Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
10. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-4131
Tsiviilasi
OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri hagi Kerli Koemetsa vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 24. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kerli Koemetsa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Kerli Koemets (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Birje Kalmus Hageja: OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis; rk: 12731045) pankrotihaldur Indrek Naur Esialgne hageja: PLACET GROUP OÜ (rk: 11198910), esindaja Marjana Hiie
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kuna asjas ei esine TsMS § 168 lg-test 3–5 tulenevaid aluseid, tuleks TsMS § 168 lg 2 järgides jätta menetluskulud hageja PLACET GROUP OÜ kanda. Kohtu hinnangul ei ole see aga mõistlik ega õiglane. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-154-09 leidnud, et olukorras, kus hagi läbivaatamata jätmine on tingitud asjaolust, mida hageja ei saanud mõjutada, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel. Nimetatud Riigikohtu lahendis on käsitletud olukorda, kus menetluskulude jätmine hageja kanda oleks asjaoludest tulenevalt ebaõiglane. Hagi on esitatud tuginedes TMS § 188 lg-le 1, mis sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Menetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et tehingu eest ei ole tõendatud ostuhinna ulatuses makse tegemine OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) arvelduskontole ega sularahas, laekumist ei nähtu ka OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) raamatupidamisest. Seega ei saanud makse hüpoteegipidajale toimuda kostja tasutud ostuhinna arvelt, kuivõrd vastav makse on teostatud OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) arvelduskontolt ja mitte selleks sinna kantud vahenditest. Arvestades, et tehing on sõlmitud kostja jaoks soodsatel ja võlausaldajaid kahjustavatel tingimustel vähem kui kaks aastat enne hagi esitamist, oleks tegemist tagasivõidetava tehinguga. Kuna menetlusliku olukorra tõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata, ei hinda kohus tagasivõitmise tingimusi sisuliselt. Seega hageja pöördus kohtu poole oma seadusest tulenevate õiguste kaitseks ning ta ei saanud mõjutada OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri otsust asja menetluse jätkamise osas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
tegemist välja kuulutatud pankrot. Kostjal on õigustatud ootus nõude läbivaatamata jätmisel kulude hüvitamisele.
väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane, on kohtu otsustada, kas kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt on põhjendatud. Maakohus on põhjendanud, miks on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses mitte esialgse hageja, vaid poolte endi kanda. Seejuures on maakohus rõhutanud, et hageja ei saanud mõjutada pankrotihalduri otsustust menetluse jätkamise või mittejätkamise osas. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et TsMS §-s 168 sätestatud menetluskulude jaotusele kohaldub ka TsMS § 162 lg 4 (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12). TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega toetab ka TsMS § 162 lg-s 4 sätestatu maakohtu põhjendatud seisukohta, et K. Koemetsa kui kostja II menetluskulude väljamõistmine esialgselt hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.