Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-6-17 Tartu, 22. märts 2017 Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Aleksander Narusbeki hagi KÜ Paasik vastu kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-61893 Aleksander Narusbeki kassatsioonkaebus 2946 eurot 12 senti Hageja Aleksander Narusbek, esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja korteriühistu Paasik, esindaja juhatuse liige Tatjana Bakšejeva 6. märts 2017. a, kirjalik menetlus
kahjustamisest 2010. a-l toimunud küttesüsteemide rekonstrueerimistööde käigus ja vannitoa sisekliima tagamiseks sundventilatsiooni paigaldamise vajadusest (edaspidi teine nõue); 3) rõdu seinavärvi kahjustamisest. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 132 ja korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-le 1. 2. septembri 2014. a kohtuistungil loobus hageja rõduga seotud rahalisest nõudest.
sissenõutavaks vähemalt pärast kolme kuu möödumist küttekehade vahetustööde lõppemisest hageja korteris, st nõue muutus sissenõutavaks 17. detsembril 2010. Kuna hageja esitas kahju hüvitamise nõude alles 31. detsembril 2013, on see aegunud. Samas ei võimalda poolte senises menetluses esitatud väited ja tõendid järeldada, et vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seotud kahju hüvitamise nõue olnuks hagi esitamise hetkeks aegunud. Ka maakohtu otsus on selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuete kohaselt põhjendamata. Maakohus on seostanud kahjust teadasaamist kütteperioodi algusega ning leidnud, et puudused pidi hageja tuvastama 2010. a oktoobris. Seejuures on kohus mh sisuliselt tuginenud oletusele, et kui madalat keskmist õhutemperatuuri ja kõrgemat keskmist õhuniiskust oli võimalik hageja korteris tuvastada 2014. a oktoobris, oli see võimalik ka 2010. a oktoobris. Eluliselt ei ole usutav, et kõnealused siseviimistluse kahjustused hageja korteri vannitoas oleksid tekkinud (puuduliku kütte ja liigkõrge õhuniiskuse tagajärjel) kohe 2010.-2011. a sügis-talvise kütteperioodi esimestel kuudel. Seega ei võimalda asja materjalid järeldada, et kõnealune kahjunõue oleks sissenõutavaks muutunud enne 2010. a lõppu. Eelmärgitu ei välista nõude sissenõutavuse ja aegumise osas siiski maakohtu teistsuguseid õiguslikke järeldusi, kui kohus tuvastab asja uue läbivaatamise käigus uusi asjaolusid. Kuivõrd aegumise vastuväitele on tuginenud kostja, peaks tema TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes primaarselt tõendama selle vastuväite aluseks olevaid asjaolusid, sh kahjunõude sissenõutavust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kooskõlas eeltooduga võtta põhjendatud seisukoht, kas hageja VÕS § 115 lg-le 1 tuginev kahju hüvitamise nõue (st korteri vannitoa lae kahjustamise ja vannitoa sisekliima tagamisega seotud kahju hüvitamise nõue) on aegunud. Kui maakohus leiab, et kõnealune kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle lahendama. Vastuseks hageja väidetele märkis ringkonnakohus täiendavalt, et kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust TsÜS § 146 lg-s 2 või 4 sätestatud aegumistähtaja kohaldamiseks. Hageja nõue kostja vastu ei ole ehitise töövõtulepingust ega ehitise müügilepingust tulenev nõue TsÜS § 146 lg 2 mõttes. Samuti ei ole asja materjalide põhjal tuvastatav kostja tahtlus oma kohustuste väidetaval rikkumisel (TsÜS § 146 lg 4). Hageja apellatsioonkaebuses esitatud muud väited ei puuduta nõuete aegumist ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
sai hinnapakkumise remonttööde kohta ehk detsembris 2013, mitte siseviimistluse kahjustamisest teadasaamisest. Tegemist võib olla ka tahtliku rikkumisega. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on mõistlik aeg vaid kolm kuud. Kohtud oleksid pidanud omal algatusel tuvastama tehingu vastuolu heade kommetega, sest korrapäraselt toimiv endine ehitusjärgne küttesüsteem demonteeriti pettuse mõjul ning suur ehitustöö tehti ilma projektita.
hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.