Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2021 Tallinn Tsiviilasja number
2-20-143063
Tsiviilasi
T. V.i hagi H. R. (R.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4200 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: T. V. (isikukood xxx, xxx, e-post: xxx); esindajad Kostja: H. R. (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Riigikohus on asjas 3-2-1-63-10 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja on oma menetluskulude nimekirjas menetluskuluna muu hulgas välja toonud Advokaadibüroo. „Sirel & Partnerid“ õigusteenuse kulu (315 eurot+käibemaks), mis tekkis enne hagiavalduse esitamist kohtule. Hageja märkis, et ta lisas selle kulu, kuna kulu on tehtud selleks, et kujundada õiguslik positsioon vaidluses H. Ruuduga, kus nõudeavaldus oli sisuliselt hagiavalduse esitamisel selle aluseks. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja eelviidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise korras. Hagejal võib olla eeltoodud õigusabikulu hüvitamiseks kostja vastu kahjunõue, ent vastav kahjunõue ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Hageja ei ole käesolevas kohtumenetluses kasutanud lepingulist esindajat, mistõttu kohus hageja õigusabikulu kostjalt välja ei mõista. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle
menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud riigilõivu 126 eurot ning hagiavalduselt täiendava riigilõivu 350 eurot. Kohus märgib, et hagejal tuli TsMS § 147 lg 5 järgi tasuda käesoleva tsiviilasja raames riigilõivu kokku 350 eurot, mitte hagiavalduselt täiendavalt riigilõivu 350 eurot. Eelneva tõttu on hageja tasunud riigilõivu 126 eurot ettenähtust enam. Hageja saab esitada kohtule taotluse eelviidatud enammakstud lõivu tagastamiseks. Kohus ei mõista kostjalt välja riigilõivu enam tasutud osas, vaid üksnes vastavalt hagihinnale põhjendatud osas (so kokku 350 eurot). TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus kohtul kohustada kostjat tasuma nõutav summa 4200 eurot Osaühing X arveldusarvele nr EExxx. Seega tuleb kohustada kostjat H. R. tasuma eelviidatud summa Osaühing X arveldusarvele nr EExxx.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.