiisi, et tuvastada täiendavalt niiskus- ja hallituskahjustuste tekkimise põhjused, et saavutada korteris kahjude likvideerimisel maksimaalselt head tulemused. Avaldaja poolt tellitud ekspertiis tuvastas muuhulgas ehitusvigu ja puudusi ühistu poolt teostatavates fassaaditöödes, mis kinnitas avaldaja varasemaid kahtlusi, et ühistu poolt teostatavaid fassaaditöid ei tehtud hoolikalt.
5.27. septembri 2017 sõlmis avaldaja töövõtulepingu remonttööde teostajaga, mille kohaselt kahjustuste põhjuse (hallituse) likvideerimine ja teostatud tööd kokku maksid 5000 eurot. 12. oktoobril 2017 lõpetas avaldaja poolt valitud ehitaja avaldaja korteris tekkinud kahjustuste likvideerimistööd ja 16. oktoobril 2017 saatis avaldaja ühistule e-kirja teel vajalikud andmed remonttööde maksumuse hüvitamiseks.
6.Ebaõige on puudutatud isiku arusaam, et avaldaja nõude aegumine hakkas kulgema aprillist 2017, kui avaldaja sai teada kahjude tekkimisest. Septembris 2017 leppisid avaldaja ja puudutatud isik kokku, et avaldaja leiab ise kahjude likvideerimiseks remondifirma ja esitab seejärel kulude hüvitamiseks vajalikud andmed puudutatud isikule, kes kulud hüvitab.
7.Avaldaja omandas kõnealuse korteri, mis asub Valdeku 118 – xx, Tallinn aadressil, juba aastal 2006 ja kuni 2017 aastani ei esinenud avaldajale kuuluvas korteris mitte kunagi probleeme hallituse ja/või liigniiskusega. Niiskuskahjustused ja hallituse tuvastas avaldaja talle kuuluvas korteris esmakordselt 2017 aasta aprilli kuus. Peale kahjustuste avastamist püüdis avaldaja hallitust esialgu oma jõududega eemaldada jaemüügis olevate vahenditega ja kuivatada märgunud aknapõski puhuriga, kuid sellest ei olnud kasu ja hallitus ilmnes mõne aja möödudes uuesti ja uuesti.
8.Avaldaja on kohtule esitanud töövõtulepingu, mille avaldaja sõlmis 27.09.2017 Vurrel OÜ-ga, selle lepingu punktis 2.1. on loetelu töödest, mida oli vaja teostada likvideerimaks avaldaja korteri aknapaledel niiskus- ja hallituskahjustusi. Lisaks töödele on samas punktis ka kajastatud tööetappide maksumused. Avaldaja on seisukohal, et lepingus kajastatud tööd olid vajalikud nii niiskus- ja hallituskahjude likvideerimiseks kui ka selleks, et aknapaled oleksid niiskus- ja hallituskahjustuste eelses seisukorras. Avaldajale kuuluva korteri aknapaledel olid nii niiskus- kui hallituskahjud, mitte ainult hallitus ning, nagu nähtub ka avaldaja ja OÜ Vurrel
vahel sõlmitud töövõtulepingust, siis teostati lisaks hallituse tõrjele aknapalede demontaaž, aknapalede ehitus ja viimistlus jms.
9.Enne OÜ Ehituskonsult Grupp OÜ-d ja Vurrel OÜ-d käis korteris tekkinud hallitus- ja niiskuskahjustustega tutvumas nii puudutatud isik ise kui ka tema poolt saadetud ehitaja, viimane on ühistule ka kinnitanud, et avaldaja poolt kirjeldatud probleem on olemas ja antakse lubadus see likvideerida. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 5000 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldusest nähtuvalt tuvastas avaldaja talle kuuluvas Valdeku tn 118 korteris nr xx 2017. aasta aprillis akende ümbruse niiskuskahjustused ja hallituse. Avaldaja väidab, et kahjud tekkisid aastal 2016 alustatud korterelamu fassaadi renoveerimistööde tõttu. Arvestades, et avaldajale olid väidetavad kahjud teada juba aprillis 2017 ning avaldaja nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 alusel kolmeaastane aegumistähtaeg, aegus avaldaja nõue aprillis 2020.
11.Puudub vaidlus selles, et avaldaja on Valdeku tn 118 korteriomandi nr xx omanik (ühistu liige) ja puudutatud isik majandab Valdeku tn 118 korteriomanditeks jagatud kinnisasja. Sellist seadustest tulenevat seotust nii korteriomanike kui korteriomanike ja ühistu vahel tuleb käsitleda kui seadusest tulenevat võlaõigussuhet, mille puhul pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad KrtS-ist (enne 01.01.2018 KOS-ist ja KÜS-ist), AÕS kaasomanike suhteid reguleerivatest sätetest, MTÜS-ist jne ning reguleerimata osas ka VÕS-ist ja TsÜS-ist.
12.Avaldaja nõue ei ole kvalifitseeritav kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena. Ühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine. Juhul, kui ühistu rikub seadusest või põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Avaldaja on ühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt RKTKo 3-2-1-6-17, p 11). Samas osundas Riigikohus, et korteriomaniku nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks. Seega tuleb avaldaja ja puudutatud isiku võlasuhte raames tekkivate nõuete aegumisele kohaldada eelkõige TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
13.Vastavalt TsÜS 147 lg 2 algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeldades avaldaja väidete õigsust, oli avaldaja enda nõudest teadlik vähemalt aprillis 2017 ja avaldaja nõue on aegunud.
14.Avaldaja poolt on ka kõik kahjunõude eeldused tõendamata. Nõue ei ole selge, kuna avaldaja ei ole välja toonud ja tõendanud, millised tööd (tööde spetsifikatsioon) olid kahjude likvideerimiseks vajalikud, kuidas vajalikud tööd määratleti ega tõendanud, et kantud kulude puhul oli tegemist vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega.
15.Avaldaja nõue põhineb hallituskahjustuste likvideerimisel. 5000 euro puhul on tegemist ülepaisutatud summaga. Puudutatud isik ei pea hüvitama kulusid, mis on võrreldavad korteri kapitaalremondi kuluga või kulusid, mis on kantud hallituse likvideerimiseks vajalikele kuludele täiendavalt. Endist olukorda on võimalik taastada ehk hallituskahjustused kõrvaldada erinevate jaemüügis olevate lahustega, mille maksumus jääb ca kümnest eurost paarikümne euroni. Avaldaja esitatud töövõtulepingu osapoolteks on märgitud X ja Vurrel OÜ, lepingu sõlmimise kuupäevaks on fikseeritud 27.09.2017. Kahju suuruse tõendamisel antud leping tähendust ei oma. Vaba turu tingimustes võivad pooled mistahes summades kokku leppida, kuid see ei tähenda, et puudutatud isik peab selles ulatuses avaldaja nõudeid täitma. Avaldaja ei ole Vurrel OÜ hinnapakkumist ja sellega võrreldavaid pakkumisi esitanud, seega ei ole ka teada, kas lepingu hind vastas turuhindadele või mitte. Puudutatud isik vaidlustab töövõtulepingu usaldusvääruse. Avaldaja ei esitanud töövõtja poolt esitatud arveid, töö
üleandmise ja vastuvõtmise akti, lepingueelset kirjavahetust (nt hinnapakkumise küsimine ja hinnapakkumise edastamine), võimaldab järeldada, et leping on koostatud üksnes kohtumenetluse tarbeks.
16.Puudutatud isik leiab, et ta ei ole rikkunud kaasomandi eseme korrashoidmise kohustust. Avaldaja poolt on meelevaldne väita, et niiskus- või hallituskahjustused tekkisid renoveerimistööde tõttu. Kui niiskus ei pääse ruumist välja, kogunebki see kondenseerumise teel külmadele pindadele (nt akende ümbrus) ja sellel ei ole elamu renoveerimisega mingit seost. Avaldaja oleks korteriomanikuna saanud õhuvoolu liikuvusele ruumides suuremat tähelepanu pöörata ja seda võimalusel parandada.
17.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et niiskus- või hallituskahjud on sõltuvuses elamu renoveerimisega. Avaldaja küll oletab, millistel põhjustel võis hallitus tekkida, kuid enda väiteid avaldaja ei tõenda. Tõendamata on, et kahjud tekkisid ühistu hooletuse või mingi ehitustehnoloogilise probleemi tõttu või seetõttu, et ehitusprojekti ei järgitud ja see asjaolu tingis kahju. Seejuures ei ole avaldaja isegi seda väidet, et ehitusprojekti ei järgitud, tõendanud. Samuti on tõendamata tellingutega seonduva seos väidetud kahjuga. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
18.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku vastusega, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada.
19.Avaldaja esitas Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu vastu avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks seoses avaldaja omandis olevale Valdeku tn 118-xx korteriomandile elamu fassaadi remondi käigus tekkinud niiskuskahjustusega. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
20.Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et avaldaja on Valdeku tn 118-xx korteriomandi omanik ja puudutatud isik on Valdeku tn 118 elamut majandav korteriühistu. Avaldaja on esitanud nõude mõista puudutatud isikult välja 5000 eurot seoses elamu remonditööde käigus avaldaja korteriomandile tekkinud niiskuskahjustustega. Puudutatud isik vaidleb esitatud nõudele vastu.
21.Kohus märgib, et avalduse kohaselt on avaldajale tekkinud kahju, kuna avaldaja korteriomandi raames asuvad seinad (aknapõsed) on saanud elamu fassaadiremondi tagajärjel kahjustada. Kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lõikega 4 on hoone seinad kaasomandi ese. Riigikohus on lahendis nr 2-18-13649 p-s 17 asunud seisukohale, et korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel.
22.Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et avaldaja nõue on aegunud, mistõttu kohus analüüsib esmalt, kas avaldaja on esitanud oma nõude seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-6-17 p-s 11 väljendatust on korteriomaniku ja korteriühistu vaheline õigussuhe seadusest tulenev võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 mõttes, mistõttu kohaldub aegumise puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mis
sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-16 p-s 23 selgitanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks (vt ka Riigikohtu 17. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10, p 13).
23.Antud juhul ilmneb esitatud asjaoludest, et kahju tekitati 2017. aasta aprillis, kuid avaldaja on alles 09.10.2017 saanud raporti hallituse tekke põhjuste väljaselgitamise osas ning 12.10.2017 seisuga on avaldaja võtnud vastu kahju kõrvaldamise tööd ning tasunud 5000 eurot, mille hüvitamist avaldaja puudutatud isikult nõuab. Kohus leiab kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-16 väljendatud seisukohaga, et mõistlikult vajalik aega kahju tekitamisest selle hüvitamiseks hakkas kulgema pärast hallituse tekke ülevaatuse akti saamist ning kahju kõrvaldamise maksumuse selgumist 27.09.2017 töövõtulepingu alusel. Kohus on seisukohal, et seni, kuni avaldajale ei olnud teada, kui palju kahju kõrvaldamine maksab, ei olnud avaldajal võimalik puudutatud isikule ka konkreetses summas nõuet esitada. Võttes arvesse, et avaldaja on puudutatud isiku suhtes esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.08.2020, on kohus seisukohal, et avaldaja nõue ei ole aegunud ning kuulub sisuliselt läbi vaatamisele.
24.Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649 p-s 17 punktis 13 rõhutanud, et avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus on 22.03.2021 e-kirjas avaldajale selgitanud, et kõigi eeltoodud asjaolude esinemise tõendamise kohustus on avaldajal.
25.Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud eelviidatud eelduste esinemist. Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Kohus leiab, et puudutatud isiku kohustused tulenesid lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 2-18-13649 p-s 17 väljendatust KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-st 2, mille kohaselt on korteriühistul kohustus valitseda korteriomandite kaasomandi eset, s.o hoida kaasomandi eset kahjustuste eest. Antud asjas ilmneb, et 17.08.2016 sõlmiti puudutatud isiku ja ehitaja esindaja vahel ehitustööde töövõtuleping Valdeku tn 118 korterelamu renoveerimiseks (dtl 174-183). Renoveerimisel kasutatud ehitusprojekti punktist 4.4.2. tuleneb, et ehitustööde ajal tuleb tellingud katta kilede ja/või võrkudega, et vältida tööde teostamise ajal vihmavee ja otsese päikesekiirguse sattumist seinale. Tellingute kohale tuli rajada katus, et vältida vihmavee sattumist tööfrondile (dtl 201). Avaldaja esitatud fotodest (https://photos.app.goo.gl/u7T7kUmS9ZfxNMJp9) nähtub, et 2017-2017 talvel ei olnud tellingud kaetud kile ega võrguga, samuti polnud tellingute kohale rajatud katust, mis oleks takistanud vihmavee ja niiskuse seinale ja tööfrondile sattumist. Täiendavalt on ehitusprojekti punktis 4.4.1. sätestatud tingimus (dtl 201), et fassaaditöödel tuleb jälgida, et ööpäevane õhutemperatuur ei langeks töid teostataval frondil alla +5 kraadi. Võttes arvesse, et avaldaja esitatud fotodelt ilmneb, et töid on teostatud ka ajal, kui lumi oli maas, on ilmne, et temperatuur oli alla punktis 4.4.1 sätestatud tingimuse.
26.Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude ja tõenditega on tõendatud, et puudutatud isik on oma kohustust kaasomandi eseme korrashoidmiseks rikkunud, kuna puudutatud isik ei ole Valdeku tn 118 korterelamu renoveerimisel nõudnud ehitustöid teostanud ettevõttelt 17.08.2016 lepingus sätestatud tingimuste täitmist, millest tulenevalt on ülemäärane vesi ja niiskus pääsenud elamu fassaadile ligi. Samuti ilmneb Ehituskonsult Grupp asjatundja poolt koostatud ülevaatuse akti (dtl 64-68) punktist 3.3, et projektis ettenähtud sõlmele (Joonis nr. S-05), ei paigaldatud väljastpoolt auru läbilaskvat kilet (Folieband Outside) ega ka seestpoolt auru läbilaksvat kilet (Folieband Inside). Fassaadi poolt aknaraami ja aknapale vahele on pandud metallprofiil. Punktis 3.4. on leitud, et värskeõhuklappidele paigaldatud restid on valed, kuna sees olev klapp on pidevalt kinni ja ei lase värskel õhul ruumidesse tulla. Seega ei ole puudutatud isik nõudnud ehitustööde teostajalt nõuetekohaste tööde teostamist, mis tagaks ruumides piisava õhutuse. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, kuna just puudutatud isikul kui 17.08.2016 lepingu osapoolel oli kohustus nõuda lepingus sätestatud tingimuste täitmist ning kõigi tööde teostamist viisil, et need vastaksid vähemalt keskmisele kvaliteedile, samuti ei ole puudutatud isik toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1).
27.Avaldaja on tõendanud ka kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128). Nimelt ilmneb Valdeku tn 118 korterelamu renoveerimistöid teostanud ettevõtte Konvil OÜ projektijuhi 07.07.2017 e-kirjast (dtl 63), et 28.06.2017 oli avaldajale kuuluvas korteri nr xx ülevaatus ning ülevaatuse käigus tuli välja, et korteri aknapõsed hakkasid hallitama. Otsustati, et taastamise käigus likvideeritakse tekkinud kahju. Täiendavalt on Ehituskonsult Grupp asjatundja poolt toimunud avaldaja korteris 18.09.2017 läbivaatus hallituse tekke põhjuste väljaselgitamiseks. Ülevaatuse akti (dtl 64-68) punktis 3.2 on tuvastatud hallituse teke elutoa aknapaledel. Täiendavalt on punktis 3.3 tuvastatud, et projektis ettenähtud sõlmele (Joonis nr. S-05), ei paigaldatud väljastpoolt auru läbilaskvat kilet (Folieband Outside) ega ka seestpoolt auru läbilaksvat kilet (Folieband Inside). Fassaadi poolt aknaraami ja aknapale vahele on pandud metallprofiil. Punktis 3.4. on leitud, et värskeõhuklappidele paigaldatud restid on valed kuna sees olev klapp on pidevalt kinni ja ei lase värskel õhul ruumidesse tulla. Kokkuvõttes on punktis 4.1 asutud seisukohale, et hallituse tekkimise põhjus on puudulik ventilatsioon ruumides, kuna puudub värskeõhu juurdepääs läbi värskeõhuklappide. Hallituse teke aknapaledel viitab sellele, et aknaperimeetril teostatud hermetiseerimise tööd on teostatud ebakvaliteetselt – lindi puudumine, montaaživahu puudulik paigaldus.
28.Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et avaldajale kuuluvas korteris tekkis seoses elamu mittenõuetekohaste remonditöödega aknapaledele hallitus. Avaldaja on esitanud tõendina 27.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu Vurrel OÜ-ga (dtl 69-73), mille alusel avaldaja laskis tekkinud puudused kõrvaldada. Töövõtulepingust nähtuvalt teostas töövõtja järgmised tööd: kaitse kiled ja nende paigaldus 280 eurot, hallituse tõrje 500 eurot, aknapalede demontaaž 800 eurot, aknapalede ehitus 1117 eurot, ehitusjäätmete utiliseerimine 170 eurot, aknapalede viimistlus 848 eurot, aknalauad 132 eurot, aknalaudade paigaldus 180 eurot, materjalid 973 eurot; kokku summas 5000 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on eelviidatud tõenditega tõendanud kahju tekkimise ja selle suuruse, samuti on kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).
29.Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt toime pandud rikkumise ja avaldajal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus puudutud isik oleks täitnud oma kohustust ning nõudnud, et renoveerimistöid teostanud ettevõtte oleks järginud kõiki lepingus sätestatud tingimusi ning teostanud remonttöid nõuetekohaselt, ei oleks avaldaja elutoa aknapõskedele hallitust tekkinud ning avaldaja ei oleks pidanud laskma teha töid hallituse
kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 5000 eurot.
30.Seoses puudutatud isiku esitatud vastuväidetega märgib kohus järgmist. Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et avaldaja nõue on ebaselge, kuna ei ole aru saada, millistest asjaoludest tulenevalt on avaldajal tekkinud kahju just 5000 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõude kujunemine ja alus on selged, kuna avaldaja on esitanud tõendina 27.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu Vurrel OÜ-ga (dtl 69-73), millest ilmneb, millistele elementidele on vastav summa kulunud. Kohus leiab, et avaldaja väide, mille kohaselt oleks piisanud hallituse eemaldamiseks üksnes käsimüügis saadavatest vahenditest, mille hind on paarkümmend eurot, ei ole põhjendatud, kuna avaldajal oli õigus kasutada vahendeid, mis olid tarvilikud niiskusja hallituskahjude täielikuks eemaldamiseks ning samuti vajalike viimistlustööde läbiviimiseks. Kohus märgib, et avaldaja andis ka puudutatud isikule endale võimaluse organiseerida tekkinud kahjustuste likvideerimine, kuid puudutatud isik seda teha ei soovinud, mistõttu avaldajal oli õigus kasutada selleks enda äranägemise järgi valitud ettevõtet. Seoses puudutatud isiku väitega, et Vurrel OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping ei ole usaldusväärne tõend ning tuleks tähelepanuta jätta, on kohus seisukohal, et kohtul puudub alus lugeda kõnealune dokument ebausaldusväärseks. Nimelt on töövõtuleping mõlema osapoole allkirjastatud ning puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist ei ole Vurrel OÜ esindaja Q allkirjaga. Asjaolu, et Q on mõne teise dokumendi allkirjastamisel andnud veidi erineva allkirja, ei tõenda, et 27.09.2017 töövõtulepingul olev allkiri on võltsitud. Juhul, kui puudutatud isik soovis vaidlustada töövõtulepingule antud allkirjade ehtsuse, oleks puudutatud saanud esitada taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks, kuid seda puudutatud isik teinud ei ole. Samuti ei väära dokumendi asjakohasust väide, et äriregistri andmete kohaselt oli Vurrel OÜ põhitegevusala sanitaarseadmete ja ehitusmaterjalide hulgimüük. Kohus märgib, et ehitusmaterjalide müügiga tegeleval ettevõttel ei ole keelatud muuhulgas osutada ka remonttööde läbiviimise teenust. Eeltoodus tulenevalt on kohus seisukohal, et Vurrel OÜ-ga sõlmitud leping on asjakohane ja usaldusväärne tõend ning kohtul puudub alus selle tähelepanuta jätmiseks.
31.Puudutatud isik on täiendavaid väitnud, et avaldaja korterisse tekkis hallitus avaldaja enda tegevusetuse tagajärjel, kuna avaldaja ei taganud korteris piisavat tuulutust ja õhtuvahetust. Kohus leiab, et kõnealune väide on ümber lükatud Ehituskonsult Grupp asjatundja poolt koostatud ülevaatuse aktiga (dtl 64-68), mille punktis 3.3 on tuvastatud, et projektis ettenähtud sõlmele (Joonis nr. S-05) ei paigaldatud väljastpoolt auru läbilaskvat kilet (Folieband Outside) ega ka seestpoolt auru läbilaksvat kilet (Folieband Inside). Fassaadi poolt aknaraami ja aknapale vahele on pandud metallprofiil. Punktis 3.4. on leitud, et värskeõhuklappidele paigaldatud restid on valed, kuna sees olev klapp on pidevalt kinni ja ei lase värskel õhul ruumidesse tulla. Kokkuvõttes on punktis 4.1 asutud seisukohale, et hallituse tekkimise põhjus on puudulik ventilatsioon ruumides, kuna puudub värskeõhu juurdepääs läbi värskeõhuklappide. Hallituse teke aknapaledel viitab sellele, et aknaperimeetril teostatud hermetiseerimise tööd on teostatud ebakvaliteetselt – lindi puudumine, montaaživahu puudulik paigaldus. Kohus märgib, et eeltoodud tõendiga on tuvastamist leidnud, et hallituse põhjustasid elamu renoveerimisel puudulikult tehtud tööd, mitte avaldaja tegevus või tegevusetus. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited on seega põhjendamatud ning puudub alus avaldaja nõude rahuldamata jätmiseks.
32.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 järgi 5000 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus
leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna menetlus oli tingitud asjaolust, et puudutatud isik on jätnud alusetult avaldaja tehtud kulutused hüvitamata.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtulahendi tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtulahendi jõustumist.