lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-16-14483/28

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14483/28
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
04.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
877
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn Kohtuasja number

2-16-14483

Kohtuasi

XX (X, pankrotis) hagiavaldus YY (Y) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (pankrotis), esindaja Suido Västra

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja YY, esindaja vandeadvokaat Madis Saar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 16.03.2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.XX (pankrot kuulutatud 20.02.2008, hageja) esitas 26.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu kahju 9586 euro 75 sendi hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus keeldus 28.03.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis kõik menetluskulud hageja kanda (määrus jõustus 26.09.2017).
2.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Maakohus määras 16.03.2021 lahendiga kindlaks kostja hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja kulu 700 eurot 85 senti (4 tundi 52 minutit, tunnitasumäär 144 eurot) ning kohustas hagejat tasuma menetluskuludelt viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja taotlus jäi rahuldamata 81 euro 55 sendi osas. Määruskaebus
3.Hageja esitas maakohtu määrusele, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus, määruskaebuse. Hageja palus määrus tühistada ja teha uus, millega jätta kostja menetluskulud täielikult kostja enda kanda või jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda osaliselt 562 euro 85 sendi (700,85-138) ulatuses. Praegusel juhul oli hagejalt kostja kohtukulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane/ ebamõistlik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 mõistes. Hagejal oli arvelduskonto, mille kasutamiseõigus oli hagejal ja CC-l. Konto arestiti 22.01.2008. Hageja polnud pangakontot peale selle arestimist kostja nõusolekuta kasutanud ega käsutanud. (kostja oli hagejale määratud ajutine pankrotihaldur). Pangakontolt kõrvaldati 9 586 eurot 75 senti (pankrotivara). Selle raha kandis kostja või kostja nõusolekul CC A OÜ-le. Hageja esitas seetõttu kostja vastu hagi, kuid ei suutnud vajaliku selgusega välja tuua asjaolusid, mida kohtul oleks olnud võimalik vajadusel tõendite kogumisega kontrollida. Kostja eksitas kohut, kui väitis, et ta polnud 06.01.2009-08.01.2009 A OÜ-le ülekandeid teinud. Hageja viitas 22.12.2016 esitatud vastuväidetele kostja menetluskulude kohta. Hageja hinnangul said kostja menetluskulud olla põhjendatud vaid 138 eurot (1 tund ja 15 minutit). Menetluse edasine käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja väitis, et käesoleval juhul oli ebaõiglane jätta menetluskulud tema kanda. Sellise väite näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotust sai vaidlustada ainult maakohtu 28.03.2017 määruse peale edasi kaevates vastavalt TsMS § 178 lg-le 1, kuna tegemist oli menetlust lõpetava lahendiga. Menetluskulude jaotust sai vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude jaotust ümber ei vaadata. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid välja mõistmata kaebuses toodud asjaoludel. Kohus peab hindama lepingulise esindaja kulusid TsMS § 175 lg 1 alusel. Kui tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis selle toimingu eest jätta tasu välja mõistmata. Hageja viitas TsMS § 162 lg-le 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud norm reguleerib samuti menetluskulude jaotust ja seda ei saa kohaldada kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Hageja leidis mh, et maakohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid vähendama suuremas ulatuses - kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu sai olla vaid 138 eurot (1 tund ja 15 minutit). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Maakohus hindas kostja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni 52 minuti ulatuses (2 tundi määruskaebusele vastuse koostamine ja 2 tundi 52 minutit seisukoha koostamine hagi menetlusse võtmise osas). Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti kostja esindaja toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis kostja avaldust nõuetekohaselt. Hageja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja hageja määruskaebus jääb rahuldamata.

6.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
7.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.