2-25-105058/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue T AS ja kostja sõlmisid 23.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX (Lisa 1) seadme Nutitelefon Apple iPhone 13 128GB ostmiseks, mille netohind on 939,00 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 190,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,9% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,24%, mille arvutamise aluseks oli krediidi summa 939,00 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 24 kuud ja intress 21,90% aastas. Krediidi kogukulu 1136,57 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 7: lepingu allkirjastamisega kinnitasid müüja ja ostja, et müüja on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt ostjale üle andnud ja ostja on selle vastu võtnud. Tarbijakrediidilepingu (Järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita Järelmaksu taotlus enne iga Järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel täiendavaid dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks. Kostja märkis taotluse esitamisel oma deklareeritud sissetulekuks 4000 eurot, deklareeritud kohustused 1000 eurot kuus. XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks kujunes 39,85 eurot kuus. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon olid XXX hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20220312519851,

20220413150013, 20220513869803, 20220615201751, 07202209258654. Kostja ei ole arveid tasunud. Kostjal on järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus 690,02 eurot (737,73-47,35). Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 4. maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. T AS 07.06.2022 kostjale lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 21.06.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles XXX kostjaga sõlmitud lepingud üles 22.06.2022. Nõue on loovutatud hagejale. Hageja palub mõista kostjalt R. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 690,02 eurot, intressivõlgnevus 47,35 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 458,25 eurot, viivised alates 28.05.2025 kuni põhinõude summas 690,02 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 euro ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. T AS ja kostja sõlmisid 23.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille krediidi kulukuse määr on 26,24%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 1) ja dokumendi koopia (Lisa 1). Kostja on oma sissetulekuks märkinud 4000 eurot, igauised kohustused 1000. XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks kujunes 39,85 eurot kuus. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste summade määramisel on, tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest, lähtutud konservatiivsuse põhimõttest ning arvestatud kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga, jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestatud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu

teenindamiseks arvutatati kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning sealjuures arvestati mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Lõplik krediidisumma ei ületada eelarvutatud indikatiivset standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad krediidiotsused. Hagis väljatoodu ning hageja esitatud tõenditele tuginedes võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja esindustasu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h, 169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 500 eurot (280+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud