Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. P. vastu võlgnevuse 843,44 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, intressi 56,40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 334,14 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb kostja ja A. S. vahel 10.08.2015. a sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. 24.03.2021. a kohtule esitatud vastuses hagile ei ole kostja hagi tunnistanud, taotledes asja läbivaatamist kohtuistungil ning kohtul erinevate tsiviilasja puudutavate originaaldokumentide väljanõudmist, samuti originaaldokumentide väljanõudmist asjaolude kohta, kuidas on tagatud hageja, PlusPlus Legal OÜ ja PlusPlus Baltic OÜ poolt isikuandmete kaitse. Kohus korraldas 27.04.2021. a. asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 29.03.2021. a, kuid ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtuistungile mõjuvatest põhjustest istungile ilmumata jäämiseks. Kohus oli kostjat hoiatanud võimalike kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestatule kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil osalenud hageja esindaja taotles kostja poolt esitatud erinevate taotluste rahuldamata jätmist ning palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Kohus juhindub otsuse tegemisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 101 lg 1 punktidest 1 ja 6, 1132 lg 2 punktist 3, 164, 396 lg-st 1, 397 ja 399. Kohus jätab kostja taotlused originaaldokumentide asja juurde väljanõudmiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole põhjendanud, millist asjaolu ta nendega tõendada soovib. Kostja ei ole viidanud dokumentide võltsitusele või lepingu tühisusele. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras, 20% aastas (0,05 % päevas) tähtajaks tasumata põhivõlgnevuselt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagi esitamiseni 334,14 eurot. Hageja on esitanud taotluse ka viivise väljamõistmiseks, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt (843,44 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 26,34 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1295,32 eurot (843,44+56,40+360,48+35). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta M. P. kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot, kohtutäituri tasu 48 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 668 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Ka kohtutäituri tasu on TsMS § 144 p 51 kohaselt kulu, mille hüvitamist menetluskuluna on hagejal õigus nõuda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, menetluse kestust ning asjaolu, et hageja esindaja on osalenud ka kohtuistungil, on hageja õigusabikulud 3,5 töötunni ulatuses ja summas 420 eurot kohtu hinnangul põhjendatud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 668 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.