Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-3156
Tsiviilasi
Wolverine Capital OÜ hagi E. L.i vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 4837 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Wolverine Capital OÜ (registrikood 11160534, A. Adamsoni 6-7, Tallinn 10137); esindajad Hageja lepinguline esindaja: K. K. (e-post: xxx); Kostja: E. L. (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Pirn (Advokaadibüroo Barrister, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt E. L.ilt (isikukood xxx) hageja Wolverine Capital OÜ (registrikood 11160534) kasuks välja 1316,40 (üks tuhat kolmsada kuusteist eurot ja 40 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Wolverine Capital OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 17.05.2019 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõigusleping. Lepingu punkti 2.1.4 järgi oli lepingu eseme reaalosa ehk mitteeluruum kasutatav vastavalt selle sihtotstarbele. Samas punktis oli märgitud, et lepingu ese on ühendatud töökorras kanalisatsiooniga. Lepingu punktis 2.1.5 oli märgitud, et lepingu esemel ei ole teadaolevaid puudusi, mida ostja ei oleks saanud ülevaatusel märgata.
2.31.08.2019 teavitas lepingu eseme üürnik hagejat sellest, et lepingu esemel on puudused seoses ventilatsiooni ja kanalisatsiooniga. Hageja võttis 03.09.2019 e-kirja teel kostjaga ühendust, et kohtuda puuduste ülevaatamiseks. 08.09.2019 teatas hageja kostjale, et lepingu esemel on puudused seoses kanalisatsiooniga. Kanalisatsiooni oli korteriühistu väidete kohaselt paigaldanud kostja. Hageja soovis puudused kiiresti kõrvaldada. 16.09.2019 teatas hageja kostjale, et probleem on ulatuslik ning see oli tingitud valesti paigaldatud torudest. Torud oli valesti paigaldanud kostja. Korteris olid seetõttu vee- ja niiskuskahjustused. Hageja soovis kostjalt puudustega seotud kulude hüvitamist.
3.19.09.2019 leppisid pooled e-kirja teel kokku kohtumise. Hageja teatas, et üürnik kolis välja ja esitas rahalise nõude. 23.09.2019 leppisid pooled kohtumise ajaks kokku 24.09.2019. 24.09.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, kuidas probleemi lahendada ja küsis, kas kostja on nõus töö tegema või kulud hüvitama. Kostja hagejale ei vastanud, mistõttu teatas hageja 02.10.2019, et remondi teostab K OÜ.
4.20.11.2019 teavitas hageja kostjat, et K OÜ on puudused kõrvaldanud. Hageja nõudis kostjalt kulude hüvitamist summas 4837 eurot. K OÜ esitatud arvest arvas hageja maha 1100 eurot, mis kulus lepingu eseme parendamisele. Kostja teatas vastuses, et hagejal tuleb pöörduda ühistu poole ning kostja ei ole kanalisatsiooni osas töid teinud. Hageja sellega ei nõustunud. 21.12.2019 teatas hageja kostjale, et korteriühistu vastuse kohaselt vahetati kanalisatsioonitoru juulist 2012, kui see ühendati hoovis asuva kaevuga. Kostja leidis, et ajal, mil lepingu ese temale kuulus, kanalisatsiooniga probleeme ei olnud. Kostja ei kasutanud dušši, mistõttu ta ei olnud probleemidest teadlik. Kostja äravoolu ümber ei ehitanud. Lisaks leidis kostja, et hageja viitas probleemidele hilinemisega, kuna ostis lepingu eseme mais, kuid puudustele viitas septembris.
5.Hageja kostja väidetega ei nõustunud. Probleem ei olnud seotud üksnes duššiga, vaid ka kraanikausi äravooluga. Korteriühistu ja naabrid kinnitasid, et torustik vahetati kostja volitusel. Hageja ei saanud pärast tehingut koheselt objekti üle vaadata, sest kostjat usaldades lasi hageja objektil teha kostja ettevõttel renoveerimistöid, mis valmisid alles juunis. Kui üürnik kolis pinnale augustis sisse, avastas ta puudused. Lisaks avastati korteris seinte avamisel niiskuskahjustused, mis on pikaajaline probleem.
6.Hageja viitas VÕS § 217 lõikele 1 ja leidis, et lepingu ese ei vastanud lepingule. Kostja kinnitas lepingus, et lepingu esemel puuduvad varjatud puudused ning seda saab sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja kinnitas, et lepingu ese on ühendatud töökorras kanalisatsiooniga. Tegelikult esinesid lepingu esemel puudused, mis takistasid selle kasutamist. Hageja viitas VÕS § 218 lõikele 1. Lepingu esemel olid puudused juba üleandmise hetkel ja kostja vastutab puuduste eest.
7.Kostja varjas puudusi, sest sedavõrd ilmsetest puudustest pidi ta olema teadlik. Hageja viitas VÕS § 221 lg 1 punktile 2. Hagejal oli mõistlik põhjus, miks ta ei saanud lepingu eset koheselt üle vaadata. Hageja viitas VÕS § 220 lõikele 1. Kuigi tegu ei olnud tarbijalemüügiga, luges hageja mõistlikuks ajaks puudustest teavitamisel 2 kuud. Hageja sai puudustest teada 31.08.2019 ja teavitas kostjat 03.09.2019. Hageja kirjeldas puudusi 08.09.2019.
8.Hageja viitas VÕS § 222 lõikele 5. Hageja nõudis kostjalt korduvalt puuduste kõrvaldamist ja kõrvaldas lõpuks puudused ise. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Puuduste kõrvaldamise kulu oli 4837 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. OÜ X tegi torutöid 420 euro ja 315 euro eest ning OÜ K tegi remonditöid 5202 euro eest, millest tuleb maha arvata 1100 eurot keraamiliste plaatide paigaldamise tõttu.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et üürnikel ei olnud äravooluga probleeme, kui kasutati kraanikaussi. Üürnike pöördumisest nähtub, et nad said kraanikausis vaevu nõusid pesta, sest äravool ei töötanud ka seal. Alusetu on kostja väide, et vastutab korteriühistu, kuna hageja ostis omandi kostjalt, mitte ühistult. Lepingu järgi oli kostjal kohustus teavitada kõikidest puudustest.
10.Hageja ei nõustunud, et ta kasutas korteriomandit kasutusotstarbele mittevastavalt. Hageja kasutas seda ärilisel eesmärgil väljaüürimiseks. Üürnik kasutas korterit elamiseks, mis ei ole keelatud. Mitteeluruumi võib kasutada külaliskorterina. Üürnik kolis sisse augustis. Kuna koheselt tekkisid kanalisatsiooniga probleemid, kolis ta korterist välja. Majutusettevõttes peab olema pesemisruum.
11.Kostja pidi olema kanalisatsiooni probleemist teadlik. 3,5 kuud, mis möödus lepingu sõlmimisest, ei ole teavitamisel ebamõistlikult pikk aeg. Samuti leidis hageja, et kui kohtu arvates on tõendamata puuduste kõrvaldamise kulud, tuleb K OÜ esindajalt võtta tunnistus. Korteri puuduseks oli ka veekahjustus, mitte üksnes kanalisatsiooni probleem. Kahju nõue ei ole seotud ainult kanalisatsioonitorustiku probleemi likvideerimisega, vaid ka veekahjustuste likvideerimisega. Veekahjustusi oli eksperdi sõnul pikaajaline ja oli põhjustatud kanalisatsioonitorustiku probleemist.
12.17.06.2020 seisukohtadega koos esitas hageja esindaja oma haridust tõendava dokumendi. X OÜ arve summas 315 eurot oli esitatud esialgse probleemi analüüsimise ja ummistuse eemaldamise katse eest. X OÜ arve summas 420 eurot oli seotud aktiga, mis selgitab arve sisu. K OÜ arvel märgitud ripplae demontaaž ja montaaž oli vajalik selleks, et tuvastada, kas kanalisatsiooni ummistusest tingitud niiskuskahjustusi oli kogunenud ka lae alla. Lisaks oli vaja puhastada ja avada lae all asuv ventilatsioon, mis oli osaliselt ummistunud. Köögimööbli montaaž oli vajalik selleks, et pääseda ligi torustikule, mis asus mööbli taga. Samuti oli selles piirkonnas vaja vahetada niiskuskahjustusega laminaat, mida köögimööbli olemasolu takistas.
13.K OÜ arves märgitud viide valgustitele tulenes sellest, et valgustid olid demonteeritud laes. Valgustitele oli tekkinud niiskuskahjustus, mistõttu tuli need välja vahetada. Luku vahetamise kulu tulenes vajadusest tagada ligipääs torustikule ja ventilatsioonile vannitoas. Niiskuskahjustusi tõendavad pildid.
14.Kuna kanalisatsioonitoru töövõime oli puudulik juba enne hageja ja kostja müügitehingut, vastutab vastava puuduse eest kostja. Kuna puuduliku kanalisatsiooni tõttu olid korteris juba enne müügitehingut tekkinud niiskuskahjustusi ning ummistus tekkis ka hageja eseme valdamisel, on kostja vastutav kahjustuste eest. Hageja viitas VÕS § 221 lg 1 punktile 2 ja leidis, et kuna kostja oli puudustest teadlik, ei oma tähtsust see, kas nendest teavitati õigeaegselt.
15.Hageja leidis, et kostja esitas alles kohtuvaidluse ajal kompromissettepaneku, mida hageja pidas ebamõistlikuks. Hageja leidis, et kompromissina peaks kostja tasuma hagi nõude 4837 eurot, poole riigilõivust 200 eurot ja hüvitama hageja menetluskulud 714 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja omandas ise vaidlusaluse mitteeluruumi 06.02.2003. Kostja kasutas mitteeluruumi aeg-ajalt kontorina, kuid ei elanud seal. Vee kasutamisel ei olnud äravooluga probleeme. Hageja esitatud üürnike 31.08.2019 e-kirjast nähtub, et ka üürnikel ei olnud vee äravooluga probleeme, kui nad kasutasid kraanikaussi. Probleem tekkis siis, kui üürnikud käisid dušši all või kasutasid pesumasinat ehk siis, kui vee äravool oli suurem, kui kraani all käsi pestes.
17.Hagiavalduse lisast nr 13 nähtub, et korteriühistu tellimusel toimus 2012. aastal maja kanalisatsioonitoru vahetus. Korteriühistu juhatuse liige väidab, et sellest teavitati kõiki korteriomanikke, kuid kostja ei reageerinud sellele, mistõttu jäi tema korterist väljuv kanalisatsioonitoru korrektselt ümber ühendamata. Kostja ei teadnud torude vahetamisest midagi. Kostja kasutas korterit üsna harva ega teinud seda torustiku vahetamise ajal. Samuti ei saanud kostja ühtegi asjakohast teadet korteriühistult.
18.Hagiavaldusele lisatud X OÜ aktist nähtub, et kanalisatsioonitoru oli paigaldatud negatiivse kalde all. Tegemist oli veaga 2012. a korteriühistu tellitud töödes. Maja kanalisatsioonitoru on paigaldatud viisil, kus tagasilöögiklappi kogunev mustus blokeerib korteri nr X kanalisatsiooni äravoolu. Ajal, mil kostja korterit kasutas, ei olnud tagasilöögiklappi ladestunud mustuse kogus ilmselt veel nii suur, et see oleks häirinud vee äravoolu. 2019 sügiseks oli mustust kogunenud tagasilöögiklappi sedavõrd palju, et see hakkas vee äravoolu häirima, eriti suurema äravoolu korral ehk dušši all käies või pesumasinaga pesu pestes.
19.X OÜ aktist nähtub, et üks võimalik variant puuduse likvideerimiseks oleks olnud üldkanalisatsioonitoru madalamale laskmine. Aktile lisatud fotolt on näha, et toru asus pehmel pinnasel, mistõttu kaevamine ei oleks olnud mahukas töö. Kostja pidas arusaamatuks, miks valiti puuduse kõrvaldamise asemel suuremahulised ümberehitustööd korteris nr X.
20.Notariaalses lepingus andis kostja kinnitused oma parimate teadmiste kohaselt, ilma midagi varjamata. Kostja ostis ja müüs vaidlusaluse korteriomandi mitteeluruumina. Hageja üüris korteriomandi pärast selle omandamist välja eluruumina. Seega on hageja kasutanud korteriomandit selle kasutusotstarbele mittevastavalt. Võrreldes kontoriga on vee tarbimine ja äravool eluruumis oluliselt suurem. Võimalik, et probleemid ei oleks ilmnenud veel mitmete aastate vältel, kui hageja oleks jätkanud ruumi kasutamist mitteeluruumina.
21.Hageja näol on tegemist äriühinguga, mille põhitegevusalaks on enda või rendile antud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Seega on tegemist majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga VÕS § 219 lg 1 tähenduses. Ostja oleks pidanud ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja viitas ka VÕS § 220 lõikele 1. Kui hageja soovis kasutada mitteeluruumi eluruumina, oleks ta pidanud kontrollima kanalisatsiooni läbilaskevõimet. Hageja seda ei teinud. Kostja viitas VÕS § 220 lõikele 3. Hageja ei ole teatanud probleemidest õigeaegselt, sest ta teatas nendest alles 3,5 kuud pärast lepingu sõlmimist.
22.Hageja väited kulude suuruse kohta on tõendamata. Hageja esitatud OÜ K eelarve on üldsõnaline ja sisaldab töid, mida ei saa seostada kanalisatsiooni ümberehitamisega, nagu näiteks
ripplae montaaž ja demontaaž, köögimööbli montaaž, valgustite paigaldus, dušialuse ja dušikardina hoidja paigaldus ning luku vahetus.
23.23.07.2020 vastuses leidis kostja, et hageja esindaja haridus ei vasta TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Hageja on esitanud diplomi 2018. aastal õigusteaduse magistrikraadi õppekava “Rahvusvaheline õigus ja inimõigused” läbimisel. Akadeemilisest õiendist nähtub, et selle õppekava läbimise eelduseks on bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidusõppe diplom, kuid pole nõutud, et need oleks omandatud õigusteaduses. Tartu Ülikooli vastusest päringule nähtub, et õppekava läbimise eelduseks ei olnud eelnev juriidiline haridus. Kostja leidis, et TsMS § 218 lg 1 p 2 mõtte kohaselt peab esindaja omama õiguse õppesuunal magistrikraadile vastavat haridust, millest tulenevalt peab esindaja olema läbinud õiguse õppesuunal nii bakalaureuse-, kui magistriõppe.
24.Kostja leidis, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta valis puuduste kõrvaldamiseks kõige odavama ja mõistlikuma lahenduse. Hageja ei ole tõendanud, et kõik tööd, milliste hüvitamist ta kostjalt nõuab, olid seotud puuduste kõrvaldamisega.
25.X OÜ on puuduste kõrvaldamiseks pakkunud kolme võimalust: korteri nr X kanalisatsioonitoru tõstmist üldtrassi toruga samale tasemele, üldkanalisatsioonitoru madalamaks laskmist või pumba paigaldamist. Hageja valis pakutud variantidest esimese, millega kaasnesid suuremahulised remonditööd korteris. Mõistlik oleks olnud valida teine variant, sest üldkanalisatsioonitoru asus pehmel pinnasel. Pumba paigaldamine oleks maksnud 433 eurot.
26.Kostja leidis, et hüvitamisele kuuluvad kulud võiksid olla kulu 350 eurot probleemi põhjuse väljaselgitamiseks ja santehnilised tööd, mis OÜ K eelarve järgi olid 488 eurot. Nendele summadele on arvetel lisatud käibemaks, kuid kuna hagejaks on äriühing, kes on eeldatavasti käibemaksukohuslane, ei saa ta käibemaksu osa käsitleda kahjuna. Kokku oleks tõendatud ja põhjuslikus seoses oleva kahjusumma 350 eurot + 488 eurot = 838 eurot. Kostja pakkus hagejale kompromissina 1000 euro tasumist, millega hageja ei nõustunud. Täiendavalt pakkus kostja veel 200 eurot.
27.Hageja õigusabikulude nõuet pidas kostja arusaamatuks. Hagejat esindab füüsiline isik. Füüsiline isik ei saa Eesti Vabariigis väljastada arveid. Kui esindaja ei saa väljastada esindatavale arveid, ei saa olla hüvitamisele kuuluvaid esinduskulusid.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
29.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 17.05.2019 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu; 2) 17.05.2019 lepingu punkti 2.1.4 järgi oli lepingu eseme reaalosaks mitteeluruum, mis oli kasutatav vastavalt selle sihtotstarbele; 3) samas lepingu punktis 2.1.4 kinnitas kostja, et lepingu ese on ühendatud töökorras kanalisatsiooniga; 4) hageja andis lepingu eseme pärast ostmist üürnike kasutada, kes teatasid 3108.2019 hagejale kanalisatsiooni ummistusest.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli ostu-müügilepingu eseme puudusega, mille eest kostja vastutas. Pooled vaidlevad ühtlasi selle üle, kas hageja teavitas kostjat lepingu eseme puudustest õigeaegselt ning nõuetekohaselt ja kas hageja on tõendanud lepingu eseme puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust.
31.Vaidluse lahendamisel ei nõustu kohus esmalt kostja väidetega, et hageja lepinguline esindaja ei ole tõendanud esindamiseks vajaliku hariduse olemasolu. Vaidlus puudub selle üle, et hageja esindaja esitas kohtule 2018. aastal väljastatud diplomi õigusteaduses magistrikraadi omandamise kohta. TsMS § 218 lg 1 p 2 näeb ette, et lepinguliseks esindajaks võib kohtus olla isik, kes on omandanud omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
32.Erinevalt kostja väidetest ei tulene eeltoodud sättest, et esindusõiguse olemasoluks peab esindaja olema läbinud õiguse õppesuunal nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe. Sellist kohustust seadusest ei tulene ning seda ei saa järeldada viidanud normi mõttest. TsMS § 218 lg 1 punktis 2 on nimelt kasutatud väljendit „vähemalt“, mis tähendab, et esindusõiguse omandamise minimaalse nõudena peab esindajal olemas olema õigusteaduse valdkonnas omandatud magistrikraad. Hageja esindajal on olemas magistrikraad, mis võimaldab tal olla hageja esindajaks. Küll aga leiab kohus asja sisulisel lahendamisel, et hageja ei ole tõendanud kõiki oma väiteid, mis võimaldaksid kohtul hagi tervikuna rahuldada.
33.Hageja väitis, et üürnik teavitas teda kanalisatsiooniga seotud probleemist 31.08.2019, misjärel võttis hageja kostjaga ühendust 03.09.2019. 16.09.2019 teatas hageja täiendavalt kostjale, et probleem on ulatuslik. Hageja soovis kostjalt puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist, kuid kostja sellega ei nõustunud. Hageja väitis, et korteris olid ulatuslikud niiskuskahjustused ja hallitus. Kostja pidi olema puudustest teadlik. Hageja nõudis kostjalt kulude hüvitamist summas 4837 eurot. Puudused kõrvaldas K OÜ 5202 euro eest, kelle arvest tuleb maha arvata 1100 eurot, mis kulus keraamiliste plaatide vahetamiseks. K OÜ arvel märgitud tööd olid muus osas vajalikud niiskuskahjustuste kõrvaldamiseks. Lisaks kulus OÜ Toru SOS tehtud töödele 420 eurot ja 315 eurot.
34.Kostja leidis, et kuna tema kasutas ise mitteeluruumi vaid aeg-ajalt kontorina, ei olnud ta teadlik, et vee äravooluga on probleeme. Müüdud ese oli mitteeluruum ja hageja ei kasutanud seda sihtotstarbe kohaselt. Kanalisatsioonitorude vahetamisest keldris ühistu poolt ei teadnud kostja midagi. Kanalisatsiooniprobleem tulenes veast ühistu tellitud töödes. Lisaks leidis kostja, et hageja teavitas teda puudusest hilinemisega. Hageja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevusest. Ta oleks pidanud lepingu objekti kohe üle vaatama, kuid hageja teatas puudustest alles 3,5 kuud pärast lepingu sõlmimist. Hageja nõue on tõendamata ning OÜ K eelarve sisaldab kulusid, mis ei saa olla seotud kanalisatsiooni ümberehitamisega. Kostja pidas põhjendatud kuludeks 350 eurot, mis olid vajalikud probleemi põhjuste selgitamiseks ja 488 eurot, mis on märgitud OÜ K eelarves santehniliste tööde kuluna.
35.Kohus esmalt märgib, et ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt viimane puuduste eest ei vastuta, kuna ta ei olnud ise nendest teadlik ning puudused olid tingitud ühistu tellitud kanalisatsioonitöödest.
36.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult
tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
37.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 17.05.2019 notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (toimiku lk 39-48). Lepingu alusel ostis hageja kostjalt korteriomandi XXX, mille reaalosaks oli mitteeluruum suurusega 30,90 m2. Lepingu punktis 2.1.4 kinnitas kostja, et lepingu eseme reaalosa on kasutatav vastavalt selle sihtotstarbele mitteeluruumina ehk büroona.
38.Samas lepingu punktis kinnitas kostja, et lepingu ese on ühendatud ja ühinenud tavapäraste töökorras kommunikatsioonidega, sealhulgas veevarustuse ja kanalisatsiooniga. Kostja kinnitas, et lepingu eseme reaalosas ei ole seoses niiskuse või hallitusega mingeid kahjustusi ja sellega seoses probleeme ei ole. Lepingu punktis 2.1.5 kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole teadaolevalt puudusi, mida ostja ei oleks saanud märgata ülevaatuse teostamisel, sealhulgas ostjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole ostjat teavitanud või millest ostja ei oleks teadlik ning ta on ostjat lepingu eseme seisukorrast põhjalikult informeerinud.
39.Iseenesest ei vaidle pooled lepingu sisu ega selles antud kinnituste üle. Kohtu hinnangul on kostja lepingu sõlmimisel hagejale kui ostjale avaldanud, et mitteeluruumis on toimiv kanalisatsioon, lepingu esemel ei ole teadaolevaid puudusi ega niiskuskahjustusi või hallitust. Eeltoodust võib ühtlasi järeldada, et kui müüdud eseme kanalisatsioon siiski ei toiminud ja lepingu esemel esinesid niiskuskahjustused või hallitus, ei vastanud lepingu ese lepingu tingimustele.
40.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja kasutas lepingu eset sihtotstarbele mittevastavalt, kui võimaldas üürnikel sinna elama asuda. Kohtu hinnangul ei saa tavapäraselt ei eluruumis ega mitteeluruumis eeldada, et vee äravool ei toimi ning kanalisatsioon ummistub. Seetõttu on asjakohatud kostja viited, et kuna hageja ostis korteriomandi mitteeluruumina, ei või ta kanalisatsiooni ummistusele viidata.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.09.2019 koostas X OÜ akti (toimiku lk 5), mille kohaselt teostas ettevõte 13.09.2019 XXX aadressil torustiku ülevaatust. Väljakutse põhjuseks oli ummistus. Aktis oli märgitud, et torustiku paigaldus korteris oli nõuetekohane. Keldris torude lahti kaevamisel selgus, et kanalisatsioonitoru oli negatiivse kalde all. Üldtrassi reovesi tuli hooga kallakust alla, kogu mustus kogunes tagasilöögiklapis, blokeerides korteri X kanalisatsioonitoru. Seega on esitatud tõendiga kohtu hinnangul tõendatud ummistuse toimumine ning selle faktiline põhjus. Tõendist ei nähtu, et ummistuse põhjuseks oleksid olnud XXX korteris tehtud kanalisatsioonitööd ning tõendist ei saa erinevalt hageja väidetest järeldada, et ummistus oleks mistahes muul moel olnud tingitud kostja varasemast tegevusest.
42.Hageja esitas kohtule enda esindaja 11.02.2020 e-kirja korteriühistule, milles esindaja soovis teada, milliseid töid täpselt tehti torustiku ehitamisel keldris (toimiku lk 26 pöördel). Korteriühistu X esindajana vastas V. I. (toimiku lk 26), et korter nr X oli abiruum, mis oli mitteeluruumiks ehitatud ning seal ei olnud kanalisatsiooni. Kostja ei olnud kunagi ühistu poole pöördunud korteris tööde tegemiseks. E-kirja kohaselt ei reageerinud korteri X omanikud ühistu pöördumisele vahetada üldkanalisatsioonitoru ega palunud oma korterit sellega ühendada. x OÜ vahetas e-kirja kohaselt ära kanalisatsioonitoru ning e-kirja järgi selle toruga korterit X ei ühendatud.
43.Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi korteriühistu esindaja e-kirjast järeldada, et kostja tegevus oleks ühel või teisel moel toonud kaasa kanalisatsiooniummistuse tekkimise. X OÜ aktis oli selgelt märgitud, et torustiku paigaldus xxx korteris oli nõuetekohane ning probleem oli tingitud
hoopis keldris asuva kanalisatsioonitoru negatiivsest kaldest. Korteriühistu esindaja e-kirja kohaselt vahetas kanalisatsioonitoru elamu keldris ühistu tellimusel X OÜ 2012. a suvel. Seega on küll õiged kostja väited, et ummistuse põhjuseks võib lugeda ühistu tellitud töid, kuid kohtu hinnangul ei oma see pooltevahelises vaidluses tähtsust ega vabasta kostjat lepingust tulenevast vastutusest.
44.Nimelt näeb VÕS § 218 lg 1 ette, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega võib mittevastavus iseenesest ilmneda hiljem ning tegu võib olla varjatud puudusega. Kohtu hinnangul võib kanalisatsioonitoru ummistusest tulenevat probleemi pidada müüdud lepingu eseme varjatud puuduseks, mille eest kostja vastutab sõltumata sellest, kas puudus oli tingitud tema tellimusel tehtud ehitustöödest või mõne kolmanda isiku tellimusel tehtud ehitustöödest. Kuivõrd ummistuse otseseks põhjuseks oli keldris asuva üldkanalisatsioonitoru ebaõige kalle ning see toru paigaldati sinna juba 2012. aastal, võib kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega. Hageja väited, et kostja teadis puudusest ja varjas seda teadlikult hageja eest, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Kohus loeb usutavateks kostja väiteid, et kuna kostja kasutas ise mitteeluruumi harva ja kasutas üksnes vähesel määral kraanikaussi, ei pruukinud ta varjatud puudusest varem teadlik olla. See ei vabasta kostjat vastutusest.
45.VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et müüja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimise ajal lepingu eseme varjatud puudusest. Kostja on tõendanud, et hageja näol on tegemist ettevõttega, mis tegeleb enda või renditud kinnisvara üürileandmise ja käitamisega (äriregistri väljavõte toimiku lk 80). VÕS § 219 lõikest 1 tuleneb, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas oleks hageja lepingu eseme viivitamatul ülevaatamisel pidanud tuvastama varjatud puudusena kanalisatsiooniummistuse olemasolu. Kohus leiab, et varjatud puuduste korral ei saa müüja VÕS § 219 lõikest 1 tuleneva ostja kohustuse täitmata jätmisele tuginedes ise vastutusest vabaneda.
46.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
47.VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
48.Eeltoodust lähtudes tuleb hinnata, kas hageja on kostjat puudustest õigeaegselt teavitanud ning kas ta on teavitamisel puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kuna hageja pöördus tema poole puudustega seoses 3,5 kuud pärast lepingu sõlmimist, on hageja puudustest teavitamisega igal juhul hilinenud. VÕS § 220 lg 1 ei seo teavitamise mõistlikku aega mitte ostu-müügilepingu sõlmimise ajaga, vaid sellega, millal ostja ise puudustest teada sai. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ummistus oleks toimunud oluliselt varem, mistõttu oleks hageja pidanud ummistuse tekkimisest varem teatama.
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.08.2019 saatsid xxx korteri üürnikud hageja esindajale e-kirja (toimiku lk 10, tõlge lk 58), milles teatasid, et dušši ja pesumasina kasutamisel vee äravool ei tööta. Hageja esindaja saatis selle e-kirja edasi elamu korteriühistu esindajale, kes lubas saata oma santehnikust abikaasa olukorda üle vaatama (toimiku lk 10). 03.09.2019 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja ja soovis korteris kohtuda (toimiku lk 9, tõlge lk 57 pöördel). Ekirjast ei saa järeldada, et hageja oleks teatanud kostjale korteris esinevatest puudustest.
50.08.09.2019 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja (toimiku lk 24 pöördel, tõlge lk 61), milles teatas, et korteriga on probleemid ja mitte ainult köögis, vaid ka duširuumis. E-kirjas on märgitud, et korteriühistu sõnul on kostja torusid valesti ühendanud. Hageja soovis probleemi kiiresti lahendada. Hageja e-kirjast järeldada, et hageja viitas kanalisatsiooniga seotud probleemile.
51.16.09.2019 saatis hageja esindaja kostjale uue e-kirja (toimiku lk 24 pöördel, tõlge lk 60 pöördel), milles teatas, et probleem on suur. Hageja leidis endiselt, et probleem seisneb kostja valesti paigaldatud torudes. E-kirja kohaselt oli suur osa korteri sisustusest kahjustatud uputuse tõttu. Täpsemalt viitas hageja põrandale. Seega võib järeldada, et hageja teavitas kostjat kanalisatsiooniummistusest, sellest tingitud üleujutusest ja üleujutuse tõttu rikutud põrandast. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ise oli ummistusest teada saanud 31.08.2019, ei olnud hageja viivitanud kostja teavitamisega.
52.Järgnevatest e-kirjadest võib järeldada, et poolte esindajad leppisid kokku kohtumise korteris (toimiku lk 23 pöördel – 24, tõlked lk 59-60). 24.09.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, millise X OÜ pakutud lahenduse ta soovib valida. Lisaks avaldas hageja, et vahetada tuleb korteri põrand, sest see on niiske ja võib hakata hallitama. Korteris avastatud varasemast pikaajalistest niiskuskahjudest või hallituse olemasolust hageja ei teatanud. Hageja ja kostja esindajate vahelisest e-kirjade vahetusest jaanuaris 2020 (toimiku lk 33-38, tõlked lk 62-64, lk 65-67) nähtub, et pooled kokkuleppele ei jõudnud.
53.Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja teavitas kostjat kanalisatsiooniummistusest ja sellest tingitud kahjude tekkimisest. Pikaajaliselt ja varasemalt tekkinud niiskuskahjustustest või hallituse olemasolust hageja kostjale ei teatanud. Kuigi hageja ei esitanud kostjale e-kirjades selgeid nõudeid, võib hageja pöördumisest siiski järeldada, et hageja soovis kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde korraldamist ja rahastamist. Hageja teavitas kostjat sellest, milliseid toiminguid pidi X OÜ hinnangul puuduste kõrvaldamiseks tegema. Nimelt nähtub antud ettevõtte koostatud aktist (toimiku lk 5), et nõuetekohaseks kanalisatsiooni korrasoleku taastamiseks tuli kas tõsta korteri kanalisatsioonitoru, lasta üldkanalisatsioonitoru madalamale või paigaldada sobiv reoveepump.
54.VÕS § 222 lg 1 näeb ette, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 4 järgi kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
55.VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 222 lõikest 6 aga tuleneb, et ostja kaotab õiguse
nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
56.Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja saab kostjalt nõuda nende kulude hüvitamist, mis olid vajalikud kanalisatsioonitorustiku ummistuse ja sellest tulenevate põrandale tekkinud veekahjustuste kõrvaldamiseks. Nendest puudustest teavitas hageja kostjat mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist ning nimelt nende puuduste kõrvaldamist nõudis hageja kostjalt kohtuväliselt. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks kordagi enne kohtuvaidluse algust teavitanud kostjat korteris ulatuslike varasemate niiskuskahjustuste ja hallituse olemasolust. Nende puuduste kõrvaldamist hageja kostjalt ei nõudnud. Seega on hageja kohtuvaidluse ajaks minetanud õiguse esitada kostja vastu nõuet tulenevalt varasemate niiskuskahjustuste ja hallituse olemasolust.
57.Kohus leiab, et viidatud kahjustuste olemasolu, nende ulatust ja avastamise aega ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud. Hageja esitas kohtule mitmeid fotosid (toimiku lk 13-21, lk 30-32) ja väitis, et kahjustuste olemasolu tõendavadki fotod. Hageja ei selgitanud, millal olid fotod tehtud ja mis täpselt nähtub igast kohtule esitatud fotost. Kohus ei saa hageja asemel ise asuda asjaolusid tõenditest otsima.
58.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 11.02.2020 saatis hageja esindaja K OÜ esindajale e-kirja (toimiku lk 11) ja palus muuhulgas selgitada, kas hallitus oli tekkinud hiljuti või oli pikaajaline. J. R. nimeline isik vastas ning teatas, et saadab hagejale kõik fotod ja seletuskirja (toimiku lk 11).
59.E. R. nimeline isik on märgitud koostajaks 2.02.2020 kuupäeva kandval inglisekeelsel dokumendil (toimiku lk 22, tõlge kommentaarina toimiku lk 27). Dokumendi kohaselt tuli xxx korteris tööde tegemisel septembris 2019 eemaldada kahjustatud laminaatpõrand, köögimööbel, avada kipsseinad, eemaldada mineraalvill ja avada keraamilised plaadid. Mineraalvill ja kipssein oli 110 cm kõrguselt kaetud hallituse ja ebameeldiva lõhnaga. Krohv ja tapeet selle taga olid mädanenud ja kukkusid alla. Metallprofiil kipsseina taga oli roostetanud. Kirja koostaja pidas selgeks, et korteris olid kuni 2019 maini olnud korduvad üleujutused. Kirjast ei nähtu selle koostaja pädevust ning kiri ei ole allkirjastatud. Kirjas on viidatud aadressile xxx, mitte xxx.
60.Kohus leiab, et ainuüksi allkirjastamata kirja ning ebaselgete fotode alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et korteris esinesid pikaajalised niiskuskahjustused ning hallitus, mis olid tingitud varasematest üleujutustest. E. R. nimeline isik on oma allkirjastamata dokumendis teinud eriala asjatundja pädevusse kuuluvaid järeldusi selle kohta, millest võisid kahjustused olla tingitud. Kohus ei saa neid järeldusi pidada usutavateks, sest kirjast ei selgu, milliste asjaolude pinnalt on järeldused tehtud ja milline on E. R. pädevus. Kuivõrd hageja nendest puudustest kostjat õigeaegselt ei teavitanud, ei saa hageja nõuda kostjalt mistahes selliste kulude hüvitamist, mis olid vajalikud väidetavate niiskuskahjude või hallituse kõrvaldamiseks.
61.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda väidetud kulusid, mis olid vajalikud 2019. a augustis toiminud kanalisatsiooniummistuse ja selle tagajärgede kõrvaldamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega oleks hagejal tulnud selgelt välja tuua ja tõendada, millised kulud olid puuduste kõrvaldamiseks vajalikud. Kohus selgitas hagejale 22.05.2020 pöördumises (toimiku lk 85-86) vajadust põhistada ja tõendada, milleks olid vajalikud kõik kulud, mille hüvitamist ta kostjalt soovib. Kohus selgitas, et asjaolusid ei pea kohus ise tõenditest otsima, vaid need tuleb välja tuua hagejal. Vaatamata kohtu selgitustele hageja kulusid puudutavaid väiteid täiendavalt ei tõendanud.
62.Hageja väidete kohaselt kulus tal OÜ X torutööde eest tasumiseks 420 eurot ja 315 eurot. Hagiavalduse 11.03.2020 täienduse kohaselt pidid neid kulusid tõendama lisad 3, 4 ja 12. Hagiavalduse täiendusele vastavaid lisasid lisatud ei olnud. Hagiavalduses märgitu kohaselt oleks lisaks 3 pidanud olema X arve 191239 ja lisaks 4 arve tasumise tõend. Lisaks 12 peaks olema kirjavahetus 06.10.2019 kuni 02.11.2019. Kirjavahetust perioodist 06.10.2019 kuni 02.11.2019 hagiavaldusele tegelikult lisatud ei olnud. Esitatud lisad olid nummerdamata. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, kelle vahel oleks pidanud 06.10.2019 kuni 02.11.2019 kirjavahetus olema toimunud ja kuidas see pidi tõendama OÜ X töödega seotud kulutusi.
63.Tegelikult esitatud tõenditest nähtub, et X OÜ esitas hagejale arve summas 420 eurot torutööde eest aadressil xxx (toimiku lk 7). Täiendavalt esitas hageja maksekviitungi X OÜ-le 315 euro tasumise kohta (toimiku lk 29). Mille eest hageja 315 eurot tasus, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Kohus leiab, et hageja on tõendanud X OÜ ees torutööde tegemisest tuleneva kohustuse tekkimist 420 euro ulatuses. Kuigi hageja ei ole tõendanud arve tasumist, võib arvest siiski järeldada torutööde tegemist xxx aadressil ja nende eest tasumise kohustuse tekkimist. Muus osas ei ole hageja tõendanud, mille eest ta X OÜ-le 315 eurot tasus ning kas tegemist oli üldse kanalisatsioonitorustiku töödega vaidlusaluses korteris. Seega ei ole hageja tõendanud väiteid, et ta tasus antud ettevõttele täiendavalt torutööde eest 315 eurot.
64.Hageja esitas kohtule OÜ K 14.05.2019 arve remondi ja ehitustööde tegemiseks x objekti koos uputuse likvideerimisega kokku summas 5 202 eurot (toimiku lk 6). Hageja esitas kohtule ka OÜ K eelarve (toimiku lk 28), mis on selles märgitu järgi koostatud hoopis 01.11.2019. Hageja on leidnud, et OÜ K arve alusel ei nõua ta kostjalt 1100 euro tasumist, mis kulus keraamiliste plaatide vahetamisega, sest see töö tehti hoopis korteri parendamiseks. Kohus osundab, et OÜ K eelarve järgi kulus keraamiliste plaatide ja nende liistude paigaldamiseks mitte 1100 eurot, vaid 1344 eurot + 396 eurot = 1740 eurot. Seega ei ole hageja põhistanud, miks tema hinnangul peaks kostja tasuma OÜ K arve alusel suurema summa, kui hageja enda väidetel kahjustuste kõrvaldamiseks vaja oli.
65.OÜ K eelarves on lisaks plaatide paigaldamisele töödena loetletud lammutustööd, kuivatustööd, ripplae demontaaž ja montaaž, seinte viimistlustööd, köögimööbli montaaž, valgustite ja käepidemete paigaldus, põranda tasandamine, sanitaartehnilised tööd, wc ruumi seinte demontaaž ja montaaž, ventilatsioonikanali tegemine, dušialuse ja dušikardina paigaldus, dušilifti demontaaž ja montaaž, luku vahetamine. Samuti on eelarves märgitud kulud transpordile, seadmetele ja tööriistadele ning prügiveole.
66.Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas olid kõik ülal loetletud tööd vajalikud väidetavate niiskuskahjustuste ja hallituse kõrvaldamiseks. Hageja lepingulise esindaja põhistamata seletused ei ole hagimenetluses arvestatavad tõenditena. Kuna aga hageja ei saa kostjalt nõuda muude kulutuste hüvitamist peale nende, mis olid otseselt vajalikud ummistuse ja sellest tulenevate tagajärgede kõrvaldamiseks, loeb kohus OÜ K arve ja eelarve kohaselt nende kahjustuste kõrvaldamise põhjendatud kuludeks kulud kuivatustöödele summas 160 eurot, põranda tasandamise tööd summas 99 eurot ja santehnilised tööd summas 488 eurot ehk kokku 160 eurot + 99 eurot + 488 eurot = 747 eurot.
67.Kostja on väitnud, et kuna hageja on tõenäoliselt käibemaksukohustuslane, ei saa tema kahjuks lugeda käibemaksu, mida ta ilmselt saaks tagasi arvestada. Vaatamata väite esitamisele ei tõendanud kostja, et hageja oli arve esitamise ajal käibemaksukohustuslane. Kohus ei saa kostja eest ise tõendeid otsida ega koguda. Kostja väited käibemaksu tagasiarvestamise kohta on järelikult tõendamata. Seega tuleb kohtu põhjendatuks loetud summale 747 eurole juurde lisada käibemaks 149,40 eurot ja kokku on hageja põhjendatud kuluks 896,40 eurot.
68.Kogumis loeb kohus hageja nõude põhjendatuks ja tõendatuks 420 euro + 896,40 euro = 1316,40 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1316,40 eurot. Muus osas hageja nõue rahuldamisele ei kuulu, sest see on tõendamata.
69.Täiendavalt märgib kohus, et kostja esitas kohtule tõendina 06.02.2003 müügilepingu (toimiku lk 77-79), millega ta ise mitteeluruumi ostis. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et ostetud korteriomand reaalosaks oli mitteeluruum, mistõttu ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Asjakohatut tõendit kohus ei hinda.
70.TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale kompromissina 1200 euro tasumist. Hageja nõudis aga hagiavalduses toodud nõude täielikku rahuldamist ega nõustunud kostja ettepanekuga. Seega pakkus kostja hagejale kompromissina summat, mis on sarnane hagi rahuldamisele kuulunud ulatusega ning menetluskulud tuleb jätta tervikuna hageja kanda.
71.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei ole kostja kohtu antud tähtajaks esitanud rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude väljamõistmise taotlust, mistõttu ei määra kohus otsuses kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summat.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.