Mõista XX-lt Wolverine Capital OÜ kasuks välja 4837 eurot.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
5.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
2-20-3156 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Wolverine Capital OÜ (hageja) esitas 26.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti poolte vahel 17.05.2019 korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping. Lepingu punkti 2.1.4 järgi oli lepingu eseme reaalosa ehk mitteeluruum kasutatav vastavalt selle sihtotstarbele. Samas punktis oli märgitud, et lepingu ese on ühendatud töökorras kanalisatsiooniga. Lepingu punktis 2.1.5 oli märgitud, et lepingu esemel ei ole teadaolevaid puudusi, mida ostja ei oleks saanud ülevaatusel märgata.
3.31.08.2019 teavitas lepingu eseme üürnik hagejat sellest, et lepingu esemel on puudused seoses ventilatsiooni ja kanalisatsiooniga. Hageja võttis 03.09.2019 e-kirja teel kostjaga ühendust, et kohtuda puuduste ülevaatamiseks. 08.09.2019 teatas hageja kostjale, et lepingu esemel on puudused seoses kanalisatsiooniga. 16.09.2019 teatas hageja kostjale, et probleem on ulatuslik ning see on tingitud valesti paigaldatud torudest. Korteris on seetõttu vee- ja niiskuskahjustused. Hageja soovis kostjalt puudustega seotud kulude hüvitamist.
4.19.09.2019 leppisid pooled e-kirja teel kokku kohtumise. Hageja teatas, et üürnik kolis välja ja esitas rahalise nõude. 23.09.2019 leppisid pooled kohtumise ajaks kokku 24.09.2019. 24.09.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, kuidas probleemi lahendada ja küsis, kas kostja on nõus töö tegema või kulud hüvitama. Kostja hagejale ei vastanud, mistõttu teatas hageja 02.10.2019, et remondi teostab Kaldros OÜ.
5.20.11.2019 teavitas hageja kostjat, et Kaldros OÜ on puudused kõrvaldanud. Hageja nõudis kostjalt kulude hüvitamist summas 4837 eurot. OÜ Toru SOS tegi torutöid 420 euro ja 315 euro eest ning OÜ Kaldros tegi remonditöid 5202 euro eest, millest tuleb maha arvata 1100 eurot keraamiliste plaatide paigaldamise tõttu.
6.Lepingu ese ei vastanud lepingule. Kostja kinnitas lepingus, et lepingu esemel puuduvad varjatud puudused ning seda saab sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja kinnitas, et lepingu ese on ühendatud töökorras kanalisatsiooniga. Tegelikult esinesid lepingu esemel puudused, mis takistasid selle kasutamist. Lepingu esemel olid puudused juba üleandmise hetkel ja kostja vastutab puuduste eest.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja pidi olema kanalisatsiooni probleemist teadlik. 3,5 kuud, mis möödus lepingu sõlmimisest, ei ole teavitamisel ebamõistlikult pikk aeg. Kahju nõue ei ole seotud ainult kanalisatsioonitorustiku probleemi likvideerimisega, vaid ka veekahjustuste likvideerimisega. Niiskuskahjustusi tõendavad pildid.
2-20-3156 Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Notariaalses lepingus andis kostja kinnitused oma parimate teadmiste kohaselt, ilma midagi varjamata. Kuna kostja kasutas ise mitteeluruumi vaid aeg-ajalt kontorina, ei olnud ta teadlik, et vee äravooluga on probleeme.
10.Toru SOS OÜ aktist nähtub, et kanalisatsioonitoru oli paigaldatud negatiivse kalde all. Kanalisatsiooniprobleem tulenes veast ühistu tellitud töödes. Kanalisatsioonitorude vahetamisest keldris ühistu poolt ei teadnud kostja midagi.
11.Hageja ei ole teatanud probleemidest õigeaegselt, sest ta teatas nendest alles 3,5 kuud pärast lepingu sõlmimist. Seega teavitas hageja puudustest hilinemisega.
12.Hageja väited kulude suuruse kohta on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kõik tööd, milliste hüvitamist ta kostjalt nõuab, olid seotud puuduste kõrvaldamisega. Hageja esitatud OÜ Kaldros eelarve on üldsõnaline ja sisaldab töid, mida ei saa seostada kanalisatsiooni ümberehitamisega, nagu näiteks ripplae montaaž ja demontaaž, köögimööbli montaaž, valgustite paigaldus, dušialuse ja dušikardina hoidja paigaldus ning luku vahetus.
13.Hüvitamisele kuuluvad kulud võiksid olla 350 eurot probleemi põhjuse väljaselgitamiseks ja sanitaartehnilised tööd, mis OÜ Kaldros eelarve järgi olid 488 eurot. Nendele summadele on arvetel lisatud käibemaks, kuid kuna hagejaks on äriühing, kes on eeldatavasti käibemaksukohuslane, ei saa ta käibemaksu osa käsitleda kahjuna. Kokku oleks tõendatud ja põhjuslikus seoses kahjusumma 350 eurot + 488 eurot = 838 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohtu 30.10.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1316,40 eurot ning jäeti menetluskulud hageja kanda.
15.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 17.05.2019 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu; 2) 17.05.2019 lepingu punkti 2.1.4 järgi oli lepingu eseme reaalosaks mitteeluruum, mis oli kasutatav vastavalt selle sihtotstarbele; 3) samas lepingu punktis 2.1.4 kinnitas kostja, et lepingu ese on ühendatud töökorras kanalisatsiooniga; 4) hageja andis lepingu eseme pärast ostmist üürnike kasutada, kes teatasid 31.08.2019 hagejale kanalisatsiooni ummistusest.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli ostu-müügilepingu eseme puudusega, mille eest kostja vastutas, kas hageja teavitas kostjat lepingu eseme puudustest õigeaegselt ning nõuetekohaselt ja kas hageja on tõendanud lepingu eseme puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust.
17.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg-le 1, § 217 lg 2 p-le 2 ning lepingu p-dele 2.1.4, 2.1.5. Kui müüdud eseme kanalisatsioon ei toiminud ja lepingu esemel esinesid niiskuskahjustused või hallitus, ei vastanud lepingu ese lepingu tingimustele.
18.16.09.2019 Toru SOS OÜ aktiga (tl 5) on tõendatud ummistuse toimumine ning selle faktiline põhjus. Toru SOS OÜ aktis oli selgelt märgitud, et torustiku paigaldus Kapi 113 korteris oli nõuetekohane ning probleem oli tingitud hoopis keldris asuva kanalisatsioonitoru negatiivsest kaldest. Korteriühistu esindaja e-kirja kohaselt vahetas kanalisatsioonitoru elamu keldris ühistu tellimusel Kohila Ehitus OÜ 2012. a suvel.
19.Kanalisatsioonitoru ummistusest tulenevat probleemi võib pidada müüdud lepingu eseme varjatud puuduseks (VÕS § 218 lg 1), mille eest kostja vastutab sõltumata sellest, kas puudus oli tingitud tema tellimusel tehtud ehitustöödest või mõne kolmanda isiku
2-20-3156 tellimusel tehtud ehitustöödest. Varjatud puuduste korral ei saa müüja VÕS § 219 lg-st 1 tuleneva ostja kohustuse täitmata jätmisele tuginedes ise vastutusest vabaneda.
20.Maakohus viitas VÕS § 222 lg-tele 1, 4-6 ning märkis, et hageja saab kostjalt nõuda nende kulude hüvitamist, mis olid vajalikud kanalisatsioonitorustiku ummistuse ja sellest tulenevate põrandale tekkinud veekahjustuste kõrvaldamiseks. Nendest puudustest teavitas hageja kostjat mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist (tl 9, tõlge tl 57 pöördel; tl 23 pöördel - 24, tõlked tl 59-61) ning nende puuduste kõrvaldamist nõudis hageja kostjalt kohtuväliselt.
21.Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks enne kohtuvaidluse algust teavitanud kostjat korteris ulatuslike varasemate niiskuskahjustuste ja hallituse olemasolust. Seega on hageja kohtuvaidluse ajaks minetanud õiguse esitada kostja vastu nõuet tulenevalt varasemate niiskuskahjustuste ja hallituse olemasolust.
22.Kahjustuste olemasolu, nende ulatust ja avastamise aega ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud. Hageja esitas kohtule mitmeid fotosid (tl 13-21, tl 30-32) ja väitis, et kahjustuste olemasolu tõendavadki fotod. Hageja ei selgitanud, millal olid fotod tehtud ja mis täpselt nähtub igast kohtule esitatud fotost. Ainuüksi allkirjastamata kirja ning ebaselgete fotode alusel (tl 11, 22, tõlge kommentaarina tl 27) ei saa kohus lugeda tõendatuks, et korteris esinesid pikaajalised niiskuskahjustused ning hallitus, mis olid tingitud varasematest üleujutustest. ER nimeline isik on oma allkirjastamata dokumendis teinud eriala asjatundja pädevusse kuuluvaid järeldusi selle kohta, millest võisid kahjustused olla tingitud. Kohus ei saa neid järeldusi pidada usutavateks, sest kirjast ei selgu, milliste asjaolude pinnalt on järeldused tehtud ja milline on ER pädevus. Kirjas on viidatud aadressile Kari tn 1-13, mitte Kapi tn 1-13.
23.Hageja on tõendanud Toru SOS OÜ ees torutööde tegemisest tuleneva kohustuse tekkimist 420 euro ulatuses (tl 7). Täiendavalt esitas hageja maksekviitungi Toru SOS OÜ-le 315 euro tasumise kohta (toimiku lk 29). Mille eest hageja 315 eurot tasus, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
24.Hageja esitas kohtule OÜ Kaldros 14.05.2019 arve remondi ja ehitustööde tegemiseks Kapi tn 1 objektil koos uputuse likvideerimisega kokku summas 5202 eurot (tl 6). Hageja esitas kohtule ka OÜ Kaldros eelarve (tl 28), mis on selles märgitu järgi koostatud hoopis 01.11.2019. OÜ Kaldros eelarve järgi kulus keraamiliste plaatide ja nende liistude paigaldamiseks mitte 1100 eurot, vaid 1344 eurot + 396 eurot = 1740 eurot. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas olid kõik OÜ Kaldros eelarves loetletud tööd vajalikud väidetavate niiskuskahjustuste ja hallituse kõrvaldamiseks. Kohus loeb OÜ Kaldros arve ja eelarve kohaselt nende kahjustuste kõrvaldamise põhjendatud kuludeks kulud kuivatustöödele summas 160 eurot, põranda tasandamise tööd summas 99 eurot ja santehnilised tööd summas 488 eurot ehk kokku 160 eurot + 99 eurot + 488 eurot = 747 eurot, koos käibemaksuga 896,40 eurot.
25.Kogumis loeb kohus hageja nõude põhjendatuks ja tõendatuks 1316,40 euro (420 + 896,40) ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1316,40 eurot. Muus osas hageja nõue rahuldamisele ei kuulu, sest see on tõendamata.
26.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 163 lg 2). Kostja pakkus hagejale kompromissina 1200 euro tasumist. Hageja nõudis aga hagiavalduses toodud nõude täielikku rahuldamist ega nõustunud kostja ettepanekuga. Seega pakkus kostja hagejale kompromissina summat, mis on sarnane hagi rahuldamisele kuulunud ulatusega. Apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas 30.11.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning saata asi tagasi maakohtule uueks
2-20-3156 lahendamiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
28.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole kohtueelselt kostjat täiendavatest niiskuskahjustustest teavitanud ega nende hüvitamist nõudnud. Hageja on teinud seda 20.11.2019 e-kirjaga.
29.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei tõendanud, et kõik remonditööd, mis Kaldros OÜ poolt teostati, olid vajalikud kahju kõrvaldamiseks. Kaldros OÜ on edastanud hagejale seletuskirja ning pildid, mis kirjeldavad probleemi olemasolu ja ka visualiseerivad seda. Seletuskirjast on nähtuv, et JR viitab asjaolule, et metallprofiil ei tohiks tavapäraselt roostetada ja niiskust karta, kuid antud juhul oli roostetanud, mis viitab pikemaajalisele niiskuskahjustusele. Asjaolu puhul, et kirjas on viidatud „Kapi“ asemel „Kari“, on tegemist kirjaveaga. JR ei pea täiendavalt oma pädevust tõendama. JR on Kaldros OÜ seaduslik esindaja, mille tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus ning Kaldros OÜ teostas remonttööd lepingu esemel.
30.Hageja esitas ka omapoolsed selgitused Kaldros OÜ eelarve ridade kohta. Hageja on tõendanud, et Toru SOS OÜ-le tasutud 315 eurot oli seotud hageja nõudega eseme osas, arve esitati esialgse probleemi analüüsimise ja ummistuse eemaldamise katse eest.
31.Hageja arvestas keraamiliste plaatide paigaldamisest maha 1100 eurot, mitte 1740 eurot, sest kui hageja oleks paigaldanud keraamiliste plaatide asemel laminaadi, siis ei oleks kulu olnud mitte 0 eurot, vaid hinnanguliselt 640 eurot.
32.Hageja on ekslikult hagiavalduses lisade osas märkinud, et kirjavahetus on perioodi 06.10.2019 - 02.11.2019 kohta, õige oleks olnud periood 06.09.2019 - 02.10.2019 (vt hagi lisa 12).
33.Maakohus on jätnud ebaõigesti menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja keeldus vastavast kompromissist. Hageja keeldus küll esialgsest kompromissist (1000 eurot), kuid hagejale ei antud võimalust kostja teisele kompromissile vastata. Seega ei keeldunud hageja otseselt kompromisspakkumisest, mistõttu on kohtu poolt TsMS § 163 lg-t 2 kohaldatud vääralt. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi.
36.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hagi rahuldati, s.o kanalisatsiooniummistusest ja sellest tingitud kahjude kõrvaldamiseks tehtud kulutuste 1316,40 euro hüvitamiseks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
37.Vaidlus puudub selles, et - hageja ja kostja sõlmisid 17.05.2019 müügilepingu, mille alusel kostja andis hagejale üle korteriomandi Kapi 1-13 Tallinnas, mille reaalosaks oli mitteeluruum; - müügilepingus kinnitas kostja, et lepingu ese on ühendatud ja ühinenud tavapäraste töökorras kommunikatsioonidega, sealhulgas veevarustuse ja kanalisatsiooniga ning et lepingu eseme reaalosas ei ole seoses niiskuse või hallitusega mingeid kahjustusi ega probleeme;
2-20-3156 31.08.2019 ilmnes, et dušši ja pesumasina kasutamisel vee äravool ei tööta ning tekib kanalisatsiooni ummistus; - hageja võttis probleemi väljaselgitamiseks ühendust korteriühistuga ning tegi väljakutse Toru SOS OÜ-le; - Toru SOS OÜ teostas 13.09.2019 Kapi tn 1-13 aadressil torustiku ülevaatuse ja koostas 16.09.2019 vastava akti; - hageja pöördus 08.09.2019, 16.09.2019, 24.09.2019, 26.09.2019 ja 02.10.2019 ekirjadega kostja poole, milles teatas müügieseme puudustest ning palus kostjal puudused kõrvaldada; - kostja hageja e-kirjadele sisuliselt ei vastanud ning puuduste kõrvaldamiseks midagi ette ei võtnud; - 20.11.2019 e-kirjas teavitas hageja kostjat, et Kaldros OÜ on puudused kõrvaldanud ning esitas kostjale kulutuste hüvitamise nõude summas 4837 eurot.
38.Maakohus leidis, et lepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 2). Maakohus leidis, et hageja teavitas kostjat kanalisatsiooniummistusest, sellest tingitud üleujutusest ja üleujutuse tõttu rikutud põrandast mõistliku aja jooksul peale nendest puudustest teadasaamist ja soovis kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde korraldamist ja rahastamist. Tegemist on müüdud lepingu eseme varjatud puudusega VÕS § 218 lg 1 mõttes, mille eest kostja vastutab sõltumata sellest, kas puudus oli tingitud tema tellimusel tehtud ehitustöödest või mõne kolmanda isiku tellimusel tehtud ehitustöödest. Maakohus ei tuvastanud. kostja vastutust välistavaid asjaolusid Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu järeldustega ja neid ei ole ka apellatsioonimenetluses vaidlustatud.
39.Maakohus kvalifitseeris õigesti hageja nõude VÕS § 222 lg 5 järgi kulutuste hüvitamise nõudena, mis sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada.
40.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, millised olid need puudused, millest hageja kostjat õigeaegselt teavitas ja millised on põhjendatud kulutused nende puuduste likvideerimiseks.
41.Maakohus luges tõendatuks, et hageja teavitas kostjat kanalisatsiooniummistusest ja sellest tingitud kahjude tekkimisest, kuid pikaajaliselt ja varasemalt tekkinud niiskuskahjustustest või hallituse olemasolust hageja kostjale enne kohtumenetluse algust ei teatanud ega nõudnud sellest tulenevate puuduste kõrvaldamist. Seega on hageja kohtuvaidluse ajaks minetanud õiguse esitada kostja vastu nõuet tulenevalt varasemate niiskuskahjustuste ja hallituse olemasolust. Maakohus leidis ka, et hageja ei ole ka tõendanud niiskuskahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste suurust.
42.Ringkonnakohus nende maakohtu järeldustega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ning jätnud tõendid olulises osas hindamata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Ringkonnakohus saab ise tõendeid uuesti hinnata.
43.Kõigepealt käsitleb kolleegium puudustest teatamist.
44.Juba 16.09.2019 e-kirjas kostjale teatas hageja, et probleem on väga suur, mis on tingitud valesti paigaldatud torudest ja nüüd on suur osa suur osa korteri sisemusest (põrand, põrandalauad jne) kahjustatud selle põhjustatud veekahjustuste tõttu. (tlk 24 pöördel, tõlge lk 60 pöördel).
45.24.09.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, millise Toru SOS OÜ pakutud lahenduse ta soovib valida. Selles lahenduses tehakse seina kaudu kaks uut auku ja uued torud ühendatakse suure maja toruga keldris, mis on korralikult kõrge (paigaldatakse ka uus kõrgem duššinurk). Hageja palus vaadata lisatud pilte. Lisaks peab vahetama põranda, milles on veel niiskust ja mis võib põhjustada hallitust, kui seda ei vahetata, -
2-20-3156 lisaks põrandalauad ja köögis üks uks. Hageja küsis, kas kostja on nõus tegema tööd selle plaani järgi või soovib ta, et hageja telliks töö teiselt firmalt ning siis kostja maksab nende arve (tlk, tõlge 59 ja 59 pöördel). Kostja sellele kirjale ei vastanud.
46.26.09.2019 küsis hageja üle, kas kostja poolt on mõtteid.
47.02.10.2019 kirjutas hageja kostjale, et ta ei saa enam renoveerimisega oodata, sest see läheb talle väga kalliks hoida korterit tühjana. Hageja lisas, et on Kaldros OÜ-ga kokku leppinud, et nad selle parandavad (tlk 23, tõlge lk 59). Seega ilmneb poolte kirjavahetusest, et hageja hoidis kogu aeg kostjat kursis avastatud puudustega, nende parandamise võimalustega ning pakkus kostjale töö ise ära teha. Kostja seda võimalust ei kasutanud, hageja poolt valitud töö teostaja osas vastuväiteid ei esitanud.
48.20.11.2019 teavitas hageja kostjat, et Kaldros OÜ on puudused kõrvaldanud ning kirjeldas, et tööde teostamisel ilmnesid täiendavad niiskuskahjustused, mille eest kostja samuti vastutab. Hageja kirjutas kostjale: „Lõpuks pärast palju tööd ja probleeme, on Kapi 1-13 jälle vormis. Nii Kaldros (ehitusettevõte), KÜ kui ka Toru SOS kinnitasid, et probleemid olid tingitud selle korter valesti paigaldatud torustikust. Kui see paigaldati maja torustikust madamalale, ummistus toru ja vesi kogunes korterisse, hävitades põranda ja osa seisu. Kui Kaldros seinu avas, leidsid nad palju hallitust, mis nende sõnul näitas, et seal oli veeprobleeme varem olnud, tõenäoliselt sarnase veelekke tõttu varem. Kokku läks see mul maksma septembri ja oktoobrikuu kaotatud üürides 620 eur ja Toru SOS 313+420 eur ja Kaldros 5202 eur. Kui suudame sujuvalt kokkuleppe sõlmida, võin kaotatud üüride eest ise maksta ja maha arvata ka 1100 eur Saatja Kaldrosi arvelt, mis nende hinnangul oli keraamiliste põrandaplaatide panemise lisakulu võrreldes pelgalt laminaatpõranda paigaldamisega (tlk 38, tooge lk 67).
49.05.12.2019 vastuses hageja e-kirjale ei vaidlustanud kostja teostatud töid ega nende maksumust, vaid ei pidanud ennast vastutavaks korteriomandi puuduste eest ( tlk 37 pöördel, tõlge lk 66 pöördel).
50.Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et niiskuskahjustustest või hallituse olemasolust hageja kostjale enne kohtumenetluse algust ei teatanud ega nõudnud sellest tulenevate puuduste kõrvaldamist. Kuna vastavad puudused ilmnesid konstruktsioonide avamisel, siis ei olnud võimalik hagejal puudustest varem kostjat teavitada. Hageja tegi seda esimesel võimalusel ja nõudis kostjalt ka kulutuste hüvitamist.
51.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et hageja ei olnud kohtuvaidluse ajaks minetanud õigust esitada kostja vastu nõuet tulenevalt ka varasemate niiskuskahjustuste ja hallituse olemasolust.
52.Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja poolt tehtud kulutuste põhjendatust ja tõendatust.
53.Esitatud hagis nõudis hageja kostjalt kulude hüvitamist summas 4837 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: 1) OÜ-le Toru SOS tasutud 735 eurot (420 + 315) ning 2) OÜ-le Kaldros tasutud 4102 eurot (5202-1100).
54.Kostja vaidles kogu hagile vastu põhjusel, et ei pidanud end vastutavaks korteriomandi puuduste eest. Konkreetsete kulutuste osas seadis kostja kahtluse alla OÜ Kaldros eelarves järgmised tööd: ripplae demontaaž-montaaž; köögimööbli montaaž; valgustid; duššialus, duššikardin+hoidja ; luku vahetamine. Kostja leidis, et hageja peaks oma nõude rahalist suurust selgemini sisustama ja tõendama, samuti oleks vaja tõendada seda, et puuduse likvideerimiseks valiti kõige optimaalsem variant. Kostja ei vaidlustanud OÜ-le Toru SOS tasutud summasid ( tl 75 pöördel).
55.Hagi täpsustuses selgitas hageja, et ToruSOS OÜ arve summas 315 eurot oli esitatud esialgse probleemi analüüsimise ja ummistuse eemaldamise katse eest. ToruSOS OÜ arve summas 420 eurot oli seotud aktiga, mis selgitab arve sisu. Kaldros OÜ arvel märgitud ripplae demontaaž ja montaaž oli vajalik selleks, et tuvastada, kas kanalisatsiooni ummistusest tingitud niiskuskahjustusi oli kogunenud ka lae alla. Lisaks
2-20-3156 oli vaja puhastada ja avada lae all asuv ventilatsioon, mis oli osaliselt ummistunud. Köögimööbli montaaž oli vajalik selleks, et pääseda ligi torustikule, mis asus mööbli taga. Samuti oli selles piirkonnas vaja vahetada niiskuskahjustusega laminaat, mida köögimööbli olemasolu takistas. Kaldros OÜ arves märgitud viide valgustitele tulenes sellest, et valgustid olid demonteeritud laes. Valgustitele oli tekkinud niiskuskahjustus, mistõttu tuli need välja vahetada. Luku vahetamise kulu tulenes vajadusest tagada ligipääs torustikule ja ventilatsioonile vannitoas ( tl 88 pöördel).
56.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised tõendid: - poolte e-kirjavahetus ja kirjavahetus korteriühistuga ajavahemikul 02.09.2019 kuni 29.01.2020 ( tlk 9-11, 23-26, 33-38, tõlked tlk 57-67); - 05.09.2019 maksekviitung Toru SOS OÜ-le 315 euro tasumise kohta ( tlk 29) - Toru SOS OÜ 13.09.2019 arve summas 420 eurot torutööde eest aadressil Kapi tn 1-13 ( tlk 7); - OÜ Kaldros 01.11.2019 eelarve objekt Kapi tn, Tallinn remondiehitustööd (uputuse likvideerimine) (tlk 28); - OÜ Kaldros 14.05.2019 arve remondi ja ehitustööde tegemiseks Kapi tn 1 objekti koos uputuse likvideerimisega summas 5 202 eurot (tlk 6); - hulgaliselt fotosid kanalisatsioonitorustiku ja korteri seisukorra kohta ( tlk 5 pöördel, 12 pöördel -21, 30-32 pöördel). - OÜ Kaldros 12.02.2020 selgitus teostatud tööde kohta koos tõlkega ( tl 27).
57.Toru SOS OÜ 16.09.2019 akti kohaselt oli torustiku paigaldus korteris nõuetekohane, kuid keldris torude lahti kaevamisel selgus, et kanalisatsioonitoru oli negatiivse kalde all, üldtrassi reovesi tuli hooga kallakust alla, kogu mustus kogunes tagasilöögiklapis, blokeerides korteri 13 kanalisatsioonitoru. Aktis pakuti probleemi lahendamiseks kolm varianti. Nõuetekohaseks kanalisatsiooni korrasoleku taastamiseks tuli kas 1) tõsta korteri kanalisatsioonitoru üldtrassi toruga ühele tasemele, millega kaasnevad seina puurimine ning kanalisatsioonitorustiku ümberehitus korteris; 2) lasta üldkanalisatsioonitoru madalamale ühele tasemele korteri kanalisatsioonitoruga, mis nõuab kooskõlastamist korteriühistuga ning sellega kaasnevad kaevetööd keldris või 3) paigaldada sobiva reoveepumba paigaldamine.
58.24.09.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, millise Toru SOS OÜ pakutud lahenduse ta soovib valida. Hageja märkis, et arutas seda nii korteriühistu, ToruSOS-i kui ka ehituseksperdiga, kes leidsid, et esimene variant oleks õige. Selles lahenduses tehakse seina kaudu kaks uut auku ja uued torud ühendatakse suure maja toruga keldris, mis on korralikult kõrge (paigaldatakse ka uus kõrgem duššinurk). Hageja palus vaadata lisatud pilte. Lisaks peab vahetama põranda, milles on veel niiskust ja mis võib põhjustada hallitust, kui seda ei vahetata, lisaks põrandalauad ja köögis üks uks. Hageja küsis, kas kostja on nõus tegema tööd selle plaani järgi või soovib ta, et hageja telliks töö teiselt firmalt ning siis kostja maksab nende arve (tlk, tõlge 59 ja 59 pöördel). Kostja sellele kirjale ei vastanud.
59.Seega on hageja oma valikust kostjale teada andnud ja seda ka põhjendanud. Kostja ei ole esile toonud, et mingi muu variant puuduse likvideerimiseks oleks olnud optimaalsem.
60.Remonditööde teostaja Kaldros OÜ on e-maililt [email protected], mida kasutab Kaldros OÜ seaduslik esindaja JR, edastanud hagejale seletuskirja ning pildid, mis kirjeldavad probleemi olemasolu ja ka visualiseerivad seda. Tööde teostaja seletuskirjast nähtub, et neil tuli Kari tn 1-13 korteris tööde tegemisel septembris 2019 eemaldada kahjustatud laminaatpõrand, köögimööbel, avada kipsseinad, eemaldada mineraalvill ja avada keraamilised plaadid. Mineraalvill ja kipssein oli 110 cm kõrguselt kaetud hallituse ja ebameeldiva lõhnaga. Krohv ja tapeet selle taga olid mädanenud ja
2-20-3156 kukkusid alla. Metallprofiil kipsseina taga oli roostetanud. Tööde teostaja pidas selgeks, et korteris olid kuni 2019 maini olnud korduvad üleujutused. Seletuskiri ja pildid on omavahel seotud. Seletuskirjas viidatakse niiskuskahjustustele ning piltides on vastavad kahjustused nähtavad.
61.Hageja on selgitanud kõigi kulutuste vajalikkust, esitanud tõendid Toru SOS OÜ-le tasutud summade kohta, OÜ Kaldros seletuskirja ja fotod niiskuskahjustuste olemasolu kohta, OÜ Kaldros eelarve üksikute tööde kaupa ja arve teostatuid töö eest tasumiseks. Kostja paljasõnalised vastuväited ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid.
62.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja kulutuste hüvitamise nõue on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
64.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
65.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
66.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.