lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-4131/24

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-4131/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PLACET GROUP OÜ11198910

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-4131

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri ja Kerli Koemetsa vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3125 eurot 53 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. aprilli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Placet Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Placet Group OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Marjana Hiie Vastustajad: Kostja I: OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Naur Kostja II: Kerli Koemets (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Birje Kalmus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. aprilli 2020 otsus ja saata Placet Group OÜ hagi OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri ja Kerli Koemetsa vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Placet Group OÜ (hageja) esitas 18. märtsil 2019 hagi OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis; kostja I) ja Kerli Koemetsa (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 9. juuli 2018 tehing, millega kostja I võõrandas kinnistu registriosa nr-ga 11611750 kostjale II ning asendada kohtuotsusega kostja I ja kostja II tahteavaldused kostja I sissekandmiseks kinnisasja registriosa nr-ga 11611750 omanikuna. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja OÜ Ortunc Fikretbey (end Meritus Infra OÜ)
8.mail 2018 laenulepingu nr 1805082932 2000 euro laenamiseks ning käenduslepingu A.A.ga. Kostja I ega A.A. ei asunud lepingut täitma, mistõttu hageja üles lepingu üles 22. augustil 2018. Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-18-118016 kohustati kostjat I tasuma hagejale 3 125 eurot 53 senti. 11. detsembril 2018 edastas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Elin Vilippusele. Täitemenetluses puuduvad laekumised võlgnevuse katteks. Kostja I on 9. juulil 2018 võõrandanud kinnistu nr 11611750 kostjale II. Arvestades, et vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise kokkulepe sõlmiti 9. juulil 2018 ning täitemenetlus algatati
11.detsembril 2018, kehtib käesoleval juhul eeldus, et kostja II teadis, et kinnistu võõrandamine kahjustab teise võlausaldaja huvisid. Samuti annab asjaolu, et kostja I osanik vahetus päev pärast asjaõiguslepingu sõlmimist, alust arvata, et kostja I endine osanik tegutses selgelt võlausaldajate huvisid kahjustavalt. Tagasivõitmise eeldused on täidetud, sest täitemenetluses puuduvad laekumised ning arvestades, et kostja I on käesolevaks ajaks selgelt varatu, puudub võimalus, et hageja nõue ilma vara tagasivõitmiseta täidetakse. Kinnistu müüdi alla turuhinna, sest kinnistut müüdi elamumaana hinnaga 8 000 - 10 000 eurot. Kuna ehituskeeluvöönd ei ulatu vaidlusaluse kinnistuni, siis ei oma piiranguvöönd kinnistu turuväärtusele suurt mõju. Pealegi ei ole tõendatud, et kostja II oleks vaidlusaluse kinnistu omandamise eest lepingus märgitud summa tasunud.
2.Kostja I suhtes kuulutas Harju Maakohus 23. jaanuari 2020 määrusega välja pankroti. Pankrotihaldur I. Naur võttis 20. veebruari 2020 seisukohas hagi õigeks. Vastuse kohaselt kahjustati tehinguga võlausaldajate huve, sest kostja I pangaarvelt ei nähtu laekumist kinnistu eest.
3.Kostja II palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud kinnistu müüki alla turuhinna ega võlausaldajate huvide kahjustamist. Kostja II on ostnud maatulundusmaa, mille hind vastas turuhinnale. Ehituslikud piirangud ning investeeringuid vajav maaparandussüsteemi võrgu osa kujundasid kinnistu turuhinna tehingu tegemise ajal. Kostja II ei teadnud tehingu tegemisel, et sellega võidakse kahjustada kellegi huve, kuivõrd tehing tehti turuhinnaga ning kostja II on vastava hinna kostjale I tasunud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja II ei nõustunud hageja väitega, et hagejal ei õnnestu oma nõuet rahuldada muul viisil. Tegu on solidaarvõlgnevusega, mis on täielikult tasutud käendaja poolt.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2020 otsusega kostja I avalduse hagi õigeksvõtuks vastu võtmata, hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja II põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 016 eurot ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude katteks 2 016 eurot, millelt tuleb hagejal alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Arvestades, et käesoleval juhul on tegemist täitemenetluses esitatava tehingu tagasivõitmise nõudega, milles tehingu pooled on vältimatud kaaskostjad (TMS § 187 lg 1 esimene lause), oli kohus seisukohal, et õigeksvõttu ei saa vastu võtta. Maakohus leidis, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 17) on TMS §-de 187 ja 188 järgi täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused: 1) sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); 2) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2); 3) võlgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1); 4) võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); 5) teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (TMS § 188 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõue ja kehtiv täitedokument, samuti selle üle, et tehing kostjate vahel on tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist. Seega on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks täidetud TMS § 187 lg-s 2 ja TMS § 188 lg-s 1 sätestatud eeldused. A.A. ja Ortunc Fikretbey OÜ (pankrotis) on solidaarvõlgnikud ning hageja nõue nende vastu tuleneb tsiviilasjas nr 2-18-118016 jõustunud Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 maksekäsust ja Tartu Maakohtu 30. aprilli 2019 otsusest. Ortunc Fikretbey OÜ (pankrotis) suhtes on täitedokumendiks maksekäsk ja käendaja A.A. suhtes jõustunud kohtuotsus. Kostja II on kohtutäituri 18. märtsi 2020 e-kirjaga tõendanud, et Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on võlgniku A.A. suhtes algatatud täiteasi, täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 30.

aprilli 2019 kohtuotsus nr 2-18-118016. Täiteasjas nr 084/2019/2984 on 3325 eurot 7 senti edastatud sissenõudjale. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus tagasivõitmist nõuda, kuna täidetud ei ole eeldus, et hagejal ei õnnestu oma nõuet rahuldada muul viisil. Menetlusökonoomia kaalutlustel võttis kohus seisukoha ka ülejäänud eelduste esinemise osas. Kohus kontrollis, kas võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1). Riigikohus on rõhutanud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1) ning, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid ei tõenda kinnistu turuhinda hageja väidetud suuruses. Hageja on esitanud turuväärtuse tõendamiseks kinnistute müügikuulutused, mis ei tõenda turuhinda. Hageja ei ole esitanud hindamisakti, millelt nähtuks kinnistu turuväärtus tehingu tegemise ajal. Kohus nõustus kostja II vastuväitega, et kinnistu müümise ajal 9. juulil 2018 oli tegemist maatulundusmaaga, mille hind vastas maatulundusmaa turuhinnale. Asjaolu, et vaidlusalune tehing tehti maatulundusmaaga, nähtub müügilepingu punktist 2.5.2. Samuti nähtub müügilepingu punktist 2.1.6., et kinnistul on kitsenduseks katastriüksusel 28203:003:0086 piiranguvöönd maaparandushoiuala, ulatus 2418 m2, ja katastriüksusel 28203:003:0097 piiranguvöönd maaparandushoiuala, ulatus 2635 m2, seega oli maaparandushoiuala piiranguvöönd praktiliselt terve katastriüksuse ulatuses. Tunnistaja A.A. 9. detsembri 2019 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et maatükk oli väga pikalt müügis, piiranguvööndi all oli 80-90 protsenti maast ja maa kasutamiseks muuks otstarbeks tulnuks investeerida ca 20 000 eurot. Müügilepingust on nähtav hüpoteegi lõpetamine. On üldteada asjaolu, et kui kinnistu soetamiseks võetakse laen, seatakse samale kinnisasjale laenu tagamiseks hüpoteek. Vahetult pärast kostjalt II ostuhinna saamist on kostja I tasunud laenulepingu jäägi hüpoteegipidajale, mille suurusjärk kattub ostuhinnaga. Samuti on 9. detsembri 2019 kohtuistungil tunnistaja A.A. ütlustega tõendatud, et A.A. võttis laenu 4000 eurot, millel oli ka tunnistaja isiklik käendus ning mis tasuti laenuandjale hüpoteegi eemaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kinnistu müüdi turuhinnast madalama hinnaga ning, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Hageja väide, et kostja I müüs kinnistu edasi kostjale II ilma vastutasu saamata, on jäänud paljasõnaliseks. Müügilepingu kohaselt tõendab ostuhinna saamist müüja esindaja oma allkirjaga lepingul. Seega on müügilepingus oleva kinnitusega tõendatud, et ostuhind on tasutud. Kohus leidis, et notariaalses müügilepingus märgitud kinnitus raha üleandmise kohta on käsitletav täitmise kviitungina. Ostuhinna tasumine on tõendatud ka tunnistaja A.A. 9. detsembril 2019 kohtuistungil antud ütlustega. Lisaks on kostja II esitanud tõendina müüjalt saadud kviitungi oma ostuhinna tasumise tõendamiseks. Kohtu hinnangul ei vähenda kviitungi usaldusväärsust tõendina võimalik lahknevus kalendrikuu osas. Kohus peab tuvastama TMS § 188 lg-st 1 tuleneva tehingu tagasivõitmise eeldusena, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II teadis tehingu tegemisel võimalikust kellegi huvide kahjustamisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada avaldus hagi õigeksvõtuks ning hagi. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt õigeksvõtu rahuldamata jätmiseks ei ole alust. Arvestades, et õigeksvõtuga võtab kostja I omaks nõude, võtab ta sellega ka omaks nõude asjaolud. Käesoleval juhul on kostja I enda õigeksvõtuga välistanud vaidluse osas, mis puudutab kinnistute eest tasu mittemaksmist. Tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud. Hagiavalduse esitamise seisuga puudusid laenulepingu katteks igasugused laekumised. Käesolevaks ajaks on kostja I suhtes välja kuulutatud pankrot. Ajutise halduri aruandest (20. veebruari 2020 menetlusdokumendi lisa) nähtuvalt puudub kostjal I vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Käesoleva ajani ei ole kostja I võlgnevus täies ulatuses ka solidaarvõlgniku poolt tasutud, millest tulenevalt ei saa solidaarvõlgniku maksed anda käesoleval juhul alust tagasivõitmise hagi rahuldamata jätmiseks. Võlausaldajate huvisid on teadlikult kahjustatud. Kohus on jätnud põhjendamata, millest tulenevalt peab kohus usaldusväärsemaks kostja II poolt menetluse lõppedes esitatud kviitungit. Kostja II poolt esitatud kviitungilt nähtuvalt on sularaha tasutud 3. juunil 2018, kuigi order kannab numbrit 03/07/2018. Tehingu toimumise ajal oli kostja I käibemaksukohuslane. Siiski ei kajasta esitatud kviitung käibemaksu. Samuti ei kajasta vastavat tehingut kostja I raamatupidamisdokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjas esitatud kviitung kooskõlas asjaoludega ning alus on kahelda esitatud kviitungi ehtsuses. Kohus on tuvastanud õigesti, et menetluses esitatud müügikuulutuste järgi müüs kostja I elamumaad, millest tulenevalt ei saa nõustuda, et turuhinda vähendas asjaolu, et tegemist oli maatulundusmaaga. Ehituskeelu vöönd ei ulatu vaidlusaluse kinnistuni. Seega on kohus selgelt ebaõigesti hinnanud piiranguvööndi mõju kinnistu turuväärtusele. Samuti on kohus leidnud, et tehinguga saadud rahast tagastati hüpoteegiga tagatud laenu, kuigi menetluses on esitatud 4. juuli 2017 maksekorraldus laenu tagastamise kohta (15. novembri 2019 menetlusdokumendi lisa 2), kuid vastavat sissemakset kostja I raamatupidamine ega pangakonto ei kajasta. Selgelt ebaõige on kohtu järeldus, justkui ei annaks müügikuulutused alust kahelda vaieldava tehingu turuhinnas. Olukorras, kus poolte kokkulepitud hind ei ole kooskõlas kostja I poolt avalikustatud müügikuulutustega ning ostuhinna tasumata jätmine on tõendatud kostja I poolt asjas esitatud õigeksvõtuga, ei saa nõustuda, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada hageja ning teiste võlausaldajate huvide kahjustamine vaidlustatud tehinguga. Käesoleval ajal on kinnistul lasunud hüpoteegi kustutamisega kantud kulu kostja I arvelduskontolt, kuid kinnistu müügist laekunud tasu kostja I arvelduskontol ei nähtu. Arvestades, et vastavas ulatuses laekumist ei ole toimunud, on võlausaldajate huvi kahjustatud ka juhul, kui nõustuda, et tehing toimus turuväärtusel, millega võlausaldaja siiski ei nõustu. Hageja vaidlustab otsuse menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotusel tuleb arvesse võtta kostja I poolset hagi õigeksvõttu, millest tulenevalt saab kostja II kulude väljamõistmist hagejalt pidada selgelt ebaõiglaseks ning ebamõistlikuks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et õigeksvõtt ei kuulu rahuldamisele, saab see olla ometi selleks erandlikuks asjaoluks, millistel jätta kohtukulud täielikult poolte endi kanda või alternatiivselt kostja I kanda.

6.Kostja I palub apellatsioonkaebuse rahuldada. Hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 alusel. Nimetatud sätted ei välista nõude esitamist, kui nõuet tagab kõrvalkohustus (käendus). Pankrotihaldur nõustub apellatsioonkaebuse käsitlusega selles osas, mis puudutab pankrotihalduri õigeksvõtu tagajärgi ja kinnistu müügihinda.
7.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Antud juhul on tegemist täitemenetluses esitatud tehingu tagasivõitmise nõudega, millest tulenevalt on kostjad vältimatud kaaskostjad ning kohus on seega õigesti jätnud kostja I hagi õigeksvõtu avalduse rahuldamata. Tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Kostja II hinnangul ei puutu apellandi väited kulude kandmisega seoses pankrotimenetlusega käesoleva asja sisusse. Tänaseks on solidaarvõlgnevus täielikult tasutud ning võlgnevuse sissenõudmisega seotud täitemenetlus on lõpetatud nõude rahuldamise tulemusena (lisa 1 – täitemenetluse lõpetamise otsus). Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud eeldus, et sissnõude pöördamine ei vii nõude rahuldamiseni, kuivõrd nõue on täielikult rahuldatud. Kostja II ei teadnud tehingu tegemisel, et sellega võidaks kahjustada kellegi huve.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 16. aprilli 2020 otsus tuleb tühistada ja Placet Group OÜ hagi OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri ja Kerli Koemetsa vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras saata uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Asja materjalide kohaselt esitas hageja 18.03.2019 hagi kostja I ja kostja II vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras TMS §-de 187 ja 188 alusel. Menetluse kestel kuulutas Harju Maakohus 23.01.2020 määrusega välja kostja I pankroti. Tartu Maakohus on 24.01.2020 kirjaga andnud pankrotihaldurile hagile vastamiseks kirjaliku tähtaja (I kd tl 149) ning pankrotihaldur on oma kirjalikus seisukohas (I kd tl 161) võtnud hagi õigeks. Maakohus on jätkanud menetlust hageja hagis kostja I ja kostja II vastu ning sellega rikkunud

TMS § 197.

TMS § 197 lg 1 kohaselt kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool. TMS § 197 lg 2 alusel kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata. TMS § 197 lg 3 kohaselt võib pankrotihaldur hagi muuta ja lg 4 alusel kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel. Pankrotihalduri soovimatus menetlust jätkata ei võta temalt õigust esitada tagasivõitmise hagi pankrotiseaduse kohaselt. Seega oleks tulnud maakohtul arvestada TMS §-ga 197, milles sätestatakse tehingu kehtetuks tunnistamise vaidluse menetlemise erireeglid juhuks, kui võlgniku vastu on alustatud pankrotimenetlust. Viidatud sätte kohaselt, kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata (lg 2). Pankrotihaldur võib hagi muuta (lg 3). Arvestades eeltoodut, oleks maakohtul tulnud menetlus peatada ja küsida kõnealuse sätte kohaselt pankrotihaldurilt otsustust asja menetluse jätkamise kohta, kuid maakohus ei ole seda teinud. Hagiavaldusele kirjaliku vastuse nõue ei ole käsitletav kohtumenetluse peatamisena ning pankrotihaldurilt vastava avalduse küsimisena menetluse jätkamiseks. Pankrotihaldur ei saa osaleda menetluses kostjana I, vaid hageja õigused tehingu kehtetuks tunnistamise nõude

menetlemisel läksid üle pankrotihaldurile ja sel juhul loetakse kostjaks üksnes kostja II (tehingu teine pool).

10.Eeltoodu alusel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja seetõttu tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peaks maakohus täpsustama, kas pankrotihaldur võtab üle tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õiguse (s.o kas pankrotihaldur esitab vastava avalduse) ning, kas ta soovib hagi muuta. Juhul, kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel.
11.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Ringkonnakohtule esitatud tõendite tsiviilasja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja