AS-i Tallinna Moekombinaat hagi Võrguehitus OÜ vastu tuvastushagis
Tsiviilasja hind
58 477,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Tallinna Moekombinaat (11474184, Sõjakooli tn 11, Tallinn, 11316), esindajad vandeadvokaat Rauno Ligi ja vandeadvokaat Annika Jaanson (Advokaadibüroo
Kostja: Energiaturu Võrguehitus OÜ (12737355, Laeva tn 2, Tallinn, 10112), esindajad vandeadvokaat Karin Marosov ja advokaat Mari Kelve-Liivsoo (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, e-post [email protected]) Kohtuistung
31.03.2021
Istungil osalenud isikud
hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Rauno Ligi ja vandeadvokaat Annika Jaanson ning kostja seaduslik esindaja K. S. ja lepingulised esindajad vandeadvokaat Karin Marosov, vandeadvokaadi abi Mari-Kelve-Liivsoo
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tähelepanuta.
2.Jätta AS-i Tallinna Moekombinaat hagi Energiaturu Võrguehitus OÜ vastu kohustuse täitmise tuvastamise nõudes rahuldamata.
3.Jätta kõik menetluskulud AS-i Tallinna Moekombinaat kanda.
4.Välja mõista AS-ilt Tallinna Moekombinaat Energiaturu Võrguehitus OÜ kasuks menetluskulud 15 355,40 eurot.
5.Välja mõista AS-ilt Tallinna Moekombinaat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Energiaturu Võrguehitus OÜ kasuks kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tühistada 19.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8933 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS Tallinna Moekombinaat (hageja) omab ja opereerib Tallinnas, Peterburi tee 2 asuval kinnistul T1 kaubanduskeskust.
2.Hageja ja Energiaturu Võrguehitus OÜ (kostja) sõlmisid 07.08.2018 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, mille kohaselt on kostja (lepingus kasutaja) kohustuseks muuhulgas elektrivarustuse tagamine ja alajaama majandamine. Lepingu punkti 6.1. kohaselt on kostja kohustatud korraldama lepingu esemel alajaama majandamise selliselt, et lepingu eset õiguslikul alusel kasutavatele isikutele oleks kasutaja poolt tagatud elektrienergia edastamine ja müük 0,4 kV pingel. Vastavalt lepingu punktile 8.1 kohustub kasutaja omal kulul täitma nõuetekohaselt kõiki õigusaktidest tulenevaid elektripaigaldise omaniku kohustusi seoses alajaamaga, sealhulgas tagama alajaama nõuetekohase käidu.
3.Kostja esitas hagejale 2020.a veebruaris tarbitud elektrienergia eest 07.03.2020 arve nr 20030 summas 88 477,49 eurot, tasumise tähtajaga 17.03.2020. Hageja tasus arvest 30 000 eurot 25.03.2020, tasumata jäi 58 477,49 eurot.
4.Hagejal tekkisid ajutised makseraskused, sh kostjale võlgnevuse tasumiseks. Hageja esitas 31.03.2020 kohtule avalduse saneerimismenetluse alustamiseks, mille kohus algatas 03.04.2020 (tsiviilasi nr 2-20-4917). Saneerimismenetluse algatamise ajal oli kostjal hageja vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue 58 477,49 eurot. Hageja leiab, et saneerimismenetluse algatamisest ei saanud kostja hageja suhtes tuginedes saneerimiseelsele võlgnevusele õiguskaitsevahendeid rakendada või kui kostja neid soovinuks rakendada, siis puudunuks sellel saneerimise ajal õiguslik mõju (3-2-1-25-11 p 57).
5.Kostja esitas 1 päev pärast saneerimismenetluse algatamist hagejale teate, mille alusel ähvardas T1 kaubanduskeskuses elektrivarustuse katkestada, kui hageja saneerimisel olevat nõuet ei tasu. Hageja leiab, et nõue kuulus saneerimiskava alusel ümberkujundamisele ja seda tuleks täita vastavalt saneerimiskavale.
6.Hageja esitas 08.04.2020 kohtule avalduse abinõude kohaldamiseks ja 09.04.2020 Harju Maakohtu määrusega keelas kohus kostjal kuni saneerimismenetluse lõppemiseni tuginedes enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud võlgnevustele seoses hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga elektrivarustuse katkestamise.
7.Pärast saneerimismenetluse algatamist muutusid sissenõutavaks järgmised kostja esitatud ja hageja tasutud arved: 1) nr 20050 summas 74 241,13 2 eurot; 2) nr 20097 summas 16 474,20 eurot; 3) nr 20096 summas 21 049,97 eurot; 4) nr 20118 summas 38 425,00; 5) nr 20119 summas 15 689,84 eurot. Hagi esitamise seisuga on hageja kostjale tasunud 40 000 eurot ettemaksu, kuna läbi saneerimismenetluse on kostja hagejat pidevalt ähvardanud elektrivarustuse katkestamisega.
8.Hageja soovis tasuda arve nr 20050, kuid märkis ekslikult 24.04.2020 ülekandes selgitusse arve 20030 asemel arve 20050. Ülekande tegemise järgselt selgitas saneerimisnõustaja Maivi Ots kostjale 06.05.2020 saadetud e-kirjas eksimust. Vaatamata sellele hakkas kostja väitma, et loeb 24.04.2020 tasutud summa saneerimismenetluse algatamise eelselt sissenõutavaks muutunud arve nr 20030 täitmiseks ja et seetõttu on hagejal kostja ees jätkuvalt võlgnevus, millega seonduvalt on kostjal õigus elektrivarustus T1 kaubanduskeskusele katkestada.
9.Saneerimisnõustaja esitas 07.05.2020 hageja võlausaldajatele seisukoha esitamiseks saneerimiskava. Kavaga on hõlmatud kostja arvest 20030 tulenev nõue, mis oli saneerimismenetluse algatamise seisuga hageja poolt tasumata.
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.06.2020 määrusega Harju Maakohtu 09.04.2020 määrusega kehtestatud keelu, kuna formaalselt ei saa saneerimisavaldust menetlev kohus saneerimismenetluse raames kohaldada muid abinõusid, kui neid mis on sätestatud SanS-s.
11.Kostja edastas hagejale 12.06.2020 uuesti teate, et katkestab T1 kaubanduskeskuse elektrivarustuse alates 30.06.2020. Kostja väidetel on teate esitamise seisuga hageja võlgnevus 20 859,60 eurot, millele lisanduvad viivised. Kostja ei ole selgitanud, kuidas võlgnevus on kujunenud, kuid hagejal on kostja ees võlgnevus ainult saneerimismenetluse eelse ja saneerimiskava osaks oleva saneerimiskavaga ümberkujundatava võlgnevuse osas.
12.Hageja palub tuvastada, et 24.04.2020 tasutud 58 477,49 eurot tasuti arve nr 20050 täitmiseks. Arvest nr 20030 tulenev võlgnevus on saneerimismenetluse ja saneerimiskava osaks ning kuulub saneerimiskava kohaselt ümberkujundamisele. Seega ei saanud hagejal olla soovi tasuda saneerimiskava osaks olenevat võlgnevust. Kostja on saneerimismenetluse osaline ja oli teadlik, et arve nr 20030 kuulub kavas ümberkujundamisele ja hagejal puudub võimalus arvet tasuda enne, kui on teada saneerimismenetluse tulemus (TsÜS § 75 lg 1). Hagejal oli mitme võlgnevuse korral võimalus VÕS § 84 lg 1 kohaselt valida ja määrata, millise kohustuse täitmiseks raha on üle antud.
13.Teiseks palub hageja kohustada kostjat täitma lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustama kostjat tagama T1 kaubanduskeskuse elektrivarustus või alternatiivselt keelata kostjal arve nr 20030 tasumata jätmise tõttu lepingust tulenvate kohustuste täitmata jätmine. Kostjal ei ole võimalik saneerimismenetluse lõpuni keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest seoses saneerimismenetluse algatamise eelnevalt sissenõutavaks muutunud arvega nr 20030. Kostja kohustub omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi endiselt täitma ka siis kui võlgnevus kujundatakse vastavalt saneerimiskavale ümber. Kostjate vastuväited
14.Kostja vastuse kohaselt esitas kostja hagejale 09.03.2020 arve nr 20030 summas 88 477,49 eurot maksetähtajaga 17.03.2020. Hageja tasus 25.03.2020 arvest 30 000 eurot. Kostja nõudis 04.04.2020, et hageja tasuks arve nr 20030 tasumata osa 58 477,49 eurot hiljemalt 20.04.2020. Hageja saneerimisnõustaja teatas 09.04.2020 kostjale, et 03.04.2020 on algatatud hageja saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-20-4917). Hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot, märkides ülekande selgitusse, et tasub arve nr 20030.
15.Hageja tasus 06.05.2020 kostjale 15 763,64 eurot, märkides ülekande selgitusse „arve 20030 lõplik“ ning seejärel teatas saneerimisnõustaja, et tasus 24.04.2020 arve nr 20050, mitte arve 20030.
16.Tsiviilasjas nr 2-20-4917 jättis Harju Maakohus 14.08.2020 määrusega hageja saneerimiskava kinnitamata, sest kohtu hinnangul on hageja püsiv maksejõuetus piisavalt esile toodud.
17.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole millegagi tõendanud, et tema tegelik tahe oli suunatud arve nr 20050 tasumisele. Hageja möönab hagi punktides 1.8-1.9, et tasus 24.04.2020 arve, mille summa langes täpselt kokku arve nr 20030 alusel võlgnetava summaga, ning märkis ka maksekorralduse selgitusse just arve nr 20030. Tegemist ei saa olla juhusliku eksimusega arve numbris, sest hageja tasus täpselt 58 477,49 eurot ehk täpse summa, mille ta 24.04.2020 seisuga kostjale arve nr 20030 alusel põhiosas võlgnes. Kui hageja tahe olnuks suunatud arve nr 20050 tasumisele, siis pidanuks ta hagiavalduses usutavalt põhistama ka seda, miks ta lisaks arve numbrile eksis arve summaga.
18.Ei ole usutav, et isik kannab ekslikult üle sendi täpsusega summa, mille ta võlgneb hoopis teise arve alusel, märkides ülekande juurde ka selle teise arve numbri (nr 20030). Mõistlikult võib eeldada, et peaaegu 60 000 euro suuruse ülekande tegemiseks ei ole antud ainuvolitust mõnele hageja töötajale. Ülekande tegemise ajal võisid hagejat esindada ainult 2 juhatuse liiget A. R. ja K. K. ühiselt. Vaidlusaluse summa ülekandmiseks tuli seega anda nõusolek maksekorralduse tegemiseks mõlema juhatuse liikme poolt. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et hageja nimel ülekande teinud mõlemad juhatuse liikmed olid eksimuses või et ülekande tegija või kinnitaja eirasid hageja korraldusi. Isegi kui konkreetse ülekande teinud isik(ud) olid eksimuses või rikkusid sisesuhtest tulenevaid toimingupiirangut, peab hageja taluma selle isiku käitumist ja sellest tulenevaida asjaolusid (TsÜS § 132 lg 1).
19.Hageja tasus 24.04.2020 kostjale arve nr 20030 jäägi täies ulatuses, sest soovis vältida elektrivarustuse katkemist, mis võlgnevusega oleks võinud kaasneda. Selline põhjendus on usutav ja majanduslikult mõistlik. Kostja nõue moodustas kõigist hageja võlausaldaja nõuetest vaid 0,15%. Hageja hindas sellises suuruses nõude rahuldamist enda jaoks vähem koormavamaks kui võimalikke riske, mis kaasnenuks kostja nõude jätmisega saneerimiskavasse. Elektrivarustus oli hageja majandustegevuse jaoks niivõrd oluline, et hageja soovis selle katkestamist igal juhul vältida. Hagejal ei olnud 24.04.2020 seisuga veendumust, et kohus saneerimiskava kinnitab. Hageja teadis, et saneerimismenetluse lõppedes muutub sissenõutavaks kogu kostja nõue ja kostjal tekib õigus hageja võlgnevuse tõttu elektrivarustus katkestada. Elektrivarustuse katkestamine tooks aga hagejale kaasa äärmiselt suure kahju, sest kaubanduskeskuse opereerimine elektrita on võimatu. Elektrivarustuse tähtsusele tegevuse jätkamisel on hageja ise läbivalt viidanud. Seega täitis hageja arvest 20030 tuleneva kohustuse vabatahtlikult, vältimaks saneerimismenetluse võimaliku ebaõnnestumisega automaatselt kaasnevat suurt kahju.
20.Kostja ei ole hagejale avaldanud mingit õigusvastast survet. Kostja saatis hagejale 04.04.2020 hoiatuse, milles andis hagejale arve nr 20030 tasumise tähtajaks 20.04.2020 ning teatas, et arve tasumata jätmisel katkestab ta hageja elektrivarustuse 21.04.2020, kuid 21.04.202 kostja hageja elektrivarustust ei katkestanud. Vaid kolm päeva hiljem tasus hageja siiski vabatahtlikult kogu arvest nr 20030 tuleneva põhivõlgnevuse. Seejuures ei teadnud kostja ega saanudki teada 04.04.2020 hoiatust saates, kas ja kuidas mõjutab hageja saneerimine kostja nõudeid hageja vastu, st kas kostja nõuet üldse kujundatakse saneerimiskavas ümber või mitte. Seega ei olnud kostjale 04.04.2020 hoiatuse saatmise ajal teada, et elektrivarustuse katkestamine ei pruugi olla saneeritava nõude tõttu ajutiselt lubatav. Kostja hilisemad hoiatused elektrivarustuse katkestamise kohta arvete tasumata jätmisel on olnud seotud hilisemate,
saneerimiskavas hõlmamata arvetega. Kostjal on hilisemate arvete tähtaegsel tasumata jätmisel õigus rakendada kõiki õiguskaitsevahendeid.
21.Seega ei esine nõude aluseks olevaid asjaolusid – hageja ei ole tasunud mitte arvet nr 20050, vaid arve nr 20030, milles ei ole ega saagi olla hageja enda poolt välja toodud asjaolude pinnalt kahtlust.
22.Lisaks on väär hageja väide, et tema poolt tasutud summat tuleb vastavalt TsÜS § 75 lõikele 1 tõlgendada vastavalt tema tegelikule tahtele, mis oli suunatud arve nr 20050 tasumisele. Hageja ei ole tõendanud, et tegelik tahe oli muu kui arve nr 20030 tasumine. Hageja 24.04.2020 maksekorralduse selgitust ei saa tahteavaldusena VÕS § 88 lg 1 ega TsÜS § 75 lg 1 alusel tõlgendada selliselt, et maksekorralduse selgitus oli ekslik ning hageja tahe suunatud arve nr 20050 tasumisele. Võlgnik kandis mitte ainult üle täpse rahasumma, mis vastas konkreetsele kohustusele (arve nr 20030), vaid märkis ka sõnaselgelt juurde, et täidab just seda konkreetset kohustust. Seega on hageja tuvastusnõue välistatud VÕS § 88 lg 1 alusel, sest hageja on ise määranud, et soovis täita just arvest nr 20030 tuleneva kohustuse. Lisaks on ajas varem tekkinud võlgnevuse tasumine kooskõlas ka pooltevahelise lepingu punktiga 7.10, mille kohaselt varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.
23.Hageja teatas kostjale alles 06.05.2020, et tema tegelik tahe oli 24.04.2020 suunatud arve nr 20050 tasumisele – teatades sellest alles pärast seda, kui kostja oli samal kuupäeval, so 06.05.2020 tasunud arve nr 20050 ülejäänud osa. Arvestades 24.04.2020 ülekande suurust, mis täpselt kattus arve nr 20030 alusel võlgnetavaga ning maksekorralduse selgitusse märgitud arve numbrit, on hageja hilisemad põhjendused eksliku arvenumbri kohta ilmselgelt otsitud. Hageja tegelik tahe oli 24.04.2020 ülekandega tasuda osaliselt arve 20050. Tagantjärele otsitud põhjenduse usutavamaks muutmiseks tasus hageja alles 06.05.2020 enne kostjale teate saatmist ka tasumata sa arvest nr 20050.
24.Esialgse tahteavalduse saanuks hageja TsÜS § 72 alusel tagasi võtta ainult siis, kui tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus jõudnuks kostjast tahteavalduse saajani enne tahteavaldust (24.04.2020 ülekannet) või sellega ühel ajal. Hageja teavitas kostjat oma soovist tahteavaldus tagasi võtta alles 06.05.2020. Siis oli tahteavalduse tagasivõtmine võimatu. Kohtuotsuse põhjendused Kostja esitas 29.04.2021 taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse s.o tuvastushuvi äralangemise tõttu. Kohus leiab, et kostja taotlus on TsMS § 331 lg 1 alusel esitatud hilinenult ning tuleb seetõttu jätta tähelapanuta. Taotluse lahendamine põhjustaks lahendi viibimise. Kohus teeb asjas kohtuotsuse.
25.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et: * hageja omab ja opereerib Tallinnas, Peterburi tee 2 asuval kinnistul T1 kaubanduskeskust; * pooled sõlmisid 07.08.2018 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, mille kohaselt on kostja (lepingus kasutaja) kohustuseks muuhulgas elektrivarustuse tagamine ja alajaama majandamine (I kd lk 9-23); * kostja esitas hagejale 09.03.2020 arve 20030 summas 88 477,49 eurot maksetähtajaga 17.03.2020, millest hageja tasus 25.03.2020 – 30 000 eurot (I kd lk 24-25);
* kostja esitas hagejale 07.04.2020 arve 20050 summas 74 241,13 eurot maksetähtajaga 15.04.2020 (I kd lk 48); * kostja esitas hagejale arved 20097, 20096, 20118, 20119, mille hageja on kostjale tasunud (I kd lk 49-52; 55-59) * hageja suhtes algatati 03.04.2020 saneerimismenetlus tsiviilasjas nr 2-20-4917 (I kd lk 26-36; lk 45-47); * hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot, märkides ülekande selgitusse, et tasub arve 20030 (I kd lk 53); * hageja tasus 06.05.2020 kostjale 15 763,64 eurot, märkides ülekande selgitusse „arve 20050 lõplik“ (I kd lk 54).
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot arve 20030 või 20050 eest.
28.Hageja esitatud arve nr 20030 oli summas 88 477,49 eurot ja hageja tasus sellest 30 000 eurot 25.03.2020. Seega jäi hagejal arvest tasumata 58 477,49 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja tasus 24.04.2020 kostjale 58 477,49 eurot arve 20030 eest. Hageja ei ole tõendanud, et soovis tasuda arve 20050 ja märkis 24.04.2020 maksekorralduse selgitusse vale arve numbri. Kohus nõustub kostjaga selles, et 24.04.2020 maksekorralduse selgituses ei saa olla tegemist juhusliku eksimusega arve numbris, sest hageja tasus täpselt 58 477,49 eurot ehk täpse summa, mille ta 24.04.2020 seisuga kostjale arve nr 20030 eest põhiosas võlgnes. Seega märkis hageja 24.04.2030 maksekorraldusel nii õige arvenumbri kui ka sendi täpsusega õige võlgnetava summa.
29.Kohus leiab, et ligi 60 000 euro suuruse makse teostamisel peaks hageja kontrollima hoolsalt, et makse läheb õigele isikule, õiges summas ja kohase selgitusega. Võib eeldada, et käesoleval juhul kinnitasid makse mõlemad juhatuse liikmed A. R. ja K. K.. Aga ka juhul kui juhatuse liikmed või konkreetse ülekande teinud isik (nt raamatupidaja) oli eksimuses või rikkus sisesuhtest tulenevaid toimingupiiranguid, peab selle isiku käitumist ja sellest tulenevaid asjaolusid taluma hageja ise (TsÜS § 132 lg 1).
30.Hageja tegevus 24.04.2020 kogu arve tasumisel oli mõistlik ja loogiline, sest elektrivarustus on hageja majandustegevuse jaoks nii oluline, et ta soovis igal juhul vältida selle katkestamist. Kaubanduskeskuse opereerimine elektrita on võimatu ja seetõttu tooks elektrivarustuse katkestamine hagejale kaasa suure kahju. Seega on mõistetav, miks hageja täitis arvest 20030 tuleneva kohustuse vabatahtlikult, vältimaks saneerimismenetluse võimaliku ebaõnnestumisega automaatselt kaasnevat suurt kahju.
31.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema tegelik tahe oli suunatud arve 20050 tasumisele. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatut ka juhatuse liikmete ja hageja raamatupidaja käesoleva menetluse kestel antud selgitus (II kd lk 17-18). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja 24.04.2020 maksekorralduse selgitust ei saa tahteavaldusena VÕS § 88 lg 1 ega TsÜS § 75 lg 1 alusel tõlgendada selliselt, et maksekorralduse selgitus oli ekslik ning hageja tahe oli suunatud arve 20050 tasumisele. Hageja kandis üle täpse summa, mis vastas konkreetsele kohustusele ja märkis sõnaselgelt juurde, et täidab just selle konkreetse kohustuse. Seega on hageja tuvastusnõue välistatud VÕS § 88 lg 1 alusel, sest hageja on ise määranud, et soovis täita just arvest nr 20030 tuleneva kohustuse. Samuti on ajas varem tekkinud võlgnevuse tasumine kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu punktiga 7.10, mille kohaselt varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.
32.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja ei saanud TsÜS § 72 alusel tahteavaldust tagasi võtta peale seda, kui tahteavaldus oli jõudnud kostjani. Hageja tegi tahteavalduse 24.04.2020,
märkides maksekorraldusse vajalikud andmed (saaja - kostja, arvenumbri 20030 ja täpse seni tasumata summa 58 477,49 eurot), kuid teatas soovist tahteavaldus tagasi võtta alles 06.05.2020. Kohtu hinnangul oli hageja selleks hetkeks minetanud õiguse konkreetse tahteavalduse tagasivõtmiseks.
33.Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue tuvastada, et 24.04.2020 tasutud 58 477,49 eurot tasuti arve nr 20050 täitmiseks, jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat täitma lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustama kostjat tagama T1 kaubanduskeskuse elektrivarustus või alternatiivselt keelata kostjal arve nr 20030 tasumata jätmise tõttu lepingust tulenvate kohustuste täitmata jätmine.
34.Menetluskulude jaotus
34.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
34.2.Kostja 05.04.2021 taotluse kohaselt on ta menetluskuludeks määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja kulu õigusabi eest 15 305,40 eurot, kokku 15 355,40 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 93,1 tundi ja 13 minutit, keskmise hinnaga 162/180 eurot tund (käbemaksuta).
34.3.Hageja palus 09.04.2021 taotluses kohtul kontrollida menetluskuludele vajalikkust ja põhjendatust ning määrata kulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
34.4.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv 50 eurot, kui menetluskulu hagejalt kostjale välja mõista.
34.5.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
34.6.Kuivõrd kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindajate teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabikuluna 15 305,40 eurot.
34.7.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
34.8.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
35.Hagi tagamise tühistamine
35.1.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus selles tsiviilasjas 19.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.