Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha hagi Eesti Practical-laskmise ühingu vastu Eesti Practicallaskmise ühingu 05.05.2020, 19.06.2020 ja 25.06.2020 juhatuse otsuste vaidlustamiseks
Hagihind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha (registrikood 80270050) Hageja esindaja: Viljar Subka (e-post [email protected]) Kostja: Eesti Practical-laskmise ühing (registrikood 80201273) Kostja esindaja: advokaat Rein Laid (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
18.03.2021
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha nõue tuvastada Eesti Practical-laskmise ühingu juhatuse 05.05.2020 koosolekul päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsuse tühisus.
3.Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha alternatiivne nõue tunnistada Eesti Practical-laskmise ühingu juhatuse 05.05.2020 koosolekul päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsus kehtetuks.
4.Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha nõue tuvastada Eesti Practical-laskmise ühingu juhatuse 19.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsuste tühisus.
5.Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha alternatiivsed nõuded tunnistada Eesti Practical-laskmise ühingu juhatuse 19.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused kehtetuks.
6.Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha nõue tuvastada Eesti Practical-laskmise ühingu juhatuse 25.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsuste tühisus.
7.Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha alternatiivsed nõuded tunnistada Eesti Practical-laskmise ühingu juhatuse 25.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused kehtetuks.
8.Menetluskulud jätta Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha kanda.
9.Määrata kindlaks, et Eesti Practical-laskmise menetluskulude rahaline suurus on 3 751,44 eurot.
ühingu
hüvitatavate
10.Mõista Mittetulundusühingult Laskespordiklubi Alpha Eesti Practical-laskmise ühingu kasuks välja menetluskulu 3 751,44 eurot.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Mittetulundusühingul Laskespordiklubi Alpha tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja liige. 05.05.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 3 võeti vastu otsus eesti keele kasutamise korra kinnitamisest infosüsteemi võistluste sisestamisel. Otsuse kohaselt peab võistluse korraldaja poolt sisestatav info olema kuvatud eesti keeles. Hageja leiab, et otsus on vastuolus kostja põhikirja p 2.2. Laskevõistluse kohta esitatav informatsioon laskesportlastele peab olema ingliskeelne, kuna enamus riikide laskesportlased ei valda eesti keelt. 19.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati eemaldada võistlustelt ALPHA OPEN 2020 ja ALPHA OPEN PCC 2020 kostja juhatuse kinnitus (päevakorrapunkt 1) ning peatada J. Š. 17.06.2020 antud volitus tegutseda kostja nimel (päevakorrapunkt 2). Nimetatud otsused on vastuolus heade kommetega ja hea usu põhimõttega, kuna on tehtud soovist hagejale kätte maksta selle eest, et hageja esitas 17.06.2020 kohtusse kostja vastu hagi. Protokollis päevakorrapunkti 1 juures esitatud informatsioon ei ole õige. Võistlused ei olnud vastuolus juhatuse 05.05.2020 otsusega, kuna olid juhatuse poolt kinnitatud juba enne selle otsuse tegemist. Kostja juhatusel ei olnud kuni 17.06.2020 hageja poolt hagi esitamiseni mingeid probleeme J. Š. usaldamisega.
25.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 1 otsustati kehtestada täiendavad nõuded turvalise laskuri nimekirja kandmiseks, kandidaadil tuleb esitada karistusregistri väljavõte ja kodakondsust tõendav dokument. Päevakorrapunktina 2 otsustati saata kostja liikmetele otsustamiseks eelnõu hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast. Hageja leiab, et p 1 otsus on vastuolus heade kommetega, samuti seadusest tulenevate andmekaitse nõuetega ning kostja põhikirjaga. Otsus 2 on vastuolus hea usu põhimõttega, see on tehtud soovist hagejale kätte maksta hagi esitamise eest, hageja ei ole tõsiselt rikkunud kostja juhtorganite poolt antud seaduslikke juhiseid. Kõigi asjassepuutuvate juhatuse koosolekute protokollid on digitaalselt allkirjastamata, kuigi koosolekud viidi läbi elektroonilisel teel. Ka seetõttu on vaidlustatavad otsused õigusvastased. Hageja palub:
1.1.tuvastada kostja juhatuse 05.05.2020 koosolekul päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsuse tühisus, alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks;
1.2.tuvastada kostja juhatuse 19.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks;
1.3.tuvastada kostja juhatuse 25.06.2020 koosolekul päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Juhatuse 05.05.2020 koosolekul päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsus käsitleb mitte eesti keele kasutamist Rahvusvahelise Praktikali Konföderatsiooni püstoli praktikali reeglites, vaid eesti keele kasutamise korda võistluste sisestamisel kostja ühingusisesesse infosüsteemi. 19.06.2020 juhatuse otsuse 1 vaidlustamine on ainetu, kuna kostja juhatus 25.06.2020 otsustas siiski anda kinnituse infosüsteemis parandatud kujul nimetatud võistlustele. Punktis 2 vastu võetud otsuse osas kostja leiab, et seadusest tulenevalt võib volituse igal ajal sõltumata põhjusest tagasi võtta. 25.06.2020 juhatuse otsuste vaidlustamine on ainetu, otsuse hageja väljaarvamiseks on teinud kostja üldkoosolek. Kostjal juhatusel oli õiguslik alus teha ettepanek hageja väljaarvamiseks seoses hageja liikmete järjepideva kostjat ja kostja mainet kahjustava tegevusega. Kõik asjassepuutuvad juhatuse koosolekud viidi läbi elektroonilises suhtluskanalis Viber. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab 05.05.2020 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 301-302) alusel, et 05.05.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 3 võeti vastu järgmine otsus: „Kinnitada Eesti keele kasutamise kord võistluste sisestamisel IS-i alljärgnevas sõnastuses: Infosüsteemi (IS-i) võistluse lehel kajastuv informatsioon, selles osas mida sisestab võistluste korraldaja, peab olema kuvatud Eesti keeles. Informatsioon peab olema kuvatud õigekeelselt ja grammatiliselt korrektselt. Võõrkeelset informatsiooni on vajadusel lubatud lisada "Match files" alagruppi näiteks pealkirja all "Match description in English". Alates 15.05.2020 ei kinnita EPLÜ Juhatus IS-is võistlusi, mille sisestamisel ei ole järgitud eeltoodud korda.“ Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
4.MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7 kohaldub MTÜS § 241 lg 1 ka mittetulundusühingu teiste organite otsustele.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tõendamaks liikmelisust kostjas on hageja esitanud 15.06.2020 kostja liikmete nimekirja (dtl 292-294). Kostja on välja toonud, et hageja arvati kostja liikmete hulgast välja üldkoosoleku 14.07.2020 otsusega, pooled ei vaidle, et see otsus on vaidlustatud (13.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas 2-20-10571, dtl 384-386). Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks seoses ühingu otsustega, mis on tehtud hageja liikmeksoleku ajal, sõltumata tema hilisemast võimalikust väljaarvamisest.
6.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust 05.05.2020 kostja juhatuse otsuse 3 tühisuse tuvastamiseks. Seadus ei näe ette juhatuse koosoleku protokollile ega koosolekul hääletamisele kirjaliku vormi nõuet. Kohus jätab nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
7.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
8.Kostja põhikirja (dtl 284-288) p 2.2 järgi juhindub ühing oma tegevuses kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest, Rahvusvahelise practical-laskmise konföderatsiooni konstitutsioonist, reeglitest ja määrustest, käesolevast põhikirjast ning ühingu juhatuse poolt kinnitatavast kodukorrast. Kohtule on esitatud Rahvusvahelise praktikali konföderatsiooni praktikali reeglid „Püstol“ jaanuarist 2019 (dtl 137-228), mille p 12.2 kohaselt praktikali reeglite ametlikuks keeleks on inglise keel; kui ingliskeelsete reeglite ja teistes keeltes esitatud reeglite vahel on erinevusi, siis on ingliskeelne variant ülimuslik.
9.Kohus nõustub kostjaga, et viidatud p 12.2 ei puuduta infosüsteemi. Keelenõuded praktikali reeglitele või vastuolude kõrvaldamine erinevates keeltes esitatud reeglite vahel ei puuduta seda, millised nõuded näeb kostja ette oma infosüsteemi täitmiseks või kas võistlejate registreerimiseks on kohustus infosüsteemi kasutada, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada kostja kodukorraga (dtl 387-408, p 7.2). Vaidlustatud otsus ei saa seetõttu olla vastuolus kostja põhikirjaga seoses praktikali reeglite „Püstol“ p 12.2 rikkumisega. Asjaolust, kes võivad osaleda kostja poolt korraldatavatel võistlustel või et enamike riikide laskesportlased ei valda eesti keelt, ei saa tuletada kostja põhikirjast tulenevaid nõudeid kostja poolt peetavale infosüsteemile. Samuti ei seondu põhikirjast tulenevate nõuetega asjaolu, kas kostjal on seadusest tulenev kohustus võistlusi puudutava teabe eesti keelde tõlkimiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole hagis esitatud asjaoludel vastuolus kostja põhikirjaga ning kohus jätab rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
10.Kohus tuvastab 19.06.2020 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 309-310) alusel, et 19.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 1 võeti vastu otsus: „Eemaldada võistlustelt ALPHA OPEN 2020 ja ALPHA OPEN PCC 2020, EPLÜ Juhatuse kinnitus. Nimetatud võistlused ei vasta EPLÜ juhatuse 05.05.2020 otsusele ja vastavalt EPLÜ Põhikirjale on see süstemaatiline ja korduv EPLÜ juhatuse otsuste täitmata jättmine“ ning päevakorrapunktis 2: „Antud olukorras, kus ALPHA klubi juhatus on kaotanud usalduse EPLÜ
juhatuse vastu ning loobunud koostööst EPLÜ juhatusega tuleb peatada J. Š. 17.06.2020 antud volitus tegutseda EPLÜ nimel. Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
11.Riigikohus on seoses osanike otsusega selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (2-16-9415, p 23). Kohus leiab, et viidatud seisukoht kohaldub ka mittetulundusühingu organi otsustele. Kohus on seisukohal, et päevakorrapunktides 1 ja 2 vastu võetud otsused ei ole oma sisu poolest sellised, mida saaks pidada mingil viisil ebamoraalseteks või taunitavateks. Hageja väide, et nimetatud otsustel on heade kommete vastane eesmärk: maksta kätte hagi esitamise eest, on paljasõnaline. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ainuüksi asjaolust, et vaidlustatud otsused tehti pärast seda, kui hageja oli esitanud kostja vastu hagi, millist asjaolu on hageja soovinud tõendada väljavõttega e-toimikust (dtl 305-306). Kuivõrd hageja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, millega seonduvalt saaksid vaidlustatavad otsused olla tühised, jätab kohus nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
12.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 32 järgi juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
13.Hageja on esitanud väljavõtted kostja infosüsteemist (dtl 296, 298), millest nähtuvalt on võistlus Alpha Open 2020 saanud staatuse „confirmed“ (st kinnitatud) esmakordselt 20.11.2019 ning võistlus Alpha Open PCC 2020 esmakordselt 02.02.2020. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et juhatuse otsus infosüsteemi täitmise nõuete kohta võeti vastu pärast kinnituse andmist, ning kinnitus eemaldati mh põhjusel, et hageja ei täitnud 05.05.2020 otsust, ei ole piisav tuvastamaks, et otsus ei järgi kostja liikmete õigustatud huve. 05.05.2020 otsuses on märgitud, et alates 15.05.2020 ei kinnita juhatus infosüsteemis võistlusi, mille sisestamisel ei ole järgitud sama otsusega kehtestatud korda, kuid otsus ei puuduta seda, millised nõuded infosüsteemi täitmisel on seoses nende võistlustega, mis on 05.05.2020 seisuga juba kinnitatud. Seadus või kostja põhikiri iseenesest ei keela täiendavate nõuete kehtestamist juba kinnitatud võistlustele, et kinnitust ei eemaldataks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis objektiivselt takistanuks või oluliselt raskendanuks 05.05.2020 otsustatud nõuete täitmist juba kinnituse saanud võistluste osas andmete sisestamiseks infosüsteemi, so et võistluse lehel kajastuv informatsioon olnuks kuvatud eesti keeles õigekeelselt ja grammatiliselt korrektselt. Vastupidi, nähtuvalt kostja juhatuse 25.06.2020 kirjast (dtl 312), andis juhatus asjassepuutuvatele võistlustele 25.06.2020 uuesti kinnituse infosüsteemis parandatud kujul, st andmete parandamine oli võimalik.
14.Seoses 19.06.2020 juhatuse otsusega volituse tagasi võtmiseks, nõustub kohus kostjaga, et tulenevalt TsÜS § 126 lg 1 järgi võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta. Hageja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada vastavasisulist juhatuse otsust hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Asjaolu, et hageja arvates puudus põhjus J. Š. mitte usaldada, ei seondu võimaliku õigustatud huvi riivega seoses volituse tagasivõtmise otsustamisega.
15.Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded tunnistada 19.06.2020 kostja juhatuse päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused kehtetuks.
16.Kohus tuvastab 25.06.2020 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 315-316) alusel, et 25.06.2020 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktis 1 võeti vastu otsus: „Seoses ühiskonnas lahvatanud aruteluga vastutusest relvade isikute kätte andmise
kergekäelisusest otsustas EPLÜ juhatus viia sisse täiendavad nõuded Turvalise laskuri nimekirja kandmiseks. EPLÜ Kodukorra punkt 1.7 alusel kehtestada täiendavad nõuded. Kandidaat peab esitama karistusregistri väljavõtte ja kodakondsust tõendava dokumendi. Peale otsuse vastuvõtmist EPLÜ juhatus hävitab 14 päeva jooksul temale esitatud täiendava informatsiooni kandjad.“ ning päevakorrapunktis 2: „Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 221 kohaselt saata EPLÜ liikmetele otsustamiseks eelnõu “MTÜ Laskespordiklubi Alpha väljaarvamine MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikmete hulgast.” EPLÜ liikmed peavad esitama oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis(digiallkirjastatult). Seisukoha andmiseks antav tähtaeg on 14(neliteist) päeva.“ Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
17.Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud kummaski päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse osas asjaolusid, mille esinemise seob seadus otsuse tühisusega. Otsused ei ole oma sisu poolest sellised, mis annaksid alust pidada neid heade kommetega vastuolus olevateks. Kohus jätab nõude otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
18.Hageja väitel on p 1 vastuvõetud otsus vastuolus seadusest tulenevate andmekaitse nõuetega, kuna andmete kogumiseks puudub õiguslik alus. Kohus hagejaga ei nõustu. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 p 1 a on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks mh andmesubjekti nõusolek. Vaidlustatud otsus ei välista nõusoleku küsimist selles märgitud andmete töötlemiseks. Seoses hageja väljatooduga, et laskesportlased ei ole kostja liikmed, mistõttu nad ei saa vaidlustada võimalikke kostja otsuseid, mis kogutud andmete alusel tehakse, märgib kohus, et andmesubjektide õigused isikuandmete töötlemisel ei seondu sellega, kas andmesubjektid on kostja liikmed.
19.Tulenevalt kostja põhikirja p 2.2 juhindub ühing oma tegevuses mh Rahvusvahelise practicallaskmise konföderatsiooni konstitutsioonist, reeglitest ja määrustest. Rahvusvahelise praktikali konföderatsiooni praktikali reeglid „Püstol“ jaanuarist 2019 p 6.5.1. kohaselt kõik võistlejad ja võistluse ametnikud peavad olema oma elukohajärgse regiooni liikmed. Kohus leiab, et võistlusel osalevale võistlejale esitatavad nõuded ei puuduta seda, milliseid andmeid võib kostja koguda otsustamaks isiku kandmine enda poolt peetavasse nimekirja. Esitatust ei nähtu, et vaidlustatud otsuses nimetatud nimekirja pidamine oleks hageja poolt viidatud reeglitega üleüldse reguleeritud, reeglid puudutavad võistluste korraldamist seoses konkreetse relvaliigiga. Seetõttu ei saa vaidlustatud otsus olla vastuolus viidatud reeglite ning seeläbi kostja põhikirjaga.
20.Hageja väljatoodu, et turvakoolituse reklaamis (dtl 232-234) ei ole nimetatud, et esitada tuleks vaidlustatud juhatuse otsuses nimetatud andmed, ei seondu sellega, kas otsus on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.
21.Seoses p 2 vastuvõetud otsusega leiab kohus, et see ei saa olla vastuolus seaduse ega põhikirjaga põhjusel, et tegelikult alused hageja väljaarvamiseks puudusid. Seejuures ei ole asjassepuutuv, millised selgitused olid märgitud juhatuse koosoleku protokolli. Tulenevalt kostja põhikirja p 5.3.6 on liikmelisuse lõpetamise otsustamine üldkoosoleku pädevuses, MTÜS § 20 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku ning määrab päevakorra juhatus, tulenevalt MTÜS § 221 lg 2 saadab juhatus ühingu liikmetele otsuste eelnõud otsuse vastuvõtmiseks, kui otsust soovitakse vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Väljaarvamise otsuse sisuline põhjendatus ei seondu juhatuse õigusega teha üldkoosolekule ettepanek otsuse vastuvõtmiseks. Kohus leiab, et sisulist põhjendatust on võimalik hinnata üksnes võimaliku üldkoosoleku otsuse vaidlustamise raames. Nõuet üldkoosoleku otsuse
vaidlustamiseks käesolevas hagis esitatud ei ole, mistõttu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega seotud asjaolud, millega seoses on esitatud juhatuse 26.06.2020 e-kiri koos hääletussedeliga (dtl 322-324) asja lahendamisel tähendust ei oma.
22.Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded tunnistada 25.06.2020 kostja juhatuse päevakorrapunktides 1 ja 2 vastuvõetud otsused kehtetuks.
23.Esitatud nõuete kontekstis ei oma tähendust 30.06.2020 nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks (dtl 326, 330-332), 01.07.2020 teabenõue (dtl 34, 37-38), 01.07.2020 juhatuse koosoleku protokoll (dtl 41-42), 06.07.2020 teabenõue (dtl 44). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
24.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 3 919,92 eurot, so kulu lepingulisele esindajale.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud
26.Kohus leiab, et iseenesest on põhjendatud hageja etteheide, et kostja kopeerib oma menetlusdokumentidesse hageja seisukohti, millisel viisil dokumentide koostamine ei ole ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides ning paisutab kunstlikult dokumendi mahtu. Samas sisaldab vastus hagile ka kostjapoolseid väiteid ja õiguslikku käsitlust piisavas mahus selleks, et puudub alus pidada märgitud ajakulu kostja vastuse koostamiseks selgelt ülemääraseks.
Seevastu põhjendatud ajakulu toimingule 9 ei saa kohtu hinnangul mõistlikult ületada 1 tundi. Menetlusdokument, millega tutvuti, koosnes omakorda hageja poolt olulises osas kostja esitatud seisukohtade kordamises. Ülejäänud osas leiab kohus, et ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. Istungile märgitud ajakulu ei ületa protokollist nähtuvat istungi kestust. Põhjendatud on ka ajakulu istungil osalemise ettevalmistamiseks, kuna istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Põhjendatud ajakulu kokku on 22,33 tundi (23,33 - 1).
27.Kostja on märkinud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot (so 168 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatu ei ületa keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 3 751,44 eurot (168 x 22,33). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 3 751,44 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.