X hagi OÜ Puffet Invest vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 5. novembri 2019. a apellatsioonkaebus OÜ Puffet Invest
17.detsembri vastuapellatsioonkaebus
2019.
a
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 4 424.34 eurot OÜ Puffet Invest vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonkaebuses apellant/ vastuapellatsioonkaebuses vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadid Yulia Zaitseva ja Andres Aavik Kostja (apellatsioonkaebuses vastustaja/ vastuapellatsioonkaebuses apellant) OÜ Puffet Invest (registrikood 10672835), esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 14. aprilli 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. oktoobri 2019. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude leppetrahvi 4132 euro 50 sendi ja kommunaalkulude hüvitise 291 eurot 84 sendi saamiseks ning tühistas hagi tagamise. Samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista OÜ-lt Puffet Invest X kasuks välja leppetrahv 4132 eurot 50 senti ja kommunaalkulude hüvitis 291 eurot 84 senti.
3.Muuta maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotust. Jätta maakohtu menetluskulud 87,7% ulatuses OÜ Puffet Invest kanda ja 12,3% ulatuses X kanda.
2-18-12843
4.Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse 30. augusti 2018. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis X kasuks kohtuliku hüpoteegi OÜ-le Puffet Invest kuuluvale kinnisasjale nr 2424531.
5.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 5.1 Võtta vastu hagist loobumine kommunaalteenuste nõude 59 euro 87 sendi osas ning lõpetada selles nõudes menetlus. 5.2 Rahuldada hagi osaliselt. 5.3 Mõista OÜ-lt Puffet Invest X kasuks välja leppetrahv 4132 eurot 50 senti ja kommunaalkulude hüvitis 291 eurot 84 senti. 5.4 Jätta menetluskulud 87,7% ulatuses OÜ Puffet Invest kanda ja 12,3% ulatuses X kanda. 5.5 Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse 30. augusti 2018. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis X kasuks kohtuliku hüpoteegi OÜ-le Puffet Invest kuuluvale kinnisasjale nr 2424531.
6.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
7.Jätta OÜ Puffet Invest vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Puffet Invest kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, ostja) esitas 28. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi OÜ Puffet Invest (kostja, müüja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja 9 000 eurot (tasumata kommunaalkulud 1612 eurot; tasumata soojakulud 2586 eurot; leppetrahvinõue seoses valduse üleandmise viivitamisega 3702 eurot; asenduskorterile kantud üürikulu 1100 eurot).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. juunil 2018 kinnisasja notariaalse ostumüügilepingu (edaspidi leping) ostuhinnaga 287 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et ostjale antakse hiljemalt 5. juulil 2018 üle lepingu eseme valdus, juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid. Otsese valduse üleandmise viivitamisel oli
2-18-12843 viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Müüja valdust hagejale üle ei andnud ning hageja e-kirjadele ei reageerinud.
3.Hageja saatis 17. augustil 2018 kostjale pretensiooni valduse üleandmise kohta koos leppetrahvinõudega. Nõudes viidati ka sellele, et kostja ei ole tasunud kommunaalkulude eest, pretensiooni väljasaatmise aja seisuga oli võlgnevus 660.89 eurot. Pärast selgus, et kostja ei esitanud korteriühistule andmeid täies ulatuses ning tegelik võlasumma oli 1612.60 eurot. Pretensioonis juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et valduse üleandmata jätmise tõttu ei saa hageja ostetud korterisse sisse kolida ning on sunnitud üürima korteri asukohaga XXX, Tallinn. Hageja on tasunud korteri üüri ajavahemikul 5. juuli 2018 kuni 31. august 2018 kokku 1100 eurot (kuu üür 550 eurot). Hageja leiab, et tegemist on hageja otsese kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes, kuna kostja oli valduse üleandmisega viivituses.
4.Kinnisasja valdus anti hagejale üle 22. augustil 2018. Korteri ülevaatamisel selgus, et kostja ei ole pika aja vältel esitanud korteriühistule soojusmõõdiku andmeid. 24. augustil 2018 teavitas korteriühistu hagejat, et kui korterisse on paigutatud soojusmõõdik, on näidu teatamise kohustus elanikul (valdajal). Korteril tekkis sellest tulenevalt soojusevõlgnevus 2234.29 eurot.
5.Hageja on menetluse kestel loobunud seoses kostja poolt summade tasumisega nõudest kommunaalteenuse võlgnevuse 1612 euro ja soojusenergia võlgnevuse 2234.29 euro osas ning suurendanud esialgset leppetrahvi nõuet. Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahvi 4132.80 eurot, kommunaalteenuste võlgnevuse 291.84 eurot ja kahjuhüvitise 1100 eurot. Leppetrahvi nõue tuleneb kinnisasja üleandmisega viivitamisest ajavahemikul 6. juulist 2018 kuni 22. august 2018, kahjuhüvitise nõue korteri üürikulust 1100 eurot ning kommunaalteenuste võlgnevus arvest nr TE00652, s.o korteriga seotud kommunaalteenused ajavahemikul 1. august 2018 kuni 31. august 2018.
6.Hageja taotles ka hagi tagamist. Maakohus rahuldas 30. augusti 2018 määrusega hageja taotluse osaliselt ja kohaldas hagi tagamise abinõusid, seades kostjale kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 9600 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei ole hoidnud kõrvale kommunaalteenuste ja soojusenergia kulu tasumise kohustusest ning on vastava kohustuse täitnud selle suurusest teadasaamisel. Samuti ei vastuta kostja pärast 5. juulit 2018 tasumisele kuulunud kommunaalteenuste kulu eest, kuna alates sellest hetkest oli vastav kohustus hagejal.
9.Kostja leiab, et ei ole lepingu eseme valduse üleandmisega viivitanud. Kostja pakkus hagejale valduse ja võtmete üleandmist vastavalt lepingule, kuid hageja keeldus valduse vastuvõtmisest. Esmakordselt pakkus kostja valduse üleandmist 7. juulil 2018, seejärel 10. juulil 2018, siis 19. juulil 2018 ning veelkord 14. augustil 2018. Hiljemalt 19. juulil 2018 olid korterist ära viidud viimased kostjale kuulunud esemed.
10.Kostja leiab, et tal on leppetrahvinõue hageja vastu, kuna hageja oli vastuvõtuviivituses ajavahemikul 6. juuli 2018 kuni 22. august 2018. Kostja tasaarvestab menetlusliku tasaarvestusega hageja leppetrahvi nõude enda leppetrahvinõudega summas 4132.80 eurot. Kuna leppetrahvilt tuleb tasuda ka viiviseid, palub kostja ka neid arvestada kohtotsuse tegemise seisuga.
2-18-12843
11.Hageja nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et VÕS § 162 lg 2 järgi ei saa kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist kumulatiivselt. Kahju tuleb hüvitada vaid osas, mida leppetrahv ei katnud. Samuti on kahjunõude põhjendamata, kuna hageja ei üürinud korterit sel põhjusel, et vaidlusalune korter jäi 5. juulil 2018 üle andmata. Hageja kasutas seda korterit ka enne, üürileping on sõlmitud 28. augustil 2014.
12.Kostja on kirjutanud hagejale 19. juulil 2018 ja 14. augustil 2018. Pole usutav, et need kirjad hagejale kohale ei jõudnud. Kostja on kasutanud hageja enda poolt märgitud meiliaadressi ning on saatnud samad kirjad ka maakler Cle, kes on kirjad kätte saanud. See, kui hageja server esitab nõudmisi saatja IP aadressile, ei ole asjaolu, millest kostja oleks pidanud olema teadlik või oleks saanud mõjutada. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat sellisest asjaolust ega vajadusest oma IP aadressi kuskil eraldi registreerida. Kostja pole saanud 19. juuli 2018 ja 14. augusti 2018 kirjade saatmisel vastust, et kiri kohale ei läinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus lõpetas 4. oktoobri 2019 otsusega menetluse kommunaalteenuste nõude 59.87 euro osas, jättis hagi muus osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
14.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohus 4. juunil 2019 ekslikult võtnud eraldi määrusega menetlusse kommunaalteenuste nõude summas 291.84 eurot. Hagis taotleti soojusenergia eest 2 586 euro väljamõistmist ning eelistungil täpsustas hageja, et nõue tuleneb kommunaalteenuste arvest kogusummas 4 138.73 eurot, millel soojakulu 2 234.29 eurot sisaldub, s.o arvest nr TE00652. Kuna hageja loobus esialgsest nõudest 2 586 eurot 2 234.29 euro ulatuses, jäi menetlusse kommunaalteenuste nõue (2 586 - 2 234.29) 351.71 eurot. Kuna hageja täpsustas 11. jaanuaril 2019, et taotleb sellest esialgsest nõudest vaid kommunaalteenuste 291.84 euro väljamõistmist, puudus kohtul vajadus seda eraldi nõudena (uuesti) menetlusse võtta. Hageja täpsustas kohtuistungil, et loobub selle vahe osas, s.o (351.71291.84) 59.87 euro ulatuses kommunaalteenuste nõudest (protokollis ebatäpselt märgitud 59.80 eurot) ning kostja oli loobumisega nõus. Kohtu menetluses on loobumise järgselt: leppetrahvi nõue 4 132.80 eurot, kommunaalteenuste võlgnevuse nõue 291.84 eurot ja kahju hüvitamise nõue 1 100 eurot.
15.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 5. juunil 2018 kinnisasja müügilepingu. Vaidlus on selles, millisest kuupäevast alates saab lugeda lepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise kohustuse täidetuks. Hageja esitatud 10. juulil 2018 tehtud fotodest nähtub, et vaidlusaluses korteris asus suurel hulgal pappkaste, samuti oli korteris veel pakkimata asju. Kohtu hinnangul on hageja sellises olukorras põhjendatult keeldunud korteri valduse ülevõtmisest. Valduse üleandmine eeldab, et uuel valdajal on võimalik asuda kinnisasja segamatult kasutama. Selline olukord nähtub kohtu hinnangul kostja esitatud tõenditest alles 19. juuli 2018 seisuga.
16.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas 10. juulil 2018 oleks õnnestunud valduse üleandmine mõned tunnid esialgsest kohtumisest hiljem ning hageja keeldus õigustamatult sellisest pakkumisest. Tunnistaja Y on andnud ütlusi, et hagejale ja tema abikaasale ei pakutud korteri üleandmist 2-3 tundi hiljem ning asju pakkinud naisterahvas ei osanud öelda, kui palju aega ta veel pakkimiseks vajab. Samuti ei pakkunud kostja korteri üleandmist järgnevatel päevadel. Tunnistaja C on andnud ütlusi, et kohtumine valduse üleandmiseks toimus 10. juuli 2018 õhtul ca kell 17.30. Maakler pakkus välja, et tullakse üleandmiseks hiljem tagasi ja vahepeal viiakse pakkimine lõpule, kuid see ei sobinud ostjale. Ostja kinnitas, et ta peab ära minema. C
2-18-12843 hinnangul on võimalik, et korteris olnud esemed oleks saanud pakitud 3-4 tunniga. Ostja oli nõus vaid valduse üleandmisega kas 10. juulil 2018 või kuu aja pärast, peale reisilt naasmist. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli kostjal logilistine valmisolek viia pakitud asjad ära samal õhtul.
17.Tunnistajate ütlused ei lange kokku selles, kas hagejale pakuti valduse üleandmist 2-3 tundi hiljem või mitte. See ei oma aga tähtsust, sest pole ka mõistlikult eeldatav, et ostja peaks nõustuma korteri valduse vastuvõtmisega hilisõhtul. Pole usutavad kostja väited selle kohta, et pakkimise lõpuleviimine ning ka asjade äraviimine oleks saanud võtta kuni 3 tundi. Siis jääb ebaselgeks, mis takistas kostjat organiseerimast asjade lõpuni pakkimist ja äravedu näiteks järgmisel kuupäeval. Tunnistaja W on andnud ütlusi selle kohta, et korter oli üleandmiseks valmis mitte varem, kui 17. juuli või 18. Kostja esitatud fotodest nähtub, et vastav seisund saavutati faktiliselt hiljemalt 19.07.2018. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et korter oli üleandmiseks valmis 10. juulil 2018 ning et hageja keeldus õigustamatult valduse vastuvõtmisest.
18.Kostja 19. juuli 2018 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja on teavitanud hagejat soovist 19. juuli 2018 korteri valdus üle anda. Kostja 14. augusti 2018 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja on sama palve hagejale taaskord edastanud. Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama (VÕS § 209 lg 1). VÕS § 209 lg-st 2 tuleneb, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Hageja on tuginenud sellele, et ei ole 19. juuli 2018 ja 14. augusti 2018 kirju kostjalt kätte saanud. Poolte vahel sõlmitud lepingust (I kd, tl 6) nähtub, et hageja on märkinud oma meiliaadressiks XXX. Hageja 11. juuli 2018 kirjast kostja seaduslikule esindajale nähtub, et ka hageja on kasutanud suhtluskanalina elektronposti. Tunnistaja C on kinnitanud samade kirjade kättesaamist. Tõendatud ei ole, et kostja oleks veateated saanud. Ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud veateate mitte saamisel tuvastama, kas tema meiliaadressilt on võimalik hagejale kirju saata. Tehniliste probleemide eest ei saa kostjat antud juhul vastutavaks lugeda. Kirja kättesaamise riisiko lasus hagejal endal, kes Inbox.lv serverit kasutas.
19.19. juulil 2018 valduse üleandmise takistuseks võinuks olla hageja reisil viibimine (juhul kui selline asjaolu ning tähtaja ületamisel sellisest asjaolust tulenev üleandmise võimatus olnuks kostjale teada). Hageja on aga kohtuistungil kinnitanud, et kui 10. juulil 2018 ei olnud tal võimalik mõne tunni möödudes uuesti tulla valdust üle võtma, siis tema poolt puudusid takistused valduse üleandmiseks mõnel järgmisel päeval, sh ka sel ajal, kui ta juba reisil viibis. Näiteks oleks hageja saanud volitada selleks oma lepingulist esindajat. Seega puudusid hagejal takistused alates 19. juulist 2018 korteri valduse ülevõtmiseks. Järelikult oli hageja vastuvõtuviivituses.
20.Lepingust nähtub, et kostja kohustus kinnisasja valduse üle andma 5. juulil 2018. Kostja on rikkunud lepingu eseme üleandmise kohustust ja olnud kohustuse täitmisega viivituses ajavahemikus 6. juuli 2018 kuni 19. juuli 2018 (14 päeva). Lepingu punkti nr 5.1 kohaselt on otsese valduse üleandmise või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu eseme ostuhind oli lepingu punkti 4.1 kohaselt 287 000 eurot. Hageja põhjendatud leppetrahvinõue on seega (287 000*0,03%*14) 1205,40 eurot.
21.Hageja on taotlenud ka kahjuhüvitise (üürikulu 1100 euro) väljamõistmist. VÕS § 161 lg-s 2 on sätestatud, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju
2-18-12843 hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Hageja saab kahju hüvitamist nõuda ainult osas, mida leppetrahv ei katnud.
22.Hageja on nõudnud kostjalt arvest nr TE00652 (I kd, tl 161 pöördel) tuleneva kommunaalteenuste võlgnevuse 291,84 euro väljamõistmist. Pooltevahelise lepingu punktis 5.3 on kokku lepitud, et müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Kostja ei saa vastutada ka kommunaalkulude eest, mis on tekkinud pärast 19. juulit 2018. Seega pole hageja eeltoodud nõue põhjendatud.
23.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on hageja nõude enda nõudega hageja vastu kehtivalt tasaarvestanud. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvi nõude. Hageja on olnud lepingu punkti 5.1 alusel vastuvõtuviivituses alates 20. juulist 2018 kuni 22. augustini 2018 (34 päeva). Vastavalt lepingus sisalduvale leppetrahvikokkuleppele (p 5.1) on kostja õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi (287 000*0,03%*34) 2927.40 eurot. Hageja nõue kostja vastu on 1205.40 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud.
24.Maakohus tühistas hagi tagamise abinõud TsMS § 386 lg 4 alusel.
25.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, on hageja loobunud osaliselt nõudest põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist tasunud kommunaalteenuste võlgnevuse kokku 3846.89 eurot. Asjakohatud on kostja väited, justkui oleks hagejal puudunud õiguskaitsevajadus ja kostja oleks tasunud kommunaalteenuste ja soojusenergia võlgnevuse arve saamisel. Soojusenergia võlgnevuse oli tekitanud kostja ise, rikkudes kohustust teatada korteriühistule soojusenergia tegelikud näidud. Kuna hagi rahuldamata jäetud osa ning hagist loobutud osa on üksteisega sarnases ulatuses, on antud olukorras kohtu hinnangul äärmiselt ebamõistlik kummagi poole menetluskulude vastaspoole kanda jätmine. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada leppetrahvi nõude osas (4132.50 eurot) ja kommunaalteenuste nõude osas (291.84 eurot).
27.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta mitmed olulised tõendid. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja teinud tuvastatud asjaolude alusel ekslikke järeldusi.
28.Hageja nõustub kohtuga, et leppetrahvinõudega on hõlmatud ka kahju hüvitamise nõue. Kahju tuleb hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt pole tõendatud, et kostja oleks veateateid saanud. 4. juuni 2019 kohtumääruses rõhutas kohus, et teeb kostjale ettepaneku esitada täiendav teave, millest nähtuvalt on e-kirjad hageja postkasti kohale jõudnud. Kostja pole selliseid tõendeid esitanud. Tuginedes kohtupraktikale ei saa saatja e-kirja saajani jõudmist tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Seda saaks tõendada nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõttega selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. On tõendamata, et kostja poolt väidetavalt saadetud e-kiri hageja serverisse saabus. Kuna seda asjaolu pidi tõendama kostja, ei saa kostja e-kirja lugeda vastuvõetuks. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja 19. juuli 2018 e-kirja hageja kätte ei saanud, kuna see oli kostjale tagastatud staatusega “bounced“ (tagasi lükatud, tl 126). Kostja poolt kohtule 5. juuli 2019 raportis (tl 126) on sama numbriga veateade, millest kirjutas ka hageja IT spetsialist G (tl 111-112). Kohus
2-18-12843 ei ole sellele hinnangut andnud. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et eespool mainitud e-kirjad ei ole hageja postkasti kohale jõudnud: hageja pidas kirjavahetust oma postkasti serveriga Inbox.lv, küsides nendelt, miks ta ei saa e-kirju domeenidest puffet.ee ja puffetinvest.ee. 2. novembril 2018 vastas hagejale Inbox.lv, et meiliteenus mail.puffetinvest.ee kasutab dünaamilisi IP-aadresse. Dünaamilised aadressid nõuavad täiendavat kinnitust, et piirata võimalikke rämpspostitusi. Kahjuks ei ole meiliteenuse mail.puffetinvest.ee[XXX] administratsioon ja kasutaja XXX registreerinud dünaamilist IP XXX nagu oli palutud teha https://XXX lehel. 19. juunil 2019 pöördus hageja IT spetsialisti poole palvega analüüsida probleemi ja sai järgmise vastuse: “nende materjalide analüüsi tulemusena järeldan, et 2. oktoobril kell 21:50 saatja – postiaadressi XXX (XXX) omanik, püüdis saata kirja saajale aadressiga XXX, kuid vastuvõtja server lükkas saatmiskatse tagasi seoses sellega, et saatja server ei vasta kõikidele süsteemi turvanõuetele. E-posti süsteem on projekteeritud tõrgete ja tagasilükkamise võimaluse arvestusega ning teavitab saatjat viivitamatult sellistest olukordadest. Seega oli saatja teavitatud ja pidi teadma, et tema kiri ei jõudnud kohale. Esitatud materjalid annavad tunnistust vaid ühest kohale toimetamata kirjast, kuid see viga on süsteemne, st kõik teised katsed pidada kirjavahetust nende kahe aadressi vahel pidid viima analoogse tulemuseni. Välistamaks vea võimalust viisin läbi eksperimendi, saates spetsiaalsel viisil kujundatud kirja aadressile XXX, et kutsuda esile samasugune tagasilükkamine, ning sain viivitamatult veateate, mille lisan samuti“. See tõend näitab, et kostja oli Inbox.lv poolt teavitatud ja pidi teadma, et tema kiri ei jõudnud kohale. Muul viisil ei ole kostja hagejaga kontakteerunud ega vastanud hageja korduvatele kõnedele. SMTP protokolli selgitusest nähtub, et “SMTP-serveri vastus 554 tagastab rämpspostifiltrid juhul, kui esineb probleem saatja eposti aadressi või saatja IP-aadressiga või kui saatja meiliserver on märgitud RBL-s“. Tõend näitab, et kostja pidi teadma, et tema kiri ei jõudnud kohale. Kohus ei ole nendele tõenditele hinnangut andnud.
29.Kostja on rikkunud lepingu eseme üleandmise kohustust ja olnud kohustuse täitmisega viivituses ajavahemikus 6. juuli 2018 kuni 22. august 2018. Seda tõendavad järgmised tõendid: tl 24, 11. juuli 2018 e-kiri kostjale; tl 26, 17. augusti 2018 e-kiri kostjale; tl 93-94, hageja kõned kostjale, sh 10. augustil 2018; tl 144-145, hageja poolt kostjale 07.08.2018 saadetud e-kiri; tl 149 hageja kõned kostja maaklerile, sh 7. juulil 2018 (tel 56 2121 65) ja 10. juulil 2018, 11. juulil 2018 kõne advokaadile (tel 555 85 942), tl 102 lisad, sh 2. novembri 2018 e-kiri, tl 106, tl 109, tlk 111, tl 126. Maakohus on jätnud need tõendid põhjendamatult tähelepanuta.
30.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on kohus 4. juuli 2019 määrusega ekslikult menetlusse võtnud kommunaalteenuste nõude summas 291.84 eurot. Menetlusse jäi kommunaalteenuste nõue summas 351.71 eur. Hageja täpsustas 11. jaanuaril 2019, et taotleb sellest esialgsest nõudest vaid 291.84 euro väljamõistmist, seega puudus kohtul vajadus seda eraldi nõudena uuesti menetlusse võtta. Seega jäi nõue summas 291.84 menetlusse. Samas jääb hagejale arusaamatuks, mis sellest nõudest sai. Vastustaja seisukoht
31.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus
32.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
2-18-12843
33.Kostja märkis juba esimeses hagivastuses, et ta pole keeldunud kommunaalkulude nõude tasumisest ja hagi on selles osas esitatud ilmselgelt kiirustades. Kõik sellise nõudega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg 6). Kostja poolt 5. septembril 2018 kommunaalkulude tasumine nähtub kostja 5. detsembri 2018 menetlusdokumendist. Kostja pole keeldunud ka soojakulude nõude tasumisest. Kõik sellise nõudega seotud menetluskulud tuleb samuti jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 4 ja § 168 lg 6). Kostja poolt 5. detsembril 2018 soojakulude tasumine nähtub kostja 5. detsembri 2018 e-kirja manusest. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on õigustatud osas, milles need on tekkinud kuni kostja poolt kommunaal- ja soojakulude tasumiseni. Valdav osa menetluskuludest on tekkinud pärast 5. detsembrit 2018. Peale seda kuupäeva tekkinud menetluskulud on seotud üksnes selliste nõuetega, mille maakohus on jätnud täielikult rahuldamata. Seega tuleb need menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on jätnud need asjaolud ning menetluse käigu menetluskulude jaotamisel arvesse võtmata, rikkudes oluliselt menetlusnorme (TsMS § 442 lg 8). Maakohtu menetluskulude jaotus on põhimõtteliselt ebaõige ning annab nii menetlusosalistele kui üldsusele ebaõige signaali, et kohtus asjatult menetluskulusid tekitav pool ei pea kandma menetlusega seotud kulusid. Hageja seisukoht
34.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Asjas on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 4132.50 eurot ja kommunaalkulu hüvitis 291.84 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
36.Esmalt selgitab ringkonnakohus kaebuste läbivaatamise ulatust (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi leppetrahvi 4132.50 euro ja kommunaalteenuste kulu 291.84 euro väljamõistmiseks. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulu jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi asenduskorterile kantud üürikulu 1100 euro kahjuna väljamõistmiseks. Lisaks ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise kommunaalteenuste nõude 59 euro 87 sendi osas ja lõpetas selles nõudes menetluse. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
37.Hageja on esitanud kostja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi ja kommunaalteenuste kulu tasumise nõuded. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud mh notariaalselt tõestatud korteriomandi(te) müügi- ja asjaõiguslepingud. Pooled ei vaidle, et müügilepingu tingimuste järgi antakse lepingu eseme otsene valdus, juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt 5. juulil 2018. Otsese valduse üleandmise viivitamisel oli viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas kostja jättis müügilepingu järgse kinnisasja(de) valduse üleandmiskohustuse enne 22. augustit 2018 täitmata või oli hageja alates 11. juulist või siis hiljemalt 20. juulist 2018 vastuvõtuviivituses. Vastusest nendele küsimustele sõltub, kas
2-18-12843 hagejal on õigus nõuda kostjalt müügilepingu rikkumise eest leppetrahvi ja kommunaalkulude hüvitamist ning kas kostja on hageja leppetrahvi nõude enda vastunõudega (samuti leppetrahv) tasaarvestanud.
38.VÕS § 209 ei sisalda regulatsiooni kinnisasja ülendamise kohustuse täitmise kohta. Erinormide puudumisel tuleb lähtuda põhimõttest, et üleandmiskohustuse täitmiseks peab müüja andma ostjale üle müüdud kinnisasja valduse, milleks on praegusel juhul vastavalt poolte kokkuleppele vajalik otsese valduse üleandmine.
39.Arvestades, et kinnisasjad olid kostja otseses valduses, pidi ta üleandmiskohustuse täitmiseks ka ise kokkulepitud ajal nende valdusest loobuma. Kuna tegu on korteriomandi(te)ga tähendab see väljakolimist ja ruumide vabastamist. Vaidlust ei ole, et müügilepingu järgi kokkulepitud ajal s.o 5. juulil 2018 müüdud kinnisasja(de) valdust hagejale üle ei antud ning vaidlust ei ole ka selles, et pooled kohtusid valduse üleandmiseks lepingu esemeks olnud korteris 10. juulil 2018 cà kl 18:00. Maakohus tuvastas 10. juulil 2018 tehtud fotode ja tunnistaja W ütlustega, et 10. juulil 2018 valduse üleandmisel asus korteris suurel hulgal pappkaste, samuti oli korteris veel pakkimata asju ning kogu korter oli lõplikult pakitud ja tühi cà 17.-18. juulil 2018. Maakohus ei ole nimetatud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu antud hinnanguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korter ei olnud 10. juulil 2018 üleandmiseks valmis, sest müüja ei olnud sel ajal välja kolinud ega valmis valdusest loobuma, mistõttu ei saanud hageja seda ka vastu võtta.
40.Kostja väitel on tunnistajate ütlustega tõendatud, et hagejale pakuti võimalust võtta korter 10. juuli 2018 kl 18:00 kohtumisel samal õhtul 2-4 tunni pärast vastu. Keeldudes korterit vastu võtmast ja koostööd tegemast, rikkus hageja kostja hinnangul hea usu põhimõtet ning sattus korteri vastuvõtmisel viivitusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et määravat tähtsust ei oma, kas hagejale pakuti valduse üleandmist cà 2-3 tundi hiljem või mitte. Ka juhul, kui tuvastada tunnistajate C ja W ütlustega, et korterist oleks 10. juulil alates kl 18:00 2-4 tunni pärast välja kolitud, ei saa kolleegiumi arvates ostjalt nõuda, et ta tuleks kl 22:00 korterit vastu võtma. Ei saa mõistlikult eeldada, et isikud teeksid tehinguid või toiminguid öö hakul ka juhul, kui nad elavad või viibivad kohustuse täitmise kohale piisavalt lähedal. Seega ei saa hagejale tulla vastavat kohustust hea usu põhimõttest (VÕS § 6, TsÜS § 138). Arvestades, et valduse üleandmiseks lepiti kokku konkreetne päev ja kellaaeg, oli kostjal võimalus teha selleks kõik vajalikud ettevalmistused ja vältida tekkinud olukorda, mistõttu ei ole põhjendatud kostja etteheited hageja väidetavale kalkuleeritud käitumisele eesmärgiga tekitada leppetrahvi nõue.
41.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta oli alates 20. juulist 2018 vaidlusalus(t)e korteriomandi(te) enda valdusse võtmisel vastuvõtuviivituses. Nagu eespool märgitud, ei sisalda VÕS § 209 regulatsiooni kinnisasja ülendamise kohustuse täitmise kohta, mistõttu ei ole maakohtu viide antud normile asjakohane. Vaatamata sellele on õige maakohtu arusaam, et olukorras, kus küsimus on selles, kas hageja oli korteri vastuvõtmisel 20. juulist 2018 vastuvõtuviivituses, on vaja tuvastada, kas hageja on kätte saanud talle saadetud teate valduse üleandmise kohta. Tahteavalduse kättesaamiseks TsÜS § 69 mõttes saab pidada selle sisust teada saamist.
42.Vaidlust ei ole, et kostja seaduslik esindaja saatis teate anda valdus üle 19. juulil 2018 sama päeva e-kirjaga hageja e-posti aadressile XXX, mis oli märgitud hageja e-posti aadressina ka poolte vahel sõlmitud lepingus. Samasisuline kiri saadeti samale e-posti aadressile 14. augustil 2018. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Hageja väitel ta eelnimetatud e-kirju kostjalt kätte ei saanud.
43.Riigikohus on selgitanud, et e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e9
2-18-12843 kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 3-2-1123-07 p 12).
44.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kirja kättesaamise riisiko lasus hagejal, kes kasutas teatud võrguteenuseid tagavat serverit (Inbox.lv). Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt kannab e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil ekiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (RKTKo 3-2-1-123-07 p 14). Kolleegiumi hinnanul jättis maakohus kostja esitatud e-kirjade logi põhjendamatult hindamata (II kd tl 127). Kostja selgituste kohaselt nähtub tõendilt, et e-kirjad on kostja serverist välja läinud ja hageja e-postilt edastamise kohta veateadet ei ole tulnud. Ringkonnakohus märgib, et sarnaselt kostjaga puuduvad kohtul endal eriteadmised, et hinnata e-kirja saabumist teatud ajal saaja serverisse e-kirjade logi alusel. Arvestades, et antud tõendil on markeeritud sõnad Passed CLEAN, võib mõista, et kostja järeldus, et e-kirjad on kostja serverist välja läinud, põhineb antud sõnaühendil. Samas nähtub antud tõendilt ka sõnaühend status=bounced, millest võib omakorda teha järelduse, et e-kiri lükati tagasi. Hageja esitatud SMTP protokolli selgitusest nähtuvalt tagastab SMTP- serveri vastus 554 rämpspostifiltrid juhul, kui esineb probleem saatja e-posti aadressi või saatja IP aadressiga või kui saatja meiliserver on märgitud RBL-s (Realtime Blackhole List [II kd tl 112, tõlge tl 113]). Numbrikombinatsioon 554 5.7.1 nähtub ka kostja esitatud e-kirjade logist, mis viitab sellele, et kostja esindaja võis küll saata e-kirja hageja eposti aadressile XXX, kuid vastuvõtja server lükkas saatmiskatse tagasi. Seega ei ole võimalik e-kirjade logiga lugeda tõendatuks, et vaidlusalused e-kirjad saabusid hageja võrguteenuseid tagavasse serverisse (Inbox.lv). Seejuures ei oma tähtsust, et keegi kolmas isik sai samad ekirjad kätte, sest võrguteenuseid tagavad erinevad serverid. Arvestades, et hageja ei ole esitanud tõendeid Z isiku ja kvalifikatsiooni kohta vaatamata kostja avaldatud kahtlustele nende osas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks tõendit asjatundja arvamusena käsitada ja ei arvesta sellega.
45.Kolleegium märgib lisaks, et kostja ei pea iseenesest vastutama hageja mailboxi seadistuste eest ja etteheidetav ei ole ka see, et kostja esindaja saatis e-kirja lepingus hageja kontaktina märgitud e-posti aadressile, kuid arvestades, et kostja valis teate edastamise viisi ning vastavalt Riigikohtu selgitustele on võimalik saatjal riske hajutada e-kirja kättesaamise kinnituse nõudmisega, kannab saatja teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Sel põhjusel ei ole kolleegiumi hinnangul õige kostja arusaam, et hageja pidi tõendama, et kostja sai veateated. Samuti ei saa hageja tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei saanud kostja esindaja 19. juuli ja 14. augusti 2018 e-kirju kätte.
46.Seejuures märgib kolleegium vastuseks kostjale, kelle arvates on apellatsioonkaebuse uued väited kostja tõendamiskohustuse kohta lubamatud, et tõendamiskoormis on õiguse kohaldamise küsimus, mistõttu saab seda tõstatada ka ringkonnakohtus.
47.Samuti ei nõustu kolleegium kostjaga, et praegusel juhul tuleb TsÜS § 70 alusel lugeda, et hageja on 19. juuli 2018 teate kätte saanud, sest tegu oli lepingu rikkumise teatega. TsÜS § 70 järgi, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude
2-18-12843 korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (vt RKTKo 01.11.2017, nr 2-1517677 p 11.2; RKTKo 25. aprilli 2012, 3-2-1-151-11, p 12). Ringkonnakohus leiab, et on 19. juuli 2018 e-kiri ei sisalda teadet lepingu rikkumisest, vaid avaldust oma lepingulise kohustuse täitmiseks (I kd, tl 125). Arvestades, et hageja vastuvõtuviivitus tõendamist ei leidnud, ei ole põhjust käsitada hagejat lepingurikkujana, kes kannab TsÜS § 70 tähenduses tahteavalduse kättesaamisega seotud riski.
48.Kostja heidab hagejale läbivalt ette tema kohustuse täitmiseks vajaliku koostöö tegemata jätmist. Samas nähtub kuvatõmmistelt hageja kõnedest kostja esindajale, et hageja on üritanud tulutult helistada kostja seaduslikule esindajale vähemalt 5. juulil, 7. juulil, 10. augustil 2018 (I kd, tl 93-94). Kostja väitel ei ole tõendatud, et hageja just valduse üleandmise küsimuses helistas, kuid ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks peale müügilepingu veel mingeid suhteid.
49.Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse e-kirja saabumist hageja võrguteenuseid tagavasse serverisse. Seega ei saa kostja esindaja teadet valduse üleandmise kohta lugeda kättesaaduks, mistõttu ei olnud hageja valduse vastuvõtmisega viivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes. Kuigi üldjuhul tuleks esmalt hinnata hageja nõude materiaalõiguslikku põhjendatust ja tasaarvestuse vastuväidet tuleks kontrollida ja arvestada vaid juhul, kui nõue on olemas, saab praegusel juhul järeldada, et kostjal tasaarvestuseks kasutatud leppetrahvi nõuet ei ole, kuna ei ole tuvastatud, et hageja oli valduse vastuvõtmisega vastuvõtuviivituses. Seega on täitmata VÕS § 197 lg 1 eeldus ja kostja tasaarvestuse vastuväide jääb rahuldamata.
50.Tuvastatud on, et müügilepingu tingimuste järgi antakse lepingu eseme otsene valdus, juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt 5. juulil 2018. Tuvastatud on ka, et müügilepingu punkti 5.1 kohaselt on otsese valduse üleandmise või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu eseme ostuhind oli lepingu punkti 4.1 kohaselt 287 000 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja andis lepingu eseme otsese valduse üle 22. augustil 2018 ja rikkus seega müügilepingus sätestatud valduse üleandmise kohustust viivitades kohustuse täitmisega 48 päeva (6. juulist 2018 kuni 22. augustini 2018). Kostja ei ole leppetrahvi arvestusele vastu vaielnud, kuid kolleegiumi hinnangul on see õige (287 000*0,03%*48 [vt ka I kd tl 163]). Arvestades, et tuvastatud on pooltevaheline kehtiv leppetrahvi kokkulepe, et kostja on lepingulist kohustust täitmisega viivitamisega rikkunud ja see ei ole vabandatav ning vaidlust ei ole leppetrahvi nõudmisest teatamise üle (VÕS 159 lg 2), on hageja leppetrahvi nõue 4132.80 eurot põhjendatud (VÕS § 158 lg 1).
51.Hageja nõuab kostjalt arvelt nr TE00652 perioodil 1. augustist 2018 kuni 22. augustini 2018 kohta (I kd, tl 161p) nähtuva kommunaalteenuste kulu 291.84 euro väljamõistmist. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et müügilepingu punktis 5.3 sisalduva kokkuleppe järgi kannab müüja kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Eelpool on vaidlustamata asjaoluna tuvastatud, et kostja andis lepingu eseme otsese valduse üle 22. augustil 2018. Haldusfirma esindaja 17. detsembri 2018 kirjast hagejale nähtub, et kostja maksis 5. detsembril 2018 2234.29 eurot ning 17. detsembri 2018 kirjast nähtub, et kostja võla jääk korteriühistu ees on 291.84 eurot (I kd tl 162). Kostja ei ole väitnud
2-18-12843 ega tõendanud, et oleks pärast 5. detsembrit 2018 teinud veel korteriühistule makseid ja nimetatud summa tasunud, mistõttu tuleb lepingurikkumisega tekitatud kahju 291.84 eurot hagejale VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitada.
52.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal puudub hagi esitamise õigus. Nähtuvalt maakohtu
3.septembri 2019 kohtuistungi protokollist kiitis hageja abikaasa Y hagi esitamise heaks (II kd tl 148). Tähtsust ei oma, et ta avaldas selle küsimusele vastuseks tunnistaja rollis, sest tegu ei ole mingisuguse vaidlusaluse asjaoluga. Kostja märgib ise õigesti, et tegu on hagi esitamise menetlusliku eeldusega, mida kohus peab ex officio kontrollima, mistõttu on nõusolek olemas, kui abikaasa selle istungil andis ja see protokolliti.
53.Ülalmärgitud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse vaidlustatud ulatuses ja rahuldab hagi osaliselt.
54.Kuna kolleegium rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu vaidlustatud osas tuleb kolleegiumil muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Seega, kui põhiasjas lahendus muutub, tuleb § 173 lg 3 kohaselt kohtu omal algatusel muuta menetluskulude jaotust ning poole vastavat taotlust vaja ei ole.
55.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6).
56.Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt kokku 9 000 euro tasumist (3 702 eurot viivis korteriomandi valduse üleandmise viivitamise eest (leppetrahv), 2 586 eurot võlg kommunaalkulude (soojuse) eest, 1 612 eurot võlg kommunaalteenuste eest ning 1 100 eurot hagejale tekitatud kahju seoses teise korteri üürimisega). Menetluse kestel hageja suurendas leppetrahvinõuet 4 132.50 euroni, loobus võlast kommunaalteenuste eest summas 1 612 eurot ja loobus osaliselt nõudest soojuskulude eest nii, et menetlusse jäi nõue summas 291.84 eurot. Hageja lõplikuks nõudeks jäi maakohtu menetluses kokku 5 524.34 eurot (leppetrahv 4 132.50 eurot, nõue kommunaalkulude eest 291.84 eurot ja kahju 1100 eurot).
57.Loobumine kommunaalkulude ja soojuskulude nõude eest kogusummas 3 846.29 eurot (2 234.29 + 1 612) oli tingitud sellest, et kostja tasus need summad pärast kohtumenetluse algatamist (vastavalt 5. septembril 2018 ja 5. detsembril 2018). TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb need kulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
58.59.87 euro osas loobus hageja nõudest seoses võlgnevuse ebaõige arvestusega hagiavalduses. Vastavas ulatuses tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
2-18-12843
59.1 100 euro osas (kahjuhüvitise nõue) hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, mistõttu vastavas osas kolleegium menetluskulude jaotust ei muuda ning selle nõudega seonduvad kulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
60.Kuna kolleegium tühistab maakohtu otsuse leppetrahvi nõude (4 132.50 eurot) ja kommunaalkulude nõude (291.84 eurot) osas ja teeb uue otsuse, millega rahuldab antud hageja nõuded, tuleb nendega nõuetega seotud maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
61.Hageja kogunõude suurus oli maakohtus (pärast nõude suurendamist) 9 430.50 eurot (4132.50+2586+1612+1100). Ringkonnakohus on eespool märgitud põhjendustel jätnud hageja kanda menetluskulud kahjunõude (1 100 eurot) ja kommunaalteenuste nõude (59.87 eurot) osas. Seega määrab ringkonnakohus, et hageja kanda jääb 12,3% maakohtus kantud menetluskuludest ja kostja kanda vastavalt 87,7% maakohtus kantud menetluskuludest.
62.Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist.
63.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
64.Kuna maakohtu otsus on ka menetluskulude jaotuse osas tühistatud selliselt, et suurem osa menetluskuludest jääb kostja kanda, jääb vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning kolleegium kaebuse väiteid ei analüüsi.
65.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5, § 445 lg-le 2, § 639 lg-le 1 ja § 654 lg-le 1 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et Harju Maakohtu 30. augusti 2018. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnisasjale nr 2424531, jääb kehtima.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.