Hageja D. R. (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach (e-post: [email protected]) Kostja OÜ Puffet Invest (registrikood 10672835, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
03.09.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine kommunaalteenuste nõude 59,87 euro osas ning lõpetada selles nõudes menetlus.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1812843 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kohtuotsus tuleb saata jõustumise järgselt täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-18-12843 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.D. R. (hageja, ka ostja) esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule hagi OÜ Puffet Invest (kostja, ka müüja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2018 kinnisasja notariaalse ostu-müügilepingu (edaspidi leping) ostuhinnaga 287 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et ostjale antakse hiljemalt 05.07.2018 üle lepingu eseme valdus, juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid. Otsese valduse üleandmise viivitamisel oli viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Müüja valdust hagejale üle ei andnud ning hageja e-kirjadele ei reageerinud. Hageja saatis 17.08.2018 kostjale pretensiooni valduse üleandmise kohta koos leppetrahvinõudega. Nõudes viidati ka sellele, et kostja ei ole tasunud kommunaalkulude eest, pretensiooni väljasaatmise aja seisuga oli võlgnevus 660,89 eurot. Pärast selgus, et kostja ei esitanud korteriühistule andmeid täies ulatuses ning tegelik võlasumma oli 1612,60 eurot. Pretensioonis juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et valduse üleandmata jätmise tõttu ei saa hageja ostetud korterisse sisse kolida ning on sunnitud üürima korteri asukohaga Kärneri 1-53, Tallinn. Hageja on tasunud korteri üüri ajavahemikul 05.07.2018-31.08.2018 kokku 1100 eurot (kuu üür 550 eurot). Hageja leiab, et tegemist on hageja otsese kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes, kuna kostja oli valduse üleandmisega viivituses. Kinnisasja valdus anti hagejale üle 22.08.2018. Korteri ülevaatamisel selgus, et kostja ei ole pika aja vältel esitanud korteriühistule soojusmõõdiku andmeid. 24.08.2018 teavitas korteriühistu hagejat, et kui korterisse on paigutatud soojusmõõdik, on näidu teatamise kohustus elanikul (valdajal). Korteril tekkis sellest tulenevalt soojusevõlgnevus 2234,29 eurot. Hageja on menetluse kestel loobunud seoses kostja poolt summade tasumisega nõudest kommunaalteenuse võlgnevuse 1612 euro ja soojusenergia võlgnevuse 2234,29 euro osas ning suurendanud esialgset leppetrahvi nõuet. Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahvi 4132,80 eurot, kommunaalteenuste võlgnevuse 291,84 eurot ja kahjuhüvitise 1100 euro. Leppetrahvi nõue tuleneb kinnisasja üleandmisega viivitamisest ajavahemikul 06.07.2018-22.08.2018, kahjuhüvitise nõue korteri üüri kulust 1100 eurot ning kommunaalteenuste võlgnevus arvest nr TE00652, s.o korteriga seotud kommunaalteenused ajavahemikul 01.08.2018-31.08.2018. Hageja taotles ka hagi tagamist. Kohus on 30.08.2018 määrusega rahuldanud hageja taotluse osaliselt ja kohaldanud hagi tagamise abinõusid, seades kostjale kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 9600 eurot.
2-18-12843 Hageja leiab, et ei ole keeldunud 07.07.2018 ega 10.07.2018 valduse ülevõtmisest. Kostja maakler võttis juuli alguses hagejaga telefoni teel ühendust ning ütles, et soovib korteri üle anda, kuid tingimusel, et kostjale jäävad korteri võtmed ning kostja asjad jäävad karpides korterisse. Asjade väljavedamine pidi viibima, kuna kostjal on haige selg. Hageja ja maakler said 10.07.2018 korteris kokku, kuid korteris oli hulgaliselt karpe, mis takistasid liikumist ning hageja enda asjade paigutamist. Hageja keeldus objekti vastuvõtmisest, kuna ei soovinud vastutada korterisse jäävate kostja asjade eest ega soovinud, et kostjal jääks juurdepääs korterisse. Hageja leiab, et kostja tasaarvestusel puudub alus. Hageja ei ole ka nõus sellega, et kahju hüvitamist ei saa nõuda osas, mis on leppetrahviga kaetud. Hageja ei ole saanud kätte kostja väidetavalt 19.07.2018 ja 14.08.2018 saadetud e-kirju valduse üleandmise ettepanekuga. Nimetatud kirjad ei ole hageja postkasti kohale jõudnud. Hageja leiab, et see võis juhtuda põhjusel, et kostja kasutab dünaamilist IP-aadressi, mis nõuab täiendavat kinnitust, et välistada rämpsposti. Hageja kasutatav server Inbox.lv lükkab dünaamiliselt IP aadressilt tuleva kirja tagasi ning kirja saatjat teavitatakse koheselt, et tema kiri ei läinud kohale. Serveri Inbox.lv lehel on palutud sellistes olukordades registreerida oma dünaamiline IP aadress vastavalt juhendile. 03.09.2019 kohtuistungil kinnitas hageja, et 10.07.2018 kokkusaamisel korteris selgus, et kõik asjad ei ole pakitud ning korteri üleandmine ei olnud võimalik. Hageja kinnitusel ei pakutud talle korteri üleandmist mõned tunnid hiljem ega ka mitte järgmiste päevade jooksul. Hageja läks mõne päeva möödudes reisile. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hoidnud kõrvale kommunaalteenuste ja soojusenergia kulu tasumise kohustusest ning on vastava kohustuse täitnud, selle suurusest teadasaamisel. Samuti ei vastuta kostja pärast 05.07.2018 tasumisele kuulunud kommunaalteenuste kulu eest, kuna alates sellest hetkest oli vastav kohustus hagejal. Kostja leiab, et ei ole lepingu eseme valduse üleandmisega viivitanud. Kostja pakkus hagejale valduse ja võtmete üleandmist vastavalt lepingule, kuid hageja keeldus valduse vastuvõtmisest. Esmakordselt pakkus kostja valduse üleandmist 07.07.2018, seejärel 10.07.2018, siis 19.07.2018 ning veelkord 14.08.2018. Hiljemalt 19.07.2018 olid korterist ära viidud viimased kostjale kuulunud esemed. Kostja leiab, et tal on leppetrahvinõue hageja vastu, kuna hageja on vastuvõtuviivituses ajavahemikul 06.07.2018-22.08.2018. Kostja tasaarvestab menetlusliku tasaarvestusega hageja leppetrahvi nõude enda leppetrahvinõudega summas 4132,80 eurot. Kuna leppetrahvilt tuleb tasuda ka viiviseid, palub kostja ka neid arvestada kohtotsuse tegemise seisuga. Hageja nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 2 järgi ei saa kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist kumulatiivselt. Kahju tuleb hüvitada vaid osas, mida leppetrahv ei katnud. Samuti on kahjunõude põhjendamata, kuna hageja ei üürinud korterit sel põhjusel, et vaidlusalune korter jäi 05.07.2018 üle andmata. Hageja kasutas seda korterit ka enne, üürileping on sõlmitud 28.08.2014.
2-18-12843 Kostja leiab, et usutav ei ole, et 19.07.2018 ja 14.08.2018 kirjad hagejale kohale ei jõudnud. Kostja on kasutanud hageja enda poolt märgitud meiliaadressi ning on saatnud samad kirjad ka maakler S. Sepale, kes on kirjad kätte saanud. See, kui hageja server esitab nõudmisi saatja IP aadressile, ei ole asjaolu, millest kostja oleks pidanud olema teadlik või oleks saanud mõjutada. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat sellisest asjaolust ega vajadusest oma IP aadressi kuskil eraldi registreerida. Kostja ei ole saanud 19.07.2018 ja 14.08.2018 kirjade saatmisel vastust, et kiri kohale ei läinud. 03.09.2018 kohtuistungil väitis kostja, et kui maakler, E. R. ning hageja 10.07.2018 korteris kokku said ning selgus, et hetkel on kostja asjad korterist veel ära viimata, pakkus kostja hagejale korteri üleandmist mõned tunnid hiljem. Kostja hinnangul oli asjade pakkimine kuni kolme tunniga võimalik ning hageja keeldus õigustamatult korteri valduse ülevõtmisest samal päeval. Kohtu põhjendused
3.Esmalt märgib kohus, et on 04.06.2019 ekslikult võtnud eraldi määrusega menetlusse kommunaalteenuste nõude summas 291,84 eurot. Hagis taotleti soojusenergia 2586 euro väljamõistmist ning eelistungil täpsustas hageja, et nõue tuleneb kommunaalteenuste arvest kogusummas 4138,73, millel soojakulu 2234,29 eurot sisaldub, s.o arvest nr TE00652. Kuna hageja loobus esialgsest nõudest 2586 eurot 2234,29 euro ulatuses, jäi menetlusse kommunaalteenuste nõue (2586-2234,29) 351,71 eurot. Kuna hageja täpsustas 11.01.2019, et taotleb sellest esialgsest nõudest vaid kommunaalteenuste 291,84 euro väljamõistmist, puudus kohtul vajadus seda eraldi nõudena (uuesti) menetlusse võtta. Hageja täpsustas kohtuistungil, et loobub selle vahe osas, s.o (351,71-291,84) 59,87 euro ulatuses kommunaalteenuste nõudest (protokollis ebatäpselt märgitud 59,80 eurot) ning kostja oli loobumisega nõus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid (TsMS § 429 lg 4). Seega kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine 59,87 euro nõudes tuleb vastu võtta ja menetlus selles nõudes lõpetada. Kohtu menetluses on loobumise järgselt: leppetrahvi nõue 4132,80 eurot, kommunaalteenuste võlgnevuse nõue 291,84 eurot ja kahju hüvitamise nõue 1100 eurot.
4.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-18-12843
6.Vaidlus puudub selles, et pooled on sõlminud 05.06.2018 kinnisasja müügilepingu ning et kohaldamisele kuuluvad müügilepingu sätted. Esmalt peab kohus otstarbekaks käsitleda seda, kas ja mis ulatuses on kumbki pool rikkunud müügilepingust tulenevat asja üleandmise ja vastuvõtmise kohustust. VÕS § 208 lg-s 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, millisest kuupäevast alates saab lugeda lepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise kohustuse täidetuks. Hageja on tuginenud sellele, et enne 22.08.2018 ei täitnud kostja lepingu eseme üleandmise kohustust. Kostja on leidnud, et korteri valduse üleandmise eeldused olid täidetud 05.07.2018 või 10.07.2018 või siis hiljemalt 19.07.2018 ning alates sellest ajast on hageja vastuvõtuviivituses.
8.Vaidluse all ei ole, et pooled, s.o kostja esindajana maakler ning hageja kohtusid 10.07.2018 lepingu eseme üleandmiseks. Hageja on selgitanud, et keeldus lepingu eseme vastuvõtmisest, kuna see ei olnud üleandmiseks sobilikus seisus. Korteris oli suures koguses kostja asju, mis takistasid seal liikumist ja ka hageja enda asjade paigutamist. Samuti soovis kostja jätta enda kätte ühe komplekti võtmeid, et viia hiljem lõpule asjade kolimine.
9.Hageja esitatud 10.07.2018 tehtud fotodest (I kd, tl 165-171, 173-180) nähtub, et vaidlusaluses korteris asus suurel hulgal pappkaste, samuti oli korteris veel pakkimata asju. Kohtu hinnangul on hageja antud olukorras põhjendatult keeldunud korteri valduse ülevõtmisest. Valduse üleandmine eeldab kohtu hinnangul, et uuel valdajal on võimalik asuda kinnisasja segamatult kasutama. See ei ole aga kuidagi võimalik juhul, kui eelmisele valdajale jääb võtmete näol ligipääs kinnisasjale ning suur kogus eelmise valdaja esemeid jääb samuti korterisse. Eeltoodu oleks mõeldav vaid juhul, kui lepingu pooled selles ise kokku lepivad. Igasugune kohustus selliste tingimustega nõustumiseks hagejal puudus. Valduse üleandmise eelduseks oli kohtu hinnangul seega see, et korteris eelmise valdaja asju ei ole ning ostja saab enda kätte kõik korteri võtmed. Selline olukord nähtub kohtu hinnangul kostja esitatud tõenditest alles 19.07.2018 seisuga.
10.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas 10.07.2018 oleks õnnestunud valduse üleandmine mõned tunnid esialgsest kohtumisest hiljem ning hageja keeldus õigustamatult sellisest pakkumisest. Tunnistaja J. P. on andnud ütlusi (II kd, tl 148) selle kohta, et hagejale ja tema abikaasale ei pakutud korteri üleandmist 2-3 tundi hiljem ning asju pakkinud naisterahvas ei osanud öelda, kui palju aega ta veel pakkimiseks vajab. Samuti ei pakutud kostja poolt korteri üleandmist järgmisel päeval või järgnevatel päevadel. Naisterahvas ütles, et ta ei jõua lähipäevil karpe ära viia, kuna tegeleb sellega üksi ja saab seda teha õhtuti pärast tööd. Tunnistaja S. S. on andnud ütlusi (II kd, tl 148 pöördel-149) selle kohta, et kohtumine valduse üleandmiseks toimus 10.07.2018 õhtul ca 17,30. Maakler pakkus välja, et tullakse üleandmiseks
2-18-12843 hiljem tagasi ja vahepeal viiakse pakkimine lõpule, kuid see ei sobinud ostjale. Ostja kinnitas, et ta peab ära minema. S. S. hinnangul on võimalik, et korteris olnud esemed oleks saanud pakitud ca 3-4 tunniga. Ostja ei olnud nõus ka alternatiivsete ettepanekutega, näiteks jätta võtmed mõne tuttava kätte. Ostja oli nõus vaid valduse üleandmisega kas 10.07.2018 või kuu aja pärast, peale reisilt naasmist. Tunnistaja E. R. ütluste (II kd, tl 149 pöördel-151 pöördel) kohaselt oli kostjal logilistine valmisolek viia pakitud asjad ära samal õhtul. Tunnistaja hinnangul olnuks võimalik lõpetada kõigi asjade pakkimine kuni kolme tunniga. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi maakler hagejale ettepaneku, et asjad pakitakse ning valdus antakse 2-3 tunni pärast üle. Ostja sellega ei nõustunud ning ütles, et üleandmine toimub kas kohe või kuu aja pärast. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kogu korter lõplikult pakitud ja tühi ca 17.07-18.07.2018. Kohus märgib, et tunnistajate ütlused ei lange kokku selles, kas hagejale pakuti valduse üleandmist ca 2-3 tundi hiljem või mitte. See ei oma samas asjas suurt tähtsust, kuna kohtu hinnangul ei ole ka mõistlikult eeldatav, et ostja peaks nõustuma korteri valduse vastuvõtmisega hilisõhtul (esmane kohtumine oli kokku lepitud 18.00). Samuti ei ole kohtu hinnangul usutavad kostja väited selle kohta, et pakkimise lõpuleviimine ning ka asjade äraviimine oleks saanud võtta vaid kuni 3 tundi. Kui asjaolud olnuks sellised, siis ei ole kohtule selge, mis takistas kostjat organiseerimast asjade lõpuni pakkimist ja äravedu näiteks järgmisel kuupäeval. Tunnistaja E. R. on andnud ütlusi selle kohta, et tegelikkuses oli korter üleandmiseks valmis mitte varem, kui 17.07-18.07 ning kostja esitatud fotodest nähtub, et vastav seisund saavutati faktiliselt hiljemalt 19.07.2018. Seega, kui korteri vabastamine kostja asjadest võttis aega veel mitu päeva, ei ole usutavad väited, mille kohasel oli hädapäraselt vajalik aeg vaid kuni 3 tundi. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et korter oli üleandmiseks valmis 10.07.2018 ning et hageja keeldus õigustamatult valduse vastuvõtmisest.
11.Kostja 19.07.2018 e-kirjast hagejale (I kd, tl 125) nähtub, et kostja on teavitanud hagejat soovist 19.07.2018 korteri valdus üle anda. Samale kirjale lisatud fotodest (II kd, tl 7-94) nähtub, et korteris valduse üleandmist esmalt takistanud kostja asju (kastid, kostja isiklikud esemed) korteris enam ei olnud. Kostja 14.08.2018 e-kirjast hagejale (I kd, tl 126) nähtub, et kostja on sama palve hagejale taaskord edastanud. VÕS § 209 lg-s 1 on sätestatud, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.
12.Hageja on tuginenud sellele, et ei ole 19.07.2018 ja 14.08.2018 kirju kostjalt kätte saanud. Poolte vahel sõlmitud lepingust (I kd, tl 6) nähtub, et hageja on märkinud oma meiliaadressiks xxx. Hageja 11.07.2018 kirjast kostja seaduslikule esindajale (I kd, tl 24) nähtub, et ka hageja on kasutanud suhtluskanalina elektronposti. Tunnistaja S. S. on kinnitanud samade kirjade kättesaamist. Tõendatud ei ole, et kostja oleks veateated saanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt kuidagi eeldatav, et ta asub (veateate mitte saamisel) tuvastama, kas tema meiliaadressilt on üldse võimalik hagejale kirju saata. Võimalike tehniliste probleemide eest ei saa kostjat antud juhul vastutavaks lugeda.
2-18-12843 Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kirja kättesaamise riisiko lasus hagejal endal, kes Inbox.lv serverit kasutas. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna kostja on saatnud 19.07.2018 kirja hageja enda poolt antud elektronposti aadressile, tuleb lugeda, et kostja on hagejat kohaselt teavitanud soovist endapoolne kohustus täita, s.o kinnisasja valdus üle anda.
13.19.07.2018 valduse üleandmise takistuseks võinuks olla siiski hageja reisil viibimine (juhul kui selline asjaolu ning tähtaja ületamisel sellisest asjaolust tulenev üleandmise võimatus olnuks kostjale teada). Hageja on aga kohtuistungil kinnitanud, et kui 10.07.2018 ei olnud tal võimalik mõne tunni möödudes uuesti tulla valdust üle võtma, siis tema poolt puudusid takistused valduse üleandmiseks mõnel järgmisel päeval, sh ka sel ajal, kui ta juba reisil viibis. Näiteks oleks hageja saanud volitada selleks oma lepingulist esindajat. Kohus leiab, et esitatud väidete pinnalt puudusid hagejal ka takistused alates 19.07.2018 korteri valduse ülevõtmiseks. VÕS § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus leiab, et hageja oli alates 19.07.2018 kohustatud täitma omapoolse kohustuse, s.o võtma üle korteri valduse. Seega oli hageja vastuvõtuviivituses.
14.Lepingust (I kd, tl 6-23) nähtub, et kostja kohustus kinnisasja valduse üle andma 05.07.2018. Kohus leiab, et kostja on rikkunud lepingu eseme üleandmise kohustust ja olnud kohustuse täitmisega viivituses ajavahemikus 06.07.2018-19.07.2018, s.o 14 päeva. Kohustuse rikkumise korral oli hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel, samuti nõudma leppetrahvi VÕS § 158 järgi. Poolte vahel sõlmitud lepingu (I kd, tl 6-23) punkti nr 5.1 kohaselt on otsese valduse üleandmise või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu eseme ostuhind oli lepingu punkti 4.1 kohaselt 287 000 eurot. Hageja põhjendatud leppetrahvinõue on seega (287 000*0,03%*14) 1205,40 eurot.
15.Hageja on taotlenud ka kahjuhüvitise (üürikulu 1100 euro) väljamõistmist. Kostja on tuginenud VÕS 161 lg-le 2 ning leidnud, et kahju hüvitamist saab nõuda ainult osas, mida leppetrahv ei katnud. Hageja on leidnud, et leppetrahvi on võimalik nõuda ka olukorras, kus kahju ei ole tekkinud ning seetõttu ei ole kahju hüvitamise nõudmine lisaks leppetrahvile põhjendamatu. VÕS § 161 lg-s 2 on sätestatud, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohus nõustub kostja käsitlusega ning leiab, et hageja saaks kahju hüvitamist nõuda ainult osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi eesmärk on võlausaldaja jaoks lihtsustatud korras rahalise hüvitise saamine. Leppetrahvi kokkuleppe korral ei ole vaja tõendada kahju ulatust, kui see jääb leppetrahvi piiridesse. Kuna põhjendatud leppetrahvi nõue oli 1205,40 eurot, siis on sellega hõlmatud ka kahju
2-18-12843 hüvitamise nõue 1100 eurot. VÕS § 161 lg-st 2 tulenevalt ei ole hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Kuna leppetrahvi nõue ei saa olla eeltoodud alusel põhjendatud, et ei asu kohus menetlusökonoomia aspektist lähtuvalt käsitlema ka asjaolusid, kas üürilepingut tulenev kahju oli kostjal üldse tekkinud (ja mis ulatuses) või oli tegemist summaga, mida kostja pidanuks nagunii tasuma ja kahju hüvitamise eesmärk (kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusevastaselt kahju tekitatud) poleks olnud sel juhul täidetud.
16.Hageja on nõudnud kostjalt ka arvest nr TE00652 (I kd, tl 161 pöördel) tuleneva kommunaalteenuste võlgnevuse 291,84 euro väljamõistmist. Pooltevahelise lepingu punktis 5.3 on kokku lepitud, et müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Kohus on eelnevalt leidnud, et alates 20.07.2018 puudus kostjapoolne takistus lepingu eseme üleandmiseks ning alates 20.07.2018 on hageja vastuvõtuviivituses. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kostja ei saa vastutada ka kommunaalkulude eest, mis on tekkinud pärast 19.07.2018. Seega ei ole hageja eeltoodud nõue põhjendatud. Kohus märgib, et kuigi kostja pakkus valduse üleandmist 19.07.2018, on ta tasunud kommunaalteenuste eest kuni 31.07.2018 ning soojusenergia kasutamise eest kuni 22.08.2018, seega mõnevõrra suuremas ulatuses, kui ta olnuks kohustatud.
17.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hageja nõude enda nõudega hageja vastu kehtivalt tasaarvestanud. Kostja on tuginenud menetlusliku tasaarvestuse tegemisel sellele, et hageja on rikkunud asja vastuvõtmise kohustust, s.o olnud vastuvõtuviivituses. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvi nõude. VÕS § 197 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 esimene lause). VÕS § 200 lg-s 4 on sätestatud, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
18.Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal on nõue hageja vastu, mida tasaarvestada hageja nõudega. Hageja on eeltoodust tulenevalt olnud lepingu punkti 5.1 alusel vastuvõtuviivituses alates 20.07.2018 kuni 22.08.2018, s.o 34 päeva. Vastavalt lepingus sisalduvale leppetrahvikokkuleppele (p 5.1) on kostja õigustatud nõudma hagejalt leppetrahvi (287 000*0,03%*34) 2927,40 eurot. Kummalgi poolel on praegusel juhul teise poole vastu leppetrahvinõue, õigus oma kohustus täita ning nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Seega on kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu on 1205,40 eurot ning kostja nõue hageja vastu 2927,40 eurot. Kohus leiab, et tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud ning hagi rahuldamiseks alus puudub.
19.Kuivõrd kostja on tuginenud vaid menetluslikule tasaarvestusele ega ole esitanud vastuhagi ning ainuüksi leppetrahvi enda tasaarvestamisel saab lugeda hageja nõude lõppenuks, ei pea kohus
2-18-12843 menetlusökonoomia aspektist lähtudes otstarbekaks tuvastada, kui suur võiks olla kostja viivisenõue.
20.Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hagi rahuldamata.
21.Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõusid. TsMS 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõud tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Kohus võib TsMS § 162 lg-st 4 tulenevalt jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata. Samas on hageja loobunud osaliselt nõudest põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist tasunud kommunaalteenuste võlgnevuse kokku 3846,89 eurot. Kohus märgib, et asjakohatud on kostja väited, justkui oleks hagejal puudunud õiguskaitsevajadus ja kostja oleks tasunud kommunaalteenuste ja soojusenergia võlgnevuse koheselt, arve saamisel. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatult välja toonud, et soojusenergia võlgnevuse oli tekitanud kostja ise, rikkudes kohustust teatada korteriühistule soojusenergia tegelikud näidud. Kuna hagi rahuldamata jäetud osa ning hagist loobutud osa on üksteisega sarnases ulatuses, on antud olukorras kohtu hinnangul äärmiselt ebamõistlik kummagi poole menetluskulude vastaspoole kanda jätmine. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik Osaliselt jõus TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.