S. S. hagi Tallinna Jahimeeste Selts vastu Tallinna Jahimeeste Selts juhatuse 08.01.2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post: [email protected]); Kostja: Tallinna Jahimeeste Selts (registrikood 80044750, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja S. S. kanda. 2.2 Mõista hagejalt S. S. välja kostja Tallinna Jahimeeste Selts kasuks menetluskulud summas 2940 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 2940 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apelL.ile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
2-20-1726 kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.S. S. (hageja) esitas 01.02.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinna Jahimeeste Selts vastu Tallinna Jahimeeste Selts juhatuse 08.01.2020 otsuse vaidlustamiseks (kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks). 02.02.2020 esitas hageja esialgse õiguskaitse taotluse, täiendatud hagiavalduse ja täiendatud esialgse õiguskaitse taotluse. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse (pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena) esialgseks õigussuhte reguleerimiseks, mille kohus jättis 03.02.2020 määrusega rahuldamata.
2.Kohus jättis hagiavalduse selles esinevate puuduste tõttu 03.02.2020 määrusega käiguta. Hageja esitas 13.02.2020 täiendatud hagiavalduse. Hageja esitas 16.02.2020 taotluse täiendava määruse tegemiseks hagi tagamise (esialgse õiguskaitse kohaldamise) osas, mille kohus jättis 17.02.2020 määrusega rahuldamata. Kohus võttis hagi 25.02.2020 määrusega menetlusse.
3.Kostja esitas 30.03.2020 taotluse menetluse peatamiseks ja taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Hageja esitas taotluste osas seisukoha 30.03.2020. Kohus jättis 01.04.2020 määrusega rahuldamata kostja 30.03.2020 taotluse kohustada hagejat andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Eraldi 01.04.2020 määrusega rahuldas kohus kostja 30.03.2020 taotluse ja peatas tsiviilasja nr 2-20-1726 menetluse kuni menetlust lõpetavate kohtulahendite jõustumiseni tsiviilasjades nr 2-19-16360 ja 2-19-10534. Kostja esitas 01.04.2020 määrusele 11.04.2020 määruskaebuse ja samas dokumendis ka hagi taotluse tagamise korras õigussuhte esialgeks reguleerimiseks. Kohus jättis 17.04.2020 määrusega hageja 11.04.2020 taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.05.2020 määrusega Harju Maakohtu 01.04.2020 määruse ja jättis kostja 30.03.2020 taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks rahuldamata ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
4.Kohus määras 25.05.2020 kirjaga pooltele tähtaja esitada tsiviilasjas nr 2-20-1726 kõik seni esitamata avaldused, taotlused ja tõendid hiljemalt 01.07.2020. Kohus pikendas nimetatud tähtaega hageja taotlusel kuni 10.07.2020. Kostja esitas 10.07.2020 seisukoha ja taotlused tunnistajate ning menetlusosaliste vande all ülekuulamiseks. Hageja esitas 31.07.2020 seisukoha kostja taotlustele, samuti 02.08.2020 parandatud seisukoha ja 03.08.2020 täiendused.
5.Kohus võttis 12.08.2020 määrusega kõik poolte eelmenetluse kestel esitatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde, keeldus menetlemast ja toimikusse vastu võtmast hageja poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud 02.08.2020 menetlusdokumendile lisatud stenogramme ja kõnede lindistusi ning 03.08.2020 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalseid tõendeid. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kostja 10.07.2020
2 (20)
2-20-1726 menetlusdokumendis esitatud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja kostja juhatuse liikmete vande all ülekuulamiseks.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6.Hageja taotleb tunnistada kehtetuks Tallinna Jahimeeste Seltsi juhatuse 08.01.2020 otsus S. S. väljaarvamise kohta või alternatiivselt tuvastada selle otsuse tühisus.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja üks kostja volinikest ja P. jahtkonna juhatuse esimees. Hageja kutsuti kostja juhatuse 08.01.2020 koosolekule hagejaga seotud küsimuse arutamise jätkamiseks. Hagejat ei teavitatud, et teda hakatakse välja arvama ja ei antud võimalust koosolekuks ette valmistuda või uute etteheidetega tutvuda. Koosolekul loeti hagejale ette 19 erinevat etteheidet. Esmalt revideerimisaktis loetletud etteheited, sellest tulenevad asjaolud ja kostjale tekitatud materiaalne kahju, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-st 3.9.2. tulenevaid kohustusi; juhatuse otsuste suunamine volinike koosolekule, millel ei olnud pädevust andud otsused langetada juhatuse liikme ajal, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.1. tulenevaid kohustusi; hageja nõuab, et kostja avaldaks üleriigilise levikuga meediaväljaandes vabanduse hageja ees seoses sellega, et kostja volinike koosolekul osalenutele saadetud 25.06.2019. a e-kiri oli väidetavalt hagejale solvav. Kostja volinike koosolekul osalenute vahelise e-kirja kohta vabanduse nõudmine meedia vahendusel kahjustab kostja mainet ja viib vaidluse põhjendamatult välja kostja volinike koosolekul osalenute ringist, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju nõudeid summas 20 000 eurot, et kompenseerida hageja väidetav moraalne kahju, kuid mille tegelik eesmärk on põhjendamatu rikastumise katse kostja arvel. Antud nõuete summast teavitati kostjat alles kohtumenetluses. Seega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi.
8.Hageja on väidetavalt tekitanud kahju hagide esitamise kaudu, menetluskulud jms, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; kahju tekitamine P. jahtkonnast liikmete alusetu ja põhjendamatu väljaarvamise kaudu, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; kahju tekitamine - P. R.lt ja temaga seotud juriidilistelt isikutelt ilma loata (juhatuse otsus puudub) ja kirjaliku lepinguta teenuste ostmine, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.1. ja 3.9.2. tulenevaid kohustusi; kahju tekitamine – P. R.lt ja temaga seotud juriidilistelt isikutelt teenuste ostmine esindamaks kostja töövaidluskomisjonis seoses T. K.iga algatatud vaidlusest, sest P. R.l puudub vastav juriidiline haridus, mistõttu P. R.’le makstud tasu ei saa nõuda sisse vastaspoolelt, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. tulenevaid kohustusi; kahju tekitamine rentnikute laiali ajamine (X, X, katse X välja saada), tulude vähenemine, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. tulenevaid kohustusi; eelnevast punktist lähtuvalt kohtuprotsesside põhjustamine ja alustamine, mis tõi kostjale alusetud riskid, sest rentnikega lõpetati rendisuhted kostjale kahjulikul viisil, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. tulenevaid kohustusi.
9.Lisaks X rendilepingu lõpetamine oli vormistatud ebaõigesti, üleandmis-vastuvõtmis akti ega ruumide vastuvõtmist ei teostatud korrektselt. Sellest tulenevalt on kostjal märkimisväärne risk kanda varalist kahju. Seega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. tulenevaid kohustusi; ebaseaduslik P. jahtkonna liikmete väljaarvamine, millega on rikutud mh kostja põhikirja p
3.9.1.ja 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; ülbe ja üleolev suhtumine jahikaaslastesse, füüsiline vägivald (E-T. A.), millega on rikutud mh kostja põhikirja p-de 3.9.2. ja 3.9.3. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; revidentide solvamine ja üleolev suhtumine, millega on rikutud mh
3 (20)
2-20-1726 kostja põhikirja p-de 3.9.2. ja 3.9.3. ning TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; pidev valetamine kõigile (lihtliikmetele, volinikele, juhatuse liikmetele) nii juhatuse liikme ajal kui ka ülejäänud ajal, millega on rikutud mh kostja põhikirja p 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; P. külarahvaga suhete rikkumine, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-st 3.9.2. tulenevaid kohustusi; vaenu õhutamine, sh teiste seltsiliikmete mõjutamine tegutsema kostja vastu, millega on rikutud mh kostja põhikirja p 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; relvakandmine koosolekutel (sh kostja üldkoosolekud), millega on rikutud mh kostja põhikirja p 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi; jahikaaslaste survestamine valetunnistuste andmiseks, millega on rikutud mh kostja põhikirja p-s 3.9.2. ja TsÜS § 32 tulenevaid kohustusi.
10.Ajavahemikul 22.03.2018 kuni 04.04.2019 oli hageja kostja juhatuse liige. Kostjale kuulub Harjumaal xxx aadressil xxx asuv maatükk suurusega 16,32 ha, millel on kolmekorruseline hotelli hoone suletud netopinnaga 1742,1 m2. Kostjale kuuluv hotellihoone oli 16.06.2015, st enne hageja juhatuse liikmeks hakkamist, antud üürile X OÜ-le. Üürilepingu kohaselt pidi üürnik kasutama hoone hotellina (s.o majutusteenuste osutamiseks), hoidma hoone korras (sh teostama jooksvat remonti) ning investeerima hoonesse 50 000 eurot, ehitades uue küttesüsteemi ning teostades muud vajalikud ehitustööd. Endise kostja juhatuse tegevuse analüüsimisel avastas 22.03.2018 valitud juhatus, et kostja raamatupidamine ei vasta seaduse nõuetele ja hotellihoone üürnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi (hoone ei ole nõuetekohaselt kindlustatud, vajalikud remonttööd ja investeeringud on teostamata, üürniku omavoliline tegevus hoone ja territooriumi majandamisel). Seetõttu otsustas kostja volinike 18.06.2018 koosolek esitada üürnikule lepingu täitmise nõude koos üürilepingu ülesütlemise hoiatusega. Üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise asemel ütles üürnik lepingu üles. Pärast hotellihoonest lahkumist esitas üürnik kostja vastu hagi hotellihoonesse jäänud asjade väljanõudmiseks (tsiviilasi nr 2-18-12272). Hiljem esitas üürnik hagi väidetavalt tehtud investeeringute ja parenduste hüvitamise nõudes ning temale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kostja oli sunnitud üürniku hagidele vastama ning esitama vastuhagi üürniku tegevusega kostjale tekitatud kahju summas 53 814,15 eurot hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-12272).
11.Kostja revisjonikomisjoni liikmed allkirjastasid 21.05.2019 digitaalselt ja saatsid laiali dokumendi nimetusega „Tallinna Jahimeeste Selts. 2018. aastaaruande ja majandustegevuse revideerimise akt”. Aktis sisaldub mittetäitelik ja eksitav teave hageja kui kostja juhatuse liikme tegevuse kohta. Aktis on püütud halvustada kõike, mida hageja kostja juhatuse liikmena teinud oli, vaikides, asjaolusid moonutavalt, maha probleemide olemusi, tekkepõhjuseid, reaalseid numbreid raamatupidamises ja volinike koosolekute ja juhatuse koosolekute otsuseid, mis andsid tegutsemiseks õigustusi. Aktis on märgitud: „2018 jaanuarist juuli kuuni TJS’i teenindas raamatupidamisefirma X OÜ. Teadmata põhjuste pärast ja juhatuse otsuseta on leping temaga lõpetatud alates juuli kuust 2018. Juulist meid teenindab raamatupidamisefirma XOÜ, kellele me maksame oluliselt rohkem (X OÜ oli 64€ kuus, X OÜ kuus, X OÜ ~300€ kuus, X. OÜ kuus).” Tegelikult on raamatupidaja vahetamise põhjus revidentidele väga hästi teada ja raamatupidaja vahetamine toimus kostja juhatuse suulise otsuse alusel. Seetõttu on ebaõige väide, et leping lõpetati teadmata põhjuste pärast ja juhatuse otsuseta.
12.Vastavalt kostja volinike 11.04.2018 koosoleku protokolli p-le 7 oli tellitud raamatupidamise revideerimine E. L., kes 17.06.2018 koostas vastava akti, andes erapooletu hinnangu kostja raamatupidamisele 2016-2017 aastal. Samal päeval saadeti edasi see akt ka kostjale, K. S., P. Z. ja A. R.. Avastatud olid tõsised rikkumised kostja raamatupidamises, mida teostas tol ajal XOÜ. Seega väär on väide, et raamatupidaja vahetamise põhjus ei olnud teada. X. OÜ teenuste hinna (300 eurot kuus) osas ei ole kostjad märkinud olulise asjaolu, et kostja
4 (20)
2-20-1726 raamatupidamise hinnaks on vaid 85 eurot kuus, mis eelmise raamatupidaja hinnast 64 eurot oluliselt ei erine (seda kinnitasid kostjad akti hilisemas redaktsioonis). X. OÜ teenuste hind sisaldab kostja hotelli raamatupidamist, mida endine raamatupidaja ei teinud. Kostja on jätnud kajastamata olulise asjaolu, et raamatupidamise teenuse maht on oluliselt suurenenud. Kui eelmine raamatupidamise firma tegi ainult kostjaga seotud raamatupidamist, st esitas ainult 3 arvet rentnikele ja raamatupidamiskandeid kuus oli maksimaalselt 50, siis seoses hotellihoone üürilepingu lõppemisega ja hotelli kostja poolt majandamisega pidi uus raamatupidaja tegema juba ca 350 raamatupidamiskannet kuus. Revidentide väidetes jäetakse mainimata asjaolu, et uus raamatupidamisteenuste pakkuja (X. OÜ) oli sunnitud tegema kogu 2017. a raamatupidamise uuesti, sh maksudeklaratsioonide muutmised, kokku mahus 25,5 tundi. Eeltoodud asjaoludest olid revidendid teadlikud, kuid ei ole neid aktis kajastanud, millega moonutasid tegelikult toimunut ja halvustasid hageja kui juhatuse liikme tegevust ja andsid talle ja tema tegevusele kostja juhatuse liikmena ebakohase väärtushinnangu.
13.Aktis on märgitud: „06.03.2018 volinike koosoleku otsus oli „Kasutada sertifitseeritud audiitori teenuseid, et auditeerida TJS raamatupidamist. Audiitori leidmise ja teenuse kasutamise eest vastutab uus juhatus.“. „12.08.2018 pr. E. L. koostas finantsalase vaatluse akti, mis oli esitatud volinikele 18 juunil 2018 ja võetud teadmiseks. Detsembris 2018 analoogse töö teostab X. OÜ ja koostab õiendi 2017 TJS erisoodustuste deklareerimata jätmise kohta TSD vormidel, mille eest saab juhatuse poolt 1662,50€ kuus, X. OÜ +KM.“ Revidendid esitasid liikmetele valeandmed ning varjasid tegelikust, et halvustada hageja tööd. E. L. akt oli koostatud 17.06.2018, mitte 12.04.2018. X. OÜ ei ole sama tööd teinud, vaid asus E. L. revisjoniakti alusel sisse viima konkreetseid muudatusi kostja raamatupidamises, et raamatupidamine oleks vastavuses EV seadustega ning asus muutma kogu 2018. a maksudeklaratsioone. Kostja väidetes märgitud summa 1662,50 eurot + käibemaks ei vasta tegelikkusele. X. OÜ arve tegelik summa on 1275 eurot (seda on revidendid akti hilisemas redaktsioonis kinnitanud). Nimetatud summas sisaldub muuhulgas jooksva kuu raamatupidamise teenuse hind ja kogu 2017. a algdokumentide elektrooniline sisse kandmine ja raamatupidamise parandamise. Seega X. OÜ ei ole analoogseid töid teinud ning ei ole selle töö eest 1662,50 + käibemaks saanud.
14.Aktis on märgitud: „Terve rida pretensioone võib esitada ostuarvete vormistamise kohta. Nt. UAB „Kesko Senukai Digital“ ostja rekvisiitides on S. S. TJS’i aadressiga ja arved Teliast TJS’le tulevad S. S. aadressiga.“ Kostja püüdis tekitada muljet, et hageja olevat tegutsenud kostja kahjuks ja andis hageja ja tema tegevusele kostja juhatuse liikmena ebakohase väärtushinnangu. Seejuures jättis kostja mainimata neile hageja suulisest seletusest ja kirjast teada olnud asjaolu, et UAB Kesko Senukai Digital on K ehituskauplus, kust hageja ostis kostjale vajalikku kaupa 33% soodustusega, mis kehtib K nädalavahetusel. Kui hageja oleks samad kaubad kostja juhatuse kohustuste täitmise ajal (s.o tööpäeval) ostnud, siis hind oleks 33% võrra suurem. Seega hageja tegi kostjale majanduslikult kasuliku otsuse ja pretensioone temale sellega seoses esitada ei saa. Aktist ei selgu, millist pretensiooni võib kostjate arvates hagejale esitada seoses Telia arvetel hageja aadressi märkimisega.
15.Aktis on märgitud: „Vaatamata selle, et on olemas liikumised sularahas (ostu ja hotelli ruumide müügitehingud) meil ei ole kassaraamatut. Arve müügitšekid on vormistatud puudulikult (summad ülekirjutatud).“ Kostja heitis hagejale ette kassaraamatu vormistamata jätmist ja müügitšekkide puudulikku vormistamist. Paberkandjal kassaraamatuid ei peeta enam ammu. Ükski õigusakt seda ei nõua. Kostja elektroonses raamatupidamises on olemas konto “kassa”, millest kostja vaikis maha. Sularaha sissetulekute kviitungitel on käsitsi parandatud käibemaksumäär, sest poodides müüdavates kviitungiraamatutes on käibemaksumääraks
5 (20)
2-20-1726 märgitud 20%, kuid KMS § 15 lg 2 p 4 kohaselt on majutusteenuse käibemaksumäär 9%, seega tuli see käsitsi ära parandada. Määraga 9% kviitungite ise-kopeeruvaid raamatuid ei trükita. Revidendid vaikisid selle maha, jättes tõele mittevastava mulje justkui hageja tegeles vassimisega ja pettustega.
16.Aktis on märgitud: „2017. majandusaasta lõpuks oli Seltsi panga kontodel kokku 42 595 eurot, 2018 aasta lõpuks 27627€ kuus, X. OÜ.“, samuti „Kulud on märgatavalt suurenenud haldus- ja remondikulude arvelt. 2017 aastal 45155€ kuus, X. OÜ ja 2018 aastal 72939€ kuus, X. OÜ.“ Revidentide väited on kostja tegevuse kontekstist välja rebitud asjaolud, kuritahtlikult on maha vaikitud kogu pilti ja tekkepõhjuseid, millega on jäetud hageja tegevusest tõele mittevastav ja halvustav varjend. Nimetatud väidetega püüdsid revidendid tekitada muljet, et hageja olevat kostja raha põhjendamatult kulutanud. Kuid kostja kulude suurenemise põhjusteks on objektiivsed asjaolud, mis olid revidentidele jällegi väga hästi teada. Kostjale kuuluva hotellihoone rentnik lahkus hoonest 02.08.2018, jättes üürilepingust tulenevaid kohustusi pikema aja jooksul täitmata. Pärast üürniku lahkumist oli hoone väga halvas seisundis, vajas investeeringud. Kostja oli sunnitud vastavad kulud kandma. Ühtlasi pidi kostja tegema erinevad ekspertiisid üürniku poolt jäetud hoone seisundi fikseerimiseks ja hindamiseks. Üürniku vastu nõude esitamisele oli samuti kulutatud märkimisväärne rahasumma. Lisaks sellele pidi kostja hoonet edasi majandama. Seega nii kontode jääkide vähenemiseks, kui ka haldus- ja remondikulude suurenemiseks olid objektiivsed põhjused, mida revidendid vaikisid tahtlikult maha, avaldades mittetäieliku ja eksitava teabe, millega halvustasid hageja mainet aktide lugejate silmis. Tegelikult aga probleemid, millede likvideerimisega pidi tegelema hageja, on seotud selle ajaga, millal kostja juhatuses oli revident P. Ž. ja T. S. ise.
17.Aktis on märgitud: „Juhatuse otsuseta, vastuolus TJS põhikirja p. 8.5. juhatuse esimees S.S. maksab kinni.” Revidendid väitsid, et X OÜ (mille kaudu osutas teenust P. R.) teenuste eest olevat hageja tasunud ilma kostja juhatuse otsuseta. Tegelikult toimus nimetatud teenuste eest tasumine kostja juhatuse suulise otsuse alusel. Nimetatud kulu oli kostja volinike 18.06.2018 koosolekul arutatud ja heaks kiidetud, kuid kostja revisjonikomisjon vaikis seda maha. Tegemist on ebaõige (asjaolusid moonutavalt mittetäieliku) faktiväitega. Aktis on märgitud: „Seega Tallinna jahimeeste seltsi sõbrale S. S. ilma juhatuse otsusega omavoliliselt maksis 6222 (kuus tuhat kakssada kakskümmend kaks) Euro selle töö eest, mis pidi tegema juhatus ise. Tuleb lisada, et osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Sellega oli tehtud materiaalne kahju TJS-le ja S.S. poolt esitatud valed andmed koosolekule.” Kostja revisjonikomisjoniliikmed väidavad, et hageja olevat omavoliliselt tasunud X OÜ teenuste eest 6222 eurot. Kuid vastavad teenused ja kulud olid kostja juhatuse poolt suuliselt otsustatud. Nimetatud kulu oli kostja volinike 18.06.2018 koosolekul arutatud ja heaks kiidetud. Tegemist oli kostjale vajalike teenustega. Seega omavolilist maksmist ei ole olnud. Juhatusel puuduvad õigusteadmised ja juhatus ei pidanud ise tegema seda tööd, mida tegi X OÜ. Volinikud ega muud seltsi liikmed ei ole teinud seda tööd, mis oli X OÜ arvete aluseks. Kostja juhatuse suulise otsuse alusel tehti P. R.le (X OÜ juhatuse liige) ülesandeks kostja liikmete ja volinike koosolekute protokollimine, volinike alusel algatatud põhikirja muudatuste ettepanekute läbitöötamine, kostja endisele tegevdirektorile nõuete esitamine. Hageja ei ole materiaalse kahju kostjale tekitanud ega ole valesid andmeid volinike koosolekule esitanud.
18.Aktis on kirjas: ”Terve rida küsimusi tekkib pr. P. R. tegevus Seltsi töös, detsembrini 2018.a. puuduvad mingid lepingud temaga.” P. R. on X OÜ juhatuse liige, kellega suuliselt sõlmitud lepingute alusel osutati kostjale eriteadmisi ja kogemusi vajavaid teenuseid nagu
6 (20)
2-20-1726 õigus- ja majandusalane konsulteerimine, dokumentide analüüs ja koostamine, koosolekute protokollimine jms, vt eespool. ”Pingelised suhted kujunesid rentnikutega – augustist katkestatud leping X, esitatud rahanõuetega hagi on kohus ja tänaseks situatsioon on meile teadmata.” Hagejale heidetakse ette kostja hotellihoone üürnikuga pingeliste suhete tekkimine ja see, et kostjale ei ole teada üürnikuga toimuva kohtumenetluse seis. Tegemist on mittetäieliku, eksitava ja asjakohatu infoga, millega antakse hageja ja tema tegevuse kohta ebakohast väärtushinnangu. Üürnik on üürilepingu tingimusi aastate jooksul rikkunud (ajal, kui juhatuses oli P. Ž. ja T. S. Kuni hageja kostja juhatusse valimiseni ei tegelnud kostja vana juhatus üürniku tegevuse kontrollimisega ega lepingu täitmise nõuete esitamsega. Hagejale ei saa ette heita, et ta hakkas nõudma lepingu täitmist ja seadusest ja lepingust tuleneva nõude esitamist, st kostja juhatuse kohustuste täitmist. Kostja volinike 18.06.2018 koosoleku päevakorra punktis 8 oli otsustatud „Esitada rentnikule X Oü-le viimane hoiatus, tasuda TJS-le 50 000 eurot, mida ei ole investeeringuna teostatud, hiljemalt 22.06.2018, teatis tuleb siduda viimase hoiatusega ja rendilepingu erakorralise ülesütlemise teatega.“ Seega pingeliste suhete tekkimise põhjus oli kostjale teada, kuid kostjad pahatahtlikult jätsid seda oma aktis kajastamata, et heita varju hageja tegevusele ja reputatsioonile. Huvi korral võisid revidendid kogu informatsiooni saada, kuid sellist huvi neil ei olnud.
19.Aktis on märgitud: ”Augustist detsembrini Jägerhofi juhtimisega tegeles S.S. sugulastega seotud firma X OÜ. Juhatus volinikega panid paika tubade hinnad, vaid kuskil ei ole kirjas, missugune allahindluse süsteem kehtib. Resultaadiks püsiklientidele hinnad kujunesid al. 10.50 € kuus, X. OÜ toa eest. X haldustöö eest oli väljamakstud 7 548,48 +KM ja detsembrist ta lõpetas töö.” Kostja jättis pahatahtlikult mainimata, et X OÜ’ga lepingu sõlmimise otsus oli vastuvõetud kostja volinike 07.08.2018 koosoleku poolt. Tegelikkusele ei vasta väide, et püsiklientidele hinnad kujunesid al. 10.50 eurot + käibemaks ei vasta tegelikkusele. Tegelikult see hind oli ühe inimese voodikoha (mitte toa) hind. Kusjuures hinnale lisandus käibemaks. See hind oli suvekuudel, kui kallis elektriküte oli väljalülitatud. Talvel tõusis püsiklientidele hind 12,50 kuni 16 eurole inimese kohta. Eksitav on väide, et X OÜ-le tasuti haldustöö eest 7548,48 eurot + käibemaks ei vasta tegelikkusele. Tegelikult kostja volinike 07.08.2018 otsusega oli teenuse hinnaks kinnitatud 2000 euro kuus, mis makstakse esitatud arve alusel. X ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei lisandunud arvetele käibemaks. X juhtimisteenuse ost oli tähtajaline (4 kuuks) ja lõppes 08.12.2018. Kostja jättis sellest mainimata, esitades valikuliselt ainult sellist informatsiooni ja ainult selles valguses, et halvustada seltsi liikmete silmis hageja mainet ja tegevust juhatuse liikmena.
20.Kostja revisjonikomisjoni poolt 21.05.2019 koostatud ja kostja liikmetele saadetud aktis sisalduvad väited ei vasta tegelikkusele. Kostja revisjonikomisjon avaldas mittetäieliku ja eksitava teabe hageja kui kostja juhatuse liikme tegevuse kohta. Volinike koosolek on kostja juhtimisorgan, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid üldkoosolekute vahelisel ajal. Kokku valitakse 13 volinikku. Kostja volinike 22.07.2019 koosolek otsustas aktsepteerida kostja revisjonikomisjoni 06.06.2019 akti. Kuus volinikku (hageja leerist) tahtsid arutada akti, et iga punkti kohta esitaksid hageja ja kostja oma arvamuse, misjärel teeks koosolek otsuse. Seitse volinikku (oponeerivast leerist) otsustasid akti otsusega kinnitada ilma hagejale võimaluse andmata seletada aktis olevad asjaolud. Selline otsus oli tehtud mitte tegutsedes kostja huvides, vaid selleks, et kätte maksta hagejale selle eest, et ta avastas oponeerivasse leeri kuulunud juhatuse liikmete tegevuse puudusi. P. Z.i ja T. S. ei varjanud, et akti kinnitamisele järgneb hageja seltsist väljaarvamine (et nõrgendada hageja leeri). Seega otsus oli tehtud pahatahtlikult mitte tegelike asjaolude põhjal ja mitte seltsi huvides vaid teadvalt mittetäielike ja eksitavate väidete alusel ning eesmärgiga konstrueerida alus hageja seltsist väljaarvamiseks, kuigi oli selge, et hageja ei tegutsenud seltsi huvide vastaselt ja väljaarvamist ei vääri.
7 (20)
2-20-1726
21.Kostja volinike 22.07.2019 koosolekul aktsepteeritud aktis sisalduvad mõned muudatused võrreldes 21.05.2019 aktiga. Aktis väidetakse jätkuvalt: lk 2 lõpus: ”Seega Tallinna jahimeeste seltsi sõbrale S. S. ilma juhatuse otsuseta omavoliliselt maksis 6222 (Kuus tuhat kakssada kakskümmend kaks) Euro selle töö eest, mis pidi tegema juhatus ise. Tuleb lisada, et osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed. Sellega oli tehtud materiaalne kahju TJS -le ja S.S. poolt esitatud valed andmed koosolekule.” Lk 4 lõpus: ”Tuleb lisada, et vaatamata Seltsi juhatuse eesotsas S. S. suure aktivsusele, 2018 majandusaasta tegelekult tõi TJS -le suur kahjum. Dokumentatsiooni vormistamine oli madalal tasemel (puudu sissetuleku ja väljamineku kirjavahetus, kaustad personaal asjadega ja esitatud pretensioonidega jms).” Muutmata jäid ka muud 21.05.2019 aktis toodud tõele mittevastavad ja mittetäielikud väited.
22.Hagejal ei olnud koosolekul kaasas tulirelva. Kostja revisjonikomisjoni liige T. S. saatis 28.06.2019 samadele volinikele e-kirja, milles teatas, et tema ei ole näinud hagejal tulirelva või mingit relva või relvataolist eset, ja kui isegi relv oleks, siis märkuse tuleks teha kohe kohapeal, mitte nädal aega hiljem. Hagejal on suur läikiv hõbedane püstol, mida ta kannab väikese kabuuri-fiksaatori abil, st püstol ei ole kabuuriga kaetud. Hageja püstol on tähelepanutõmbav ja seda ei ole võimalik suure kinnise kabuuriga sassi ajada, seda eriti relvaloaga K. S. poolt. Hagejal ei ole suurt kinnist kabuuri, vaid ainult kabuur-fiksaator. 26.06.2019 saatis hageja K. S. e-kirja, milles teatas, et ei viibinud ülalmärgitud koosolekul varjamata tulirelvaga või tulirelvaga üldse. Hageja nõudis, et kostja võtaks oma süüdistused tagasi ja saadaks paranduskirja samadele saajatele. 28.06.2019 vastas kostja, saates uuesti e-kirja kõikidele kostja volinikele: „S., minu asi ei ole vabandada ja tõestada, vaid politseisse avaldus kirjutada. Sinu asi tõestada”. Kostja nõustus kirjutama paranduskirja, et relva ta ei näinud, kuid ainult tingimusel, et lisab kirjale, et nägi hagejal suurt kabuuri. Et hagejal ei ole suurt kabuuri, vaid ainult kabuur-fiksaator, siis hageja sellise tingimusega ei nõustunud ja parandus jäi välja saatmata.
23.Hagejat süüdistatakse üldsõnaliselt liikmete ebaseaduslikus väljaarvamises, üleolevas suhtumises, solvamises, vägivallas, valetamises, suhete rikkumises, vaenu õhutamises, relvakandmises koosolekutel ja jahikaaslaste survestamises valetunnistuste andmiseks. Hageja palus konkretiseerida süüdistusi, et oleks võimalik neile vastata, samuti palus aega 14 päeva etteheidetele kirjaliku vastuse koostamiseks, kuid juhatus sellist võimalust ei andnud ja arvas kohe hageja seltsist välja. Mingeid objektiivseid aluseid selleks ei olnud. Kui juhatus ja revisjonikomisjon levitavad hageja reputatsiooni kahjustavat informatsiooni, siis liikmed võtavad seda puhta tõena. Kostja põhikirja p 3.9 kohaselt võib juhatus liikme välja arvata, kui liige ei täida või rikub kostja põhikirja, ei täida üldkoosoleku-, ja/või volinike koosoleku-, ja/või juhatuse-, ja/või kontrollorganite otsuseid; kahjustab ja/või on kahjustanud kostja tegevust ja/või mainet ja/või vara; kahjustab ja/või on kahjustanud oma liikmelisusest tuleneva tegevusega liikmete ja/või kolmandate isikute mainet ja/või vara; ei tasu ettenähtud ajal ja korras liikmemaksu; on esitanud liikmeks vastuvõtmisel või liikmena tegutsedes juht- ja/või kontrollorganitele valeandmeid. Ühtegi antud alustest ei esine.
24.Juhatuse otsuse tulemusena hageja ei saa enam ei osaleda seltsi tegevuses ega jahti pidada, st hageja jäi enda jaoks olulistest tegevustest ilma. Tegemist on olulise hageja enesemääramise põhiõiguse rikkumisega. Samuti on hageja jäetud ilma võimalusest kasutada kostja vara. Kostjal ei ole õigust liikmeid seltsist suvaliselt välja arvata, vaid väljaarvamine peab, lisaks põhikirjas sätestatud alustele, olema nii sisuliselt õigustatud, kui ka mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Lihtsalt formaalsest põhikirja mittejärgimisest vms olukorrast liikme väljaarvamiseks ei piisa, vaid rikkumine peab olema piisava raskusastmega, et samas olukorras
8 (20)
2-20-1726 heas usus tegutsevad isikud loeksid väljaarvamist proportsionaalseks, mida antud juhul aga ei ole. Kostja poolt hagejale esitatud etteheited peavad olema adresseeritud mitte hagejale, vaid isikutele, kes rikkusid hageja õigusi ja ei nõustunud parandama oma tegude tagajärgi kohtuväliselt, sealhulgas K. S., kes lükkas vastutust enda tegude eest kostjale. Hagejat ei saa karistada väljaarvamisega selle eest, et ta pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist ei saa isikule ette heita. Et osa väiteid on esitatud üldsõnaliselt stiilis „valetab alati kõigile“, konkreetseid juhtumeid ja asjaolusid välja toomata, siis ei saa ka hageja selles osas konkreetsemaid selgitusi anda või tõendeid esitada.
25.Et liikme väljaarvamine on võimalik ainult põhikirjas sätestatud alustel, milledest ühtegi antud juhul ei esine, siis otsus on vastuolus põhikirjaga ja MTÜS § 16 lg-ga 1 ja seega esineb alus selle kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 lg-te 1 ja 7 alusel. Väljaarvamise otsuse tegelik eesmärk on tegelikult mitte korrarikkujast või kahju tekitajast lahti saamine või tema karistamine vaid seltsi leeride võimuvõitluses opositsioonisse jäänud leeri nõrgendamine (hageja on oma leeris üks aktiivsemaid), milline eesmärk on väljaarvamise otsuse puhul vastuolus heade kommetega ja hea usu põhimõttega ja tingib otsuse tühisuse MTÜS § 241 lg 1 järgi. Olukord, kus isikule esitatakse ootamatult süüdistusi, ei anta võimalust neile vastata, ja kohe toimub süüdistuse alusel seltsist väljaarvamine, ei vasta headele kommetele. Isikul peab alati olema võimalus olla ära kuulatud enne tema kohta otsuse langetamist. Toiminuks heas usus pidi kostja sellise hageja õigusega arvestama. Eirates seda eksis kostja hea usu põhimõtte ja heade kommete vastu ning rikkus TsÜS § 32 ja VÕS § 2 lg 2 ning seega tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi ka sel põhjusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja esitas 16.04.2020 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Enne 16.06.2019 kostja volinike koosolekut oli kostja juhatust teavitatud sellest, et hageja on varasemalt kandnud kostja üldkoosolekul tulirelva, mille kohta teised kostja liikmed olid oma mure väljendanud kostja juhtkonnale väljendanud. Eeltoodut kinnitab M-A. R. 07.08.2019 seletuskiri. Hageja oli kostja endine juhatuse liige ja 16.06.2019 kostja volinike koosolekul arutati hageja tegevust kostja juhatuse liikmena ja revisjoniga seonduvat. Koosolekul oli pingeline atmosfäär. Alljärgnevad on teiste koosolekul osalenute selgitused koosolekul toimunust: 1) A. K. saatis 15.08.2019 e-kirja, milles selgitab, et kostja volinike koosolekul oli närviline atmosfäär. Lisaks kinnitab A. K., et nägi 19.06.2019 kostja volinike koosolekul hagejal püstoli kabuuri; 2) A. I. saatis 15.08.2019 e-kirja, milles selgitab, et kostja volinike oli „tuline“. Lisaks kinnitab A. I., et nägi 19.06.2019 kostja volinike koosolekul hagejal püstoli kabuuri. A. I. on kostja liige, osales 16.06.2019 kostja volinike koosolekul ja töötab kostja maja administraatorina; 3) E.S. saatis 19.08.2019 e-kirja, milles selgitab, et kostja volinike koosolekul oli närviline ja pingeline õhkkond. Lisaks kinnitab E. S. et nägi 19.06.2019 kostja volinike koosolekul hagejal kabuuri. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud see, et mitmed kostja volinike 19.06.2019 koosolekul nägid hagejal relvakabuuri. Samuti on tõendatud, et koosolekul oli pingeline ja närviline õhkkond. Kuna mitmed isikud peale kostja nägid samuti, et hagejal oli relvakabuur, siis kostja 25.07.2019 e-kiri ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid.
27.Enne 16.06.2019 volinike koosolekut oli teada, et hageja on käitunud ebastabiilselt ja emotsionaalselt kostja koosolekutel. Näiteks E-T. E. saatis 11.08.2019 e-kirja, milles teatas, et hageja on teda kostja volinike koosolekul korduvalt rünnanud igasuguste süüdistustega, ähvardades isegi füüsilise vägivallaga, ropendanud ja käitunud väljakutsuvalt. Seega on
9 (20)
2-20-1726 tõendatud hageja poolsed rikkumised. Eelnimetatud asjaolusid on arutatud kostja koosolekutel ning sellistel koosolekutel viibis ka hageja. Lisaks sellele on kõik materjalid edastatud hagejale vastusena hageja poolt esitatud hagiavalduses 09.09.2019 tsiviilasjas 2-19-10534. Seega on hageja nendest asjaoludest teadlik. Hageja väited, et kostja juhatuse liige K. S. tegi etteheite hagejale tulirelva kandmise pärast ainuüksi kostja sisese võimuvõitlusega seoses on valeväited. 04.11.2019 kostja juhatus kutsus kõik oma liikmed ühisjahile algusega 09.11.2019 kell 08:00, millele hageja vastas, et P. jahtkonna juhatus ühisjahil ei osale. Hageja ei ole oma seisukohta sisuliselt põhjendanud. Tegemist oli hageja poolse protestiga kostja juhatuse vastu ja katsega tekitada lõhesid kostja siseselt. Seega on tõendatud, et hageja tegelikkuses ei soovi osaleda kostja tegevuses aktiivselt ning proovib kostja tegevusi õõnestada. Hageja käitumist õõnestada kostja tegevust on hagejaga korduvalt arutatud, kuid hageja ei ole seda muutnud.
28.Hageja on ise tõendanud pretensioonide varasemat esitamist. Hagile on lisatud 22.07.2019 kostja volinike koosoleku protokoll, millele oli lisatud hageja enda poolt 06.07.2019 koostatud pretensioon, mille pikkuseks on 18 lehekülge. Enne 08.01.2020 kostja juhatuse koosolekut oli hagejale esitatud tsiviilasjades nr 2-19-16360 ja 2-19-10534 tõendid ning põhjendused, mis sisustasid kostja etteheiteid hagejale. Antud küsimusi oli varasemalt arutatud kostjaga ka suuliselt. 20.11.2019 toimus kostja volinike koosolek. Antud koosolek algas kell 18:15 ja kestis kuni 22:00 ehk ligi 4 tundi. Antud koosolekul arutati pikalt ja põhjalikult hageja poolt alustatud kohtuasju ajal, mil hageja oli kostja juhatuse liige. Koosolekul anti osalejatele ülevaade kohtuvaidlustest. Sellel koosolekul osales hageja isiklikult, mistõttu ta oli seal toimunud arutelust teadlik ning sai seal esitada enda seisukohti. Seega on ebaõige väita, et hagejale olid pretensioonid varasemalt teadmata.
29.20.11.2019 koosolekul selgitati seoses tsiviilasjaga 2-19-1568 seda, et hageja juhtimisel esitati kostja üürnikule rahaline nõue ja hoiatus üürilepingu ülesütlemiseks seoses sellega, et üürnik ei ole täitnud oma investeerimiskohustust. Samas oli ülesütlemisavaldus koostatud ebaõigel alusel ja juriidiliselt formuleeritud ebaõigesti. Samuti selgitati, et kostja nimel esitas hageja nõuded pärast aegumistähtaja möödumist. Antud asjas on kostja vastu esitatud 76 633 euro suurune nõue ja lisaks sellele on kostja pidanud kandma õigusabikulude näol märkimisväärseid kulutusi. Seega on hageja kahjustanud kostja varalist seisundit sellega, et ütles ilma kehtiva õigusliku aluseta üles üürilepingu kostja üürnikuga ja esitas nõudeid pärast aegumistähtaja möödumist. 20.11.2019 koosolekul selgitati seoses tsiviilasjaga 2-18-12272 seda, et: Kostja üürnik ütles üürilepingu üles 20.08.2018 seisuga, kuid hageja juhtumisel võeti üüripinna valdus üle 02.08.2018. Üüritud ruumid võttis hageja üle selliselt, et võttis endale üürniku asjade valduse ning toimunu kohta ei kogutud tõendeid ega vormistatud akti. Hageja ei suutnud koosolekul sisuliselt põhjendada, mis põhjusel hageja 18 päeva enne üürilepingu lõppemist pidi jõuga võtma üle üüritud ruumid. Hageja jättis ruumide ülevõtmise ka dokumenteerimata, mistõttu kostjal on kohtuasjas oma seisukohtade kaitseks raske esitada tõendeid. Sellise tegevusega põhjustas hageja kostjale varalist kahju. Antud kohtuvaidluse oleks saanud hageja vältida sellega, et oleks jätnud ruumide ülevõtmise jõuga ja 18 päeva enne tähtaega tegemata.
30.Tsiviilasjaga 2-18-14768 seoses selgitati, et hageja lõpetas kostja endise töötajaga T. K. töölepingu, kuid jättis lõpparve väljamaksmata ja tegi tasaarvestuse pärast töösuhte lõppu, mis on vastuolus TLS-ga. Antud asjas esitas Harju Maakohtule nõuded hageja isiklikult ning jättis ka lõpparve välja maksmata. Sellise tegevusega põhjustas hageja kostjale varalist kahju menetluskulude näol. Lisaks sellele selgitati koosolekul seda, et hageja on esitanud tsiviilasjades nr 2-19-16360 ja 2-19-10534 rahalisi nõudeid kostja vastu. Koosolekul oli arutelu all see, et hageja ei ole enne kostja vastu hagide esitamist hoiatanud kostjat varalise nõude
10 (20)
2-20-1726 esitamise kohta. Samuti toimus diskusioon teemal, et kostja on esitanud nõude, mille kohaselt kostja siseasju peab arutama üleriigilises ajalehes. Koosolekul oli arutusel hageja võimalik väljaheitmine seoses sellise käitumisega. 02.02.2019 korraldati kostja ühes jahtkonnas „P. Jahtkond“ üldkoosolek, kus hageja samuti osales ja juhtis koosolekut. Hageja arvas välja kolm P. Jahtkonna pikaajalist liiget. Kostja juhatus on seda otsust pidanud põhjendamatuks ega ole seda otsust kinnitanud. 02.02.2019 protokollile ei ole lisatud õiguslikke aluseid liikmete väljaarvamiseks. Antud küsimust on hagejaga varasemalt arutatud ja selgitatud, et selline tegevus ei ole lubatav.
31.Valeväidete esitamise ja P. R. ning temaga seotud äriühinguga seoses märgib kostja järgmist. Hageja on kinnitanud oma 12.01.2019. a pöördumises kostja volinike poole: „Meie põhikirjast tulenevalt peavad olema kirjalikud protokollid, et saaks kontrollida nii juht- kui ka esindusorganite tööd, TJS majandustegevust jne. Seega, kui ei ole otsuseid protokollis – ei ole otsuseid vastu võetud.“ Seega hageja pidas vajalikuks seda, et kostja juhatuse otsused oleksid vormisatud kirjalikult. Hageja pidi olema teadlik kostja põhikirja p-s 8.5. sätestatust ja kohustusest vormistada juhatuse otsus kirjalikult. 05.04.2018 saatis hageja e-kirja, milles kinnitas järgmist: „Mingit lepingut antud hetkel P. R. ja TJS vahel sõlmitud ei ole“. 05.05.2018 kostja üldkoosolekul vastas hageja kostja juhatuse liikmena, et P. R. ja kostja ei ole sõlmitud lepinguid ning P. R. on kostja sõber. Eelnimetatud väidet saavad tõendada kõik kostja liikmed, kes osalesid kostja üldkoosolekul. Samas hiljem on hageja väitnud, et P. R.ga seotud äriühingu poolt tellitud tööd tehti juhatuse otsuse alusel, kuid hageja ei ole mitte kunagi esitanud tõendina vastavat kirjalikku juhatuse otsust. Seega hageja on avaldanud valeandmeid.
32.Kostja endised juhatuse liikmed M-A. R. ja A. K. ei olnud teadlikud maksete tegemisest P. R.ga seotud äriühingutele. M-A. R. sai teada makstud rahadest, summadest siis, kui tegi endale ligipääsu kostja pangakontole. Swedbank väljavõte tõendab, et liigipääs M-A. R. sai septembris 2018 aastal ehk tema sai eelnimetatud asjaoludest teadlikuks alles pärast ligipääsu saamist kostja pangakontole. A. K. kinnitas kostja volinike koosolekul 19.06.2019, et sai sellest teada alles detsembris, kui ta endale pangale ligipääsu tegi. A. K. sai maksetest teadlikuks 04.01.2019. Seega on tõendatud hageja poolsed maksed, mis on tehtud ilma juhatuse otsusteta ega ole kooskõlastatud ning see tegevus on vastuolus põhikirjaga ja hageja enda tõlgendusega kostja sisekorrast. Üleoleva käitumisega seoses on arutatud korduvalt hageja käitumist koosolekutel. Samuti hageja ebaviisakale keelekasutusel on juhitud tähelepanu. Hageja on oma 06.07.2019 pretensioonis viidanud kostja revisjoniliikmele „sa kr...i Z.“, „pidi tegelema vana juhatuse sõna otseses mõtte sita rookimisega“. Lisaks sellele E-T. A. saatis 11.08.2019 e-kirja, milles teatas, et hageja E-T. A. kostja volinike koosolekul korduvalt rünnanud igasuguste süüdistustega, ähvardades isegi füüsilise vägivallaga, ropendanud ja käitunud väljakutsuvalt. Hageja on isiklikult need asjaolud pannud toime ning seda on temaga ka arutatud. Seega tegemist ei saa olla üllatusega hagejale ning hageja järjepidev vääritu käitumine on tõendatud.
33.Kostja on korduvalt arutanud 08.01.2020 koosolekul väljatoodud küsimusi hagejaga. Hageja ei ole kunagi oma käitumise pärast vabandanud ega oma käitumist muutnud. Hageja käitumine ja tegevus ei ole kostja liikmetele vastuvõetav, mistõttu arvas juhatus hageja kostja liikmete hulgast välja. Hageja väited, et väljaarvamine tehti mingi võimuvõitluse tõttu, on alusetud ja tõendamata. Hageja väljaarvamise tegelik põhjus on kostja põhikirja ja seadusest tulenevate kohustuste arvukas ning järjepidev rikkumine. Kostjal ei ole rikkunud mitte ühtegi oma seadusest tulenevat kohustust ega põhikirja arvates hageja kostja liikmete hulgast välja. Enamgi veel on alusetud hageja väited, et kostja liikmeks olek on tema ainsaks võimaluseks tegeleda jahiga. Jahiseadusest tulenevalt ei ole kostja liikmeks olek eelduseks jahipidamiseks, mistõttu kostja otsus ei kahjusta hageja põhiõigusi. Seega kostja 08.01.2020 otsus on seaduslik
11 (20)
2-20-1726 ja tugineb arvukatele tõenditele. Kostja on järginud hageja väljaarvamisel seadusest ja kostja põhikirjast tulenevat korda. Kostja põhikirja kohaselt on hagejal võimalik vaidlustada enda väljaarvamine kostja volinike koosolekul ja kostja üldkoosolekul. Hageja ei ole seda soovinud teha, vaid on taaskord eelistanud hagi esitamist. Kostja leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused 08.01.2020 koosoleku otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks MTÜS alusel.
34.Kostja on MTÜ, mille osaks on jahipidamine, sh tulirelvade kasutamine. Ilmselgelt on sellise kõrgendatud ohtlikkusega tegevuse juures vajalik liikmete vaheline usaldus ja vastastikune lugupidamine. Valdav enamus kostja liikmetest on esitanud pöördumise kostja juhatusele ja volinikele, milles palutakse mitte ennistada hagejat kostja liikmeks. MTÜ liikmetele tuleb jätta õigus otsustada, kes kuulub nende liikmeks ning kes mitte. Antud pöördumise on kirjalikult allkirjastanud V. jahtkonnast 22 inimest, R. jahtkonnast 10 inimest, P. jahtkonnast 6 inimest, P. jahtkonnast 13 inimest ja lisaks on digitaalselt allkirjastanud veel 8 inimest ehk kokku 59 kostja liiget. Kostja liikmed allkirjastasid pöördumise kokkuvõtlikult sellepärast, et hageja tahtlikult lõhkunud P. jahtkonna, õhutanud liikmete vahel vaenu, valetanud liikmetele, rikkunud jahtkonna koosolekute läbiviimise korda, kahjustanud kostja juhatuse igapäevatööd, eiranud kostja juhatuse otsuseid, tekitanud mainekahju kostjale ja salvestanud teiste liikmete telefonivestlusi ebaseaduslikult. Seega kostja liikmed on väljendanud selgelt oma tahet ning toetanud otsust arvata välja hageja.
35.Kostjale on arusaamatu, mis põhjusel väidab hageja, et tema õigusi rikuti revisjoniaktiga, mida hiljem täiendati selgituste alusel. Hageja poolne tulirelva kandmine on üldteada olev asjaolu ning kostja juhatusele teadaolevalt kannab hageja igapäevaselt kaasas tulirelva. Näiteks surmas hageja 16.02.2017 põdra, kuid tegi seda selliselt, et paljud inimesed nägid tulistamist. Enamgi veel, artiklile lisatud fotost nr 6 ja 9 nähtub, et fotograaf ja teised isikud viibisid tulejoonest tagapool, mistõttu selline tegevus võis ohustada kõrval viibivaid isikuid. Lisaks sellele oli kostjale esitatud mitmeid pöördumisi teiste kostja liikmete poolt, kes viitasid mitmele tulirelva kandmisele koosolekutel. Seega kostja juhatuse liikmel oli õigus kostja nimel paluda tulirelva mitte kanda endaga kaasas kostja koosolekutel. Lisaks eelnevale on selgunud, et hageja viibis koosolekul relvaga ning P. S. tegi selle kohta märkuse. Hageja nõudis P. S.e poolt ütluste muutmist valeks ja lubas esitada analoogse nõude P. S.e vastu. Hageja loobus seetõttu, et P. S.e majanduslik olukord ei olnud hageja hinnangul piisavalt hea. Seega on ilmne, et hageja sooviks ongi rikastuda antud skeemi alusel, esitades alusetuid nõudeid.
36.Hageja eestvedamisel heideti ilma põhjuseta välja mitmeid P. jahtkonna liikmeid. P. jahtkonnas hakati 2018. a ja 2019. a arvama ilma põhjusta välja liikmeid, kes ei sobinud P. jahtkonna juhatuse liikmele hagejale. Sellise tegevuse eesmärgiks on jahtkonnas saavutada võim, välistada igasugune vastasseis juhatusele ning selle abil võtta üle MTÜ. 02.02.2019. otsustas P. jahtkond arvata välja R. L., T. K. ja M-A. R.i. M-A. R.il puudub relvaluba ja tulirelv, mistõttu arvati M-A. R. välja justkui seetõttu, et teised P. jahtkonna liikmed on M-A. R.ile ohtlikud. Seega on põhjendatud etteheide, et hageja on põhjendamatult proovinud heita välja liikmeid P. jahtkonnast. Lisaks eelnevale selgitas P. jahtkonna endine liige A. V. enda väljaarvamisega seonduvat P. jahtkonnast oma 09.06.2020 e-kirjas. A. V. selgitas, et protokollija T. H. keeldus protokolli allkirjastamast, sest hageja poolsed parandused olid ebaõiged. A. V.ile ei esitatudki tema väljaarvamise protokolli. A. V.i poolt esitatud selgituste kohaselt sundis hageja veel kolm liiget lahkuma oma käitumise tõttu. Hageja on oma 21.03.2018 e-kirjas põhjendanud liikme väljaarvamist sellega, et isiku nime ja nägu ei viida kokku. Hageja teatas samas e-kirjas, et jahtkonna üldkoosolekul puudub kohustus põhjendada oma otsuseid. Hageja algatusel on visatud ilma sisulise põhjuseta välja arvukalt jahtkonna liikmeid.
12 (20)
2-20-1726
37.Endine üürnik X OÜ andis hageja tegevuse kohta selgituse, mille kohaselt kaotas üürnik usalduse hageja suhtes, kes tegutses sellel ajal kostja juhatuse liikmena. xxx oli kostja üürnik, kes üüris kostjalt garaaži. xxx poolse selgituse kohaselt rikkus suhted ja põhjustas lepingu lõpetamise hageja käitumine. Kuni tänaseni ei ole garaaži uuesti renditud, millega on kostjale tekitatud varalist kahju. X OÜ oli kostja üürnik, kes üüris kostjale kuuluvat hotelli. Hageja lõpetas nendega sõlmitud üürilepingu küsitaval alusel ja võttis hotelli valduse jõuliselt üle. Hageja saatis 19.06.2018 teate, milles nõudis 50 000 euro tasumist hiljemalt 22.06.2018. kell 12:00 ja tasumata jätmisel teatas, et loeb lepingu ülesöelduks. X OÜ saatis üürilepingu üles 21.06.2020 teate ning põhjendas mh: „arvestades tekkinud olukorda ja MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi uue juhatuse suhtumist ja senist käitumist üürniku suhtes, leiame, et üürilepingu (koostöö) jätkamine pikas perspektiivis ei ole võimalik“. X OÜ ütles üürilepingu üles 20.08.2018 seisuga. Hageja juhtimisel ei oodatud üürilepingu ülesütlemistähtaja saabumist ja hotelli valdus võeti üle 02.08.2018, s.o 18 päeva enne tähtaja saabumist. Samuti võeti üle hotellis asunud asjade valdus. Hageja ei ole põhjendanud, miks võeti üle ruumide valdus selliselt ning mis põhjusel ei kogutud tõendeid ruumide seisukorra jmt kohta. X OÜ esitas hagi kostja vastu, milles nõutakse hotelli inventuuri ehk sadade esemete valduse üleandmist. Lisaks sellele on X OÜ esitanud hagi kahju hüvitamiseks summas 76 633 eurot. Hageja tegevuse tulemusel lõpetasid kostja lepingupartnerid koostöö ning kostja vastu on esitatud märkimisväärselt suures summas nõuded.
38.Hageja poolse ebaviisaka rikkumise kohta on arvukalt näiteid. Hageja vastab oma jahtkonna liikme R. L.i pöördumisele 13.05.2018 e-kirjas: „L. mine perse ja tarbi vähem aineid“. Hageja viitab kostja lepingupartneritele oma 08.01.2019 e-kirjas kui idiootidele. Lisaks selle teatas M-A. R. oma 04.01.2019 avalduses, et astub juhatusest tagasi, sest ta ei saa täita oma kohustusi, sest hageja soovib ainuisikuliselt kõike otsustada. Kostja esitab tõendi selle kohta, et P. L. esitas 21.01.2018 pöördumise kostjale seoses sellega, et hageja tulistas karjääris, ähvardas ja solvas P. L.i. Eeltooduga on tõendatud see, et hageja käitumine kahjustas kostja mainet P. külaelanike seas ja antud küsimust arutati juba 04.02.2018. Hageja saatis 02.03.2020 e-kirja ja väitis e-kirja p-s 6, et kostja juhatus ei ole tegelenud T. K.ilt 8560,40 euro alusetult makstud sõidukompensatsioonide sissenõudmisega. Tegelikkuses tegi töövaidluskomisjon 13.02.2019 otsuse asjas 4-1/1650/18, millega jättis kostja nõude rahuldamata ning hageja, olles kostja juhatuse liige, ei vaidlustanud seda otsust. Seega hageja sooviks on lõhestada kostja liikmeid esitades neile eksitavat informatsiooni.
39.A. V. saatis 07.12.2017 e-kirja ja teatas, et endise juhatuse liikmete kohta esitatakse valeinformatsiooni ning väidetakse seda, et nad soovisid võõrandada kostja vara. Hageja saatis 30.04.2018 e-kirja ja väitis, et kostja endised juhatuse liikmed ei ole tasunud aastamaksu, millele vastas E-T. A., et tegemist on eksitava informatsiooniga. T. S. saatis 17.07.2019 e-kirja, kus juhtis tähelepanu sellele, et hageja „oskab vassida ja asju väänata“. Seega on tõendatud see, et hageja on korduvalt esitanud eksitavat informatsiooni kostja liikmetele. Hageja algatusel valiti kostja lepinguliseks esindajaks P. R., kes esindas kostjat vaidluses T. K.iga töövaidluskomisjonis. Samas puudub mistahes informatsioon selle kohta, et P. R.l on TsMS mõttes õigus tegutseda lepingulise esindaja. Kostja esindaja pöördus 18.12.2019 P. R. poole, kuid viimane jättis e-kirjale vastamata. Kuivõrd selle kohta puuduvad andmed, siis puudus ka kostjal võimalus esitada menetluskulude eest nõuet.
40.10.11.2020 menetlusdokumendis märkis kostja, et 03.06.2020 otsustasid kostja volinikud, et hageja avaldus juhatuse 08.01.2020 otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Volinikud otsustasid jätta jõusse otsuse, millega hageja arvati kostja liikmeskonnast välja. Antud otsuse poolt oli 11 volinikku ja vastu 2. 27.09.2020 otsustas kostja üldkoosolek, et kinnitab hageja
13 (20)
2-20-1726 väljaarvamist kostja liikmeskonnast. Antud otsuse poolt oli 90,7 % koosolekul osalenud kostja liikmetest. Eeltoodust tulenevalt on valdav osa kostja liikmed ja juhtorganid otsustanud, et hageja tuleb arvata välja ning seda küsimust on korduvalt lahendatud. Samuti on tõendatud see, et hagejate väljaarvamist on kaalutud ja otsustatud korduvalt. Kostja leiab, et MTÜ-l tuleb jätta enesemääratlemise õigus ja võimalus otsustada, kes on MTÜ liikmed ning kes ei ole. MTÜS § 16 kohaselt võib liikmeid MTÜst arvata välja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Käesolevas asjas on järgitud kostja põhikirjas sätestatut ning täidetud kõik MTÜS nõudeid. Kostja on käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja heade kommetega ning kohelnud hagejat võrdselt teiste liikmetega, mida mh tõendab ainuüksi see, et hagejate problemaatikat on arutatud arvukatel kordadel. Antud juhul on põhjalikult ja ammendavalt kaalutud hageja rikkumisi ning ta on arvatud välja kostja liikmeskonnast põhjendatud alustel. Kõik rikkumised, millele kostja on viidanud on kaalukad ning pandud toime pikema ajaperioodi vältel. Seega on isiku väljaarvamine põhjendatud ning seaduslik.
41.Kostja leiab, et hagi on perspektiivitu, sest üksnes kostja juhatuse otsuse tühistamine ei kaota teiste kostja organite otsuste kehtivust ega õigusjõudu ning eelviidatud otsuste alusel on hageja samuti arvatud välja. Seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on alustanud käesolevat menetlust sooviga tekitada kostjale kahju. Kostja esitas tõendina otsuse asjas 2-20-9956, mille kohaselt P. Jahtkonna 02.02.2019. a otsus on tühine, millega arvati välja kolm P. jahtkonna liiget (Lisa 3). Kostja märgib, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga. Seega antud juhul on tõendatud, et hageja juhtimisel arvati välja P. jahtkonna liikmeid ebaseaduslikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
43.Hageja taotleb tunnistada kehtetuks Tallinna Jahimeeste Seltsi (TJS) juhatuse 08.01.2020 otsus hageja S. S. Tallinna Jahimeeste Seltsist väljaarvamise kohta või alternatiivselt tuvastada selle otsuse tühisus.
44.Kohus kontrollib esmalt hageja nõuet tunnistada kostja juhatuse otsus kehtetuks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-te 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud korras. Kostja 08.01.2020 otsuses hageja väljaarvamise kohta on tuginetud kokku 19-le eraldi grupeeritud etteheitele ning kostjale heidetakse mh ette TJS põhikirja p-de 3.9.1. – 3.9.3. tulenevate kohustuste rikkumist (I kd, tl 19-20).
45.TJS põhikirja p 3.9.1. kohaselt võib liikme välja arvata, kui liige ei täida või rikub TJS põhikirja, ei täida üldkoosoleku-, ja/või volinike koosoleku-, ja/või juhatuse-, ja/või kontrollorganite otsuseid. TJS põhikirja p 3.9.2. kohaselt võib liikme välja arvata, kui liige kahjustab ja/või on kahjustanud TJS tegevust ja/või mainet ja/või vara. TJS põhikirja p 3.9.3. kohaselt võib liikme välja arvata, kui liige kahjustab ja/või on kahjustanud oma liikmelisusest tuleneva tegevusega liikmete ja/või kolmandate isikute mainet ja/või vara (I kd, tl 21 pöördel).
14 (20)
2-20-1726
46.Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud. Sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve) ja § TsÜS 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)). Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30).
47.Kohus nõustub hagejaga, et hagejat ei saa karistada TJS-st väljaarvamisega ainuüksi selle eest, et ta kaitseb oma õigusi kohtus, sh tsiviilasjades nr 2-19-16360 ja 2-19-10534. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist ei saa isikule ette heita. Seetõttu ei ole vastavas osas põhjendatud ka kostjale TJS-i vaidlustatava 08.01.2020 otsuse p-des 4 ja 5 esitatud etteheited. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud TJS-i vaidlustatava otsuse p-s 18 hagejale tehtud etteheide relvakandmise kohta koosolekutel. Kostja poolt esitatud tõenditest, et mitmed isikud nägid hagejal relvakabuuri (II kd tl 6-10), ei saa kohtu hinnangul tõsikindlalt järeldada, et hageja oleks 19.06.2019 TJS volinike koosolekul või muudel koosolekutel relva kaasas kandnud. Koosolekutel relvakandmise etteheite lükkab ümber ka T. S. 28.06.2019 e-kiri (I kd, tl 125). Vaatamata nimetatud etteheidete põhjendamatusele leiab kohus, et käesoleval juhul on kostja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et esines alus hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks. Kohus käsitleb alljärgnevalt neid hageja poolseid rikkumisi, millest järeldub, et hageja TJS-st väljaarvamise otsus oli õigustatud.
48.Kohus nõustub kostjaga, et hageja TJS juhatuse esimehena on käitunud TJS tegevust ja vara kahjustavalt suhetes TJS-i rentnikega, millega seotud etteheiteid on kirjeldatud vaidlusaluse otsuse p-des 9-11. Kohus loeb vastavate etteheidete põhjendatuse tuvastatuks järgmiste tõendite alusel: a) TJS 2018. aastaruande ja majandustegevuse revideerimise aktid, kus on kirjeldatud hageja poolt tekitatud probleeme rentnikega (I kd, tl 76, tl 122); b) TJS volinike koosoleku 20.11.2019 koosoleku protokoll koos ülevaatega kohtuvaidlustest, milles on kirjeldatud mh kostja vaidlusi OÜ-ga X (II kd, tl 36-48). Muuhulgas oli probleemiks see, et X OÜ Kinnisvara ütles kostjaga üürilepingu üles 20.08.201, kuid hageja võttis üüritud ruumid omavoliliselt üle 02.08.2018 ehk 18 päeva enne üürilepingu tähtaja saabumist, mis põhjustas kaks kostja vastu suunatud kohtumenetlust (III kd, tl 55-72). Seejuures on asjakohatu hageja vastuväide, et ta tegutses TJS-i 18.06.2018 volinike koosoleku otsuse alusel, milles nähti ette OÜ-le X viimase hoiatuse tegemine ja tähtaja andmine rendilepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamiseks (I kd, tl 61 pöördel; III kd, tl 54), sest TJS volinike koosolek ei andnud hagejale õigust rendilepingu omavoliliseks lõpetamiseks ja juriidiliselt ebapädevate toimingute tegemiseks; d) Hageja poolt tekitatud probleeme rentnikega on kirjeldanud ka XOÜ ja xxx (III kd, tl 47-53).
49.Kohus nõustub kostjaga, et hageja rikkus TJS põhikirja p-dest 3.9.1. ja 3.9.2. tulenevaid kohustusi sellega, et ostis ilma juhatuse otsuse ja kirjaliku lepinguta teenuseid P. R.lt ja temaga seotud juriidiliselt isikult X, millega seotud etteheiteid on kirjeldatud vaidlusaluse otsuse p-des 7-8. Kohus loeb vastavate etteheidete põhjendatuse tuvastatuks järgmiste tõendite alusel: a) TJS 2018. aastaruande ja majandustegevuse revideerimise aktid (I kd, tl 74 pöördel, tl 120 pöördel), kus on kirjeldatud, et hageja maksis ilma juhatuse otsuseta omavoliliselt P. R. kui „Seltsi sõbra“ firmale X 6222 eurot töö eest, mida pidi tegema juhatus ise ning osa sellest tööst olid juba teinud volinike poolt määratud seltsi liikmed; b) hageja kinnitas 05.04.2018, et mingit
15 (20)
2-20-1726 lepingut P. R. ja TJS vahel sõlmitud ei ole (II kd, tl 54). TJS põhikirja p 8.5. kohaselt teevad juhatuse liikmed tehinguid ainult juhatuse otsuste alusel (I kd, tl 24). Paljasõnaline on hageja väide, et vastavad teenused ja kulud seoses P. R.ga olid juhatuse poolt suuliselt otsustatud. Antud hageja väide on vastuolus ka juhatuse liikme M-A. R. seletuskirjaga (II kd, tl 55). Pealegi on hageja ise 12.01.2019 kinnitanud, et „Meie põhikirjast tulenevalt peavad olema kirjalikud protokollid, et saaks kontrollida nii juht- kui ka esindusorganite tööd, TJS majandustegevust jne. Seega, kui ei ole otsuseid protokollis – ei ole otsuseid vastu võetud“ (II kd, tl 53); c) Kohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks P. R. firma X kulu summas 6222 eurot heaks kiidetud TJS volinike 18.06.2018 koosolekul. TJS volinike 18.06.2028 koosoleku päevakorrapunktis 4 otsustati TJS kanda jätta üksnes 05.05.2028 erakorralise üldkoosoleku kulud, ilma neid summaliselt täpsustamata (vt I kd, tl 60). Samas sisaldasid X arved märksa laiemat hulka tegevusi kui üksnes 05.05.2018 üldkoosoleku kulud (I kd, tl 74 pöördel). TJS volinike 18.06.2028 koosoleku päevakorrapunktis 11 P. R.le täiendavaid ülesandeid ei antud, sest tegemist oli üksnes informatiivse punktiga (vt I kd, tl 62 pöördel). Kohus ei nõustu hagejaga, et juhatus ei pidanud tegema P. R. firma X OÜ poolt väidetavalt tehtud tööd seetõttu, et juhatusel puuduvad õigusteadmised. Kohtu hinnangul peab juhtus olema võimeline vähemalt üldjuhul ise seltsi üldkoosolekuid läbi viima ning isegi kui juhatus soovib välist abi kasutada, peab selleks olema vastav juhatuse otsus ühingu nimel tehtavate kulutuste heakskiitmiseks. Samuti pole käesolevas menetluses esitatud andmeid P. R. juriidilise hariduse ja kogemuse osas. Eelkirjeldatud asjaoludel kostja arvelt X arvete maksmine summas 6222 eurot oli kohtu hinnangul põhjendamatu ja kostja varalist seisu kahjustav.
50.Kohus nõustub kostjaga, et hageja rikkus TJS põhikirja p-dest 3.9.2. ja 3.9.3. tulenevaid kohustusi ka seoses ülbe ja vaenuliku suhtumisega teistesse isikutesse ning valeinfo esitamisega, millega seotud etteheiteid on kirjeldatud vaidlusaluse otsuse p-des 13-17. Kohus loeb vastavate etteheidete põhjendatuse tuvastatuks järgmiste tõendite alusel: a) hageja solvavat ja agressiivset suhtlusmaneeri on kirjeldanud A. K., A. I., E. S., E-T. A.. Muuhulgas olid hagejal koosolekute ajal viha ja agressiooni puhangud ning ta ähvardas füüsilise vägivallaga E-T. A.it (II kd, tl 7-11). Samuti on hageja oma pretensioonis pöördunud revisjonikomisjoni liikme P. Z. poole sõnadega „Sa kuradi Z.“ (vt I kd, tl 95 pöördel); b) hageja ülbe ja ebaviisakas suhtlusstiil nähtub ka hageja e-kirjadest ning M-A. R.i avaldusest (III kd, tl 73-75); c) P. jahtkonna 04.02.2018 erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt käis hageja karjääris püssi laskmas ja sattus konflikti P. külavanemaga (III kd, tl 81, tl 84 pöördel); d) hageja on edastanud seoses TJS-i tegevusega eksitavat informatsiooni nagu juhatus põhjendamatult ei tegelenuks T. K.ilt sõidukompensatsiooni väljanõudmisega ning lisaks ka aastamaksu tasumise küsimuses (III kd, tl 86-89, tl 92-93).
51.Isegi kui hageja poolne verbaalne agressiivsus üksikutel kordadel ja eraldivõetuna ei pruugiks olla piisav hageja TJS-st väljaarvamise kaalumiseks, siis käesoleva kohtuotsuse p-s 50 märgitud intsidentidest ja sõnumitest tervikuna tuleb välja hageja käitumismuster, millesse tuleb antud juhul suhtuda kõrgendatud tähelepanuga. Kostja märgib õigesti, et kostja on MTÜ, mille osaks on jahipidamine, sh tulirelvade kasutamine ning ilmselgelt on sellise kõrgendatud ohtlikkusega tegevuse juures vajalik liikmete vaheline usaldus ja vastastikune lugupidamine. Kohus märgib, et kõrgendatud emotsionaalsus ja agressiivsus ei saa olla relvakandjale kohane. Kohtu hinnangul on ainuüksi käesoleva kohtuotsuse p-s 50 kirjeldatud hageja käitumise episoodid kogumis piisavad selleks, et lugeda hageja väljaarvamist TJS-ist sisuliselt õigustatuks ja mõistlikuks. Seda enam ei ole kohtul alust kahelda hageja TJS-ist väljaarvamise põhjendatuses arvestades ka muid hagejale tehtud põhjendatud etteheiteid (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 48-49). Kuna eelkirjeldatud rikkumised olid hageja ühingust väljaarvamiseks piisavad, ei pea kohus menetlusökonoomiat arvestades vajalikuks käsitleda kõikide TJS-i
16 (20)
2-20-1726 juhatuse 08.01.2020 otsuses hagejale tehtud etteheidete põhjendatust. Mh ei võta kohus seisukohta P. jahtkonnast liikmete väljaarvamise põhjendatuse, hagejale esitatud raamatupidamislike etteheidete ning eelnevaga seotud tõendite osas.
52.Kohus nõustub hagejaga, et rikkumine peab olema piisava raskusastmega, et samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid ühingust väljaarvamist proportsionaalseks. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 48-51 kirjeldatud asjaolusid, ongi hageja TJS-ist väljaarvamine kohtu hinnangul õigustatud ja proportsionaalne. Kuna kostja on esitatud tõendeid arvestades teinud proportsionaalse otsuse ning pole hageja TJS-ist väljaarvamisel oma diskretsiooni ületanud, jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks TJS juhatuse 08.01.2020 otsus hageja S. S. Tallinna Jahimeeste Seltsist väljaarvamise kohta.
53.Kohus peab väga oluliseks arvestada ka kostja kui mittetulundusühingu sisedemokraatia ja autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine mittetulundusühingute juhtimisse ja liikmeskonna valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada mittetulundusühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Kohus saab käesolevas vaidluses tuvastada, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel proportsionaalse otsuse ja oma diskretsiooni õigesti kasutanud, kuid kohus ei saa ise sisuliselt hinnata konkreetse isikute sobivust ühingu liikmeskonda. Kostja kui iseseisva ühingu enesemääratlemise õigust väljendab ka asjaolu, et 03.06.2020 otsustasid kostja volinikud jätta rahuldamata hageja avalduse TJS-i juhatuse 08.01.2020 otsuse tühistamiseks (antud otsuse poolt oli 11volinikku ja vastu 2, vt III kd, tl 113-114). Samuti otsustas 27.09.2020 kostja üldkoosolek, et kinnitab hageja väljaarvamist kostja liikmeskonnast. Antud otsuse poolt oli 90,7 % koosolekul osalenud kostja liikmetest (vt III kd, tl 126-128). Lisaks eeltoodule on valdav enamus kostja liikmetest esitanud pöördumise kostja juhatusele ja volinikele, milles palutakse mitte ennistada hagejat kostja liikmeks. Pöördumistes on hagejale ette heidetud, et hageja on tahtlikult lõhkunud P. jahtkonna, õhutanud liikmete vahel vaenu, valetanud liikmetele, rikkunud jahtkonna koosolekute läbiviimise korda, kahjustanud kostja juhatuse igapäevatööd, eiranud kostja juhatuse otsuseid, tekitanud mainekahju kostjale ja salvestanud teiste liikmete telefonivestlusi ebaseaduslikult (II kd, tl 117-123).
54.Kuigi käesoleva kohtuotsuse p-s 53 märgitud kostja volinike ja üldkoosoleku otsused ning kostja liikmete pöördumised ei ole iseseisvaks aluseks hageja väljaarvamiseks, kinnitavad need siiski kohtu siseveendumust hageja TJS-ist väljaarvamise põhjendatuse osas. Kohus nõustub kostjaga, et mittetulundusühingule tuleb vähemalt üldjuhul jätta enesemääratlemise õigus ja võimalus otsustada, kes on tema liikmed ning kes ei ole. Sellest põhimõttest kõrvalekaldumist õigustaksid erandlikud asjaolud, mida aga kohtu hinnangul käesoleval juhul ei esine. Ühelgi isikul (sh hagejal) ei saa olla subjektiivset õigust olla mingi konkreetse mittetulundusühingu liige, kui on tuvastatud tema väljaarvamist õigustavad olulised rikkumised ja selle ühingu liikmeskonna enamus antud isikut liikmena näha ei soovi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-s 31 on selgitatud, et „Seadusega ei ole kohtu pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga juhtorganite otsuste seaduslikkuse kontrollimine otsuste kehtetuks tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise kaudu.“
55.Hageja on alternatiivse nõudena palunud tuvastada TJS juhatuse vaidlusaluse 08.01.2020 otsuse tühisus. Kohus kontrollib seega ka hageja nõuet tuvastada kostja juhatuse otsuse tühisus. Kohus märgib, et MTÜS § 241 lg 1 on mittetulundusühingu organite otsuste tühisuse aluste osas erinormiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 suhtes. MTÜS § 24 lg 7 koostoimes § 241 lg-tega 1 ja 7 kohaselt on mittetulundusühingu juhatuse otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub
17 (20)
2-20-1726 mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis saaksid kaasa tuua kostja juhatuse 08.01.2020 otsuse tühisuse. Kohus märgib, et mittetulundusühingu juhatuse otsuse tühisust ei too kaasa igasugune otsuse vastuolu seadusega, vaid seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi kaitseks. Hageja väited, et otsuse tegemisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad eeldused mittetulundusühingu liikme väljaarvamiseks, ei seondu võlausaldajate huvide või mõne muu avaliku huvi kaitsega, vaid hageja kui kostja liikme huvide kaitsega. Selles osas andis kohus juba hagile hinnangu, käsitledes hageja nõuet otsuse kehtetuks tunnistamiseks (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 51-54).
56.Kohus ei nõustu hagejaga, nagu olnuks vaidlusalune otsus vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega. Paljasõnaline on hageja väide, nagu olnuks tema TJS-st väljaarvamise otsuse tegelik eesmärk mitte korrarikkujast või kahju tekitajast lahti saamine või tema karistamine, vaid seltsi leeride võimuvõitluses opositsiooni jäänud leeri nõrgendamine. Samuti on kohus seisukohal, et heade kommete vastasus saaks käesoleval juhul seisneda üksnes vaidlusaluse otsuse sisu heade kommete vastasuses, kuid selliseid asjaolusid ei ole võimalik esitatud tõenditest järeldada. Kohus nõustub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2019 otsuse nr 2-1619017 p-dega 26-27, kus on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.“
57.Kohtu hinnangul oli hagejale tagatud ka piisav võimalus talle esitatud etteheidetele vastamiseks. Esiteks nähtub vaidlusalusest 08.01.2020 otsusest, et TJS juhatus kuulas ära hageja seisukohad etteheidetele ja tutvus rikkumiste aluseks olevate materjalidega (I kd, tl 20 pöördel). Lisaks on hageja ise tõendanud oma pretensioonide varasemat esitamist. Teiseks nähtub 22.07.2019 kostja volinike koosoleku protokollist hagejale tehtud etteheidete arutamine hageja osalusel, kusjuures arutuse all oli ka hageja 06.07.2019 pretensioon 18 leheküljel (I kd, tl 93-111). Volinike koosolek otsustas aktsepteerida hageja tegevust käsitlevat revideerimisakti (I kd, tl 97 pöördel). Lisaks arutati hagejale tehtud etteheiteid hageja osalusel kostja 20.11.2019 volinike koosolekul. Koosolekul anti osalejatele mh ülevaade kohtuvaidlustest (II kd, tl 36-48).
58.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja alternatiivne nõue tuvastada kostja juhatuse 08.01.2020 otsuse tühisus tuleb jätta samuti rahuldamata. Kokkuvõttes jääb hagi tervikuna rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 51). Muuhulgas ei anna kohus hinnangut ka hageja poolt 13.04.2020 menetlusdokumendile lisatud fotode osas, millega hageja soovis näitlikustada oma määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse väiteid (vt I kd, tl 175-200).
59.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
18 (20)
2-20-1726 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
60.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja menetluskulud käesolevas asjas koosnevad lepingulise esindaja kuludest (õigusabikuludest) kokku summas 6115,2 eurot (õigusabi kokku 36,4 h eest tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks). Hageja palub kohtul kontrollida kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
61.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on aktsepteeritav. Kostja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta, sest kostja pole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 01.04.1995.
62.Hinnates kostja esindaja poolt käesolevas asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu kokku 36,4 tundi on ülemäärane. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagile esialgse vastuse koostamiseks ei ületanud 0,4 h (arvestades asjaolu, et nn esialgne vastus oli seotud eelkõige kohtu poolt rahuldamata jäetud ja seega ebavajaliku taotlusega tagatise määramiseks). Seega vähendab kohus vastavas osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 2,4 h võrra. Arvestades, et kostja esindaja oli varasemalt juba kulutanud 3,3 h hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud tõendite analüüsiks, on ülemäärane ka kostja esindaja ajakulu hagile 16.04.2020 vastuse koostamiseks koos tõendite analüüsiga 5,7 h. Kohus leiab, et vastavate toimingute põhjendatud ajakulu ei ületanud 4,7 h ja vähendab selles osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 1 h võrra. Ülemäärane on ka kostja esindaja poolt näidatud ajakulu 10.07.2020 menetlusdokumendi koostamiseks ja tõendite analüüsiks mahus 14,8 h. Kohus on seisukohal, et kostja esitas mitmed oma vastuväited ja tõendid vastuolus TsMS § 329 lg 1 nõuetega põhjendamatult hilises menetlusfaasis, lisaks keskendus kostja 10.07.2020 menetlusdokument suures osas tunnistajate ja kostja juhatuse liikmete vande all ülekuulamise taotlustele, millised taotlused olid põhjendamatud ja jäeti kohtu poolt täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu kohus leiab, et kostja 10.07.2020 menetlusdokumendi koostamisega seotud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud 5 h ja vähendab selles osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 9,8 h võrra. Samuti on kohus seisukohal, et kostja 10.11.2020 menetlusdokumendi koostamisega seotud põhjendatud ja vajalik ajakulu (võttes arvesse ka menetluse staadiumit) ei ületanud 2 h ja vähendab selles osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 0,7 h võrra. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul ülemäärane kostja lepingulise esindaja ajakulu menetlusliku positsiooni kooskõlastamiseks kokku 3,5 h. Kohtu hinnangul ei ületanud menetlusliku positsiooni kooskõlastamiseks põhjendatud aeg antud juhul kokku 2 h, seega vähendab kohus selles osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 h võrra. Muus osas ei pea kohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Kokku peab kohus vajalikuks vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu 15,4 h võrra (2,4 + 1 + 9,8 + 0,7 + 1,5). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamiseks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületanud käesolevas asjas 21 h (kostja näidatud ajakulu 36,4 h – kohtu vähendatud ajakulu 15,4 h).
19 (20)
2-20-1726
63.Arvestades eelnevat määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa kokku 2940 eurot (21 x 140) ning mõistab kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud summas 2940 eurot. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
64.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.