Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-4131
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihalduri ja Kerli Koemetsa vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3125 eurot 53 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Placet Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Placet Group OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Marjana Hiie Vastustajad: Kostja I: OÜ Ortunc Fikretbey (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Naur Kostja II: Kerli Koemets (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Birje Kalmus
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
aprilli 2019 kohtuotsus nr 2-18-118016. Täiteasjas nr 084/2019/2984 on 3325 eurot 7 senti edastatud sissenõudjale. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus tagasivõitmist nõuda, kuna täidetud ei ole eeldus, et hagejal ei õnnestu oma nõuet rahuldada muul viisil. Menetlusökonoomia kaalutlustel võttis kohus seisukoha ka ülejäänud eelduste esinemise osas. Kohus kontrollis, kas võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1). Riigikohus on rõhutanud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1) ning, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid ei tõenda kinnistu turuhinda hageja väidetud suuruses. Hageja on esitanud turuväärtuse tõendamiseks kinnistute müügikuulutused, mis ei tõenda turuhinda. Hageja ei ole esitanud hindamisakti, millelt nähtuks kinnistu turuväärtus tehingu tegemise ajal. Kohus nõustus kostja II vastuväitega, et kinnistu müümise ajal 9. juulil 2018 oli tegemist maatulundusmaaga, mille hind vastas maatulundusmaa turuhinnale. Asjaolu, et vaidlusalune tehing tehti maatulundusmaaga, nähtub müügilepingu punktist 2.5.2. Samuti nähtub müügilepingu punktist 2.1.6., et kinnistul on kitsenduseks katastriüksusel 28203:003:0086 piiranguvöönd maaparandushoiuala, ulatus 2418 m2, ja katastriüksusel 28203:003:0097 piiranguvöönd maaparandushoiuala, ulatus 2635 m2, seega oli maaparandushoiuala piiranguvöönd praktiliselt terve katastriüksuse ulatuses. Tunnistaja A.A. 9. detsembri 2019 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et maatükk oli väga pikalt müügis, piiranguvööndi all oli 80-90 protsenti maast ja maa kasutamiseks muuks otstarbeks tulnuks investeerida ca 20 000 eurot. Müügilepingust on nähtav hüpoteegi lõpetamine. On üldteada asjaolu, et kui kinnistu soetamiseks võetakse laen, seatakse samale kinnisasjale laenu tagamiseks hüpoteek. Vahetult pärast kostjalt II ostuhinna saamist on kostja I tasunud laenulepingu jäägi hüpoteegipidajale, mille suurusjärk kattub ostuhinnaga. Samuti on 9. detsembri 2019 kohtuistungil tunnistaja A.A. ütlustega tõendatud, et A.A. võttis laenu 4000 eurot, millel oli ka tunnistaja isiklik käendus ning mis tasuti laenuandjale hüpoteegi eemaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kinnistu müüdi turuhinnast madalama hinnaga ning, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Hageja väide, et kostja I müüs kinnistu edasi kostjale II ilma vastutasu saamata, on jäänud paljasõnaliseks. Müügilepingu kohaselt tõendab ostuhinna saamist müüja esindaja oma allkirjaga lepingul. Seega on müügilepingus oleva kinnitusega tõendatud, et ostuhind on tasutud. Kohus leidis, et notariaalses müügilepingus märgitud kinnitus raha üleandmise kohta on käsitletav täitmise kviitungina. Ostuhinna tasumine on tõendatud ka tunnistaja A.A. 9. detsembril 2019 kohtuistungil antud ütlustega. Lisaks on kostja II esitanud tõendina müüjalt saadud kviitungi oma ostuhinna tasumise tõendamiseks. Kohtu hinnangul ei vähenda kviitungi usaldusväärsust tõendina võimalik lahknevus kalendrikuu osas. Kohus peab tuvastama TMS § 188 lg-st 1 tuleneva tehingu tagasivõitmise eeldusena, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II teadis tehingu tegemisel võimalikust kellegi huvide kahjustamisest.
Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt õigeksvõtu rahuldamata jätmiseks ei ole alust. Arvestades, et õigeksvõtuga võtab kostja I omaks nõude, võtab ta sellega ka omaks nõude asjaolud. Käesoleval juhul on kostja I enda õigeksvõtuga välistanud vaidluse osas, mis puudutab kinnistute eest tasu mittemaksmist. Tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud. Hagiavalduse esitamise seisuga puudusid laenulepingu katteks igasugused laekumised. Käesolevaks ajaks on kostja I suhtes välja kuulutatud pankrot. Ajutise halduri aruandest (20. veebruari 2020 menetlusdokumendi lisa) nähtuvalt puudub kostjal I vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Käesoleva ajani ei ole kostja I võlgnevus täies ulatuses ka solidaarvõlgniku poolt tasutud, millest tulenevalt ei saa solidaarvõlgniku maksed anda käesoleval juhul alust tagasivõitmise hagi rahuldamata jätmiseks. Võlausaldajate huvisid on teadlikult kahjustatud. Kohus on jätnud põhjendamata, millest tulenevalt peab kohus usaldusväärsemaks kostja II poolt menetluse lõppedes esitatud kviitungit. Kostja II poolt esitatud kviitungilt nähtuvalt on sularaha tasutud 3. juunil 2018, kuigi order kannab numbrit 03/07/2018. Tehingu toimumise ajal oli kostja I käibemaksukohuslane. Siiski ei kajasta esitatud kviitung käibemaksu. Samuti ei kajasta vastavat tehingut kostja I raamatupidamisdokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjas esitatud kviitung kooskõlas asjaoludega ning alus on kahelda esitatud kviitungi ehtsuses. Kohus on tuvastanud õigesti, et menetluses esitatud müügikuulutuste järgi müüs kostja I elamumaad, millest tulenevalt ei saa nõustuda, et turuhinda vähendas asjaolu, et tegemist oli maatulundusmaaga. Ehituskeelu vöönd ei ulatu vaidlusaluse kinnistuni. Seega on kohus selgelt ebaõigesti hinnanud piiranguvööndi mõju kinnistu turuväärtusele. Samuti on kohus leidnud, et tehinguga saadud rahast tagastati hüpoteegiga tagatud laenu, kuigi menetluses on esitatud 4. juuli 2017 maksekorraldus laenu tagastamise kohta (15. novembri 2019 menetlusdokumendi lisa 2), kuid vastavat sissemakset kostja I raamatupidamine ega pangakonto ei kajasta. Selgelt ebaõige on kohtu järeldus, justkui ei annaks müügikuulutused alust kahelda vaieldava tehingu turuhinnas. Olukorras, kus poolte kokkulepitud hind ei ole kooskõlas kostja I poolt avalikustatud müügikuulutustega ning ostuhinna tasumata jätmine on tõendatud kostja I poolt asjas esitatud õigeksvõtuga, ei saa nõustuda, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada hageja ning teiste võlausaldajate huvide kahjustamine vaidlustatud tehinguga. Käesoleval ajal on kinnistul lasunud hüpoteegi kustutamisega kantud kulu kostja I arvelduskontolt, kuid kinnistu müügist laekunud tasu kostja I arvelduskontol ei nähtu. Arvestades, et vastavas ulatuses laekumist ei ole toimunud, on võlausaldajate huvi kahjustatud ka juhul, kui nõustuda, et tehing toimus turuväärtusel, millega võlausaldaja siiski ei nõustu. Hageja vaidlustab otsuse menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotusel tuleb arvesse võtta kostja I poolset hagi õigeksvõttu, millest tulenevalt saab kostja II kulude väljamõistmist hagejalt pidada selgelt ebaõiglaseks ning ebamõistlikuks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et õigeksvõtt ei kuulu rahuldamisele, saab see olla ometi selleks erandlikuks asjaoluks, millistel jätta kohtukulud täielikult poolte endi kanda või alternatiivselt kostja I kanda.
Antud juhul on tegemist täitemenetluses esitatud tehingu tagasivõitmise nõudega, millest tulenevalt on kostjad vältimatud kaaskostjad ning kohus on seega õigesti jätnud kostja I hagi õigeksvõtu avalduse rahuldamata. Tehingu tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Kostja II hinnangul ei puutu apellandi väited kulude kandmisega seoses pankrotimenetlusega käesoleva asja sisusse. Tänaseks on solidaarvõlgnevus täielikult tasutud ning võlgnevuse sissenõudmisega seotud täitemenetlus on lõpetatud nõude rahuldamise tulemusena (lisa 1 – täitemenetluse lõpetamise otsus). Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud eeldus, et sissnõude pöördamine ei vii nõude rahuldamiseni, kuivõrd nõue on täielikult rahuldatud. Kostja II ei teadnud tehingu tegemisel, et sellega võidaks kahjustada kellegi huve.
TMS § 197 lg 1 kohaselt kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool. TMS § 197 lg 2 alusel kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata. TMS § 197 lg 3 kohaselt võib pankrotihaldur hagi muuta ja lg 4 alusel kui pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel. Pankrotihalduri soovimatus menetlust jätkata ei võta temalt õigust esitada tagasivõitmise hagi pankrotiseaduse kohaselt. Seega oleks tulnud maakohtul arvestada TMS §-ga 197, milles sätestatakse tehingu kehtetuks tunnistamise vaidluse menetlemise erireeglid juhuks, kui võlgniku vastu on alustatud pankrotimenetlust. Viidatud sätte kohaselt, kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata (lg 2). Pankrotihaldur võib hagi muuta (lg 3). Arvestades eeltoodut, oleks maakohtul tulnud menetlus peatada ja küsida kõnealuse sätte kohaselt pankrotihaldurilt otsustust asja menetluse jätkamise kohta, kuid maakohus ei ole seda teinud. Hagiavaldusele kirjaliku vastuse nõue ei ole käsitletav kohtumenetluse peatamisena ning pankrotihaldurilt vastava avalduse küsimisena menetluse jätkamiseks. Pankrotihaldur ei saa osaleda menetluses kostjana I, vaid hageja õigused tehingu kehtetuks tunnistamise nõude
menetlemisel läksid üle pankrotihaldurile ja sel juhul loetakse kostjaks üksnes kostja II (tehingu teine pool).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.