Võlaõigus

Finance

Group

kasuks

on

õigus

esitada

tagaseljaotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud lepingud: Kliendileping nr XXX. T AS ja kostja sõlmisid 01.07.2021 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid T AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Liitumisleping. T AS ja kostja sõlmisid 01.07.2021 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe. Sama liitumislepingu alusel sõlmisid T AS ja kostja 28.09.2022 liitumislepingu lisa, mille alusel kostja soetas seadme OnePlus 10 Pro 5G, IMEI XXX maksumusega 899,00 eurot. T AS ja kostja sõlmisid 27.02.2022 järelmaksuleping seadmete Samsung Galaxy Z Fold3 5G 256 GB must ja Samsung Galaxy S21 5G 256 GB roosa ostmiseks, mille netohind on 2468,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,9% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,99%, mille arvutamise aluseks oli krediidi summa 2468,00 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 48 kuud ja intress 21,90% aastas. Krediidi kogukulu 3739,22 eurot. T AS tegi otsuse laenutaotluses esitatud andmete põhjal. Kostja on taotlust esitades kinnitanud taotluses esitatud andmete õigsust. Taotluses on kostja oma sissetulekuks märkinud 3000 eurot, igakuised kohustused puudusid. XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks kujunes 61,74 eurot kuus. T AS ja kostja sõlmisid 27.02.2022 seadmekindlustuslepingud seadmete Samsung Galaxy S21 5G 128 GB roosa ja Samsung Galaxy Z Fold3 5G 256 GB must kindlustamiseks. Lepingute alusel seadme Samsung Galaxy S21 5G 128 GB roosa kindlustusmakse ühes kuus 10,90 eurot ja Samsung Galaxy Z Fold3 5G 256 GB must kindlustusmakse ühes kuus 14,90 eurot. T AS ja kostja sõlmisid 28.09.2022 seadmekindlustuslepingu seadme OnePlus 10 Pro 5G kindlustamiseks. Kostja sai teenuselt soodustust, esimesed kaks kuud tasuta ehk 0,00 eurot kuni 27.11.2022. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20221018184595, 20221118572364, 20221219089665, 20230120471365, 20230221224032, 02202301078373. Arvel nr 20221018184595 kajastuv laekumine summas 123,30 eurot on arvestatud 30.09.2022 arve summa 123.30 eurot katteks. Kostja arveid tasunud ei ole. Kostjal on põhivõlgnevus kokku 3388,12 eurot, millest 981,07 eurot mobiilsete teenuste eest, 2245,00 eurot järelmaksulepingust tulenevate osamaksete eest, 162,05 eurot lisateenuste eest. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus summas 159,74 eurot. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 8. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. T AS järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 2091,74 eurot, nagu kajastub arvel nr 02202301078373. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele 313,00 eurot (4 x 78,25) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 2404,74 eurot (2091,74 + 313,00). Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 159,74 eurot (40,97+40,29+39,59+38,89). Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega 2245,00 eurot (2404,74-159,74). Nõude loovutamisest teatati kostjale (nõude loovutamine 13.11.2024). Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3388,12 eurot, intressivõlgnevus 159,74 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2353,82 eurot; viivised alates 4.06.2025 kuni põhinõude summas 3388,12 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 31,5% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 630,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. T AS ja kostja sõlmisid 27.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille krediidi kulukuse määr on 23,99%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 3) ja dokumendi koopia (Lisa 3). Kostja on oma sissetulekuks märkinud 3000 eurot, igauised kohustused puudusid. XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks kujunes 61,74 eurot kuus. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste summade määramisel on tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest lähtutud konservatiivsuse põhimõttest ning arvestatud kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga, jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestatud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu teenindamiseks arvutatati kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning sealjuures arvestati mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Hageja selgituste järgi ei saa lõplik krediidisumma ületada eelarvutatud indikatiivset standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad krediidiotsused. Hagis väljatoodud ning hageja esitatud tõenditele tuginedes võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksegatega lepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot ja esindustasu 527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 h, 169 eur/h summas 527 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 300 eurot (3*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 950 eurot (630+300+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.