XX hagi CC vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju, varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes ning MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise ning viivisenõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.novembri 2020.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 570 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 01.detsembri 2020.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 21.detsembril 2020.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): CC (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts (registrikood 80044750, aadress Trapi tee 3, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond, 75511) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 02.11.2020 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, jättis hagi kostjate vastu kahju hüvitamise solidaarnõudes rahuldamata, kostja I vastu täielikult rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat I avaldama MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinikele järgmine teade: „CC avaldab, et XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 1(10)
19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga või relvaga üldse ja seega ei ole toime pannud relvaseaduse rikkumist. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust.“ saates sellise avalduse e-postiga järgmistele adressaatidele: AK XXX, AB XXX, AK XXX, AO XXX, AR XXX, ES XXX, AF XXX, HR XXX, HM XXX, KS XXX, PT XXX, RP XXX, TS XXX, PZ XXX, XX XXX, KR XXX, BN XXX, KS XXX, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ning viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 100 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt 100 eurot alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni ning jaotada uuesti menetluskulud.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Kohustada CC avaldama MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinikele järgmine teade: „CC avaldab, et XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga või relvaga üldse ja seega ei ole toime pannud relvaseaduse rikkumist. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust.“ saates sellise avalduse e-postiga järgmistele adressaatidele: AK XXX, AB XXX, AK XXX, AO XXX, AR XXX, ES XXX, AF XXX, HR XXX, HM XXX, KS XXX, PT XXX, RP XXX, TS XXX, PZ XXX, XX XXX, KR XXX, BN XXX, KS XXX. 3.3.Kohustada MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi avaldama MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinikele järgmine teade: „XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust.“ saates sellise avalduse e-postiga järgmistele adressaatidele: AK XXX, AB XXX, AK XXX, AO XXX, AR XXX, ES XXX, AF XXX, HR XXX, HM XXX, KS XXX, PT XXX, RP XXX, TS XXX, PZ XXX, XX XXX, KR XXX, BN XXX, KS XXX.
3.4.Jätta XX hagi CC ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes rahuldamata. 3.5.Rahuldada XX hagi solidaarselt CC ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue alternatiivnõudes ning mõista solidaarselt välja CC-lt ja MTÜ-lt Tallinna Jahimeeste Selts XX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ning viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (200 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni.
3.6.Mõista välja CC-lt XX kasuks varalise kahju hüvitis 100 eurot ning viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (100 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni. 3.7.Jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi nende endi kanda. Jätta hageja ja kostja I menetluskulud apellatsioonikohtus poolte endi kanda, kostja II menetluskulud apellatsioonikohtus jätta hageja kanda. 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
2(10)
vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja ja kostja 1 on Tallinna Jahimeeste Seltsi (selts) liikmed ja mõlemad osalesid seltsi volinike koosolekul 19.06.2019. Koosolekul ei teinud kumbki kostja hagejale etteheiteid. 25.06.2019 saatis kostja 1 seltsi volinikele e-kirja, milles märgitu kohaselt viibis hageja viimasel volinike koosolekul 19.06.2019 varjamata tulirelvaga ning selles tulenevalt rikkus relvaseaduse § 3 p 2. Hiljem hakkas kostja 1 väitma, et tema ei näinud hagejal koosolekul relva, vaid nägi suurt kabuuri ning järeldas, et hagejal võis olla tulirelv kaasas. Hagejal on suur läikiv hõbedane püstol ning püstol ei ole kabuuriga kaetud. Hageja püstolit ei ole võimalik suure kinnise kabuuriga segamini ajada.
2.Hageja on relvaentusiast ja laskesportlane ning kuulub rahvusvaheliselt tunnustatud IPSC ja SRA laskeorganisatsioonidesse. Kuulumiseks nimetatud organisatsioonidesse peab hageja olema laitmatu reputatsiooniga. Kostja 1 poolt avaldatud valeinfo ja ebakohased väärtushinnangud on levinud väljapoole algseid adressaate ning seetõttu on hagejale tekkinud mainekahju. Kostja 1 käitumine on tekitanud hagejale tõsiseid üleelamisi. Samuti on kostja 2 poolt avaldatud valeinfo ja ebakohased väärtushinnangud tekitanud mainekahju seltsi liikmete hulgas.
3.Hageja palub kohtule esitatud hagis: 3.1 Kohustada CC avaldama volinikele saadetavas e-kirjas ja üleriigilise levikuga ajalehes järgmise teate midagi lisamata ja vahele jätmata: „CC avaldab, et XX ei viibinud Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga või relvaga üldse ja seega ei ole toime pannud relvaseaduse rikkumist. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust”; 3.2 Kohustada MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldama volinikele saadetavas e-kirjas järgmise teate midagi lisamata ja vahele jätmata: „MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts avaldab, et XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust”; 3.3 Välja mõista CC-lt ja MTÜ-lt Tallinna Jahimeeste Selts XX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 10000 eurot ja viivist sellelt VÕS § 113 lg 1 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud hüvitise suurusega, siis, alternatiivselt, hageja palub määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel; 3.4 Välja mõista CC-lt XX kasuks varalise kahju hüvitis 450 eurot ja viivist sellelt VÕS § 113 lg 1 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu märgitud hüvitise suurusega, siis, alternatiivselt, hageja palub määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel.
4.Korraldaval kohtuistungil 09.06.2020 märgitud täpsustuse kohaselt on hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu solidaarnõue (kd II, lk 3 pöördel).
KOSTJA 1 VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja leiab, et ta on esitanud korrektsed faktiväited. Mitmed Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul osalejad nägid hagejal relvakabuuri. Samuti oli nimetatud
3(10)
koosolekul pingeline ja närviline õhkkond. Etteheite tegemine e-kirja teel on põhjendatud, kuna kostja ei tahtnud niigi pingelisel koosolekul pingestada olukorda veelgi ja kostja ei saanud tagada kõigi kõikide koosolekul osalenud isikute turvalisust.
6.Hageja väited mainekahju kannatamise kohta on tõendamata. Hageja on tõendanud, et kostja saatis e-kirja seltsi volinike koosolekul osalenutele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja e-kirja alusel on hagejat uuritud, karistatud või tema mainet kahjustatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja edastas e-kirja kolmandatele isikutele või seltsi teistele liikmetele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjat saaks pidada vaidlusaluste andmete avaldajaks osas, milles see on väljunud vaidlusaluse e-kirja adressaatide hulgast. Hageja väited üleelamiste kohta on tõendamata. Hageja on põhjendamatult esitanud nõude väidete ümberlükkamiseks üleriigilise levikuga ajalehes, sest vaidlusalune kostja e-kiri saadeti konkreetsetele isikutele ning üksnes nende samade isikute ees saab nõuda väidete ümberlükkamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja e-kiri oleks avalikkusele kättesaadav.
7.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja poolt nõutava mittevaralise kahju nõue on põhjendamatult suur, ei arvesta kostja varalist seisu, on tõendamata ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtuvälised kulud 450 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna hagis esitatud väited ei vasta tõele ning ebaõigete faktiväidete esitamine ei ole tõendatud.
KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja 2 toetab kostja 1 poolt esitatud vastuväiteid ja seisukohti antud asjas. Kostja 2 on seisukohal, et hageja kohta on avaldatud korrektseid faktiväiteid. Kostja 2 arvamuse kohaselt on oluline, et koosolekud toimiksid turvaliselt ja ilma tõrgeteta. Tulirelvaga koosolekul osalemine ei ole põhjendatud ning sellisele tegevusele tuleb tähelepanu juhtida. Hagejale tuli saata e-kirja teel tahteavaldus edasipidise koosolekute korralduse osas. Mitmed kostja 2 liikmed pöördusid pärast antud volinike koosolekut ning olid pöördunud ka varemalt kostja 2 juhatuse poole sarnaste pretensioonidega. Kostja 2 märgib, et kostja 2 ei ole korrakaitse organ ega turvateenuste osutaja, mistõttu isikute läbiotsimine ei ole võimalik ja pöördumise saatmine e-kirjaga on õigustatud viis antud küsimuse lahendamiseks. Vaidlusaluses e-kirjas saadetud pöördumine ei saanud kahjustada hageja õigusi. Hageja väited kahju aluste ja ulatuse osas on põhjendamatud, alusetud ja tõendamata.
9.Hageja ei ole põhjendanud ka seda, miks peab olema hüvitise suuruseks 10 000 eurot. Tegemist oleks kostjale 2 äärmiselt suure varalise kohustuse määramisega. Näiteks sai kostja 2 oma liikmetelt tasu 2018. a 8885 eurot ehk sisuliselt ületab hageja nõue kostja 2 liikmetelt saadavate ühe aasta tasude summat. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatult suure nõudega, mis on vastuolus kohtupraktikaga sarnastes asjades. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et avaldati ebaõigeid faktiväiteid, siis palub kostja 2 vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 ja 140 alusel. Hageja osalemist volinike koosolekul relvakabuuriga tõendab arvukalt tõendeid ja sellega lõi hageja volinike koosolekul osalenutele hirmu ja põhjendatud kahtluse, et ta on relvastatud. Lisaks sellele on hageja ka varasemalt käitunud ebakohaselt ka varasematel koosolekutel. Esimese astme kohtu otsus 10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis hagi kostja I vastu rahuldamata ja rahuldas kostja II vastu esitatud hagi, kohustades MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi avaldama MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinikele järgmine teade: „XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust.“ saates sellise avalduse e-postiga järgmistele adressaatidele: AK XXX, AB XXX,
4(10)
AK XXX, AO XXXX, AR XXX, ES XXX, AF XXX, HR XXX, HM XXX, KS XXX, PT XXX, RP XXX, TS XXX, PZ XXX, XX XXX, KR XXX, BN XXX, KS XXX. Jättis XX hagi MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes rahuldamata. Rahuldas XX hagi MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue alternatiivnõudes ning mõistis välja MTÜ-lt Tallinna Jahimeeste Selts XX kasuks mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot ning viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 200 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt saatis kostja seltsi liikmetele pärast seltsi 19.06.2019 koosoleku toimimist kirja, milles tegi noomituse hagejale varjamata tulirelvaga volikogu koosolekul osalemise kohta. Seega seondub kirja saatmine ja selle sisu kostja tegevusega seltsi juhtimisel – koosolekute läbiviimine ja reeglite järgimine koosolekutel. Kiri oli signeeritud kostja kui seltsi juhatuse esimehe poolt. Kohtule esitatud kirja koopiast nähtub, et kiri saadeti e-posti aadressilt XXX. Asjaolu, et kostja 2 juhatuse liige AR vastas hagejale, et kostja 2 ei ole kellelegi noomitust teinud, ei anna alust asuda seisukohale, et e-kirja saatis kostja 1 füüsilise isikuna (kd I, lk 10). Eeltoodud asjaolusid koostoimes vaadates leiab kohus, et andmete avaldamine toimus kostja poolt juhatuse liikmete kohustuste täitmise raames. Vastavalt avaldas kostja andmeid seltsi juhatuse liikmena ja mitte füüsilise isikuna. Seetõttu on kostja tegevus omistatav seltsile kui esindatavale. Seega edastas kosta 1 kõnealuse kirja seltsi nimel. Seega andmete ümberlükkamise nõue kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata. Seega saab avaldajaks lugeda kostjat 2. 12.Kostja 2 osas palub hageja kostjal 2 edastada volinikele e-kirjaga järgmise sisuga teade. XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust. Relvaseaduse osas hageja kostja 2 suhtes andmete ümberlükkamist ei taotle. Kohus tuvastab, et vaidlusaluses e-kirjas on avaldatud hageja kohta tema au teotav ja mainet kahjustav faktiväide, mille tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Väide et hageja viibis viimasel volinike koosolekul varjamata tulirelvaga, on faktiväide kuna relvaga koosolekul viibimine on kontrollitav. 13.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja viibis koosolekul relvaga. Seega on kostja 2 avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis on hageja au teotavad. Seega tuleb kostjal 2 ebaõiged andmed hageja kohta ümber lükata. 14.Kohus käsitleb kostja 2 osas mittevaralist kahjunõuet. Tulenevalt asjaolust, et kostja 1 ei ole hageja isikuõigusi rikkunud, jääb rahuldamata kostja 1 osas ka hageja mittevaraline kahjunõue. 15.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 2 avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite, mis on hageja au teotav. Käesolevas asjas on kostja 2 e-kiri, mis sisaldab hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, kättesaadav piiratud arvuga isikute ringile (seltsi liikmetele). Kostja 2 süüd välistavaid asjaolusid esitanud ei ole. Kuna kostja 2 tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Kohtu hinnangul on hageja nõue 10 000 eurot kostja 2 rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja 2 saatis e-kirja piiratud isikute ringile. Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamine seltsi volinikele ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 1002000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 200 eurot. Kohus on veendunud, et 200 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat 2
5(10)
hoiduma edasisest kahju tekitamisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. 16.Hageja on esitanud viivisenõude kostja 2 vastu VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja 2 viivisele vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (200 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 21.10.2019, so on alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. 17.Hageja esitas kostja 1 vastu varalise kahju 450 euro väljamõistmise nõudes. Tegemist on kohtueelsete õigusabikulude nõudega. Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju, mis tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis käesoleval juhul ei esine kostja 1 osas põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kohus tuvastas, et kostja 1 ei ole kohustusi rikkunud. Seetõttu ei tule edasi analüüsida, kas nõudekirjade koostamine ja esitamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Hageja apellatsioonkaebus
18.Hageja vaidlustab Harju Maakohtu 02.11.2020 otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 10, samuti punktid 8 ja 9 osas millega ei määratud suuremat hüvitist kui 200 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus valesti materiaalõigust, jõudes järeldusele, et andmeid kostja 2 nimel laiali saatnud kostja 1 ei ole andmete avaldajaks. Kostja 1 vastutab koos kostjaga 2 solidaarselt. Kui ebaõigete andmete avaldamise eest vastutab ka kostja 1, siis hageja kohtuvälised kulud kostjale 1 nõude esitamiseks on hüvitatavad. Kohus kohaldas valesti VÕS § 134 lg 5 ja 6, jättes hüvitise suuruse määramisel tegelemata: hageja mainekahju ulatusega, kostjatepoolse üleoleva suhtumisega ja isegi rikkumise kordamisega ja selle mõju laiendamisega peale seda, kui hageja juhtis rikkumisele tähelepanu (reageerides hageja kompromissettepanekule saatsid kostjad valeväited veel laiemale ringile), kostjate varalise seisundiga. Ei ole võimalik nõustuda järeldusega justkui valeandmete levitamine ei põhjustanud hagejale olulist kahju. Antud asjaolu ei ole kohus pooltega arutanud, ei selgitanud tõendamiskoormust ega teinud ettepanekut olulise elumuutuse või selle puudumise tõendamiseks. Seega ei saanud hageja arvata, et asjaolu vajaks ka tõendamist. Hageja arvates on niigi eluliselt arusaadav, et kui isik arvatakse jahiseltsist välja valeväite alusel, siis ei saa tema elukvaliteet sellest mitte langeda. Kõnealuste valeväidete kostjatepoolne levitamine põhjustas hageja seltsist väljaarvamise, mis tingis omakorda hageja elus suuri ja ebameeldivaid muutusi, seda lisaks üleelamistele valeväite kui sellise pärast. Kas vajadus ennast õigustada ja tunda häbi tegude eest mida pole toime pannud mõjub hagejale (ja mõjuks ka keskmisele heas usu tegutsevale mõistlikule isikule) äärmiselt negatiivselt. Seega hüvitise suurus 10000 eurot oleks olukorrale vastav ja kohane. Vastus apellatsioonkaebusele 19.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, jättis hagi kostjate vastu kahju hüvitamise solidaarnõudes rahuldamata, kostja I vastu täielikult rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat I avaldama MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinikele järgmine teade: „CC avaldab, et XX ei viibinud MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike 19.06.2019 koosolekul varjamata tulirelvaga või relvaga üldse ja seega ei ole toime pannud relvaseaduse rikkumist. Hoiatuseks ja noomituseks ei olnud põhjust.“ saates sellise avalduse e-postiga järgmistele adressaatidele: AK XXX, AB XXX, AK XXX, AO
6(10)
XXX, AR XXX, ES XXX, AF XXX, HR XXX, HM XXX, KS XXX, PT XXX, RP XXX, TS XXX, PZ XXX, XX XXX, KR XXX, BN XXX, KS XXX, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ning viivis mittevaraliselt kahju hüvitiselt 200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 100 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt 100 eurot alates 21.10.2019 kuni nõude täitmiseni ja jaotada uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 21.Apellatsioonkaebuse esitas hageja. Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse läbi üksnes ulatuses, milles maakohtu otsus on vaidlustatud. Hageja ja kostja I vahel on apellatsioonimenetluses keskseks vaidlusküsimuseks see, kas kostjat I saab pidada hageja suhtes avaldatud andmete avaldajaks. Maakohus leidis, et kostja I poolt toimus andmete avaldamine kostja II juhatuse liikme kohustuste täitmise raames ning kuna kostja I avaldas hageja suhtes andmeid juhatuse liikmena ja mitte füüsilise isikuna, tuleb andmete ümberlükkamise nõue kostja 1 vastu jätta rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab järgmist.
22.Hagi edukuseks kostja I suhtes tuli hagejal tõendada, et kostja I pani toime hagis märgitud delikti, sest deliktiõiguslikult vastutavaks isikuks saab olla isik, kes vastutab delikti toimepanemise eest ning kelle vastu kannatanul tekivad seetõttu deliktiõiguslikud nõuded. Seejuures tuleb arvestada, et deliktiõiguslikult vastutav isik on üldjuhul delikti toimepanija ehk isik, kes on teinud deliktilise vastutuse kaasa toonud teo. Erandina võib deliktiõiguslikult vastutavaks isikuks olla ka muu isik, kui deliktiõigusliku vastutuse kaasa toonud teo vahetu toimepanija. Juriidiliste isikute puhul tuleb arvestada, et juriidiline isik ei saa üldjuhul olla vahetult õigusvastase teo toimepanijaks. Nii oli see ka käesoleval juhul, kui andmeid hageja kohta avaldas kostja I füüsilise isikuna. Kuigi üldjuhul ei saa juriidiline isik olla õigusvastase teo toimepanijaks võib ta ikkagi vastutada juriidilise isiku organite või teatud juriidilise isikuga seotud isiku, näiteks juhatuse liikme toimepandud teo tagajärgede eest. Nii näiteks võib juriidiline isik VÕS § 1054 järgi vastutada ka isikute deliktide eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks. Käesoleval juhul vastutaski kostja II selle sätte alusel kostja I kui juhatuse liikme poolt toimepandud delikti eest. Kuna aga VÕS § 1054 ei reguleeri ega välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees, sätestades vaid eeldused, mille täitmise korral vastutab isik teise isiku poolt toimepandud õigusvastase teo eest, ei välista see tuvastamist, et delikti pani hoolimata sellest, et ta oli kostja II juhatuse liige toime ka kostja I füüsilise isikuna.
23.Kuna andmete avaldamine VÕS §1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks ning antud juhul tegi andmed teatavaks kostja I füüsilise isikuna, kuigi selle eest vastutab ka kostja II maakohtu otsuse järgi, sest seda ei ole kostja II vaidlustanud, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu arvamus, mille järgi ei saa kostjat I pidada avaldatud andmete avaldajaks, on ekslik.
24.Samas tuvastas maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et hageja kohta avaldati ebaõigeid andmeid, avaldatu näol oli tegemist faktiväitega, mille tõesus või väärus on ümber lükatav. Ringkonnakohus leiab, et kostjad avaldatut ümber ei lükanud. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas põhjendatult, et avaldatud väited rikkusid hageja mainet, kuna avaldatu kohaselt võis järeldada, et hageja pani toime õigusrikkumise. Eelpooltoodu osas ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ja nõustub nendega TsMS § 654 lg 6 alusel.
7(10)
25.VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuna VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 järgi, ei ole oluline ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-173-07, p 14; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14). Seetõttu rahuldas maakohus põhjendatult hagi kostja II vastu ning kuna avaldajaks saab pidada kostjat I, siis tuleb ka tema suhtes hageja nõue, kohustada ümber lükata avaldatud andmed, saates teabe konkreetsetele adressaatidele, rahuldada. Maakohtu otsust pole vaidlustatud osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue teabe avaldamiseks üleriigilise levikuga ajalehes.
26.Nagu eelpool esile toodud, ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjate poolt avaldatud faktiväide loob hagejast ebaõige ettekujutuse kui isikust, kes pani toime õigusrikkumise, mis annab aluse teda kolmandate isikute ees noomitada ja hoiatada tagajärgede eest, kui hageja oma teguviisi kordab. Seega kahjustab avaldatu hageja mainet. Kuivõrd kostjate esitatud faktiväide rikub hageja au ja head nime on see õigusvastane. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p-d 11–14). Kostjad on väljendanud seisukohta, et kostjate avaldatu ei olnud õigusvastane, kuna kostja II kontrollis avaldatut. Apellatsioonkaebuses tõid kostjad esile, et kostja II oli oma liikmetelt teada saanud informatsiooni hageja varasemate rikkumiste kohta, st seda, et ta kandis eelnevatel koosolekutel kaasas tulirelva ning oli rünnanud ühte kostja II liiget. Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et nad avaldatut piisava põhjalikkusega kontrollisid. VÕS § 1047 lg 3 mõttes tuleb piisavalt kontrollida konkreetselt avaldamisele kuuluvat faktiväidet. Informatsioon minevikus toimunud sündmuste kohta ja nende pinnalt kujundatud oletused, ei õigusta konkreetse ajahetke kohta käiva ebaõige faktiväite avaldamist.
27.Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 20–22, 25–29). Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisava põhjalikkuse argumenteerinud, toetudes asja materjalidele lisatud tõenditele, miks on põhjendatud kahjuhüvitise suurus 200 eurot. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ning järgib neid. Kuna ka kostja I avaldas ebaõige õigusvastase väite tuleb hüvitis hageja kasuks välja mõista kostjatelt solidaarselt. Apellatsioonkaebuse väited kahjuhüvitise
8(10)
ebapiisavuse kohta ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus toob esile, et maakohtu otsuses viidati tõenditele, mille järgi on tuvastatav, et hageja kandis käsitluse all oleval koosolekul relvakabuuri. Kuigi asjas ei leidnud tõendamist, et kabuuris oli ka tulirelv, tuleb seda asjaolu kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada. Hageja pole esile toonud vajadust ega põhjendanud, miks tal oli vaja kostja II koosolekul, kus asja materjalidest nähtuvalt on ette teada, et osalejate emotsionaalsus on tavapärasest kõrgem, vajalik kanda (tühja) relvakabuuri. Ka seetõttu, et ole hageja kahjunõue 200 eurot ületavas osas põhjendatud. Viivisenõue väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi rahuldada. 28.Hageja esitas kostja I vastu ka varalise kahju hüvitamise nõude seonduvalt kohtueelsete õigusabikuludega. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 450 eurot, tunnihinnaga 180 eurot, ajakuluga 2,5 tundi. Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist. Kostja ongi seda teinud (I kd, tlk 42 pöördel). 29.Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on hageja varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt suhtles hageja lepinguline esindaja 05.07.2019 e-kirja teel (I kd, tlk 11-12) kostjaga I ja peeti läbirääkimisi, kuidas sõnastada kostja I ja/või kostja II pöördumine koosolekul osalenud volinike poole. Pooled saadetava kirja sõnastuses kokkuleppele ei jõudnud, kuid kirjavahetusest nähtuvalt oli kostja I nõus kostja II nimel saatma kirja, kus kinnitab, et ta otseselt tulirelva ei näinud, kuid nägi relvakabuuri, millest järeldas, et seal on relv. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hageja kandis kaasas koosolekul tulirelva, kuid leidis tõendamist, et ta kandis relvakabuuri, siis leiab ringkonnakohus, et kuna kohtueelsed menetluskulud seonduvad vaid andmete ümberlükkamise nõudega saab põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks olla 100 eurot. Selles osas tuleb hageja nõue kostja I vastu rahuldada. Samuti on põhjendatud seadusjärgne viivisenõue. Viivisenõue väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt tuleb VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi rahuldada. Menetluskulude jaotus
30.Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, st kostja I osas, kostja II osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, va arvatud solidaarnõude rahuldamises, mis samas on kostja II suhtes soodsam võrreldes maakohtu otsusega, hagi mõlema kostja vastu rahuldatakse osaliselt. Rahuldamata jääb kostja I vastu esitatud kohustusnõue, millega hageja soovis, et kostja I avaldaks paranduse üleriigilise levikuga ajalehes, samuti jääb rahuldamata hageja esimese alternatiivina esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue mõlema kostja vastu, osaliselt rahuldatakse hageja varalise kahju hüvitamise nõue kostja I vastu. Arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata ulatust ning apellatsioonkaebuse edukuse ulatust leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda, hageja ja kostja I menetluskulud apellatsioonikohtus jätta poolte endi kanda, kostja II menetluskulud apellatsioonikohtus jätta hageja kanda. Ringkonnakohus leiab seejuures, et menetluskulude jaotamisele ülalmärgitud viisil annab alust ka see, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise
9(10)
esimese alternatiivina esitatud märkimisväärse suurusega nõue jääb rahuldamata. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.