Rita Holmi hagi Krista Toompalu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Krista Toompalu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Krista Toompalu (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Vastustaja (hageja): Rita Holm (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. veebruari 2021 otsus kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Krista Toompalult Rita Holmi kasuks välja menetluskulude katteks 1397 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 12. veebruari 2021 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.2.Välja mõista Krista Toompalult Rita Holmi kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
3.3.Välja mõista Krista Toompalult Rita Holmi kasuks viivis alates 13. aprillist 2020 kuni põhinõude 300 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.6.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Krista Toompalult välja Rita Holmi kasuks menetluskulud 1397 eurot.
3.7.Kohustada Krista Toompalu tasuma Rita Holmile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1397 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni
3.8.Jätta rahuldamata Rita Holmi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1930 euro 26 sendi osas.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Krista Toompalu kanda.
5.Välja mõista Krista Toompalult Rita Holmi kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 240 eurot.
6.Välja mõista Krista Toompalult Rita Holmi kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 240 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rita Holm (hageja) esitas 13. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi Krista Toompalu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise hüvitiselt seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebook „EKRE Sõprade Klubi“ grupis 16. oktoobril 2018 A.A. poolt jagatud artikli juurde alljärgneva kommentaari:
„See eit on arengupeetusega....lasteaias ja seksikasvatus... iga asi peab olema omal õigel ajal....veel mingi unnutamine, soomekeelne värdsõna jälle vaja meile ka siia vedada, koos siis laste eneserahuldamisega (mis pole jah olematu ega võimatu meilgi), aga no jätke lasteaialapsed ikka sellest mängust veel välja. Soomes on see p....dus ja muu solk ja igapäevane juba, see ei pea nii olema Eestis.“ Väljendiga „eit on arengupeetusega“ kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamises. Kostja on rikkunud hageja au ja väärikust. Eeltõendamismenetluse raames tuvastati, et eelnimetatud kommentaar kirjutati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Sõna „eit“ ei ole solvav ega vulgaarne väljend, vaid selle sõnaga tähistatakse vanemat naisterahvast. Kostja on avaldanud kommentaari kaudu oma arvamust ja see ei saanud olla hagejale üllatuslik ega solvav. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas on mõistlikult võimalik, et kostja lühike kommentaar Facebook grupis on põhjustanud olulisi ebamugavusi, negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 12. veebruari 2021 otsusega hagi (resolutsiooni p 1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot (p 2) ning viivise alates
13.aprillist 2020 kuni põhinõude 300 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 3). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (p 4). Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt (p 5) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1861 eurot (p 6) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 7). Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõude osas kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ning VÕS § 1046 lg-ga 1. Viidatud sätetest tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiliste andmete või ebakohase väärtushinnangu avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja avaldas Facebook grupis „EKRE Sõprade Klubi“
16.oktoobril 2018 A.A. postituse juures kommentaari, milles kirjutas muuhulgas: „See eit on arengupeetusega“. Ka ei ole vaidlust selles, et nimetatud grupp on kinnine (seda saavad lugeda üksnes grupi liikmed) ning grupis oli umbes 7500 liiget. Maakohus nõustus hagejaga, et sõnapaari „eit“ ja „arengupeetus“ tuleb käsitada koos. Kuigi „arengupeetus“ tähendab arengu aeglustumist või pidurdumist, mahajäämust arengust, mis on tihedalt seotud meditsiinilise kategooriaga ja mida on võimalik kohtumenetluses tuvastada, siis arvestades väljendi avaldamise konteksti, kus väljendit ei kasutatud seoses mingi konkreetse meditsiinilise mõistega või taustaga ning kommentaari lugejate sihtgrupiks ei olnud meditsiiniga seotud isikud, tuleb väljendit „arengupeetus“ käesoleval juhul käsitada koos sõnaga „eit“ väärtushinnanguna. Maakohtu hinnangul on kostja sõnapaariga „arengupeetusega eit“ üheselt arusaadavalt pidanud silmas hageja isikut.
Maakohus oli seisukohal, et kostja poolt avaldatud kommentaar hageja seksuaalkasvatusmeetodi kohta ei ole proportsionaalne võrreldes kannatanu teoga. Ebasündsas vormis esitatud arvamus ei ole adekvaatne ega lubatav reaktsioon ka siis, kui tegemist on kostja arvates tavatu seksuaalkasvatusmeetodiga väikeste laste suhtes. Maakohtu arvates ei olnud kostjal mõistlikku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne, halvustav ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav. Maakohus leidis, et hageja kohta kasutatud väljend „arengupeetusega eit“ on selgelt ebakohane väljendusviis ning selliselt väärtushinnanguna põhjendamatu. Kostja on teotanud hageja au ja head nime ebasündsas vormis. Maakohus oli seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostja teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Antud juhul ei ole hageja esitanud selliseid asjaolusid, millest järelduksid üksnes kostja kommentaarist põhjustatuna olulised muutused hageja elukorralduses või suhetes teiste isikutega, samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustada tulenevalt kostja kommentaarist. Hageja on kohtuistungil möönnud, et talle tekkinud kahjulikud mõjutused on tingitud paljude kommenteerijate avalduste koostoime tagajärjel, milles kostjal oli kindlasti oma panus. Maakohtul ei ole alust kahelda hageja väites, et ta on pidanud oma tegevusvaldkonda muutma ning ei tegele praegu laste vabaharidusliku koolitusega, samuti on usutav, et hageja tööalase ümberorienteerumise põhjuseks on muuhulgas ilmselt hageja tegevuse kohta sotsiaalmeedias ulatuslikult avaldatud negatiivsed ja osaliselt solvavad kommentaarid. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Arvestades kostja rikkumise ulatust ja intensiivsust, leidis maakohus, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot. VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks puuduvad alused.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse ja suuruse osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud osaliselt hageja kanda või alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud käsitlemata kostja kehva majandusliku seisundi, mis on oluline kulude väljamõistmisel. Kostja on töötu, samuti on kostja ülalpidamisel alaealine laps. Kostja on oma kehva tervisliku seisundi osas esitanud tõendi kohtule. Kostjal on diagnoositud X ja X. Kohaldamisele kuulub TsMS § 162 lg 4. Kohaldamisele kuulub ka TsMS § 163 lg 2. Kostja pakkus kohtuväliselt hagejale muuhulgas ka tekkinud menetluskulude hüvitamist, millega hageja ei nõustunud. Kostja oli valmis laenama lähedastelt raha, et katta menetluskulud. Maakohus ei ole võtnud piisavalt arvesse kostja püüdlusi asja kohtuväliselt vabandusega lahendada. Hageja ei rahuldunud vabanduse, pakutud hüvitise suuruse ja kaetavate menetluskuludega. Eeltooduga tekitas hageja endale ise oluliselt suuremaid kulusid, mis on äärmiselt ebaõiglane kostja suhtes, kes püüdis asja kohtuväliselt lahendada. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka hageja pahatahtlikkust, menetluse keerukust, kestvust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras. Au teotava kaasuse
puhul, kus kostja on võtnud maha kommentaari juba enne hageja pöördumist, vabandanud (hageja jättis mh vabanduse lihtsalt tähelepanuta), pakkunud kohtuväliselt mittevaralise kahju hüvitist summas 500 eurot ja menetluskulude katmist, ei ole õige, et nüüd jäävad lisaks mittevaralisele kahjule ja kohtuvälistele kuludele ka menetluskulud hageja kanda. Oluline aspekt on ka see, et kostja mõistis täielikult oma tegu ja vabandas siiralt hageja ees. Seega tuleks osa kostja kulusid jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1397 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4-7). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et praegusel juhul esinevad TsMS § 162 lg-s 4 toodud erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu
26.jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Praegu ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid, mh ei viita kohtukulude kostjalt väljamõistmise äärmisele ebaõiglusele või ebamõistlikkusele kostja selgitused ja asjaolu, et kostja on töötu ning tema tervislik seisund on halb. Asjaolu, et kostja vabandas hageja ees, on maakohus arvestanud mittevaralise hüvitise suuruse määramisel. Maakohus on selgitanud, et kohus ei pea 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist põhjendatuks arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust ja kostja käitumist pärast rikkumist. Järelikult on maakohus hüvitise suuruse määramisel arvestanud kostja vabandusega ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks seetõttu, et kostja kahetseb oma tegu, jätta menetluskulusid poolte endi kanda.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kohaldamisele ei kuulu ka TsMS § 163 lg 2. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks
menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). Maakohus leidis põhjendatult, et hageja oli õigustatud esitama hagi kostja vastu, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet hüvitise suuruse osas kohtuväliselt. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, paludes kohtul kostjalt välja mõista õiglase hüvitise oma äranägemisel. Maakohus rahuldas hagi, leides, et hageja isikuõigusi on rikutud, ning mõistis kostjalt oma äranägemisel välja rahasumma. Eeltoodust tuleneb, et TsMS § 163, mis sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, asjas ei kohaldu, sest asjas ei saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et hageja isikuõigusi oli rikutud ja kostjal tuli isikuõiguste rikkumise tõttu hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju, tuli asjas kohaldada TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti leidnud, et TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust.
10.Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 8 tunni ulatuses, summas 1536 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei olnud keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega. Nõude aluseks olev õiguslik regulatsioon ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäära keeruline. Samuti ei ole asja materjalid tavapärasest mahukamad. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esitanud hagiavalduse, arvamuse kostja vastusele, osalenud kohtuistungil ning koostanud menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse koostamisele võis hageja esindajal kuluda 2 tundi, kostja vastusele arvamuse koostamisele 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamisele 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Kohtistungil osalemise aeg 1 h ja 45 minutit on põhjendatud. Kokku kulus hageja esindajal õigustoimingutele 5 h ja 35 minutit, s.o 1072 eurot (5 h 35 min x 192, käibemaksuga). Riigilõiv summas 325 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1397 eurot ja viivised menetluskuludelt. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ja teeb selles osas uue otsuse.
11.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude suuruse osas, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja 19. aprilli 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 421 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot koos käibemaksuga on mõistliku suurusega.
Taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusabiteenust 2 h 20 minuti ulatuses (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit). Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud sisuliselt kaks menetlusdokumenti, s.o vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et selles menetlusdokumendis on korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, sh on vaidluse kese apellatsioonimenetluses kahenenud, on põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest (sh apellatsioonkaebusega tutvumine) 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on 20 minutit. Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud 19. aprilli 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on seega 240 eurot (1,2 h x 180 eurot koos käibemaksuga). See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.