2-25-101434/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS I (esialgne võlausaldaja) ja O. S. (kostja) sõlmisid 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 6000 eurot, väljamakse on I’i poolt tehtud kuupäeval 17.08.2023. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 17.08.2023. Lepingu põhitingimuste kohaselt (Lisa 1, lk 1) ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe (Lisa 1, lk 5) kohaselt on krediidi kulukuse määraks 18,47% aastas ja krediidi kogukulu 7409,39 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 6000 eurot, intressimäära 13,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.02.2026, osamaksete arvu 30 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 120 eurot, igakuine lepingu haldustasu 3,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3), s.o hiljemalt 18.09.2024. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.06.2024, 15.07.2024, 15.08.2024. 25.09.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4). AS I loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemise eel kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Seega on hageja kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja palub mõista kostjalt O. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4498,93 eurot, intress 214,38 eurot, haldustasu 15,60 eurot, 2

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 349,06 eurot; viivised alates 18.04.2025 kuni põhinõude summas 4498,93 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.06.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (18,47%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. AS I ja O. S. sõlmisid 17.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, milles kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 18,47%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemise eel kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist, mille kohaselt oli kostja viimase 5 kuu kinnipeetud pensioniosamaksed, mis on 6% kuus, summas 1299,48 eurot. Võttes arvesse, et kostja igakuised sissetulekud olid 1300 eurot kuus ja muud finantskohustused puudusid, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte 1053,01 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (1300-246,99=1053,01). Seega jäi kostjale kätte 81% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline. Võrdluseks, arvestuslik elatusmiinimum 2023. aastal oli 338,23 eurot (leping sõlmiti 17.08.2023). Hagis väljatoodu ning hageja esitatud tõenditele tuginedes võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja esindustasu 442,5 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 865 eurot (595+250+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (865 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.