Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 30. aprill 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-9233 IKS Trading OÜ hagi TEVATOL OÜ vastu võlgnevuse nõudes 1 439.51 eurot nende Hageja: IKS Trading OÜ (RK 14673205, asukoht Kajaka 34, 44315 Rakvere); seaduslikud esindajad I U (IK XXX) ja L U (IK XXX) Hageja lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev (e-post [email protected]) Kostja: TEVATOL OÜ (RK 11569950, asukoht Rähni 29, 44315 Rakvere; e-post [email protected]), seaduslik esindaja A S (IK XXX)
Kohtuistung
04.11.2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista TEVATOL OÜ-lt IKS Trading OÜ kasuks võlgnevus summas 1 439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) eurot ja 51 senti.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Määrata hageja menetluskulude (riigilõiv ja kulud õigusabile) suuruseks kokku 640 (kuussada nelikümmend) eurot.
Välja mõista TEVATOL OÜ-lt IKS Trading OÜ kasuks menetluskulud summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Kätte toimetada otsus pooltele. Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 1/8
2-20-9233 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavaldus ja hageja nõue IKS Trading OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagiavalduse TEVATOL OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.03.2019 sõiduki Scania R 410 A4x2NA rendilepingu nr 1, mis lõpetati alates 08.07.2019. Kostja jättis täies ulatuses tasumata arve nr XXX , millest on alusetult maha arvanud 763.93 eurot arve katteks, millist hagejal ei ole. Kostja ei tasunud ka hageja poolt otse S tasutud arvet nr XXX summas 675.58 eurot. Vastavalt rendilepingu p 4.2. ei olnud alust summat maha arvata ja hagejal ei olnud alust tegelikult ka S arvet tasuda, kuigi ta seda tegi. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 439.51 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud järgmised tõendid: Scania R 410 A4x2NA rendileping nr 1, lepingu objekti üleandmise-vastuvõtmise akt rendilepingu nr 1 juurde, rendilepingu nr 1 lõpetamine, arve nr XXX , 23.01.2020 tehingu andmed, S arve nr XXX .
2.Kostja vastus hagile Kostja 26.11.2020 vastuses hagi ei tunnista. Hagejal tuleb esitada kostja kirjalik luba auto remontimiseks. Rendilepingu p 4.4 alusel on remondiks ja parendusteks vajalik rendileandja kirjalik luba. Kui rentnik on omavoliliselt auto remonti viinud, peab selle eest ka tema tasuma. Rentnik ei teatanud ette rendilepingu lõpetamise soovist. Rendilepingus on kirjas, et hilisemaid pretensioone ei arvestata. Kõrvalekaldeid oli ka rentniku poolt läbitud kilomeetrites, kust avaldus selgelt see, et vahemaad erinesid ca 50 km reisi kohta. Lisaks seisis töö mõnevõrra seetõttu, et rentnik vedas haaked Liepaja sadamast Latvijas tanklasse, kuid need ei jõudnud esimesel võimalusel kaupa ootavate klientideni. Rendilepingu punkt 4.7. sätestab, et auto peab olema väljast pestud. Hiljem leiti auto mittepesemisest tekkinud värvikahjustusi. Rendilepingu punkti
3.2.järgi on rentnik kohustatud tasuma tingimusteta ja täies ulatuses kõik autoga kaasnevad kõrvalkulud, mis ei sisaldu rendihinnas.
3.Hageja seisukoht kostja vastuse osas 15.10.2020 seisukohas hageja ei nõustus kostja vastuväidetega. Kostja oli alati remondist ja hooldusest teadlik. Aja pani kinni tema, sest on kauaaegne S lepingupartner. Hageja ei teakski, kuhu hooldusesse või remonti sõita. On olemas kirjavahetus telefonis, kus on juttu hooldusest ja remondist. Väide kirjaliku loa vajaduse kohta on hilinenud ja ei ole asjassepuutuv. Kostja ei ole lepingut sellel alusel lõpetanud. Rike/hoolduse vajadus tekib sõidus olles ja rendileandjat on teavitatud, tema ise suunab remonti/hooldusesse sinna, kus tal on kokku lepitud. Kõrvalekalded kilomeetrites ja auto pesus on asjasse puutumatud. Samuti ei saa kostja vist aru mida tähendavad kõrvalkulud lepingu p. 3.2. mõistes. Siia ei puutu remondi ja hoolduskulud, see osa on sätestatud lepingu p.4.2 eraldi. 2/8
2-20-9233
4.Kohtuistung 04.11.2020 kohtuistungil hageja selgitab, et ta oli rentnik, rentis kostjalt sõiduauto Scania ja tasus selle eest renti. Hageja ülesanne oli osutada teenust ja tema ei pidanudki muretsema, kas kuskil on vaja hooldusesse minna. Hageja andis teada, kui olid mingid rikked, selle kohta on olemas sms-vestlused. Teostatud remondisumma on hõlmatud renditasuga. Hageja selgitusel, kui tekkisid probleemid tasumata arvetega, siis oli kirjavahetus kostjaga, mis ei viinud kuskile, nad pöördusid maksekäsu kiirmenetluses kohtusse. Kostja kinnitab, et 7. juulil oli see arve kostja käes ja andis rendilepingu lõpetamisel selle hagejale isiklikult kätte. Arve on tehtud IKS Tradingule, kuna ta sõlmis enne seda S E remondihoolduslepingu ja ise soovis autot remontida. S E leping oli olemas, autot remonditi IKS Tradingu nimel, mis tähendab seda, et ei ole omavoliliselt. Arvel on kostja kliendiks märgitud, kuna auto kuulus kostjale tol momendil. Hageja jääb selle juurde, et kui kliendiks oleks IKS Trading, siis oleks kliendi nimeks märgitud IKS Trading. Hageja esitab nõude rendilepingu alusel, kuna hooldus ja remonditasud kulusid renditasu sisse. Arve, mis hageja ära tasus, ei peaks hageja tegelikkuses tasuma, kuna tegemist on hooldusega, mis ei kuulu IKS Tradingu kohustuste hulka. Kostja selgitusel ta ei teadnud, et auto remondis oli, koju tulles oli arve laua peal. Vastuseks hagejale kinnitab kostja, et tema pani aja Scaniasse kinni, kuna on auto omanik, tegemist ei olnud hooldusega. Hagejal on olemas kostjaga SMS-kirjavahetus aprilli kohta, kui oli hooldus ja 15, 16, 19. juuni sõnumid, kui olid auto käivitamise probleemid. See oli põhjus, miks auto remonti läks ja hageja jääb selle juurde, et ta ei olegi pannud ühtegi aega kinni, kuna tal selleks üldse võimalusi ei olnud. Teise arve soovib hageja kostjalt välja mõista, kuna hooldus oli hõlmatud renditasuga, hagejale oli tekitatud kahju. Hageja nõuab kostjalt temale esitatud remondi teostamise arve alusel 763.93 eurot ja ülejäänud osas loobub.
5.Hageja täiendav seisukoht 17.11.2020 seisukohas hageja leiab, et asjaolu, et S ja hageja vahel on leping, ei kohusta hagejat tasuma arveid seoses rendilepinguga Tevatolilt. Tegemist on kliendilepinguga, mitte remondi- ja hoolduslepinguga. Hageja esitab SMS-id, millest nähtub hageja ja kostja vestlus nii hooldusest kui remondist. Kuna hageja pole ühtegi remondi- ega hoolduseaega pannud (pealegi on hooldus korraline), siis pidi kostja olema kursis auto seisundiga. Omavoliliselt ei saanud hageja autoga remonti ega hooldusesse minna. Kostja tunnistas kohtuistungil, et aja S on kinni pannud tema. Hageja taotleb kostjalt arvete, mille osas (S arved XXX ja XXX ) tal kohustus tasuda rendilepingu järgselt puudus, s.o summas 1 439.51 väljamõistmist. Hageja esitab tõendina SMS-kirjavahetuse 22.04.2019-19.06.2019 perioodi kohta, S E kliendilepingu.
6.Kostja täiendav vastus Kostja leiab 26.11.2020 vastuses, et antud asjas peaks kaasama ka S E inimesed, kes on valmis kinnitama hageja väidet (“mina teenin selle autoga raha, siis ka remondin”). Antud väite alusel tehti S E ja IKS Trading OÜ vaheline remondi-hooldus leping. Lepingu lõpetamise etteteatamist ei olnud ja väide, et ta oli seda ette teatanud, on vale. Kostja Euroopast saabudes tuli hageja kostja kontorisse lepingu lõpetamise avaldusega. Kostja soovib hagejalt kirjalikku luba auto remonti viimiseks ning lepingu lõpetamise teatamist. Kostja esitab tõendina S E AS 26.06.2019 arve nr XXX.
3/8
2-20-9233
7.Hageja lõppseisukoht Hageja leiab 09.04.2020 lõplikes seisukohtades, et mingit õigust tasaarvestada kostjal arve XXX maksmisel polnud. Ta ei ole selle kohta mingit avaldust teinud. Hagejal ei olnud lepingujärgset kohustust S arveid maksta ja ta lihtsalt heast tahtest tasus S arve. Kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Hageja sõlmis S hoolduslepingu (mille alusel ta midagi ei tasunud ega omanud ka kohustust) üksnes selleks, et esialgu oli hagejal plaanis auto ära osta kui koostöö kostjaga sujub. Omavahelise rendilepingu lõpetas hageja, kuna autol ilmnesid vead, millest kostja hagejat ei teavitanud. Lepingut soovis lõpetada kostja ja kui tal oleks kahjunõue hageja vastu, siis miks ta seda nõuet pole hagejale esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus menetleb tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: -
hageja rentijana ja kostja rendileandjana sõlmisid 07.03.2019 sõiduki Scania R 410 A4x2NA (edaspidi sõiduk) tähtajalise rendilepingu perioodiks 07.03.2019-07.09.2019; rendileping lõppes alates 08.07.2019; poolte vahel oli sõlmitud transporditeenuse osutamise leping, mille alusel on hageja kostjale esitanud tasumiseks arve nr XXX summas 4 468.94 eurot.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus hageja poolt transporditeenuse osutamise eest esitatud arve nr XXX tasumisel arvata selle maksmisel maha rendilepingust hagejale tulenevate kohustuste katteks 763.93 eurot ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tema poolt rendilepingu alusel ekslikult vahetult Scania arve alusel tasutud 675.58 eurot hüvitamist kostja poolt. Kohus selgitab, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole rendilepingu lõpetamise asjaolud ega hageja väidetavad rikkumised rendilepingu kestel ja siittulenevad kostja võimalikud kahjuhüvitamisnõuded, mille kohta kostja ei ole esitanud vastuhagi ja mis ei seondu haginõudega. Kohus jätab eelnevaga seotud kostja märkused tähelepanuta. Kohus osutab, et rendilepingu nr 1 lõpetamise lepingust (dtl 11) tuleneb, et kostja on lepingut allkirjastades nõustunud rendilepingu lõpetamisega kokkuleppel, seega ei ole asjakohased ka kostja väited rendilepingu lõpetamises soovist ette teatamata jätmise kohta.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 345 lg 1 kohaselt peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema 4/8
2-20-9233 tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Pooled on rendilepingus (dtl 7-9) kulutuste kandmise osas kokku leppinud järgmises: 1) p 3.2. 1. lause - Lisaks renditasule on rentnik kohustatud tasuma tingimusteta ja täies ulatuses kõik lepingu objekti kasutamisega kaasnevad kulud, mis ei sisaldu renditasus, s.h, ent mitte ainult kulutused kütusele ja tehnoülevaatusele, kulutused remondi- ja hooldustöödele ulatuses, milles nende maksumus renditasus ei sisaldu, ning võimalikud tasumisele kuuluvad teemaksud, liiklus- ja parkimistrahvid. 2) p 4.2 – Lepingu objekti renditasu sisaldab hooldus- ja remonditööd (sh rehvid ja rehvitööd) teostamist lepinguperioodi jooksul vastavalt reaalsele vajadusele, Scania hoolduse- ja remondijuhistele ning Scania standardaegadele. 3) p 4.2.1. – Lepingu objekti renditasu ei sisalda järgmisi hooldus- ja remonttöödega seotud kulusid: igapäevane hooldus ja kontroll (kirjeldatud juhi käsiraamatus); tehnovedelike, mis ei ole kokku lepitud Scania teenindusega ja klaasipesuvedeliku juurde valamisele sõidukisse väljaspool regulaarset hooldust.
13.Hageja esimese nõude aluseks olevalt 31.05.2019 arvelt nr XXX (dtl 12) nähtub, et see on esitatud kostjale transporditeenuse eest summas 4 468.94 eurot tasumiseks. 23.01.2020 tehingu toimumise andmete järgi (dtl 13) on kostja tasunud hagejale arve nr XXX alusel summa 3 705.01 eurot, selgituses märgitu kohaselt on maha arvestatud arve nr 1 XXX . Kostja esitas kohtule S E AS 26.06.2019 arve nr XXX (dtl 63), mille järgi on arve esitatud TEVATOL OÜ-le sõiduki Scania R410 LA4X2MNA registreerimisnumbriga XXX kohta. Arve on esitatud summas 763.93 eurot, mis vastab arve nr XXX tasumisel mahaarvatud summale, seega kohus leiab, et kuna hageja ei ole sellele vastu vaielnud, siis vaatamata arvel nr XXX selgituses märgitud ja kostja esitatud arve numbri erinevusele võib olla tegemist arvega, mille alusel on kostja teinud mahaarvamise. Kohus märgib, et rendilepingus ja S E AS arvel märgitud andmed Scania margi kohta ei lange kokku. Samas on hageja teises nõude aluseks oleval arvel nr XXX samuti märgitud sõiduki margiks Scania R410 LA4X2MNA registreerimisnumbriga XXX . Kuna pooled ei ole nimetatud vastuolu välja toonud ega sellele oma väidetes tuginenud, võib kohtu hinnangul lugeda mõlemad arved esitatuks seoses rendilepingu alusel hagejale rendile antud sõidukiga. Arvel esitatud andmete järgi saabus sõiduk hooldusele 15.06.2019. Arve põhjal oli sõiduki hooldusele toomise põhjuseks, et mootorituli põleb, teostatud töödeks on devalideerimise test, NOx anduri vahetus ja NOx sensor (ülemine). Hageja esitatud SMS-vestluse põhjal (dtl 51-52) langeb sõidukil häire ilmnemine nii ajaliselt kui kirjelduselt kokku arvel nähtuva sõiduki hooldusele toomise aja ja rikke olemusega, SMS-de järgi häiret 16.06.2019 ei täheldanud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema pani sõidukile hooldekeskuses aja kinni. Kohtu hinnangul tuleneb eelnimetatud asjaoludest, et hageja on täitnud rendilepingu p-st 4.1. tuleneva kohustuse pöörduda sõidukil selle kasutust takistada puuduse ilmnemisel vea tuvastamiseks ja selle kõrvaldamiseks rendileandja poole, seega ei ole hageja sõiduki remonti toimetamisel tegutsenud omavoliliselt ja kostja teadmiseta. Kohus märgib, et kostja viide rendilepingu p-le 4.4. kostja kirjaliku nõusoleku nõudmisel ei ole asjakohane, kuna viidatud punkt näeb eelneva kirjaliku nõusoleku ette üksnes lepingu objektile muudatuste ja parenduste tegemisel, milleks ei ole sõiduki remontimine. Kohus leiab poolte SMS-vestluse ning arves esitatud rikke ja töödekirjelduse põhjal, et tehtud kulutused on hõlmatud renditasuga rendilepingu p-i 4.2 alusel, kuna kujutavad endast remonditöid vastavalt reaalsele vajadusele ja tegemist ei ole igapäevase kontrolli raames teostatud töödega. Kohus leiab, et ebaõige on kostja väide selle kohta, et hagejal oli sõlmitud S E AS-iga remondi- ja hooldusleping, millest tulenevalt oli hagejal kohustus nimetatud kulud kanda. Kostja ei ole väitnud ja hageja ei kinnita, et hageja ja S E AS-i vahel sõlmitud kliendilepinguga 5/8
2-20-9233 (dtl 53-57) oleks muudetud hageja ja kostja vahel rendilepingus kokkulepitud tingimusi renditasu maksmise ning kulutuste kandmise kohta, ainuüksi sellise lepingu olemasolu ei mõjuta poolte omavahelisest suhtest tulenevaid kohustusi. Kuivõrd rendilepingust tulenevalt oli eelnimetatud remondikulu hõlmatud renditasuga, ei olnud kostjal õigus nõuda hagejalt arve nr XXX alusel kulutuste hüvitamist. Kohtu seisukohta ei saa mõjutada ka kostja väide, et ta esitas nimetatud arve rendilepingu lõpetamisel hagejale (millele viimane vastu vaidleb), kuivõrd see ei muuda asjaolu, et tegemist ei olnud hageja poolt tasumisele kuuluvate kulutustega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Kuna kohus tuvastas, et hagejal puudus kohustus rendilepingu alusel remondikulude summas 763.93 eurot arve nr XXX alusel tasumiseks, ei saa kostja nimetatud nõuet tasaarvestada poolte vahel sõlmitud transporditeenuse osutamise lepingu aluse esitatud arvest nr XXX tuleneva nõudega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arve nr XXX alusel maksmisele kuuluv 763.93 eurot.
14.Hageja teise nõude aluseks oleval Scania arve nr XXX (dtl 14) järgi on arve summas 675.58 eurot esitatud IKS Trading OÜ-le, kliendiks on märgitud TEVATOL OÜ. Arve põhjal on 23.04.2019 teostatud hooldus sõidukile Scania R410 LA4X2MNA registreerimismärgiga XXX. Poolte SMS-sõnumivahetusest (dtl 50) nähtub, et hageja teatas 23.04.2019, et „Auto näitas 1300 servis“ ja et läbisõit on 538720 km, millele kostja vastab, et „Jah, siis 540 tuhande servis“, s.o pooled rääkisid kohtu hinnangul sõiduki regulaarsest hooldusest. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on regulaarse hooldusega teatud läbisõidu järel, sisalduvad sellega seotud kulutused rendilepingu p-i 4.2. järgi juba renditasus. Seega ei oma antud juhul tähendust asjaolu, et arve saajaks on märgitud hageja, kuivõrd poolte sisesuhte järgi pidi nimetatud kulutused katma rendileandja. Hageja selgitusel tasus ta arve alusel otse S , kuid lepinguga uuesti tutvudes nägi, et oli makse alusetult teinud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud S arve nr XXX alusel 675.58 eurot. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1028 lg-s 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 peavad seega esinema järgmised eeldused: 1) võlgnik peab olema rikastunud võlausaldaja arvel, 2) rikastumine peab olema toimunud võlausaldaja soorituse kaudu (mingi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena), 3) võlausaldaja soorituseks peab puuduma õiguslik alus ja 4) puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavad asjaolud: tegemist on mittetäieliku kohustuse täitmisega, sooritus on tehtud aegunud nõude täitmiseks, vastuolu seaduse eesmärgiga1.
T.Tampuu. Alusetu rikastumise õigus võlaõigusseaduses. Lühiülevaade. Juridica 7/2002, lk 454.
6/8
2-20-9233 Esimese eelduse kohaselt peab võlgnikule olema midagi üle antud. VÕS § 1028 lg-s 1 märgitud „midagi“ all mõeldakse igasugust varalist kasu, s.h kohustusest täielik või osaline vabanemine või kulutuste kokkuhoidmine. Järgmiseks eelduseks on võlausaldaja sooritus, mille all mõeldakse teadlikku ja eesmärgipärast võõra vara suurendamist, millega on mh tegu, kui lepingu täitmiseks tehakse ekslik sooritus (kas sooritus valele isikul või liigne sooritus). Sooritus on tehtud olematu kohustuse täitmiseks näiteks siis, kui soorituse tegija peab ennast ekslikult kohustatud isikuks.2 Hageja tasus S hooldekeskuses kostjale kuuluvale sõidukile teostatud hoolduse eest, arvates ekslikult, et täidab hagejale rendilepingust tulenevat kohustust. Kohus tuvastas, et hageja soorituseks puudus õiguslik alus, s.o kohustust ei ole olemas, kuna hagejal lepingust tulenevalt ei olnud kohustust lisaks renditasule kanda ka sõiduki regulaarse hooldusega kaasnevaid kulutusi. Hageja poolt kohustuse täitmise tulemusena on kostja säästnud oma vahendeid hageja arvel, kuna hageja poolt S arve alusel tasumisega vabanes kostja täitmise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka olematu kohustuse täitmiseks S vahetult tasutud 675.58 eurot.
15.Kohus märgib, et rendilepingu p 6.2. järgi kuuluvad kõik käesolevast lepingust tulenevad või käesoleva lepingu või selle tühisuse või tühistamisega seonduvad vaidlused läbivaatamisele üksnes Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus selle reglemendi alusel. TsMS § § 371 lg 1 p 8 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisel kohus ei hinda tõendeid ja kohtul puudub üldine kohustus otsida esitatud lepingutest vahekohtukokkulepet. Kostja ei ole hagi kohtu menetlusse võtmisele vastu vaielnud, seega võis kohus kostja nõusolekul, mis võib ka olla järelduslik, menetleda hagi ka vahekokkuleppe olemasolul, lugedes selle kokkuleppe äramuudetuks. Kostja ei ole ka menetluse kestel avaldanud soovi tugineda vahekokkuleppe olemasolule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palus välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 623 eurot. Kostja menetluskuludele nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMs § 218 lg 1 p 2 nõuetele.
Samas, lk 455.
7/8
2-20-9233 Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja konsultatsiooniks ja hagi koostamiseks 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamiseks 10 minutit, ettevalmistuseks ja 04.11.2020 kohtuistungil osalemiseks 1 tund, 14.11.2020 ja 17.11.2020 seisukohtade koostamiseks 1 tund, lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks koos kogumaterjali läbitöötamisega 1,5 tundi (avalduses ekslikult märgitud 5 tundi), õigusabikulud kokku 5 tunni 40 minuti eest 623 eurot. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning osutatud õigusabi sisu on hageja õigusabikulu põhjendatud 4 tunni ulatuses, s.o summas 440 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kokku summas 640 eurot (s.o tasutud riigilõiv 200 eurot ja põhjendatud kulud õigusabile 440 eurot). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt.