Hageja: A-L.P, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja: R.V, lepinguline esindaja Liivi Tuus
Menetluse liik
Viimane kohtuistung 12. märtsil 2021, kohtuvaidlused kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja A-L.Pi kanda.
3.Määrata kindlaks kostjale R.V hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1500 eurot.
4.Mõista hagejalt A-L.P-lt kostja R.V kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1500 eurot.
5.Mõista hagejalt A-L.P-lt kostja R.V kasuks välja viivis menetluskulude (1500 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.A-L.P (hageja) esitas 03.04.2020 Pärnu Maakohtusse hagi K.V ja R.V (kostjad) vastu, milles palus kohustada kostjaid hüvitama hagejale kulutused summas 3250 eurot ja mõista hageja kasuks välja viivised kindla summana hagiavalduse kättesaamisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest TsMS § 367 kohaselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja K.V osas võttis hageja menetluse kestel hagi tagasi, mistõttu kohus jättis 20.01.2021 määrusega (tl 58) hagi K.V vastu läbi vaatamata ja menetlusse jäi hageja hagi kostja R.V vastu kulutuste summas 3250 eurot hüvitamise ja viiviste nõudes.
3.Hagi alusena tõi hageja välja järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 2012. aasta oktoobri alguses suulise üürilepingu, mille alusel hageja üüris kostjalt maja aadressil M küla, J tee x, Saaremaa, makstes igakuiselt selle eest üüri. Hageja tegi üüritud kinnisasjale 2017. aasta juunis ja 2018. aasta augustis (hagiavalduses 2019. aasta augustis, mida hageja 24.11.2020 kohtuistungil aastaarvu osas täpsustas (tl 33 pöördel)) kulutusi (ehk hageja sõnul investeeringuid) kokku summas 3250 eurot. Kulutused tehti hagiavalduse kohaselt järgnevas:
kuuri ehitus ja tööraha: 1300+250=1550 eurot, tehtud 2017. aasta juunis; imbväljaku parandus, pump ja tööraha: 800+300+150=1250 eurot, tehtud 2018. aasta augustis; korstnajalgade viimistlus, kubu tuulutusava tegemine ja tööraha (materjal ja tööriista rent oli ehitaja poolt): 450 eurot, tehtud 2017. aasta juunis.
4.Kõik kokkulepped/lepingud jne sõlmitud suuliselt, sh ka kõik tööd on teostatud suulise lepingu alusel ning sularaha teel tasumisega.
5.Hagejal ei olnud parenduste ja muudatuste tegemiseks kostja kirjalikult taasesitatavat nõusolekut. Hageja informeeris kostjat kulutuste tegemise kavatsusest, kostja ei vaielnud kulutuste tegemisele vastu.
6.Hageja selgitas menetluse kestel (24.11.2020 kohtuistung, tl 34), et ta üüris maja sooviga see hiljem ära osta. Vastav suusõnaline ja lihtkirjalik kokkulepe oli kostjaga olemas. Hageja tegi kulutused lootuses, et maja jääb talle. Hageja kolis üüripinnalt välja 29.04.2019. Kulutused on tehtud üürilepingu kehtivuse ajal (tl 33 pöördel).
7.Kuuri ehitusega seoses selgitas hageja (tl 34), et kuuri osas vestles kostjaga. Hageja ehitas kuuri, et oleks kohta kus hoida majapidamisse soetatud murutraktoreid ja kõike vajalikku. Seda kostja ka teadis. Mingit luba hageja ei küsinud, vaid tegi vastavalt nõuetele, et ei olnud vaja küsida ehitusluba. Kostja on ise käinud terrassil istumas ja pole vastu vaielnud. Hageja ehitas kuuri, kuna arvas, et maja jääb hagejale, nagu algselt kokku lepitud.
8.Imbväljaku parandusega seoses selgitas hageja (tl 33 pöördel, tl 34), et suhtles imbväljaku teemal kostjaga. Fekaaliveo korraldaja ütles, et imbväljakul puudus kaev ja see tuleb sinna ehitada, sest imbväljakust ei läinud vesi ära. Vesi jooksis tünni tagasi ja sellega seoses ei läinud vesi majapidamisest korralikult ära. Andis kostjale teada, kostja pidi tulema kaameraga vaatama, mis torudes on, sest kostja väitis, et kaevu ei ole vaja. Kostja käis
kaameraga kohal, aga seda ei saanud torust sisse panna ja sinnapaika see jäi. Hageja otsustas, et tuleb teha kaev, sest nii ei saa elada, et solgivesi ajab üles tagasi. Kaevu tegemisest kostjat ei teavitanud.
9.Korstnajalgade viimistlusega seoses viitas hageja hagiavalduses tuleohutusnõude tarbeks tehtud kulutustele. Hageja väitis, et tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks oli vajalik panna kütteseadmed eraldi lõõri ja eemaldada korstnale pandud kipsplaat, et vähemalt kaks külge korstnal oleks nähtavad. Menetluse kestel selgitas hageja (tl 34), et ülemisel korrusel oli korstnajalg viimistluseta, sest seal oli midagi valesti ehitatud (lagi läks kummi või midagi sellist). Hageja viitas, et korstnajala viimistlusest kostja teadis.
10.Kubu tuulutusava osas selgitas hageja (tl 34), et tegi kubu ava, kuna toiduaur pani köögis suitsuanduri tööle ja kuna seal oli ka G4S valve, siis otsustas probleemi lahendamiseks teha elektripliidi kubu ava. Kostjat selle tegemisest ei teavitanud.
11.Hageja on enda kulul ehitanud kostjale kuuri, parandanud imbväljaku ja pumba, teinud vannitoa ja sauna remonti, teostanud korstnajalgade viimistlust, teinud kubu tuulutusava ning kandnud eeltoodud parendustega seos kulutusi. Hageja leiab, et on selge, et parendused on märkimisväärselt tõstnud kostja kinnisvara hinda. Vaadates kulutuste tüüpi, on arusaadav, et tegemist oli kulutustega, mille eesmärgiks oli eluruumi parandamine.
12.Hageja leiab, et kulutused tuleb hüvitada käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS §-d 1018 ja 1023). Hageja leiab, et VÕS § 286 lg 2 mõttes on käsundita asjaajamise sätteks ka VÕS § 1024 lg 4, milles sätestatud eelduste puhul saab kohaldada teise isiku esemele kulutuste tegemisest tulenevat alusetu rikastumise instituudi sätet VÕS § 1042, seega tuleb alternatiivselt kohaldada VÕS § 1042.
KOSTJA SEISUKOHAD
13.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle täielikult rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.K kinnistu, asukohaga M küla, J tee x, Saaremaa anti kinnistu kaasomanike R.V ja J.V poolt koos sellel asuva elamuga A-L.P-le ja tema abikaasa R.P-le üürile 2012. aasta oktoobri alguses. Üürileping oli suuline. Leping sõlmiti tähtajatult. 16.04.2018 kinkis J.V talle kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnistu R.Vl-e, kinnistusraamatu kanne 23.04.2018.
15.Kostja leiab, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et üürileping sõlmiti 2012. aasta oktoobris ja lõppes 01.05.2019 poolte kokkuleppel. 01.05.2019 andis üürnik üürileandjale üle kinnistu ja sellel asuva elamu valduse.
16.Kostja ei soovinud ega kiitnud heaks kinnistule kuuri püstitamist, kamina ümberehitust ega imbväljakul tehtud töid. Kostja andis hageja kasutusse tuleohutusnõuetele vastava kamina ja lõõri ega soovinud kamina teisaldamist. Kostja andis hageja kasutusse töökorras imbväljaku. Hageja rikkus teatamise kohustust ja ei informeerinud kostjat, et üürilepingu esemele valitseb oht või tuleb mingil muul põhjusel teha kulutusi.
17.Kostja andis hagejale 2012. aasta oktoobris üle täielikult sisustatud elamu, mis vastas tuleohutuse nõuetele. 2017. aasta juuniks oli hageja elanud oma perega elamus peaaegu viis
aastat. Kui vastab tegelikkusele hageja väide, et 2017. aasta juunis tekkis elamus vajadus kütteseadmed eraldi lõõri panna või eemaldada ning korstnale pandud kipsplaat eemaldada, st viia vastavusse tuleohutusenõuetega, sai väidetav olukord tekkida vaid hageja enda tegevuse tulemusena. Enne kinnistu müüki 2019. aastal käis K kinnistut ja sellel asuvat elamut üle vaatamas spetsialist, kes kinnitas, et enne hageja poolt tehtud lammutustöid vastas elamu küttesüsteem tuleohutuse nõuetele. Üürilepingu lõppemisel selgus, et hageja oli lõhkunud elamus olnud kamina ja teinud küttesüsteemis kostjaga kooskõlastamata ümberkorraldusi. Üürilepingu eseme tagastamisel oli kamin kostja nõusolekuta teisaldatud, kaminat ümbritsenud kest eemaldatud. Kuna hageja väidetav korstnajalgade viimistlus tehti hageja sõnul 2017. aasta juunis, ei tõenda hageja poolt tõendina esitatud Päästeameti 01.12.2017 e-kiri J tee x teostatud korstnatööde vajalikkust 2017. aasta juunis. Hageja ei ole tõendanud, et tegi töid, mille tegemise vajadusele viitas korstnapühkija.
18.Kubule polnud vaja tuulutusava teha. Kubus olid aktiivsöe filtrid, mis oleks tulnud kas ära puhastada või vahetada välja. Kostja oleks hagejale selgitanud aktiivsöe filtri puhastamise vajadust, kui hageja oleks teda teavitanud tuulutusava tegemise soovist. Kubu tuulutusava tegemine oli mittevajalik ja põhjendamatu. Kubu tuulutusest sai kostja hagejalt teada alles kohtueelses nõudes.
19.Kostja ütles hagejale, et imbväljaku kaevu ei ole vaja teha. Kinnistule oli elamu ehitamisel paigaldatud vabavooluga imbväljak. Pärast üürilepingu lõppemist 01.05.2019 oli kostjale selge, et hageja oli imbväljaku ehitanud ümber eirates kõiki nõudeid. Hageja oli paigaldanud olemasolevasse süsteemi nivooanduriga tõstepumba. Kostja tellis 2019 augustis septiku ehitustehnilise auditi ja selgus, et hageja tehtud imbväljaku uus lahendus oli keelatud. Imbväljaku ümberehitus ei vastanud rajatisele ettenähtud nõuetele ja eemaldada tuli süsteemi paigaldatud nivooanduriga tõstepump. Nivooanduriga pump eemaldati 21.08.2019 süsteemist ja eemaldati pumba elektritoide hoone peakilbist. Sellega välistati reovee sattumine imbväljakule/loodusesse. Septik pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti. Lisaks sellele, et kostjat planeeritavatest töödest ei informeeritud, ei olnud tööde tegemine ka vajalik ega põhjendatud. Kostja oli sunnitud tegema kulutusi, et hageja paigaldatud mittelubatud tõstepump süsteemist eemaldada ja ning eemaldada hageja poolt lubamatult tõstetud imbväljaku pinnas.
20.Kuuri ehitamine ei ole kulutus, mis oli vajalik üürilepingu eseme säilitamiseks. Üürilepingu lõppemisel oli hagejal võimalik kuur demonteerida, sest tegemist oli vundamendita kergehitisega. Seda oli võimalik teha ilma üürilepingu eset kahjustamata. Üürilepingu lõppemisel nõudis kostja korduvalt, et hageja viiks kinnistult kuuri ära. Hageja seda ei teinud. Hageja eemaldas ja viis ära vaid kuuri katuse. Kuuri demonteerimise ettepaneku tegi kostja veel (taaskord) 07.05.2019 saadetud sõnumis. Kui kostja sai kinnistu valduse tagasi, oli kuur katuseta. Ehitisregistrist nähtuvalt on J tee x kuuri suurus 42,2 m2 ja kõrgus 3,1 m. Ehitusseadustiku kohaselt on mitteelamust ehitise püstitamiseks ehitise aluse pinnaga 2060 m2 ja kõrgusega kuni 5 m vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kuna hageja kostjat kuuri püstitamisest ei teavitanud, ei olnud tal ka kuuri ehitamiseks vajalikku dokumentatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, kui palju kuuri ehitamine maksis.
21.Hageja tehtud tööd ei olnud vajalikud. Kostja ei kiitnud asjaajamist heaks, asjaajamine ei vastanud tema huvidele ega eeldatavale tahtele ega olnud oluline ka avalikes huvides. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole käsundita asjaajamisega, hagejal puudus tahe tegutseda teise isiku, st kostja kasuks. Hageja eesmärk polnud soodustada kostjat ja hagejal polnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt
23.Hageja nõuab kostjalt 2017. aasta juunis ja 2018. aasta augustis kostja kinnisasjale kuuri rajamise, imbväljaku parandamise ning korstnajala viimistluse ja kubu tuulutusava tegemisel tehtud kulutuste, summas 3250 eurot, hüvitamist.
24.Pooled tõid esile ja ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, millised kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks:
24.1.J tee x, M, Saaremaa vald asuva kinnisasja (koos sellel paikneva elamuga) (K kinnistu) andis kostja kinnisasja omanikuna 2012. aasta oktoobri alguses suulise üürilepingu alusel hageja kasutusse. Hageja maksis igakuiselt selle eest üüri.
24.2.Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 01. mail 2019.
24.3.Hageja väidetavad kulutused kinnisasjale tehti üürilepingu kehtivuse ajal.
24.4.Hagejal ei olnud kulutuste tegemiseks kostja kirjalikult taasesitatavat nõusolekut.
25.Õiguslik alus nõuda kulutuste hüvitamist olukorras, kus üürnik on teinud üüritud asjale lepingu kehtivuse ajal kulutusi (parendusi, muudatusi) ilma üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekuta, tuleneb esmalt VÕS § 286 lg-st 2. Vastav norm sätestab, et muude kui sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud kulutuste (st üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste) hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule (VÕS § 1018 jj). VÕS § 1018 lg 1 kohaselt on olukorras, kus üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, käsundita asjaajajal mh õigus nõuda kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023).
26.Vastuväiteid, mis võiks anda kohtule sisendi VÕS § 286 lg-st 2 tuleneva nõude osas VÕS § 338 kohalduvuse hindamiseks, menetluses esitatud ei ole.
27.Kuivõrd VÕS § 286 lg 2 sätestatud üürniku nõude puhul kuuluvad kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted, on nimetatud nõude rahuldamise eeldused järgmised: (i) üürnik teeb midagi üürileandja kasuks ehk ajab võõrast asja (lg 1); (ii) üürnikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); (iii) üürnikul on tahe tegutseda üürileandja kasuks ehk üürnikul on soov soodustada üürileandjat (lg 2); (iv) täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).
28.VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks muuhulgas olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine. VÕS § 1018 eelduste täidetuse korral saaks hageja nõue kostja kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleneda VÕS § 1023 lgst 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast.
29.Üürileandjast kostja kirjaliku või taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku puudumisega on täidetud õigustatud käsundita asjaajamise üks eeldustest, s.o asjaajamine
peab olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha.
30.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas hageja on teinud kulutused, mille hüvitamist kostjalt nõutakse.
31.Hageja väitis, et ta rajas üüritud kinnisasjale 2017. aasta juunis kuuri, milleks tegi kulutusi summas 1550 eurot. Kuuri rajamise fakti üle vaidlust ei ole. Kostja kinnitas seda kohtuistungil (24. novembri 2020 eelistungi protokoll, tl 34 pöördel). Seega saab hageja faktiväite kuuri rajamisest kostja kinnisasjale 2017. aasta juunis lugeda TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel vaidluseta tuvastatuks. Seda ei mõjuta kostja esindaja kohtuvaidlustes väljendatud seisukoht (kohtukõne kirjalikud teesid, tl 88 ja pöördel), et kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja V. A, kes kuuri ehitas, rääkis 20 m2 suuruse kuuri ehitamisest, samas kui kinnistul oli pärast üürilepingu lõppemist kuur suurusega 42,2 m2, mistõttu pole leidnud tõendamist, et kinnistule ehitati 42,2 m2 suurune kuur. Esmalt, hageja ei ole oma faktiväites kuuri karakteristikuid eraldi välja toonud (ehk kui suur või milline kuur täpselt ehitati). Teiseks, nagu eelpool öeldud, ei ole kuuri rajamise fakti osas menetluses vastuväiteid esitatud ja selle üle pole vaidlust olnud. Ja kolmandaks ei ole kohtu ette toodud ka ühtegi asjaolu, mis võiks viidata võimalusele, et hageja nõue on suunatud mingite muude kulude hüvitamisele, kui selle kuuri, mis üürilepingu lõppemisel kostja kinnisasjale jäi, rajamise kulude hüvitamisele. Kostja seisukohtadest menetluses on arusaadav, et ka kostjal ei ole kahtlusi millisest kuurist hageja räägib.
32.Väidet, et kuuri rajamiseks tegi hageja kulutusi 1550 eurot, tõendas hageja kuuri ehitustööd teinud tunnistaja V. A ütlustega kohtuistungil (tl 83 pöördel). Tunnistaja rääkis, et tegi hageja tellimusel 2017. aastal kõnealusele kinnistule postidel puukuuri, puidumaterjali ja tema töö hind kokku oli 1550 eurot, millest töö 250 eurot. Puidumaterjali tõi tunnistaja esmalt ise, hiljem maksti see raha (hageja poolt) tagasi. Kostja ei ole kulutuste suurusele ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et hageja faktiväide kuuri rajamise kulutuste suurusest summas 1550 eurot on V. A ütlustega tõendatud. Siingi on kostja esindaja kohtuvaidlustes viidanud, et kuuri ehitamise maksumus ei ole leidnud tõendamist kontekstis, et tõendatud ei ole 42,2 m2 suuruse kuuri ehitamine. See, nagu ülal öeldud, ei oma tähendust. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei ole kostja kahtluse alla seadnud ja ka kohtul ei ole alust ütlustes kahelda.
33.Hageja väitis, et ta tegi üüritud kinnisasjal 2018. aasta augustis imbväljaku parandusi, sh paigaldas pumba, milleks tegi kulutusi summas 1250 eurot. Imbväljakuga seoses tööde teostamise fakti üle vaidlust ei ole. Kostja kinnitas seda kohtuistungil, märkides, et imbväljaku parandustööd olid 2018. aasta sügise seisuga, mil kostja neist teada sai, tehtud ja kostja ei vaidle, et selliseid töid tehti (24. novembri 2020 eelistungi protokoll, tl 34 pöördel). Seega saab hageja faktiväite kostja kinnisasjal imbväljaku paranduse ja pumba paigaldamise kohta 2018. aasta augustis lugeda TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel vaidluseta tuvastatuks.
34.Väidet, et imbväljaku parandusega seoses tegi hageja kulutusi 1250 eurot, tõendas hageja tööd teinud tunnistaja U. A ütlustega kohtuistungil (tl 84). Tunnistaja rääkis, et renoveeris hageja palvel kõnealusel kinnistul imbväljaku ja hageja tasus tööde eest sularahas 1250 eurot. Imbväljaku renoveerimise tööraha küsis 150 eurot, materjalid maksid 800 eurot ja pump 300 eurot. Kostja ei ole kulutuste suurusele ega nende tõendatusele U. A ütlustega konkreetseid vastuväiteid esitanud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei ole kostja kahtluse alla seadnud ja ka kohtul ei ole alust ütluste tõepärasuses kahelda. Kohus leiab, et hageja
faktiväide kostja kinnisasjal imbväljaku parandustööde teostamise ja pumba paigalduse kulutuste suurusest summas 1250 eurot on U. A ütlustega tõendatud.
35.Hageja väitis, et ta tegi üüritud kinnisasjal 2017. aasta juunis korstnajalgade viimistluse ja kubu tuulutusava, milleks tegi kulutusi summas 450 eurot. Kubu tuulutusava tegemise fakti üle vaidlust ei ole. Kostja kinnitas seda kohtuistungil (24. novembri 2020 eelistungi protokoll, tl 34 pöördel) ja hageja väite kubu tuulutusava tegemise kohta saab TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel vaidluseta tuvastatuks.
36.Korstnajalgade viimistlusetööde teostamise väite on hageja seostanud hagiavalduses sellega, et vastavad tööd 2017. aasta juunis (millega seoses tehtud kulutuste hüvitamist kostjalt nõutakse) tehti tuleohutusnõuete tarbeks (hagiavalduse punkt 1.3 koos punktiga 2.3). Hageja väidab, et tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks oli vajalik panna kütteseadmed eraldi lõõri või eemaldada ning korstnale pandud kipsplaat eemaldada nii et vähemalt kaks külge korstnal oleks nähtaval. Väite kinnituseks esitas hageja 30. novembri 2020 menetlusdokumendiga (tl 37) 01. detsembri 2017 e-kirja Päästeameti Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroolt (tl 41). Seega tuleb hagi alusväitest korstnajala viimistlustööde osas kokkuvõttes aru saada järgmiselt: hageja tegi 2017. aasta juunis üüritud kinnisasjal korstnajalgade viimistlustööd, mis seisnesid korstnalt kipsplaadi eemaldamises (tuleohutusnõuete tagamiseks).
37.Oma selgitustes kohtuistungil (24. novembri 2020 eelistungi protokoll, tl 34) tõi hageja aga korstnajala viimistlustööde osas välja, et maja ülemisel korrusel oli korstnajalg viimistluseta (osundades, et seal oli midagi valesti tehtud, „lagi läks kummi või midagi sellist“) ja hageja tegi viimistluse ära (2017. aasta juuni kulutus). Hageja väidetud töid teinud tunnistaja T. Teesalu rääkis kohtuistungil (tl 83), et ta tegi hageja tellimusel korda korstnajala kipsist ehitatud ümbruse, mis oli puruks vajunud ja katki. Töö tegemise aega täpselt ei mäletanud, võis olla 2018, aga ei välistanud ka muud aega („võin ka mööda panna, see oli tõesti ammu“).
38.Kohtu hinnangul on hageja väide selle kohta, milliseid töid hageja korstnajala osas 2017. aasta juunis tegi (ja millega seoses kostjalt kulutuste hüvitamist nõuab) seetõttu vastuoluline. Iseenesest on kostja kohtuistungil kinnitanud, et korstnajalgade viimistlustööd on tehtud, vaidlust ei ole (24. novembri 2020 eelistungi protokoll, tl 34 pöördel). Siiski ei saa kohtu hinnangul üksnes sel alusel lugeda selgeks ja vaidluseta tuvastatuks asjaolu, milliseid korstnajala viimistlustöid hageja 2017. aasta juunis tegi ja mille eest hageja hüvitist nõuab. Hageja selgitus tööde osas tõi kohtu ette asjaolu viimistlemata korstnajalast. Tunnistaja ütlustest nähtuvat korstnajala katkise kipsümbrise parandust ei saa seostada viimistlemata korstnajalaga. Samuti, ja hageja väljendatud nõude mõttes olulisemalt, ei saa katkise kipsümbrise parandamist seostada korstnale pandud kipsplaadi eemaldamisega (tuleohutusnõuete tagamiseks), ehk töödega, mille teostamisele (ja millega seoses kulutuste tegemisele) hageja hagi alusfaktina tuginenud on. Sisuliselt on sellele osundanud ka kostja (kohtukõne kirjalikud teesid, tl 87 pöördel) tuues välja, et T. T parandas korstnajalga ümbritsenud kipsi, mitte ei teinud töid, mille tegemisele vajadusele viidati tuleohutusnõuetega seoses Päästeameti 01. detsembri 2017 kirjas. Kohus märgib, et hagi väidet – kulutused seoses korstnajalgade viimistlusega, mis seisnesid korstnalt tuleohutusnõuete tarbeks kipsplaadi eemaldamises – hageja menetluse käigus ei hageja enda kohtuistungil selgitatu (ega tunnistaja räägitu) valguses täpsustanud ega korrigeerinud ei ole. Kohus lahendab hagimenetluses hageja nõude poolte esile toodud faktiliste asjaolude põhjal. Seejuures määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses
kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja (vastu)väited. T. T ütlused võiks kinnitada küll korstnajalga ümbritsenud kipsi parandustöid, kuid mitte selliseid korstnajala viimistlustöid, mille hageja on hagi alusena kohtu ette toonud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja faktiväide korstnajala viimistlustööde tegemisest 2017. aasta juunis seoses tuleohutusnõuete tagamisega ei ole tõendatud.
39.Väidet, et korstnajalgade viimistluse ja kubu tuulutusava tegemisega seoses tegi hageja kulutusi 450 eurot, soovis hageja tõendada töid teinud tunnistaja T. T ütlustega kohtuistungil (tl 84). T. T avaldas, et ega ta tegelikult ei mäleta, palju hageja talle tööde eest kokku tasus. Töödeks olid köögikubule ventilatsiooniava (tuulutusava tegemine palkseina) ja korstnajala katkise kipsist ümbruse korda tegemine. Summa võis tunnistaja sõnul olla 500 eurot, mis sisaldas kõiki kokku lepitud töid, mis vaja ära teha. Tööde peale oli üks hind, eraldi (tuulutusava osas) ei olnud. Kuivõrd kohus asus eelnevalt seisukohale, et selliste korstnajala viimistlustööde tegemine, millega seoses tehtud kulutustele hageja oma nõudes tuginenud on, ei ole tõendatud, ei ole põhjust hinnata väidet korstnajala viimistlustööde kulu osas.
40.Samas ei saa ka kubu tuulutusavaga seotud kulutuse osas hageja väidete ja tunnistaja ütluste alusel teha järeldusi selle kohta, kui suur oli konkreetselt kubu tuulutusava tegemise kulu, ehk kui suure osa hageja väidetud 450 eurosest kogukulust võis moodustada kubu tuulutusavaga seotud kulu. Hageja on käsitlenud viimistluse ja tuulutusava töid kulu mõttes ühe kuluna ega ole toonud kohtu ette midagi, mille alusel kubu tuulutusava kulu suurust konkretiseerida ja eraldi hinnata. Seega leiab kohus, et kubu tuulutusava tegemise kulu suurus ei ole tõendatud.
41.Kohus luges tõendatuks, et hageja tegi kostja kinnistul kulutused imbväljakule 1250 eurot ja kuuri ehitusele 1550 eurot. Kostja leiab, et hageja tegi kulutused enda huvides ja kostja ei ole neid heaks kiitnud. Praegusel juhul sõltub kulutuste tegemise nõuetekohasus sellest, kas kulutuste tegemine (imbväljaku parandused ja kuuri ehitus) vastas kostja tegelikule või eeldatavale tahtele või kas kostja kiitis selle heaks. Seejuures ei võimalda käsundita asjaajamise sätted isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu 8. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908, p-d 15.1–15.2).
42.Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja tehtud kulutused heaks kiitnud või et need vastaksid kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et ta ei ole olnud hageja tehtud kulutustest teadlik, ei ole kulutusi heaks kiitnud ega soovinud. Hageja väide on, et kostja on käinud terrassil istumas ja ei ole kuuri ehitusele vastu vaielnud. Hageja väitest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et kostja on kuuri ehituseks tehtud kulutused ka heaks kiitnud. Kostja väitel ta kuuri püstitamist kinnistule ei soovinud ega heaks kiitnud. Kostja väidetest nähtub, ja kostja on esitanud tõendinda kirjavahetuse (tl 22-23), et pärast üürilepingu lõppu palus ta hagejal ehitatud kuur kinnistult ära viia. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et hageja viis ära ainult kuuri katuse ning kostja kinnistule jäi katuseta kuur, mida kostja ei soovinud. Asjaolu, et kuuril puudus katus ja katuse asemel oli koormakile, on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistaja B.J.
43.Imbväljaku osas puudub vaidlus, et hageja teavitas kostjat vee äravoolu probleemist, kuid kostja ei andnud nõusolekut vahekaevu, pumba ja uue imbväljaku rajamiseks. Hageja otsustas kulutused ikkagi teha, ei teavitanud kostjat valitud lahendusest ning hageja rajatu osutus hiljem kasutuskõlbmatuks ja reovee käitlusnõuetega vastuolus olevaks. J tee x
septiku ehitustehnilise kordusauditi (tl 52-54) ja Saaremaa Vallavalitsuse veekasutuse ja kaitse peaspetsialisti K.N kirjaga (tl 51) on tõendatud kostja väide, et hageja poolt imbväljaku parandustööde käigus valitud lahendus ei olnud nõuetekohane. Nivooanduriga tõstepump tuli kaevust eemaldada, septiku väljavool sulgeda ja septik pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks imbväljakule kulutuste tegemise heaks kiitnud või need vastaks kostja tegelikule või eeldatavale tahtele.
44.Hageja selgitustest nähtub kohtule, et hagejal puudus kulutuste tegemise ajal tahe tegutseda kostja kasuks. Poolte väidetest nähtub kohtule, et hageja ja kostja leppisid alates 2012 sügisest kokku üürilepingu tähtajatuna. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta üüris kostja kinnistut ja elamut sooviga hiljem see endale osta. Hageja sõnul oli poolte vahel ka sellesisuline suuline ja lihtkirjalik kokkulepe. Hageja selgitas kohtus, et tegi kõik hagiavalduses loetletud kulutused teadmises, et ta ostab maja kostjalt ära ja teeb töid enda tarbeks.
45.Riigikohus on leidnud, et kostja kasuks tegutsemise tahte esinemist saab jaatada olukorras, kus hageja on teadlikult parendusi teinud ulatuses, milles ta ise parendusi kokkulepitud üüriperioodi kestel ei oleks ära tarbinud. Parenduste ja muudatuste osas, mis hageja oleks ise üüriperioodi jooksul eelduslikult täielikult ära tarbinud, ei saa olla tegemist võõra asja ajamise tahtega (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-2-1-118-14, p 17). Kuivõrd üürileping poolte vahel oli tähtajatu ja hageja tegutses teadmises, et ta soovib ja saab kostja kinnistu endale osta, leiab kohus, et hagejal puudus kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks.
46.Kuna hagejal puudus kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2) ei saa ta nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 ja 2 alusel.
47.Olukorras, kus kulutuste tegemiseks puudus hagejal lepingust või seadusest tulenev õigustus või kohustus (kostja kui üürileandja nõusoleku puudumine on tuvastatud) ja hageja nõuet ei sa rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, tuleb kohtul kontrollida, kas hageja kulutuste hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada VÕS § 1024 lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi VÕS § 1042 alusel. Praegusel juhul ei ole VÕS § 1024 lg 4 järgi nõude esitamise eeldused täidetud, kuivõrd olukorras, kus hagejal oli võimalik kostjat kulutuste tegemisest eelnevalt teavitada, kuid ta seda ei teinud, ei saa teda pidada VÕS § 1024 lg 4 mõttes heauskseks. Kohus põhjendab seisukohta järgnevalt.
48.VÕS § 1024 lg 4 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija järgis VÕS § 1020 lg 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust (vt Riigikohtu 07.06.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33). VÕS § 1020 lg 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1020 lg 2 sätestab, et asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta.
49.Hageja soovis väidet kostja informeerimisest jooksvalt kõikide kulutuste tegemisest tõendada väljavõttega Facebooki messenger’i vestlusest (tl 43-45). Suhtlusrakenduse vestluse väljavõttest midagi sellist siiski ei nähtu. Kohtu hinnangul on hagejal VÕS § 1020 lg 1 või 2 kohane teavitamiskohustuse täitmine tõendamata. Isegi kui lugeda kostja
teavitamiseks hageja öeldu, et kostjaga oli imbväljakust ja kuurist juttu, tulnuks hagejal oodata kostja otsust edasise kulutuste tegemise osas. Sellest, et imbväljakuga seoses kaevu tegema hakatakse, ei teavitanud hageja kostjat ka enda kinnitusel (24. novembri 2020 eelistungi protokoll, tl 34).
50.Eeltoodust järeldub, et hageja tehtud kulutuste hüvitamise nõudele ei saa kohaldada VÕS § 1024 lg 4 ja seega ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka VÕS 1042 lg järgi.
51.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna põhinõue jääb rahuldamata jääb rahuldamata ka viivise nõue.
52.Menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid, millele kohus otsuses viidanud ei ole, ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitle. Menetluskulud
53.Kuivõrd hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg 1 hageja kanda.
54.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
55.Kostja on esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja 23.03.2021. Kostja taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulu 1500 eurot välja mõistmist. Kostja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvetes kajastuv kulu on kantud seoses menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulu hüvitamist koos käibemaksuga.
56.Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
57.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kuuluvad TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuväliste kulude hulka. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates.
58.Kostja menetluskulu koosneb kulust lepingulisele esindajale. Kostjale on õigusteenust osutanud lepinguline esindaja Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus (TsMS § 218 lg 1 p 2). Esindaja töötunni maksumus on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenuse tunnihind on kohtupraktikas tavapärane ja mõistlik. Kostjale on õigusabi osutatud kokku 12,5 tundi. Spetsifikatsioonis esitatud toimingud on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kohtu hinnangul on kostjale õigusteenuse osutamise raames tehtud toimingud, toimingutele kulutatud aeg ja seega hüvitatava tasu suurus põhjendatud. Õigusabiteenuse kogumaksumus on 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot. Kostja on kinnitanud, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvetes kajastuv kulu on kantud
seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuulub menetluskulu hüvitamisele käibemaksuga.
59.Lähtudes eeltoodust on kostja menetluskulude rahaline suurus tsiviilasja läbivaatamisel 1500 eurot, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada.
60.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
61.Hageja 30.03.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suurus 3001,42 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja poolt esitatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
62.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). (digitaalselt allkirjastatud) Rajar Miller kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.