OÜ Hiiu Turvas (end AS Hiiu Turvas) hagi osaühing Hüdraks vastu alusetult saadu tagastamiseks, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hiiu Turvas 22. detsembri 2020. a apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
46 917,78 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) OÜ Hiiu Turvas (kuni 17.08.2017 aktsiaselts; esindajad ringkonnakohtus registrikood 10480521), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja (vastustaja) osaühing Hüdraks (registrikood 10967176), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teet Veer Asja menetlemine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusega tõendina esitatud töökäsk. Võtta asja juurde hageja 8. aprilli 2021. a menetlusdokumendiga esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 23. novembri 2020. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 23 494,60 euro ja sellele vastava seadusjärgse viivise alates 21. juuni 2017. a väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue osaliselt ja mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 23 494,60 eurot, viivis 7255,65 eurot 30. aprilli 2021
1(29)
seisuga ja alates 01. juuni 2021. a viivis põhivõlalt (23 494,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maakohtu menetluskulud 34,52% ulatuses hageja ja 65,48% ulatuses kostja kanda. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.Rahuldada osaliselt OÜ Hiiu Turvas hagi osaühingu Hüdraks vastu alusetult saadu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
7.Mõista välja osaühingult Hüdraks OÜ Hiiu Turvas kasuks põhivõlg 23 494,60 eurot, viivis 7255,65 eurot 30.04.2021. a seisuga ja alates 01.05.2021 viivis põhivõlalt (23 494,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni põhivõla tasumiseni.
8.Jätta maakohtu menetluskulud 34,52% ulatuses OÜ Hiiu Turvas ja 65,48% ulatuses osaühingu Hüdraks kanda. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud osaühingu Hüdraks kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Hiiu Turvas (endine AS Hiiu Turvas; hageja) esitas osaühingu Hüdraks (kostja) vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 976,67 eurot, kahjuhüvitise 10 558,74 eurot ja kasutuseeliste kasutamise võimatusest tuleneva kahju hüvitise 31 944 eurot, samuti viivise põhinõuetelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja pöördus 2014. a novembri alguses seoses ekskavaatori Case 888B hüdraulilise kaksikpumba (edaspidi pump) diagnostika ja remondiga kostja poole; - kostja tegi pumba diagnostika ja edastas 07.11.2014 hinnapakkumised pumba remondiks 1953,35 euro eest ja pumba lisapumba remondiks 1475,24 euro eest; - hageja aktsepteeris pakkumised 11.11.2014 ja kõik varuosad pidanuks olema kohal hiljemalt 28.11.2014 ning pump remonditud 2014. a detsembri esimesel nädalal; - töö valmis 2015. a jaanuaris ja kostja esitas arved 3428,59 euro ulatuses, mille hageja tasus; - 07.01.2015 sai hageja pumba, kuid see ei hakanud normaalselt tööle;
2(29)
- hageja eeldas viga klapis ja tellis OÜ-lt Hydropower 86,28 euro eest uue klapi, mis jõudis hagejani 30.01.2015; - klapivahetus tulemust ei andnud, kostja soovitas pumpa reguleerida, lubades saata tehniku, aga ei täitnud lubadust; - INTRAC Eesti AS (edaspidi Intrac) tuvastas 18.02.2015, et pump ei ole töökorras ja esitas arve diagnostika eest 456,58 eurot; - kostja lubas pumba lisatasu eest remontida, pumba sai hageja kostjalt tagasi 05.03.2015, kuid see ei töötanud jätkuvalt; -10.03.2015 tuli kostja pumpa reguleerima ja pump hakkas tööle, hageja tasus kostjale arve 456 eurot transpordi ja tehtud töö eest; - pärast teistkordset remonti töötas pump 216 töötundi, kuni ilmnes rike; - 27.05.2015 pöördus hageja Intraci poole, tehti kindlaks viga pumbas, millest tuli välja metallitükk ja -puru, diagnostika eest esitas Intrac arve 1035,96 eurot. - hageja saatis 09.06.2015 pumba remondiks ROCKWELD OÜ-sse (edaspidi Rockweld); - Rockweld tegi pumbal kindlaks järgmised vead: a) pumba korpuse vahele oli paigaldatud isetehtud tihend, mis seal ei peaks olema; b) pumba ühel poolel olid fiksaatorplaadil avad kulunud ja selle tulemusel kolvid lahti; c) kolvigrupi parapanni keskmisel kolvil, mis määrab ära parapanni asendi tugiplaadi suhtes, nn vedruseibid valesti paigaldatud; d) parapanni (trummel, kus liiguvad kolvid) tugiplaadid kulunud ja pressinud ennast parapanni sisse; e) teisel pumba poolel on lõtk kolvi pesa ja kolvide vahel liiga suur, samuti tugiplaat kulutanud pesa juba nn parapanni sisse. - Rockweld märkis, et varasema remondi käigus on arvatavasti kasutatud mitteoriginaalosi, osade kvaliteet ja kulumine oli ebaühtlane ja töökindlus teadmata, tõenäoliselt on varem teostatud osaline remont ja kokku pandud valesti, mistõttu tuleks kogu pumba sisu vahetada; - hageja lasi Rockweldil pumba remontida ja viimane esitas selle eest arve 8720,64 eurot; - seejärel lasi hageja Intracil pumba reguleerida, selle eest esitas viimane arve 322,86 eurot; - ekskavaator sai töökorda 09.09.2015 ja töötab tänaseni; - 21.10.2015 pöördus hageja kostja poole ettepanekuga kahju hüvitamiseks, kuid vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud. Intrac asjatundja arvamuse kohaselt oli pumba tööle mittehakkamise põhjuseks kostja ebapädev ja hooletu remont, remonditud oli ainult üks pumba pooltest. Remonditud pump peaks töötama vähemalt 2000 töötundi. Tulenevalt asjaolust, et hageja tasus kostjale pumba remondi eest 1953,35 eurot, kuid kostja ei remontinud ühte kaksikpumba poolt, peab kostja hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama 50% saadud summast, s.o 976,67 eurot. Hageja kahju on kokku 10 558,74 eurot ja koosneb järgnevast: 1) tarbetuks osutunud kulud uuele klapile 71,90 eurot (km-ta), pumba transpordile kostjani 37,02 eurot (km-ta), kostja Hiiumaa sõidule ja teostatud tööle 380 eurot (km-ta) vastavalt arvele nr 25028, s.o kokku 488,92 eurot (km-ta); 2) täiendava remondi ja varuosade kulu Rockweldile pumba kordategemiseks 7267,20 eurot (km-ta) ja Intracile reguleerimiseks 269,05 eurot (km-ta), lisandub DPD transpordikulu 62,29 eurot (25,27 + 37,02 eurot; km-ta), s.o kokku 7598,54 eurot (km-ta); 3) Intraci arved diagnostika eest 465,58 eurot ja 1035,96 eurot, s.o kokku 1501,54 eurot (1251,28 eurot km-ta); 4) kulud kahjunõude sissenõudmiseks 1220 eurot (806,67 + 293,33 + 120 eurot km-ta). Seoses kaotatud kasutuseelise nõudega tõi hageja esile järgmised asjaolud:
3(29)
- pumba remont pidi olema valmis 2014. a detsembri esimeseks nädalaks, s.o hiljemalt 08.12.2014; - tegelikult sai ekskavaatoriga tööle hakata 11.03.2015, s.o 48 tööpäeva hiljem; - ajavahemikul 27.05.2015–07.11.2015 polnud töö tegemine võimalik 73 tööpäeva; - analoogse ekskavaatori rent Hiiumaal on 46 eurot (km-ta) tunnis, millele lisandub kütus; - analoogne ekskavaator kulutab tunnis 13 l kütust, mis kütuse keskmist hinda 1 euro/l arvestades teeb kütuse tunnikuluks 13 eurot; - kasutuseelise tunnihind on kokkuvõttes minimaalselt 33 eurot (km-ta); - ekskavaatori kasutamise hind sisaldab juhi töö hinda; hageja palgal on ekskavaatori juht, kellele ei olnud vaidlusalusel perioodil muud tööd võimalik pakkuda, seetõttu on hageja vastava kulu kandnud ja seda pole võimalik kokkuhoiuna maha arvata; - 121 tööpäeva teeb kokku 968 tundi (121 × 8), mistõttu on nõue kokku 31 944 eurot (km-ta). Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pumba esmakordne remont takerdus varuosade tarnija viivituse tõttu ning puuduolev võll saabus enne jõule, misjärel pump koheselt remonditi ja oli valmis 22.12.2014; - kuna tegemist oli pühade perioodiga, lepiti kokku, et pumba üleandmine toimub uue aasta algul; - esimese remondi käigus vahetas kostja ära kõik pumba defektsed osad ja varuosad olid nõuetekohased; - pumpa ei ole võimalik poolikult avada ja remondi käigus vahetati mõlemad fiksaatorplaadid, millel on kasutatud erinevat värvi keermeliimi; - kostja fikseerib pumpades ühe grupi valge liimiga ja teine sinisega, mis võimaldab hilisema garantiiremonti pöördumise korral kontrollida, kas pumbas on vahepeal midagi n-ö omal käel tehtud; - kostja ei lubanud pärast klapivahetust kohale saata oma tehnikut, kuna suure töökoormuse tõttu ei olnud see võimalik; - kostja soovitas korduvalt hagejal kutsuda kohapeale maaletooja esindaja, kes on pädev probleemi põhjust tuvastama; - teistkordsel remondil veebruaris 2015 võeti pump lahti ning selles ei olnud ühtegi viga ega kõrvalekallet remondis; - kuna hageja kinnitusel ekskavaator ei töötanud, tellis kostja probleemi operatiivseks lahendamiseks kiirtellimusena vastavad varuosad ja vahetas teisel korral osaliselt esmalt paigaldatud sisuosad uute vastu; - esialgselt kostja vahetatud varuosades vigu ei esinenud, need on täna töös erinevates masinates; - hageja väitel ilmnesid probleemid 27.05.2015, seega töötas pump korrektselt alates 10.03.2015 - 27.05.2015, s.o ca 2,5 kuud; - hageja ei teinud peale pumba paigaldamist vajalikku seadistamist ja kontrollmõõtmist, peale teistkordset remonti tegi seda kostja ja seade hakkas tööle ja 2,5 kuu vältel masin töötas, millest järeldub pumba nõuetekohane remont; - Intrac ei tuvastanud 03.06.2015, et viga on pumbas; nii Intraci kui Rockweldi arvamused on oletuslikud ega ole kontrollitavad; - asjassepuutumatu on väide, et pumba korpuse vahele oli paigaldatud isetehtud tihend, aktis ei ole selgitatud, miks on sellise tihendi kasutamine ebaõige ja kuidas see võis tekitada kahju; 4(29)
- pole teada, millest tekkis ülesurve, mis põhjusel tekkisid pumbas vigastused, millised osad pumbas vajasid väljavahetamist jne. Enne 21.10.2015 ettepanekut kahju hüvitamiseks ei informeerinud hageja kostjat probleemide jätkumisest, ei pöördunud pumba remontimiseks kostja poole, ei kirjeldanud probleemi ega andnud kostjale võimalust pumpa remontida. Sellega on hageja rikkunud VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, mistõttu hageja on VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt kaotanud õiguse väidetavale mittevastavusele tugineda. Alusetult saadu tagastamise, kahju ja kasutuseeliste hüvitamise nõude osas tugines kostja järgmistele vastuväidetele: - kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja kostja tegevus ei ole põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga; - kulu uuele klapile ja selle transpordile on tarbetu ega ole seotud kostjaga; - kostjale arve 380 eurot esitamisega ei ole tekkinud hagejal kahju, sest kostja seadistamise järgselt hakkas seade tööle; - Rockweldi arvel ei ole nimetatud varuosi, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, mida täpselt tehti ning kas tegemist oli vajaliku tööga; - Intrac diagnostika arvetel puudub seos kostja tehtud töödega; - Intrac arve 1035,96 eurot on põhjendamatu, kuna hagiavalduse kohaselt tellis hageja pumba remonditööd Rockwedilt; - kohtuväliselt nõuete esitamisest kantud kulu näol ei ole tegemist mõistliku kuluga VÕS § 128 lg 3 tähenduses; - kostja ei pidanud valmis tööd üle andma hiljemalt 08.12.2014 ja seadme kasutamine ajavahemikul 08.12.2014–07.01.2015 ei olnud takistatud kostja lepingurikkumise tõttu, vaid selline oli poolte vastastikune kokkulepe; - 24.02.2015 pumba saamisel toimetati töökorras pump hagejale viivituseta 05.03.2015, seadistamises ja kontrollmõõtmises lepiti eraldi kokku ja vastavalt kokkuleppele teostas kostja need tööd 10.03.2015; - hageja ei teavitanud kostjat peale teistkordset remonti, et pumbaga on probleemid, mistõttu ei ole seadme kasutamise takistatus 27.05.2015-09.09.2015 etteheidetav kostjale; - hageja viis pumba remondiks Rockweldile 09.06.2015, kes teostas defekteerimise 13.08.2015 ja tööd said tehtud 09.09.2015, kostja ei saa vastutada suurte ajaliste lõtkude eest; - põhjendamatu on väidetava kasutuseelise väärtuse arvestamine ekskavaatori rendihinna järgi, sest hageja ei ole väitnud, et ta kasutab ekskavaatorit renditeenuse osutamiseks; - alternatiivselt tuleb arvestada, et tavapärase rendihinna sisse on arvestatud ettevõtja kasumiosa, mis endale kuuluva seadme kasutamise tunnihinna arvestamisel ei ole põhjendatud; - hageja väide, et ekskavaatorijuhile ei olnud muud tööd pakkuda, on tõendamata; - tundide arvestus on enam kui kahekordselt ülepaisutatud ja tõendamata, arvestades, et hageja väitel töötas kõnealune ekskavaator ajavahemikul 10.03.2015–26.05.2015, millesse mahtus 448 töötundi (56 tööpäeva × 8 h), kokku 216 tundi. Kuna hagi on tervikuna alusetu ja tõendamata, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47,17 eurot, millest 37,02 eurot on põhivõlg ja 10,15 eurot on seisuga 23.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud 5(29)
määras põhivõla tasumata osalt alates 24.11.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu alusetult saadud 976,67 euro, kahjuhüvitise 10 521,72 euro, kasutuseeliste 31 944 euro ja põhinõude summadelt viivise väljamõistmiseks. Kõik menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 8930 eurot ja mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja, samuti kohustas hagejat tasuma kostjale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus kordas otsuses poolte esile toodud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, viidates osade puhul sulgudes ka tõenditele. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - poolte vahel sõlmiti töövõtuleping pumba remondiks; - töö kokkulepitud tulemuseks pidi olema töökorras pump, mis suudab toota ekskavaatori tööks vajalikku rõhku; - 07.01.2015 hagejale üle antud remonditud pump ei taganud tööoperatsioonideks vajalikku rõhku; - peale esimest remonti pumpa ei reguleeritud, hageja vahetas klapi, kuid pump tööle ei hakanud; - enne hageja poolt klapi vahetust hakkas pump küll tööle, kui ei funktsioneerinud normaalselt; Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt tehtud töö vastas kokkulepitule. Maakohus viitas VÕS § 635 lg-le 1, § 641 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 642. Tööde lepingutingimustele vastavus tuleb välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (VÕS § 641 lg 1 p 2, § 77 lg 1). Hageja väited töö kokkulepitud tingimustele mittevastavuse kohta on oletuslikud ega ole tõendatud. Sellest, et pump ei hakanud tööle ka pärast klapi vahetamist, ei saa teha järeldust, et kostja tehtud pumba remont ei olnud nõuetekohane. Kohus nõustus kostjaga, et hageja esile toodud asjaolud ei välista, et ka esimese remondi järel oleks pumba nõuetekohaselt tööle saamiseks piisanud pumba reguleerimisest. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost klapivahetuse ja kostja poolt töövõtulepingu võimaliku rikkumise vahel. Hageja ei väida, et klapp oleks saanud kahjustada ja vajas väljavahetamist ebakvaliteetselt parandatud pumba tõttu. Ei saa välistada, et klapp vajas väljavahetamist pumba seisukorrast olenemata. Kostja ei vastuta hagejale klapivahetusega kaasnenud kulu hüvitamise eest ning hageja nõue on klapi maksumuse (86,28 eurot) osas põhjendamatu. Rockweldi 13.08.2015 defekteerimise aruanne ja Intraci mais 2017 koostatud arvamus kaksikpumba purunemise põhjuste kohta ei ole usaldusväärsed tõendid esimese remondi mittenõuetekohasuse tõendamiseks. Arvamused on koostatud pärast teist remonti toimunud pumba purunemise järel ning purunenud pumba detailide alusel. Intraci 27.02.2015 ja 02.07.2015 arvetel kajastatud masina töötundidest nähtuvalt oli masin enne purunemist töötanud 216 tundi. 2015. a mais tekkinud pumba tõrkeid ei ole võimalik üheselt seostada kostja 2015. a märtsis tehtud remondiga, veel vähem saab neist järeldada, et 2014. a detsembris tehtud esimene remont oli ebakvaliteetne.
6(29)
Ehkki hageja väitel tuvastas Intrac ka 18.02.2015 kohapeal käies, et pump ei ole töökorras, ei selgu dokumentidest, mil viisil ja mida Intrac 2015. a veebruaris täpselt tuvastas. Intraci poolt 27.02.2015 esitatud arvel on viidatud remondile, mis võib sisaldada ka diagnostikat, aga selle tulemusi ei ole fikseeritud ja kohtule esitatud. Selle kohta, et diagnoositi vaidlusalust pumpa, on üksnes hageja paljasõnaline väide. Põhjendatud on kostja kahtlused, et 2015. a jaanuari lõpus–veebruari algul pärast pumba paigaldamist, klapivahetuse käigus või selle järel võisid hageja töötajad ekskavaatorit ise valesti seadistada ja see võis olla põhjuseks, miks pumpa tööle ei saadud. Pole tõendatud, et kaksikpumba esimene remont oli puudulik ja remondi järel ei olnud pump töökorras. Tõendeid ei ole ka selle kohta, et pumbal pärast esimest remonti midagi viga ei olnud. Kostja on esimese remondi järel aktsepteerinud hageja väidet, et pump ei tööta, ja ehkki kostja väitel pumbas mingit viga ei tuvastatud, vahetati pumba osad igaks juhuks uuesti välja. Isegi kui kostja tehtud esimene remont oli puudustega, on kostja pumba VÕS § 646 lg 1 kohaselt uuesti tasuta remontinud. Asjas ei ole vaidlust, et teise remondi järel saadi pump pärast kostja poolt reguleerimist tööle ja pump töötas 216 tundi. Rockweldi ja Intraci kirjalikes arvamustes esitatud oletused, et parandatud on ainult ühte pumbapoolt, on ümber lükatud nende endi väidetega, et kasutatud ei ole originaalvaruosi, ja tsiviilasjas esitatud tõenditega. Ekspert HR tehtud uurimistoimingu raportis esitatud fotodel on pumba mõlema poole osadel sama tootja koodid. HR ei tuvastanud pumba poolte detailide erinevat kulumisastet. Isegi kui kostja tegi esimesel korral puudustega töö, on kostja teise remondiga puuduse kõrvaldanud ja saavutanud töövõtulepingus kokkulepitud tulemuse, s.o töökorras pumba. Kuna kostja tegi uue töö, kannab ta VÕS § 646 lg 4 kohaselt ka sellega seotud transpordikulud. Seetõttu on hageja nõue põhjendatud pumba 21.02.2015 teistkordseks remondiks Hiiumaalt Pärnusse transportimisega seotud kulude hüvitamise osas. DPD Eesti AS 28.02.2016 arve nr 10097057 järgi on vastav kulu 37,02 eurot (km-ta). Põhjendamatu on hageja nõue kaksikpumba esimese remondi eest tasutud summast poole tagastamiseks alusetu rikastumise nõudena või hinna alandamisega. Kummagi nõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud kostja poolset töövõtulepingu rikkumist. Kuna teistkordse remondi järel hakkas pump tööle, ei saa hageja tugineda sellele, et esimene remont ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja on esimese remondi võimaliku puuduse kõrvaldanud, hageja on töö vastu võtnud ja oli VÕS § 637 lg-te 3–5 kohaselt kohustatud kostjale töö eest tasuma. Kostja ei ole saanud kaksikpumba remontimise eest poolt raha alusetult. Pumba hilisem purunemine ei tähenda, et töö vastuvõtmise ajal ei olnud tellijal tasu maksmise kohustust või et see langes pumba purunemise tõttu ära. Hagejal ei ole õigust töö samadele puudustele tuginedes nõuda korraga nii töö eest tasutu tagastamist kui ka töö parandamiseks tehtud kulude hüvitamist. Rockweld 2015. a defekteerimise aruande ja Intraci 2017. a arvamuse järeldused, et kostja remont oli poolik ja see põhjustas pumba purunemise, on meelevaldsed. Kummastki arvamusest ei nähtu, et oleks analüüsitud, millistes tingimustes, millist tööd ja millise seadistusega masin tegi, mingeid uuringuid ja katseid ei ole tehtud. Hageja väitel pöörduti Intraci poole 2015. a mais, kui masina rõhk läks paigast ära ja pumbast hakkas kostuma kahtlast heli. Intrac leidis 03.06.2015, et pump ei tööta. Ei ole tõendeid selle kohta, mida ja mis viisil täpselt tuvastati. Intraci poolt hagejale 02.07.2015 esitatud arve selgitustest nähtuvalt on Intraci töötaja käinud 01.06.2015–03.06.2015 Hiiumaal, teinud selle aja jooksul 8,5 h remonti ja 2 h sisemist koolitust, aga tõenditest ei selgu, milliseid toiminguid diagnostika sisaldas ning keda ja mis osas koolitati. Intraci 02.07.2015 ja 24.09.2015 arvetel kajastatud masina töötundide arvu
7(29)
võrdlusest selgub, et pärast Intraci poolt 03.06.2015 pumba rikke tuvastamist on masin töötanud veel 60 tundi. Seega võib pumba purunemine olla seotud hoopis Intraci 01.06–03.06.2015 tegevusega ja pärast seda hageja poolt masinaga töötamise jätkamisega. Veenev ei ole Intraci poolt pumba pooltes kasutatud keermeliimide erineva värvi põhjal tehtud järeldus, et esimesel korral remonditi ainult ühte pumbapoolt ja teist poolt ei ole üldse lahti võetud. Puuduvad andmed selle kohta, millist värvi keermeliimi oli pumbas kasutatud enne kostja remonti. Kostja väitel kasutatakse kostja juures pumbapoolte remontimisel erinevat värvi keermeliime, et hiljem oleks võimalik kindlaks teha, kui keegi teine on pumba juures teinud midagi, mis garantiiremondi välistab. Seda kinnitas tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja Y. Ka ekspert HR ei välistanud tehnoloogiliselt, et erinevaid osasid erinevat värvi liimiga kinnitatakse. Tunnistaja Y kinnitas, et kaksikpumbas vahetatakse alati mõlemad pumbapooled, need töötavad sünkroonis ja ei ole võimalik, et remonditakse ainult üks pool. Puudub alus kahtlustada, et kostja ei võtnud enne remonti pumpa tervikuna lahti, et tuvastada, mida remontima peab. Samuti puudub mõistlik põhjus eeldada, et olukorras, kus mõlemad pumbapooled on osadeks lahti võetud, vahetas kostja ainult ühe poole detailid. Intraci nimel arvamuse andnud AM nõustub Rockweldi järeldusega, et pumbale on teostatud ainult osaline remont. Seejuures ei saa olla tõene Intraci viide sellele, et ta on tutvunud pumba detailidega – aruande koostamisel kasutatud materjalide hulgas ei ole pumbadetaile nimetatud ning punktist 2 nähtub, et tegelikult on neid vaadatud üksnes fotodelt. Järeldust, et teist pumbapoolt ei ole lahti võetud, põhjendab Intrac kahe pumbapoole fiksaatorplaatide erineva värvuse ja kulumisastmega. Samas Rockweldi defekteerimise aruande p-de 3–5 kohaselt on mõlemad pumbapooled kulunud sarnaselt. Ka ainult ühe fiksaatorplaadi purunemine ei ole piisav järeldamaks, et kostja remontis ainult ühte pumbapoolt. HR andis tunnistajana ütlusi, et kaksikpumba vaatlusest ei meenu talle muljet, et üks sektsioon kahest oleks olnud ilmselgelt kulunum või jätnud vanema, rohkem kasutatud mulje; sellist kasutust on raske hinnata lihtsalt visuaalsel vaatlusel. Samuti andis HR ütlusi, et selget ebatöökindlama materjali kasutamist või sellist murdumist, mis selgelt viitaks ebakvaliteetse osa, nt poldi või muu detaili kasutamisele, uuringu käigus silma ei jäänud. Kohtu jaoks on erialase ettevalmistusega ja riiklikult tunnustatud eksperdi HR ütlused usaldusväärsem ja veenvam tõend kui Rockweldi motiveerimata järeldused või Intraci fotode vaatluse põhjal tehtud arvamus. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et pumba ühe poole detailid olid kulunumad ning et pump purunes ebaühtlase kulumise tõttu. Tõendamata on hageja nõude aluseks olev asjaolu, et kostja on remontinud ainult ühte pumba poolt. Eeltoodu alusel ei ole kaksikpumba remondi eest tasutud summast poole, s.o 976,67 euro tagasisaamise nõue põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Hageja on kaotanud õiguse tugineda teise remondi nõuetele mittevastavusele, kuna ei ole puuduse ilmnemise järel sellest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatanud. Kohus viitas VÕS §le 643 ning § 644 lg-tele 1 ja 3. Hageja ei teavitanud kostjat 2015. a mais ilmnenud pumba probleemidest, vaid pöördus 27.05.2015 Intraci poole, kes väidetavalt tuvastas 03.06.2015 pumba rikke. Seejärel saatis hageja 10.06.2015 pumba remontimiseks Rockweldile ning hageja väitel paigaldati remonditud pump ekskavaatorile tagasi 09.09.2015. Kui pumbast kostub kahtlast heli ja surve on paigast ära, pidi hageja eeldama, et viga võib olla pumbas. Igal juhul pidi hageja pumba veast teada saama 03.06.2015, kui Intrac väidetavalt pumba rikke tuvastas. Kõige hilisemalt sai mõistlik aeg kostjale pumba rikkest teatamiseks hakata kulgema pumba ekskavaatori pealt mahavõtmisest 09.06.2015. Hageja oleks pidanud kostjat avariist viivitamata teavitama ja fikseerima avarii tagajärjed kostja juuresolekul, seda ka juhul, kui ta ei soovinud kostjalt pumba uut remonti. Hageja teatas kostjale pumba teistkordsest rikkest alles koos kahju hüvitamise nõudega 21.10.2015, s.o ligi 5 kuud pärast pumba purunemist ja 2 kuud pärast
8(29)
pumba remontimist. Kohtu hinnangul oli selleks ajaks kostja teavitamise mõistlik aeg möödunud. Hageja teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav. Seega ei saa hageja teise remondi lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda kostjalt kahju hüvitamist või alandada makstud tasu Hageja kahjunõue sisaldab ka Rockweldi pumba remontimise eest tasutud summat. VÕS § 646 lg-st 1 tulenevalt on töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks töövõtjalt töö parandamise või uue töö tegemise nõudmine. Hageja saatis pumba remontimiseks teisele ettevõtjale, kostjat pumba purunemisest teavitamata. VÕS § 646 lg 5 kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt töö parandamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist, kuid töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul ning tellija parandab töö ise või laseb seda teha. VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ei esine. Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust või rasket hooletust. Kuna pumpa on kahel korral remonditud ja pump töötas, s.t saavutati kokkulepitud eesmärk, ei saanud kostjal olla teadmist töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta, mida ta oleks pidanud hagejale avaldama. Samal põhjusel ei saa lugeda kostjat ka töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, mis oleks andnud hagejale VÕS § 647 lg-test 1 ja 3 tulenevalt õiguse mitte anda kostjale uut võimalust tööd parandada või uut tööd teha. Eelnevast tulenevalt ei vastuta kostja kulude eest, mis hageja on tasunud teisele ettevõttele, mistõttu ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja kaksikpumba remondi eest Rockweldile tasutud 8720,64 eurot ja pumba remondijärgse reguleerimise eest Intracile tasutud 322,86 eurot. Isegi juhul, kui teise remondi järel pumba purunemisest teatamata jätmine oli vabandatav, ei ole hageja tõendanud pumba purunemise seost kostja tehtud ebakvaliteetse tööga. Ebakvaliteetset või puudulikku remonti ei saa järeldada pelgalt pumba töötundide arvu põhjal. Tõendid ei kinnita seost pumba purunemise ja kostja tehtud remondi vahel. Pole tõendatud, et 216 töötundi pärast remonti on liiga vähe. Hageja tugineb oma väidetes peamiselt Intraci ja Rockweldi kui asjatundjate arvamusele. Viimase koostajaks on märgitud juhataja GG, kuid aruanne on allkirjastamata ning esitatud ei ole andmeid GG kvalifikatsiooni või erialase kogemuse kohta. Rockweldi seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Rockweldi aruanne ei tõenda, et kostja ei vahetanud mõlemal pumbapoolel kogu sisu, et kostja kasutatud varuosad ei olnud sobivad või põhjustasid pumba purunemise. Aruandest ei nähtu, mille põhjal on selle koostajal kujunenud veendumus, et osade kvaliteet on ebaühtlane ja kuidas on jõutud järelduseni, et varem on tehtud osaline remont ja pump on kokku pandud valesti, millest on tulenenud lühike tööiga pärast remonti. Jääb arusaamatuks, kuidas valesti kokku pandud pump üldse tööle hakkas. Intraci arvamuse on andnud koolitusinsener AM ja see on koostatud 02.05.2017 ehk kaks aastat pärast pumba purunemist. AM on arvamuse andnud Rockweldi defekteerimise akti ja sellele lisatud fotode alusel, ise ta pumba detaile näinud ega uurinud ei ole. Intraci masinate müügi ja hoolduse turu liidripositsioon ja kontaktid tootjatega, samuti AM koolitusinseneri kogemus ei tähenda automaatselt pädevust analüüsida fotomaterjali ja kirjalike dokumentide alusel konkreetse pumba purunemise põhjuseid. Arvamus on vormistatud vastusena hageja küsimustele, milles on põhjendamatult keskendutud kostjale. HR selgitas 20.03.2020 kohtuistungil ütlusi andes pumba purunemise võimalikke põhjuseid ja uuritud detailidest tehtud järeldusi. HR uurimisraportis ja tunnistajana ütluste andmisel esitatud seisukohad ja hinnangud on põhjendatud ja loogiliselt jälgitavad, veenvad ja usaldusväärsed. HR tuvastas, et mingid osad hüdropumba detailidest on kahjustatud ja selgitas, et purunenud detailide vaatluse alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, mis põhjusel tekkis mehaaniline ülekoormus ja löökjõud, mille tõttu pump purunes. Purunenud detailide põhjal ei ole võimalik hinnata kostja tehtud remondi
9(29)
kvaliteeti, mh ei ole HR ütlustest nähtuvalt võimalik järeldada, et abrasiivmaterjal on pumpa sattunud selle koostamise käigus. HR ütlused ega uurimisraport ei kinnita hageja väidet, et kostja tegi remonti lohakalt ja osaliselt. Asjas ei ole tõendeid, et kostja kasutatud varuosad olid ebasobivast või ebapiisava tugevusega materjalist. Aastakümneid kasutatud masinal võivadki erinevad sõlmed hakata järgi andma. HR andis tunnistajana mh ütlusi, et kui pump või ekskavaator tervikuna on tööd teinud üle 200 tunni ja siis midagi juhtub, ei saa anda objektiivset vastust, kas see võib viidata ebakvaliteetsele tööle. HR ei pidanud võimalikuks pakkuda välja sellist seost, et remondist teatud aja möödumisel saaks igal juhul põhjusena välistada remonttööd. Rockweldi remont oli kordades kallim kui kostja tehtud remont. Kuna 01.09.2017 e-kirjaga esitatud remondi maksumuse selgituses on vahetatud varuosad nimetatud komplektina, ei ole Rockweldi ja kostja tehtu mahtusid võimalik võrrelda, mistõttu ei ole võimalik hinnata Rockweldi tehtu vajalikkust. Hageja nõue ei ole makstud remondikulude osas põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et tal jäi kasutuseeliseid saamata ja sellega on tal tekkinud kahju, tõendamata on ka väidetava kahju suurus. Hageja ei ole pumba remondi ajaks ekskavaatorit rentinud. Muu hulgas tuleks kasutuseelise hüvitisest minimaalselt maha arvestada kütusekulu ja masina hooldamise kulud, sest asja mittekasutamise korral hagejal neid kulusid ei teki. Hageja kasutuseelise hüvitamise nõue põhineb ülemäärasel ja tõendamata tundide arvestusel. Arvestades, et pärast teist remonti töötas vaidlusalune ekskavaator 2,5 kuu jooksul 216 tundi, seega keskmiselt päevas vähem kui 4 tundi, ei ole eluliselt usutav, et kasutuseelise nõude perioodi arvestatud 121 tööpäeva jooksul oleks ekskavaator iga päev töötanud 8 tundi. Kostja poolt pumba uuesti parandamist võib käsitada esimese remondi puudustega tegemise tunnistamist. Samas on kostja töö parandanud. Rikkumise heastamise korral võib üksnes formaalne rikkumise faktile tuginev kasutuseelise hüvitamise nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Olukorras, kus hagejale ei ole reaalset kahju tekkinud, tooks nõude rahuldamine kaasa hageja rikastumise kostja arvel, mis ei saa olla kahju hüvitamise eesmärk. Kostja nõustus hageja käsitlusega, et pakkumise aktsepteerimise aja ja varuosade tarneaegade põhjal pidanuks töö olema valmis 08.12. Kostja väitel leppisid pooled aga kokku tähtaja pikendamises. Pump oli hagejale üleandmiseks valmis 22.12.2014. Hageja seaduslik esindaja ei vaielnud vastu kostja väidetele, et jõulupühade ajal olid hageja töötajad kollektiivpuhkusel. Hageja ei esitanud 2014. a detsembris kostjale ühtegi pretensiooni tähtaja ületamise pärast, millest saab järeldada, et lepiti kokku pumba üleandmine uue aasta algul. Lisaks selgitas hageja esindaja, et hageja kasutas seda aega ära ja tegi samal ajal ekskavaatorile alusvankri hooldusremonti. Alates 08.12.2014 kuni pumba üleandmiseni 07.01.2015 ei olnud tegemist kostja lepingurikkumisega. Isegi kui pooltel ei olnud tähtaja pikendamise kokkulepet, ei saanud hagejal tekkida kasutuseelise kaotust kollektiivpuhkuse ja alusvankri remontimise ajal, kuna sel ajal ekskavaatori mittekasutamine ei olnud seotud pumba remondiga. Kostjalt ei saa nõuda kasutuseelise hüvitamist ka selle aja eest, mil pumba töökorda seadmine sõltus hagejast endast. Hageja viivitas 5 kuud kostja teavitamisega 2015. a mais ilmnenud töö mittevastavusest. Teavitamata jätmisega võeti kostjalt võimalus astuda samme kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks, mis oleks VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kahjuhüvitise vähendamise alus isegi juhul, kui muud kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kuna hagejal kahju tekkimine ja kostja vastutus selle eest ei ole tõendamist leidnud, jättis kohus kostja 31 944 euro suuruse kasutuseelise hüvitamise nõude täies ulatuess rahuldamata.
10(29)
Kokkuvõttes rahuldas kohus hagi üksnes 37,02 euro transpordikulu hüvitamise osas, ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Kohus mõistis viivise välja TsMS § 367 kohaselt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osas kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodil 21.06.2017–23.11.2020 (k.a) on põhinõudelt 37,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 10,15 eurot. Menetluskulude jaotuse osas viitas maakohus TsMS § 162 lg-le 1 ja § 163 lg-le 1 ning leidis, et praeguses asjas on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Rahuldatud nõue moodustab hageja esitatud nõuetest 0,08%, mis ümardatult võrdub 0-ga. Kohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 8930 eurot (ilma km-ta) ja mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel märkis kohus TsMS § 177 lg 4 kohaselt otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja punktid 4–8 täies ulatuses, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ei ole vaidlust, et töö kokkulepitud tulemuseks pidi olema töökorras pump. Kostja ei teinud pumpa esimese remondi järgselt korda. Ei ole oluline välja selgitada, millise vea kostja pumba remontimisel täpselt tegi, vaid see, et pärast teist remonti jäi pump kostja poolt seadistatuna tööle vaid 216 tunniks. Pärast esimest remonti ei hakanud pump üldse funktsioneerima. Viga ei olnud selles, et pumpa pidanuks vaid reguleerima. Kuna klapis viga ei tuvastatud, siis ei oma tähtsust see, et klapp oli enne Intraci poolt pumba ülevaatamist vahetatud. Pumpa veebruaris-märtsis 2015 teist korda remontides kõrvaldas kostja kõik tõendid, mis oleks tõendanud seda, et ta oleks pumba varasemalt korrektselt remontinud. Kuna kostja ei nõudnud teise remondi eest ei töö ega materjali kulusid, lähtus kostja ka ise VÕS § 646 lg 4 regulatsioonist, millega tunnistas ühtlasi esimese remondi puudustega tegemist. Hageja kulud, mis ta kandis uue klapi (86,28 eurot koos km-ga) ja Intraci diagnostika eest (456,58 eurot), kokku 542,86 eurot, on VÕS § 127 lg 4 tähenduses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega ja hagi oleks tulnud selles osas rahuldada. VÕS §-st 646 tulenevalt uue töö tegemine ei välista tellija kahjunõuet. Hageja juhatuse liige andis 21.02.2018 istungil ütlusi, et kostja esindaja ise soovitas klapi vahetada. Kohal viibinud kostja juhatuse liige ei vaielnud sellele vastu. Vale on maakohtu seisukoht, et hageja pidanuks enne klapi tellimist veenduma, et klapp tõepoolest vajab väljavahetamist. Hageja püüdis kaasata kostjat protsessi, aga kostjal ei olnud selleks soovi ega aega. Kui maakohtu arvates oli tõendamata, et Intraci arve kohaselt diagnoositi vaidlusalust kaksikpumpa, tulnuks kohtul sellele menetluses tähelepanu juhtida. Kohtu vastav kahtlus on üllatuslik ega ole ka eluline. Pump ei hakanud ka teise remondi järgselt kohe tööle, selle reguleeris tööle kostja. Pump töötas 216 töötundi ja siis sellesse paigaldatud (väidetavalt uued) varuosad purunesid. Hageja on tõendanud, et samal alal kehtivate tavaliste nõuete kohaselt pidanuks remonditud pump jääma tööle vähemalt 2000 tunniks. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja on teise remondiga puuduse kõrvaldanud ja saavutanud töövõtulepingus kokkulepitud tulemuse.
11(29)
Üllatuslik on maakohtu seisukoht, et esitatud tõenditest ei selgu, milliseid toiminguid sisaldas Intraci 03.06.2015 diagnostika ning keda ja mis osas koolitati, mille eest esitati arve 1035,96 eurot. Tõendite kogumi põhjal on selge, et Intrac tegeles just vastava probleemiga, mh on arvel viidatud tegelemisele Case 888B ekskavaatoriga. Mingit muud probleemi ekskavaatoriga ei olnud. Koolitus ei puutu asjasse, sest selle eest ei ole hagejale arvet esitatud, arve vastava rea summa on null. Alusetu on maakohtu käsitlus sellest, kuidas kostjat ei olnud probleemist teavitatud. Tegelikult võeti kostjaga telefoni teel ühendust, kuid kostja ei olnud nõus mh ettemaksuta töid tegema. Pärast maakohtu otsust asjaolude täpsemal analüüsimisel selgus, et hageja on teavitanud kostjat ka e-kirja teel, selgitades probleemi lahti. Kui kostja oleks leidnud, et see teema on jätkuvalt vaidluse all, või kui kohus oleks sellele küsimusele tähelepanu juhtinud, oleks hageja saanud esitada vastava kirjavahetuse varem. Kostjal oli info pumba purunemisest ja tal olnuks võimalus selles huvi korral veenduda. Kostja aga soostus probleemiga tegelema üksnes ettemaksu eest. Kuna kostja keeldus ettemaksuta edasisest koostööst, leidis hageja pärast asjaolude tuvastamist, et pump on mõistlik lasta korda teha kolmandal isikul. Tähtsust ei oma see, kas pumpa paigaldatud väidetavalt uute varuosade purunemise tõi kaasa nõuetele mittevastav remont või pumba tööle panemine kostja töötaja poolt, kuna mõlemal juhul vastutab kostja. Seoses Intraci arvetega on maakohus märkinud, et 02.07.2015 ja 24.09.2015 arvetel kajastatud masina töötundide arvu võrdlusest selgub, et pärast pumba rikke tuvastamist 03.06.2015 on masin töötanud veel 60 tundi. Seda asjaolu ei ole menetluses kunagi arutatud, sh ei ole kostja sellele tähelepanu juhtinud. Selles osas on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3, mis on mõjutanud ka lõpplahendit. Lisaks on kohus eksinud. Arvetelt nähtuvate töötundide vahe on 39, mitte 60. Ilmselt on tegemist Intraci mehaaniku inimliku eksimusega 2015. a septembris töötundide üleskirjutamisel. Kostja ei tõendanud eksperdi ütlustega oma väidet, et pump purunes muudel põhjustel. Kuna HR ei esitanud kostja vastutuse osas ühtegi kategoorilist väidet, ei ole tema ütlused menetluslikult üldse tõendina käsitatavad. Maakohtul tulnuks HR selgitused asja lahendamisel kõrvale jätta. Ainsana on asjakohane HR poolt 13.09.2018 istungil öeldu, et 216 töötundi on kaksikpumbale pigem lühike töötamise aeg. Ebaloogiline on kohtu seisukoht, et aastakümneid kasutatud masinal võivadki erinevad sõlmed hakata järgi andma. Antud juhul ei purunenud ükski masina muu sõlm, vaid just kostja remonditud pump, täpsemalt sinna paigaldatud väidetavalt uued varuosad. Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale Intraci arvamuse. Intraci lähenemine ei pruugi olla teaduslik, siiski on ta seadmete maaletoojana praktik, kes tugines oma arvamuses kogemusele, mida ei saa kostja vastutuse kindlakstegemisel alahinnata. Kuna menetluse jooksul ei seadnud kohus kahtluse alla AM pädevust, on kohtu vastav seisukoht üllatuslik. Kohus on ekslikult leidnud, et AM ei olnud pumba detaile füüsiliselt näinud ega uurinud. AM-le toimetati samad detailid, mida vaatles ka HR, kusjuures mõlemad ülevaatused toimusid Intracis. AM viitab ka arvamuse p-s 2 pumba detailidega tutvumisele. Arvamuse andmine ilma purunenud pumba detaile nägemata oleks ebaloogiline ja eluliselt ebausutav. Sellele, et Intrac on hüdraulikaseadmete remondi turul kostja konkurent, ei juhtinud
12(29)
maakohus menetluses tähelepanu. Vastasel juhul oleks hageja saanud esile tuua, et Intrac on 83 töötajaga äriühing, mille prognoositav käive sellel aastal ületab 33 miljonit eurot. Nelja töötajaga kostja, kes tegeleb vaid väikse osaga sellest, millega Intrac, ei ole talle ilmselt konkurendiks. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu kriitika objektiivselt mõistetav ega asjakohane. Samuti on kohus asjakohatu kriitikaga suhtunud Rockweldi hinnangutesse. Eelnev on viinud tõendite ebaõige hindamiseni. Kostja teooria erinevat värvi keermeliimi ja eri värvi fiksaatorplaatide kasutamise kohta ei ole eluliselt usutav. Eriti olukorras, kus kostja väitel tellis ta teiseks remondiks uue komplekti varuosi. Ühte pumba poolt ei remonditud. HR väited ei lükka seda ümber. Seejuures ei saa kõrvale vaadata asjaolust, et pump purunes pärast 216 töötundi. Seega tulnuks nõue rahuldada vaatamata kohtu veendumusele, et mõlemaid pumba pooli siiski remonditi, sh igal juhul alternatiivselt hinna alandamise sätete alusel. Kui kostja oleks esimese remondiga suutnud pumba töökorda seada, ei oleks kulu kostja arve nr 250284 tasumiseks 380 eurot (km-ta) tekkinud. Kui kostja oleks töövõtulepingu kohaselt täitnud, ei oleks hageja pidanud kandma kulu pumba kordategemisele Rockweldi poolt 7267,20 eurot (km-ta). Kriitika pumba parandamise maksumuse kohta on asjakohatu, kuna kostja tõendamiskoormis oleks olnud ära näidata, et hageja oleks vastava remondi mujal odavamalt saanud nii, et tagatud oleks pumba töökorda jäämine. Kohus ei ole seadnud kahtluse alla kulu seoses Intraci arvega reguleerimiseks summas 269,05 eurot (km-ta) ja DPD transpordikulu 62,29 eurot (km-ta). VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt kuuluvad hüvitamisele ka kahju kindlakstegemise kulud. Hageja on pidanud kahel korral pöörduma Intraci poole, kes diagnostika eest on esitanud arveid kokku 1251,28 eurot (km-ta). Need kulud ei oleks olnud vajalikud, kui töövõtja poleks lepingulisi kohustusi rikkunud. Lisaks hõlmab otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuet esitamiseks. Hageja on pöördunud kahju sissenõudmiseks Advokaadibüroo Heringson GLO poole ja teinud sellest lähtuvalt kulutusi 1220 eurot (km-ta). Arvestades, et kohus rahuldas hageja kahjunõudest ainult 37,02 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 10 521,72 eurot. Alates pumba purunemisest 2015. a juuni alguses kuni selle remondist naasmiseni septembri alguses ei saanud hageja ekskavaatorit kasutada. Kasutuseeliste nõue on nn normatiivne kahju, mitte otsene rahaline väljaminek (RKTKo nr 3-2-1-36-15, p 25 jj). Maakohus ei ole VÕS § 132 lg-t 4 õigesti kohaldanud ega mõistnud, et hageja ei pidanudki vastava nõude esitamiseks olema rentinud teist masinat. Kasutuseelise nõude esitamisel ei tule välja selgitada seda, kui palju oleks hageja ekskavaatorit tegelikult kasutanud, vaid lähtuda tuleb sellest, kui palju oleks hageja võinud seda potentsiaalselt teha. Ei ole teada, mida maakohus pidas otsuse p-s 40 silmas masina hooldamise kulu all, aga kütusekulu on hageja maha arvestanud. Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud kasutuseelise nõue 8 tunni eest tööpäevas, 121 päeva eest ja arvestusega 33 eurot tund (ilma kütuseta), s.o 31 944 eurot (8 × 121 päeva × 33 eurot/h). Puudub vaidlus, et hageja poolt kostja pakkumise aktsepteerimise aja ja varuosade tarneaegade põhjal pidanuks töö olema valmis 08.12.2014. Kostja ei suutnud tõendada, et pooled leppisid kokku tähtaja pikendamises. Nõustuda ei saa sellega, et kostjalt ei saa nõuda kasutuseeliste hüvitamist ka selle aja eest, mil pumba töökorda seadmine sõltus hagejast endast. Kui kostja oleks pumba esimesel korral korda teinud, ei oleks pumba töökorda seadmisega seonduvaid asjaolusid (uue klapi tellimine, Intraci diagnostika, Rockweldi defekteerimine, remonditud pumba ekskavaatorile paigaldamine ja reguleerimine) üldse tekkinudki. Arvestades, et kostjat informeeriti probleemist pumbaga juba 2015. a suvel, ei ole hageja viivitanud 5 kuud kostja teavitamisega.
13(29)
Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb vastu apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite (poolte e-kirjavahetus, Intraci 2015. a juuni töökäsk) vastuvõtmisele. Kostja viitab TsMS § 329 lg-le 1, § 330 lg-le 1 ja § 652 lg 3 p-le 2. Hageja ei ole esitanud taotluses ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud täiendavaid tõendeid esitada esimese astme kohtus. Taotlusest nähtuvalt olid need hagejal sel ajal olemas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 22 295 euro ja sellele vastava seadusjärgse viivise alates 21.06.2017 väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hageja nõue osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 22 295 eurot ja viivise 6885,21 eurot 30.04.2021 seisuga ning alates 01.05.2021 viivise põhivõlalt (22 295 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus määrab uue menetluskulude jaotuse.
7.Ringkonnakohus käsitleb esmalt vaidlustamata asjaolusid ja nõude kvalifikatsiooni (I), seejärel küsimust kostja lepingurikkumisest (II), hageja rahaliste nõuete suuruse põhjendatust ja tõendatust (III), kostja vastutust selle eest, et hageja ei saanud ekskavaatorit kasutada (IV), lahendab viivisenõude (V) ja teeb menetluslikud otsustused (VI). I
8.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaielda apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - pooled sõlmisid 2014. a novembris töövõtulepingu pumba remondiks; - töö kokkulepitud tulemuseks pidi olema töökorras pump, mis suudab toota ekskavaatori tööks vajalikku rõhku; - peale esimest remonti 07.01.2015 hagejale üle antud pump eelnimetatud tingimustele ei vastanud; - peale esimest remonti hageja pumpa ei reguleeritud; hageja vahetas klapi, kuid pump ei hakanud siiski tööle; - enne hageja poolt klapi vahetust hakkas pump küll tööle, kui ei funktsioneerinud normaalselt; - pump saadeti 2015.a märtsis kostjale tagasi remondiks; - teise remondi järgselt töötas pump tõrgeteta 216 tundi.
9.Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 alusel (kahjunõue täitmise asemel). Peale teistkordset ebaõnnestunud remonti on tellija pöördunud uue töövõtja poole. Riigikohtu praktika kohaselt lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju nõudmist saab (ja pigem ka tuleb) lugeda järelduslikuks taganemiseks lepingust (vt nt RKTKo 3-2-1-50-06 p 23; 3-2-1-45-08 p 18; 3-21-42-12 p 10), mille tulemusena tekib tagasitäitmise võlasuhe (VÕS § 189) (vt RKTKo nr 3-21-31-08, p 16). Seega ei saa hageja nõuda tasutu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel või alandada hinda peale taganemist.
14(29)
10.Hagejal on lepingust taganemise tõttu õigus nõuda kostjalt lisaks lepingu täitmiseks üleantu tagastamisele VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi ka lepingurikkumisega põhjustatud muu kahju hüvitamist.
11.Esmalt tuleb kindlaks teha, kas taganemine omas toimet (kas materiaalsed eeldused olid täidetud ja järgiti taganemise formaalseid nõudeid) ja seejärel, kas ja missuguses ulatuses saavad hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuded ja/või lepingu tagasitäitmise nõuded.
11.1.Lepingust taganemise vajalikuks formaalseks eelduseks on õigel ajal vastaspoolele taganemisavalduse esitamine (VÕS § 118, § 188 lg 1). Taganemisõigus on piiratud mõistliku ajaga pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist või täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist (VÕS § 118). Tegemist oleks asjaolude alusel hinnatava väitega ja kostja ei ole vastavatele asjaoludele tuginenud (TsMS § 5). Kostja ei ole väitnud, et lepingust oleks taganetud hilinemisega (peale mõistliku tähtaja möödumist) ja mõistliku aja möödumine VÕS § 118 lg 1 mõttes ei ole ka asjaoludest tulenevalt ilmselge.
11.2.Järeldusliku taganemise tahteavaldus on kostjale saadetud 21.10.2015 kirjaga ja kostja ei ole eitanud selle kättesaamist. Kostja on oma 22.03.2021. a vastuses ringkonnakohtu selgitusele õiguse kohaldamise kohta leidnud, et hageja ei ole väitnud, et ta on lepingust taganenud ja sellisele asjaolule ei saa ringkonnakohus tugineda, kuna see on esitatud apellatsioonimenetluses ja hilinemisega. Kolleegium märgib, et hagejal piisas vastavate asjaolude väljatoomisest, tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega ja õigust kohaldab kohus.
11.3.Kostja on 22.03.2021 menetlusdokumendis leidnud, et taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud. See tuleneb ringkonnakohtu arusaamist mööda kostja seisukohast, et hageja pole menetluses tuginenud sellele, et on lepingust taganenud. Nimetatud seisukohale on ringkonnakohus oma hinnangu eelmises punktis andnud ja jääb selle juurde. Kokkuvõttes on täidetud taganemise formaalsed eeldused. II
12.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas esinevad taganemise materiaalsed eeldused ehk kas kostja rikkus lepingut oluliselt (VÕS § 116 lg 1).
13.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei rikkunud lepingut. Lepingu rikkumist vähemalt esimese remondiga on möönnud ka maakohus ise.
13.1.Hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi. Vaidluse lahendamiseks on vajalik tuvastada, kas nõuetekohane töö valmis. Esmalt tuleb selleks hinnata, millises tulemuses pooled kokku leppisid. Pooled ei vaidle, et kostja töö eesmärgiks oli funktsioneeriv pump.
13.2.Hageja tugines tehtud töö puudustena sellele, et pump ei hakanud esmakordse parandamise järel nõuetekohaselt tööle, pidades selle põhjuseks esmalt klappi, kuid klapi vahetamine muutust kaasa ei toonud. Teistkordsel parandamisel töötas pump 216 tundi ja lakkas seejärel töötamast.
13.3.Seega tuleb hinnata, kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta aga töö sobivust tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks või selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
15(29)
14.Hageja esitas kaks tõendit, millega soovis tõendada, et pump ei olnud töökorras peale esimest ega ka teist remonti. Hageja tõenditeks olid Rockweldi 13.08.2015 defekteerimise aruanne (koos fotodega täielikult II kd, tl 137-144) ja Intraci kui Case ekskavaatorite maaletooja mais 2017 koostatud arvamus kaksikpumba purunemise põhjuste kohta (I kd, tl 56–67). Neist esimene tõend on esimese remondi ebaõnnestumise kohta ja teine tõend on mõlema remondi ebaõnnestumise kohta.
14.1.Maakohus seadis Rockweldi ja Intraci tõendid kahtluse alla, kuna: - Intraci tõendist ei nähtunud, mida ja mis viisil täpselt tuvastati; - Intraci arve (I kd, tl 25) selgitustest nähtuvalt on Intraci töötaja käinud 01.06.2015–03.06.2015 Hiiumaal, teinud selle aja jooksul 8,5 h remonti ja 2 h sisemist koolitust, aga ei nähtu, milliseid toiminguid diagnostika sisaldas ning keda ja mis osas koolitati; - Intraci 02.07.2015 ja 24.09.2015 arvetel kajastatud masina töötundide arvu võrdlusest selgus, et pärast Intraci poolt 03.06.2015 pumba rikke tuvastamist on masin töötanud veel 60 tundi. Nimetatust järeldas maakohus, et pumba purunemine võib olla seotud hoopis Intraci 01.06– 03.06.2015 tegevusega ja pärast seda hageja poolt masinaga töötamise jätkamisega.
14.2.Kolleegium maakohtu hinnanguga eelnimetatud tõenditele ei nõustu. Asjatundja arvamusele ei kehti kindlad standardid ning sellest ei pea nähtuma, mida ja mil viisil tuvastati. Riigikohus on märkinud, et asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel. Asjatundjad peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus oma parimate teadmiste kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 29). Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Tõend peab olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1) ja lubatav (TsMS § 238 lg 2) (RKTKo nr 3-2-1-181-15, p 51).
14.3.Nimetatud tunnustele Intraci arvamus vastab. Õige on apellandi seisukoht, et maakohtu poolt AM pädevuse kahtluse alla seadmine oli üllatuslik, kuna kostja sellele ei tuginenud. Kui ka Intrac on kostja konkurent, ei anna see alust tõendi kahtluse alla seadmiseks. Samuti on oletuslik maakohtu seisukoht, et AM ei olnud pumba detaile füüsiliselt näinud ega uurinud. Apellatsioonimenetluses on apellant selgitanud, et AM-le toimetati samad detailid, mida vaatles ka HR, kusjuures mõlemad ülevaatused toimusid Intracis. Nimetatut kinnitab ka AM koostatud arvamuse p 2, milles viimane viitab pumba detailidega tutvumisele. Asjatundja arvamusest metoodika puudumine ei anna veel alust pidada arvamust tõendina kõlbmatuks (RKTKo nr 3-2-1-163-11, p 41). Kuivõrd asjas on aga esitatud ka teisi tõendeid vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks, on tegemist ühe asjas hinnatava tõendiga koosmõjus teistega.
14.4.Üksnes asjaolud, et Intraci arvest ei nähtu, milliseid toiminguid diagnostika sisaldas ning keda ja mis osas koolitati, ei anna alust jätta arvestamata asjatundja arvamusega või seada seda kahtluse alla. Maakohtu järeldus, et pumba purunemine võib olla seotud hoopis Intraci 01.06– 03.06.2015 tegevusega ja pärast seda hageja poolt masinaga töötamise jätkamisega, on oletuslik ja ei põhine tõenditel.
14.5.Intraci arvamuse kohaselt on pool pumpa jäetud esialgselt remontimata ning see järeldus põhineb pumba fiksaatorplaatide erineval värvusel ja kulumisastmel. Asjatundja on arvamuse
16(29)
p-s 2 selgitanud ja illustreerinud seda fotodega, et „heledam fiksaatorplaat on palju halvemas seisukorras ja purunenud. Tumeda fiksaatorplaadi kinnituspoldi avadest on näha sinise keermeliimi jälgi. Parempoolse detaili lähemal vaatlusel on näha kahjustatud kolvipesad ja poldiavades valget keermeliimi.“ Asjatundja on erinevat värvi keermeliimi kasutusest teinud mh järelduse, et seda poolt pole varem lahti võetud ehk remonditud.
14.6.Kostja selgitas, et ta kasutabki meelega erinevaid keermeliimi värve, et oleks võimalik hiljem kindlaks teha, kas keegi teine on garantiiremonti teinud. Maakohus on lahanud seoses erineva värvusega keermeliimide kasutamisega pumba mõlema poole remontimise temaatikat ja leidnud keermeliimidega seonduvad vastuolud erinevates tõendites, mistõttu teinud järelduse, et Intraci tõend ei ole usaldusväärne.
14.7.Ringkonnakohus leiab, et erinevat värvi keermeliimide kasutamise küsimus ei oma määravat tähendust asja lahendamisel. Intraci tõendist järeldub, et üks fiksaatorplaatidest oli palju halvemas seisukorras ja selle kolvipesad olid kahjustatud, teisel aga sellised vead puudusid. Nimetatu kinnitab asjatundja arvamuses väljendatud seisukohta, et remondi käigus ei võetud algosadeks mõlemat pumba poolt, vaid üks pumba pool. Asjatundja arvamuse p 11 kohaselt ei remontinud kostja pumpa esimesel ega teisel korral nõuetekohaselt, st ei võtnud seda algosadeks, mistõttu jäi defekteerimine puudulikuks ja tuvastamata jäi asjaolu, et remonti vajasid pumba mõlemad pooled. Pumba teistkordse remontimise järgset tööaega on asjatundja pidanud arvamuse p 11 kohaselt väga lühikeseks tööajaks, tehase tavapärane garantii oleks aasta või 2000 töötundi.
14.8.Asjaolu, et Intrac kasutas ka Rockweldi tehtud fotosid pumbast arvamuse andmiseks, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks.
15.Pumba ebakvaliteetset remonti kinnitab Rockweldi 13.08.2015 arvamus, mis on antud pumba esimese remondi järgselt.
15.1.Arvamuse kohaselt täheldas asjatundja järgmist: - pumba korpuse vahele oli paigaldatud isetehtud tihend, mis ei pidanuks seal olema; - pumba ühel poolel olid kolvid kolvipesadest lahti fiksaatorplaadi avade kulumise tulemusena; - kolvigrupi parapanni keskmisel kolvil, mis määrab parapanni asendi tugiplaadi suhtes olid vedruseibid valesti paigaldatud; - parapanni tugiplaadid on kulunud ja pressinud end parapanni sisse; - ka teisel pumba poolel on lõtk kolvi pesa ja kolvide vahel liiga suur ja samuti tugiplaat kulutanud pesa juba parapanni sisse.
15.2.Asjatundja on märkinud, et keeruline on tuvastada, milliseid osi on pumba juures vahetatud, kuid mõned osad on erineva kulumisega ja remondi läbiviimine siiski nähtub. Asjatundja avaldab arvamust, et kasutatud pole originaalosi, osade kvaliteet ja kulumine on ebaühtlane. Kuigi põhjusi on tagantjärele väga keeruline kindlaks teha, peab asjatundja kokkuvõttes pumba esimese remondi järgse rikke põhjuseks osalist remonti ja vale kokkupanekut.
16.Ekspert HR andis asjas insenertehnilise hinnangu juhtumi järgselt säilinud hüdropumba komponentidel esinevate vigastuste tunnustele ja tekkepõhjustele.
16.1.Uurimistoimingu raporti (II kd, tl 85) kohaselt ei esine pumba mõlema sektsiooni hõõrdepaaridel avariilisele vaeg-määrimisele viitavaid tunnuseid ja puuduvad ka avariilise
17(29)
ülekuumenemise tunnused; pumba hõõrdepaaridel esinevad abrasiivosakestega saastunud hüdroõliga ekspluatatsiooni tunnused; pumba mõlema sektsiooni otsa juhiku pronksisulamist liugepind on ulatuslikult (ca 0,3-0,4mm) kulunud ja pöörlemisesihiliste pindmiste kraapetrassidega; hüdropumba sektsioonil B on purunenud survekolbide terasest fiksaatorplaat; sektsiooni B üks nõgus kolvi sfäärilise otsa tugipesa on ulatusliku muljumisvigastusega. Muljumisvigastuse on põhjustanud survekolvi poolt pesale mõjunud mehaaniline ülekoormus. /.../ Survekolbide fiksaatorplaadi kinnituspoltidel ja vastava korpuse keermetel puudusid tunnused (muljumisvigastused keermestatud osal, nihkevigastused), mis viitaksid fiksaatorplaadi eraldumisele poltide ebapiisava kinnituse tõttu juhtumi eelselt.
16.2.Nimetatud arvamusest saab teha järelduse, et pumba rike teistkordse parandamise järel ei ole tingitud vaegmäärimisest ega ülekuumenemisest, küll võib olla kasutatud abrasiivosakestega hüdroõli, pumba detailidel on ulatuslikud kulumis- ja muljumiskahjustused.
16.3.Eksperdi ülekuulamisel (II kd, tl 124-130) on ekspert korranud juba raportis mainitud vigastuste esinemist. Samas on ekspert rõhutanud, et ta ei saa anda arvamust pumba purunemise tekkepõhjuste kohta, kuna pump ei olnud täiskomplektne arvamuse andmise ajal ja tema arvamus ei ole ekspertiis, mis toob välja vigastuse põhjused, neid ei ole võimalik enam praeguses staadiumis välja tuua. Ekspert on avaldanud pumba teistkordse purunemise kohta peale paarisaja tunni töötamist vastuoluliselt, et sellest ei saa luua seost remondiga ja samas, et üheselt ei saa ka öelda, et sellest ei saa järeldada seost ebakvaliteetse remondiga. Kuna lauses kasutab ekspert kahekordset eitust, saab ringkonnakohus aru, et pumba purunemine paarisaja tunni töötamise järgselt peale remonti võib viidata ebakvaliteetsele remondile. Kokkuvõttes võib öelda, et HR kinnitab asjatundjate arvamusi pumbal esinevate kahjustuste kohta, kuid ei oska öelda, millest need on tekkinud. Ekspert pakub välja mitmeid oletusi, kuid need jäävad teoreetilisteks arutluskäikudeks ja ekspert kindlat või suure tõenäosusega arvamust avaldada ei taha. Eksperdi ütlustest ja uurimisraportist ei saa teha järeldust, et pump oli esimese või teise remondi järgselt töökorras.
17.Kostja on väitnud, et teise remondi käigus võeti pump lahti, viga ei tuvastanud, kuid vastutulekuna kliendile vahetati oma kulul kõik pumba osad uuesti välja, et välistada võimalikku varuosade mikromõõtude ebatäpsusest tingitud töötamise takistust. Kostja väide, et esialgselt kostja vahetatud varuosades vigu ei esinenud ja need on täna töös erinevates masinates, ei ole usaldusväärselt tõendatud. Tunnistaja Y on selle kohta andnud järgmised ütlused: „Kui õigesti tean, siis need väljavõetud osad sai keegi järgmine klient omale ja need ilmselt töötavad tänase päevani.“ Tunnistaja on muidu ütlusi andes kindel, kuid kasutab nimetatu kohta ütlusi andes väljendeid „kui õigesti tean“, „keegi järgmine klient“, „ilmselt töötavad“, mis viitab sellele, et tunnistaja nimetatud asjaolusid ei mäleta ja oletab. Samas pole ka asjaolul, kas varuosasid oli võimalik kasutada, määravat tähendust asja lahendamisel, sest tuvastatud on, et pump peale esimest remonti tööle ei hakanud.
17.1.Y andis asjas järgmisi ütlusi (II kd, tl 173-180): „Pumpa remonditi kaks korda. Mina tegin seda. Ei meenu, miks teine kord tuli, aga tean, et ei olnud tal midagi viga. /.../ Teistkordselt sai samamoodi ära vahetatud nagu esimene kord kogu pumba sisu. /.../ Teisel korral panime uued detailid. /.../ Esimest parandamist ei mäleta väga, sest seal midagi erilist ei olnud.“
17.2.Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik teha järeldusi, mis oli pumbal nii esimesel kui ka teisel korral viga, sest tunnistaja ei mäleta seda. Tunnistaja ütlused, et esimesel korral ei olnud pumbal erilist midagi viga ja teisel korral oli pump korras, aga detailid vahetati igaks juhuks, on vastuolus asjas esitatud teiste tõenditega, mistõttu ringkonnakohus peab usaldusväärsemaks
18(29)
pumbal esimese ja teise remondi järgselt puuduste olemasolu kohta eelpool käsitletud asjatundjate ja eksperdi arvamusi. Tunnistaja rõhutus, mille kohaselt pandi teisel korral pumpa remontides uued varuosad, viitab sellele, et esimesel korral seda ei tehtud. Loogiliselt eeldades olnuks see ebavajalik, kui väidetavalt pumbal midagi viga ei olnud. Tunnistaja ütlused ei tõenda kostja poolt väidetut, et esimese remondi järgselt teise remonti toomisel oli pump korras ja remonti tegelikult ei vajanudki. Samuti seda, et teise remondi järgselt oli pump nõuetekohaselt korras.
18.Põhjendatud pole maakohtu seisukoht, et hageja pole oma väiteid ebaõnnestunud remontide kohta tõendanud. Maakohus on vastuoluliselt sedastanud, et kostja nõustus esimese remondi järel hageja väitega, et pump ei tööta, ja ehkki kostja väitel pumbas mingit viga ei tuvastatud, vahetati pumba osad igaks juhuks uuesti välja. Nimetatust tegi maakohus järelduse, et isegi kui kostja tehtud esimene remont oli puudustega, on kostja pumba VÕS § 646 lg 1 kohaselt uuesti tasuta remontinud.
19.Maakohus tuvastas, et peale esimest remonti tegi 18.02.2015 Intrac kohapeal käies diagnostika ja leidis, et pump ei ole töökorras. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud, mida Intrac diagnostika käigus täpselt tuvastas. Intrac tuvastas, et pump ei ole töökorras. Seejärel võeti hageja väitel uuesti ühendust kostjaga, kes lubas pumba tasuta korda teha. Ka nimetatust saab järeldada, et kostja pidas vajalikuks Intraci diagnostika järgselt pumba parandamist.
20.Maakohus tuvastas, et teise remondi järel saadi pump pärast kostja poolt reguleerimist tööle ja pump töötas 216 tundi. Intrac arvamusega on tõendatud, et pumpa nõuetekohaselt remontides, asendades seal kulunud varuosad kvaliteetsete varuosade vastu, peaks pumba tööiga olema praktiliselt uueväärne. Tehase tavapärane garantii on aasta või 2000 töötundi. Nimetatust saab järeldada, et pumba teistkordne remontimine ei andnud soovitud tulemust, st 216 töötundi töötavat pumpa ei saa lugeda parandatud funktsioneerivaks pumbaks.
21.Maakohus pidas põhjendatuks kostja kahtluseid, et 2015. a jaanuari lõpus–veebruari algul pärast pumba paigaldamist, klapivahetuse käigus või selle järel võisid hageja töötajad ekskavaatorit ise valesti seadistada ja see võis olla põhjuseks, miks pumpa tööle ei saadud. Kolleegium leiab, et esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa praegusel juhul sellist järeldust teha ja kostja seisukoht on oletuslik ning tõendamata.
22.Sellest, et pump ei hakanud tööle ka pärast klapi vahetamist, ei saanud maakohtu arvates teha järeldust, et kostja tehtud pumba remont ei olnud nõuetekohane ja hageja esile toodud asjaolud ei välista, et ka esimese remondi järel oleks pumba nõuetekohaselt tööle saamiseks piisanud pumba reguleerimisest. Ringkonnakohus leiab, et asjaolust, et klapi väljavahetamise järgselt pump tööle ei hakanud, ei saa järeldada pumba töökorras olemist enne nimetatud detaili väljavahetamist.
23.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et esitatud tõenditega nende koosmõjus on tõendatud pumba mittenõuetekohane remont nii esimesel kui ka teisel korral. Kostja ei ole tõendanud, et pump remonditi nõuetekohaselt või et pump ei vajanud remonti.
24.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata asjas VÕS § 647 lg-tes 1 ja 3 sätestatu.
24.1.VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja
19(29)
õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Praegusel juhul soostus kostja pumpa peale esimest remonti parandama, kuid see ebaõnnestus. Seega on tegemist olulise lepingurikkumisega kostja poolt ja hageja lepingust taganemine on kehtiv (VÕS § 116 lg 1 mõttes).
24.2.VÕS § 647 lg 3 kohaselt ei pea tellija käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seega ei pidanud hageja pärast teistkordset pumba remonti pöörduma kostja poole ega probleemi kirjeldama, andma kostjale võimalust fikseerida hüdraulika hetkeseisu, sh vastavust tehnilistele nõuetele, kontrollida pumba seisukohta ja seda remontida. Kokkuvõttes ei pidanud hageja määrama kostjale täiendavat tähtaega peale teistkordset ebaõnnestunud pumba remonti.
24.3.Kui tõlgendada VÕS § 115 lg-s 2 viisil, et tähtaeg tulnuks siiski anda, ei olnud täiendava tähtaja andmine VÕS § 115 lg-st 3 tulenevalt vajalik. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Arvestades, et kostjal ei olnud juba ükskord õnnestunud oma varasemat tööd parandada, oli hagejal mõistlik põhjus eeldada, et teine lepingupool ei täida oma kohustusi ka edaspidi.
24.4.Lisaks on ringkonnakohus võtnud vastu 29.03.2021 kirjaga apellatsioonimenetluses esitatud hageja tõendi, s.o poolte 05.06.2015 e-kirjavahetuse (III kd, tl 82), millest nähtub, et hageja kirjutas kostjale järgmist: „Masin seisab ja pump on maas. Võlli juures, mis pumpa ringi ajab, oli peenike metalli puru – sees on midagi puruks. Ja arvame, et samast kohast võtab õhku sisse. Korpus peaks terve olema, ei leki. Käsitsi ei jaksa ringi ajada.“ Nimetatuga on tõendatud, et hageja informeeris kostjat pumba rikkest ja kirjeldas järgmiselt ilmnenud puudusi.
25.Ringkonnakohus ei võta asja juurde hageja esitatud Intraci töökäsku, millest nähtub, et hageja kirjeldas puudusi sarnaselt asjatundjaga. Antud tõendi võtmine asja juurde ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik, sest hageja ei pea vastavat asjaolu tõendama. III
26.Järgnevalt hindab ringkonnakohus hageja rahaliste nõuete põhjendatust ja tõendatust. A
27.Hageja nõuab 976,67 eurot töö eest, mille eest kostja esitas arve, aga tegelikkuses ei teinud. Hageja lähtub seejuures eeldusest, et kostja jättis pool pumbast parandamata, nõudes üksnes 50% tagastamist. Nimetatud nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 189 lg 1. Puudub vaidlus, et 2014. a novembri alguses avastas hageja, et talle kuuluva ekskavaatori hüdrauliline kaksikpump ei evi tavapärast jõudu, demonteeris selle ja toimetas kostja juurde diagnostikaks ja remondiks. Kostja teostas kaksikpumba diagnostika. Kostja 07.11.2014 ekirjast ja sellele lisatud pakkumisest (I kd, tl 16-18) nähtub, et 07.11.2014 esitas kostja hagejale mh pakkumise nr 141497 kaksikpumba remondiks summas 1953 eurot. Puudub vaidlus, et hageja aktsepteeris pakkumise 11.11.2014. Arvelt (I kd, tl 21) nähtub, et kostja esitas hagejale tehtud töö eest arve koos käibemaksuga 1953,35 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja tasus arve samal päeval. Seoses lepingust taganemisega on hagejal õigus nõuda tagasi pumba remondi
20(29)
eest tasutu. Kuivõrd hageja on esitanud nõude vähendatud mahus, kuulub hageja nõue rahuldamisele 976,67 euro ulatuses. B
28.Hageja nõuab 10 558,74 eurot kahjuhüvitisena. Nimetatud nõude rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1.
28.1.Kui töövõtulepingu alusel üleantus esines puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad tellijale kulud, ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, on tellijal töövõtja vastu kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus lepingut, kuna töövõtulepingu alusel üleantus esinesid puudused nii esimese kui ka teise remondi järgselt.
28.2.Vastuseks ringkonnakohtu kirjale on hageja selgitanud, et hageja nõuab kahju ilma käibemaksu arvestamata.
29.Hageja on esitanud kahjunõude tulenevalt tarbetuks osutunud kulukomponentidega (toodud käibemaksuta): a) pumbale peale esimest remonti ja pumba tööle mittehakkamist kostja soovitusel ostetud klapp maksumusega 71,90 eurot; b) pumba transpordikulud peale esimest remonti kostja juurde 37,02 eurot; c) kostja poolt pumbale kohapeal tehtud diagnostika eest koos sõidukuludega 380 eurot;
29.1.Arvega (I kd, tl 22) on tõendatud, et OÜ Hydropower esitas 30.01.2015 hagejale arve klapi ja selle transpordi eest ilma KM-ta 71,90 euro tasumiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei vastuta hageja poolt klapi vahetamise eest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohtadega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
29.2.Arvega (I kd, tl 71-173) on tõendatud, et DPD esitas 28.02.2013 hagejale arve saadetise transpordi eest hageja juurest kostjale ilma käibemaksuta 37,02 euro tasumiseks. Arvega (I kd, tl 24) on tõendatud, et kostja esitas 31.03.2015 pumba diagnostika, reguleerimise, remondi ja sõidu eest Hiiumaale ning tagasi hagejale arve ilma käibemaksuta 380 euro tasumiseks. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud kokku 488,92 – 71,90 = 417,02 euro ulatuses.
30.Täiendavalt nõuab hageja täiendava remondi ja varuosade kulu: a) Rockweldi pumba remontimise kulu koos varuosadega 7267,20 eurot; b) Intraci poolt pumba reguleerimise kulu 269,05.
30.1.Arvega (I kd, tl 27) on tõendatud, et Rockweld esitas hagejale 01.09.2015 arve vaidlusaluse ekskavaatori hüdropumba remondi ja varuosade eest ilma käibemaksuta 7267,20 euro tasumiseks. Arvega (I kd, tl 28) on tõendatud, et Intrac esitas hagejale 24.09.2015 arve pumba remondi ja sõidukulude eest 269,05 eurot. Seega on nõue kokku 7536,25 eurot.
30.2.Kostja on leidnud, et Rockweld on näidanud pumba vigu võimalikult mastaapsena ja väitnud kõigi varuosade väljavahetamise vajadust, kuna see on talle majanduslikult otstarbekas.
30.3.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et pumba purunemine peale teistkordset remonti on leidnud tuvastamist. Iseenesest on õige, et asja parandamine peab toimuma mõistlikel turutingimustel ja kahjustatud isik peab valima võimaluse korral soodsaima võimaluse. Kui hageja laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud kahju
21(29)
vähendamise kohustust, mis toob kaasa kahjuhüvitise vastava vähendamise. Kostja väited, et ta soovitas korduvalt hagejal kutsuda kohapeale maaletooja esindaja, kes on pädev probleemi põhjust tuvastama, ei ole tõendatud.
30.4.Hageja on selgitanud, et hinna kallinemise võrreldes kostja remondi hinnaga tingis asjaolu, et purunenud pumba remont on oluliselt kallim kulunud pumba remondist. Purunenud pumba parandamiseks pidi Rockweld tellima terve pumba sisu komplekti, mitte eraldi varuosasid (nagu oli teinud kostja). Hageja ja Rockweld e-kirjavahetusest (I kd, tl 140-141) nähtub, et hageja on käesoleva menetluse ajal 01.09.2017 pöördunud kostja vastusest tulenevalt Rockweldi poole ning palunud selgitada, miks osutus remont niivõrd kalliks ja milliseid varuosasid kasutati. Rockweld on vastanud samal päeval ning selgitanud, et remont teostati defekteerimisele järgnenud hinnapakkumise alusel ja seadme remontimisel kasutati pumba tootja Bosch-Rexroth originaalvaruosasid. Viimasest oli tingitud ka varuosade pikk tarneaeg.
30.5.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid pumba detaile polnuks vaja selle purunemise järgselt välja vahetada, et pump töökorda saada. Seetõttu ei ole kostja väiteid nimetatud osas võimalik arvestada kahju suuruse määramisel.
31.Hageja nõuab kahju kindlakstegemise ja nõuete esitamisega seotud kulusid (VÕS § 128 lg 3 mõttes): a) Intraci teostatud diagnostika kulu kokku 1251,28 eurot; b) advokaadibüroo õigusteenuse eest makstud kulu 1220 eurot.
31.1.Arvetega (I kd, tl 23 ja 25) on tõendatud, et Intrac esitas hagejale 27.02.2015 arve remondi ja sõidukulu eest ilma käibemaksuta 380,48 euro ja 02.07.2015 remondi ja sõidukulu eest ilma käibemaksuta 863,30 euro tasumiseks. Hageja esindaja saadetud ettepanekuga 21. maist 2015. a (I kd, tl 30-39) ja vastuskirjaga 11. novembrist 2015. a (tl 40-48) on tõendatud, et hageja pöördus advokaadibüroo vahendusel kostja poole seoses praeguse menetluse esemeks oleva kahju hüvitamise nõudega. Arvetega (I kd, tl 80-85) on tõendatud, et advokaadibüroo Heringson GLO OÜ on esitanud hagejale arveid õigusabiteenuse eest seonduvalt kostjaga peetava vaidlusega enne kohtumenetlust ilma käibemaksuta 806,67 +293,33 + 120 = 1220 euro eest.
31.2.Kostja on väitnud üldsõnaliselt, et õigusabikulu on ülemäärane. Kolleegium nimetatuga ei nõustu. Arvestades hageja esindaja 21.10.2015 pöördumise, kostja 02.11.2015 vastuse, hageja 11.11.2015 vastuse (I kd, tl 30-39) sisu ja mahtu, oli tegemist pigem keeruka ja keskmisel hulgal tõendeid sisaldava õigusliku vaidlusega, mille puhul esindaja võtmine kahjunõude esitamiseks, läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi saavutamiseks oli vajalik. Tööarvestustega (I kd, tl 81, 83 ja 85) on tõendatud, et hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks oli materjali läbitöötamine, pretensiooni / ettepaneku koostamine, vastuskirja koostamine seoses uute tõenditega, kliendi täienduste ülevaatamine, ettepaneku täiendamine ja suhtlus, ettepaneku lõplik vormistamine. Nimetatuks on esindajal kulunud 6 h 20 min, mis on vajalik ja mõistlik aeg. Edasise õigusabi sisuks on kostja vastusega tutvumine ja suhtlus kliendiga, asjaolude täpsustamine, kostjale vastamine ja suhtlus kliendiga kestusega 2 h 40 min ja Intraci arvamusega tutvumine, suhtlus kliendiga, positsiooni kujundamine ning teistkordne kompromissiettepanek kostjale 1 h, kokku 3 h 40 min. Ka nimetatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 110-120 eurot tunnis, mis vastab kohalikule keskmisele turuhinnale. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et õigusabikulu on ülemäärane.
22(29)
32.Neljandaks kahju hüvitamise komponendiks on nn kaotatud kasutuseelise nõue 31 944 eurot (121 tööpäeva x 8 h = 968 h) (VÕS § 132 lg 4 mõttes) seoses asjaoluga, et ajavahemikul 08.12.2014-09.09.2015 ei saanud hageja kostjast tulenevatel asjaoludel kasutada pumpa 121 päeva.
32.1.VÕS § 132 lg 4 kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vajas ekskavaatorit oma majandus- ja kutsetegevuses turba kaevandamiseks aastaringselt.
32.2.Normi kohaldamise eelduseks on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja kohustus tekib mh lepingu rikkumisest. Asja kahjustamiseks saab pidada pumba nõuetekohaselt remontimata jätmist ja selle sellisel viisil remontimist, et see peale teatud aega töötamist purunes või sai kahjustada. Tegemist on nn normatiivse kahjuga. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised) (TsÜS § 62 lg 1). Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kui kasutuseelise väärtuse kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju suuruse määrata kohus (TsMS § 233 lg 2) (RKTKo 3-2-1-36-15 p 26).
32.3.Kaotatud kasutuseelise arvestamise viise võib olla erinevaid ja hageja on võtnud praegusel juhul aluseks ekskavaatori rendi tunnihinna. Hageja viitas maakohtus Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saaks TsMS § 233 lg 2 kohaselt määrata kasutuseelise väärtust kohtu õiglase hinnangu järgi, kui selle täpne kindlakstegemine ei ole esitatud tõendeid arvestades võimalik. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul sellise olukorraga tegemist, kuna hageja ei ole vajalikke asjaolusid esile toonud ja ei ole ka teada, et see oleks võimatu. Kostja ei ole maakohtus kaotatud kasutuseelise arvestamise alternatiivset viisi välja pakkunud ja maakohus ei ole kasutuseelise arvestamise metoodikat seoses vaidluse esemeks oleva ekskavaatoriga pooltega ammendavalt arutanud. Ringkonnakohus andis pooltele 29.03.2021 kirjas võimaluse esitada oma sellekohased seisukohad, selgitades kolleegiumi nägemust, millise metoodika järgi võiks praeguses vaidluses kaotatud kasutuseelise määrata, et tulemus oleks õige ja õiglane.
32.4.Hageja tugines maakohtus asjaolule, et kõnealuse ekskavaatoriga analoogse ekskavaatori rent Hiiumaal on 46 eurot koos kütusega. OÜ KEMEHH hinnapakkumisest (I kd, tl 86) nähtub, et 17.07.2015 on teinud nimetatud äriühing hagejale pakkumise, mille kohaselt saab teha tellitavaid töid, milleks on kraavide kaevamine ja kändude juurimine, roomikekskavaatoriga 46 eurot tunnis. Hind sisaldab pakkumise kohaselt kõiki ekskavaatori tööks vajalikke kulusid ja sellele lisandub käibemaks. OÜ KEMEHH hind sisaldab ka ekskavaatori juhi hinda, mis tuleks maha võtta, kuid hageja palgal oli ekskavaatori juht, kellele vaidlusalusel perioodil polnuks muud tööd võimalik anda. Osaühing Berkard kodulehe väljavõttest (I kd, tl 87) nähtub, et viimane pakub analoogset ekskavaatorit hinnaga 45 eurot tunnis. Hagis toodus asjaolude kohaselt lisanduks sellele ekskavaatori transpordikulu Hiiumaale ja kütus, mis arvestades kütuse keskmist hinda 1 eurot/l ja ekskavaatori kütusekulu tunnis 13 liitrit teeb kütuse kuluks 13 eurot, kokku oleks tunnihind seega 33 eurot (sisaldab ka hageja ekskavaatorijuhi palgakulu, mis on hageja otsene kahju).
32.5.Kostja on leidnud, et tavapärase rendihinna sisse on arvestatud ka ettevõtja kasumiosa, mis endale kuuluva seadme kasutamise tunnihinna arvestamisel ei ole põhjendatud. Samas ei nähtu kostja vastusest, kui suur selline kasumiosa võiks olla.
23(29)
33.VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaldab nn normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist, kusjuures kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt (RKTKo 3-2-1-36-15, p 26).
33.1.Ringkonnakohus palus pooltel esitada oma seisukoht ja vajadusel lisatõendeid selle kohta, milline on kõnealuse ekskavaatori kasutamise võimaluse majanduslik väärtus, millest hageja kostja väidetava rikkumise tõttu ilma jäi, sh: - mis võiks olla tööressurss ja selle ühik, mille põhjal hinnata ekskavaatori kasutamise (ja seega sellest saadava kasutuseelise) mahtu (nt töötunnid, kraavimeetrid vms); - mis on ühe tööressursi ühiku väärtus, sh millisel meetodil see tuleks tuvastada. Ühtlasi tegi ringkonnakohus hagejale ettepaneku tõendada, kui suures mahus ta kaotas võimaluse ekskavaatori tööressurssi kasutada.
33.2.Ringkonnakohus märkis, et ilmselt saaks tööressursi keskmise ühiku väärtuse tuvastada nii nagu ülalviidatud põllutöömasinate kaasuses tehti, s.o ühiku hind = masina ostuhind / kogutööressurss. Juhul kui leida, et sobiv tööressursi ühik võiks olla 1 h, võiks tulla kõne alla ka see, et võtta ühiku hinnaks sarnase ekskavaatori keskmine rendihind tunnis, millest on arvestatud maha keskmine rendileandja kasumiosa. Sellisel juhul tuleb aga pooltel esile tuua ja vajadusel tõendada ka seda, milline on keskmine rendileandja kasumiosa. Vastuseks ringkonnakohtu 29.03.2021 kirjale märkis kostja, et kohtu seisukohad on mittejälgitavad ja arusaamatud ning kostjal ei ole kohustust aidata hagejal hageda ega apelleerida. Seetõttu ei pea kostja avaldama oma seisukohta seonduvalt n.ö õige tööressursi ja selle ühiku osas, samuti n.ö õige tööressursi ühiku väärtuse ning selle tuvastamise metoodika osas. Kostja jäi oma varasemate vastuväidete juurde.
33.3.Kostja on juba maakohtu menetluses tähelepanu juhtinud asjaolule, et hageja enda arvestuste kohaselt perioodi 10.03.-26.05.2016 kohta töötas ekskavaator 216 h. Arvestades perioodis olnud 56 tööpäeva ja tööpäeva pikkust 8h, pidanuks ekskavaator töötama 448 h, kuid tegelik töötundide arv oli 216 ehk rohkem kui kaks korda vähem. Nimetatust saab järeldada, et hageja ekskavaator ei tööta päevas 8 h, vaid poole vähem – 4 h.
33.4.Asjaolu, et pump töötas peale teist remonti 216h, on tõendatud kahe Intraci poolt hagejale esitatud arvega. Intraci 27.02.2015 remondi arvelt (I kd, tl 23), mille Intrac esitas hagejale peale pumba esimest saabumist kostja juurest ja sellele järgnevate probleemide ilmnemist nähtuvalt, on masina töötundide arv 15017. Järgmise arve esitas Intrac kostjale 02.07.2015 (I kd, tl 25) ja sellelt nähtub masina töötundide arv 15233. Lahutades hilisemas arvest varasema arve töötundide arvu, on tulemuseks 15233-15017 = 216.
34.Vastuseks ringkonnakohtu ettepanekule esitas hageja 08.04.2021 oma täpsustatud seisukohad.
34.1.Hageja selgitas, et kuivõrd ekskavaatorit kasutatakse aasta läbi ja erinevateks töödeks (nt kraavi kaevamiseks), sama töö töötundide arv sõltub töö iseloomust (nt kraavi laiusest, sügavusest, asukohast juurdepääsu mõttes), on kõige arusaadavam tööressurss ja selle ühik töötund (mitte nt kraavmeeter). Hageja selgitas, et võtab ekskavaatori tegelikku kasutusmahtu iseloomustades arvesse hagis esitatud asjaolud ajavahemikul 11.03.2015-26.05.2015 (vahetult pärast seda, kui pump oli korda saadud), mil pump töötas 216 töötundi. Vastavasse
24(29)
ajavahemikku jääb 53 tööpäeva, 216 : 53 = 4,08 töötundi päevas, mis näitab indikatiivselt ekskavaatori töökoormust ühes tööpäevas. Korrutades vastava keskmise minimaalse koormuse 121 päevaga, mil hageja ei saanud ekskavaatorit kasutada, saaks vastavaks ajaks 493,68 töötundi.
34.2.Hageja tugines hagis asjaoludele, et Hiiumaal maksab analoogse ekskavaatori rent 46 eurot + käibemaks tunnis koos kütusega ja analoogne ekskavaator kasutab tunnis kütust 13 l, mis arvestades kütuse keskmist hinda 1 euro (käibemaksuta), teeb kütuse tunnikuluks 13 eurot (käibemaksuta). Seega tuleks vastavaks tunnihinnaks minimaalselt 33 eurot + käibemaks. Analoogse ekskavaatori rendihind 45-46 eurot/tunnis on tõendatud OÜ Kemehh hinnapakkumisega (I kd, tl 86) ja Osaühing Berkard kodulehe väljavõttega (I kd, tl 87), kuid viimane hind ei sisalda kütust ja ekskavaatori Hiiumaale transportimise kulu. Kütuse hinnale ja tunnikulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on mõistlik võtta aluseks OÜ Kemmeh hind 46 eurot + käibemaks. Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud lisaks OÜ MEILETOP kodulehe väljavõtte, mille kohaselt renditakse analoogseid ekskavaatoreid välja tunnihinnaga 37 – 45 eurot tunnis ja OÜ MEILETOP kinnituse, et vastavad hinnad on toodud käibemaksuta. Ringkonnakohus võtab ka nimetatud tõendid asja juurde.
34.3.Kostja leidis, et hageja ei tõendanud ringkonnakohtu ettepaneku kohaselt, kui suures mahus kaotas hageja võimaluse ekskavaatori tööressurssi kasutada. Kostja on kritiseerinud hageja arvestust ja tõendeid, leides, et need on asjakohatud ning hageja ei ole tõendanud, et tema poolt viidatud äriühingute müügitulud koosnesid eranditult kõnealuse (samaväärse) ekskavaatori(te) väljarentimisest ja äriühingu kogukasum oli rendileandja kasumiosa, mis sisaldus rendihinna sees. Ringkonnakohus kostja etteheidetega ei nõustu.
34.5.Apellatsioonimenetluses on hageja selgitanud viie erineva ehitusmasinate ja -seadmete rentimisega tegeleva äriühingu (OÜ KEMMEHH, Osaühing Berkard, Baufas OÜ, Avantirent OÜ, OÜ MEILETOP) näitel selliste ettevõtete mõistliku rentaabluse. Arvestuste näitel moodustaks keskmise rendialeandja kasumiosa ideaaltingimustes välja renditava masina tunnihinnast umbes 10%. Nimetatud väite tõendamiseks on hageja analüüsinud äriregistrist kättesaadavaid eelpoolnimetatud äriühingute majandusaasta aruanded ja esitanud vastavad tõendid (registrikaardi väljavõtted ning majandusaasta aruanded). Ringkonnakohus võtab tõendid vastu, kuna need on asjakohased ja tõendavad hageja väiteid ettevõtete majandustegevuse liigi ja kasumiosa suuruse kohta ning kogumis seda, et rendiettevõtete tunnihinna keskmine kasumiosa on umbes 10%. Kaotatud kasutuseelise väärtuse määramine ongi normatiivne ehk arvestuslik kahju ja selle täpne tõendamine pole võimalik.
34.6.Kokkuvõttes leiab hageja, et kui võtta ühiku hinnaks sarnase kuue erineva ekskavaatori keskmine rendihind tunnis, millest on maha arvestatud keskmine rendileandja kasumiosa 10%, siis on ühe tööressursi ühiku väärtuseks ca 36,75 eurot / tunnis (40,83 eurot : 100 X 90). Arvestades ekskavaatori keskmist töökoormust 4,08 töötundi tööpäevas, tööressursi ühiku väärtust 36,75 eurot/tunnis, saab hageja arvestuste tulemuseks 149,94 eurot päevas. Kuna hageja ei saanud oma vara kasutada kokku 121 tööpäeva, siis 121 x 149,94 = 18 142,74 eurot. Seega on hageja kasutuseeliste nõude suuruseks 18 142,74 eurot.
34.7.Ringkonnakohus peab hageja esitatud arvestuskäiku koosmõjus hageja esitatud asjaoludega ja tõenditega eluliselt usutavaks ja leiab, et kaotatud kasutuseelise suuruse arvestamisel saab praegusel juhul lähtuda hageja metoodikast ja hinnast 149,94 eurot päevas. Hageja on selgitanud, et talle ei ole teada, mis võiks olla analoogse ekskavaatori kogutööressurss ning mistahes sellekohased arvutused oleks pigem spekulatiivsed.
25(29)
Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nimetatu muudab hageja arvestuse ainetuks. Kui kostja leidis, et hageja kaotatud kasutuseelise nõude arvestus peaks olema teistsugune, tulnuks kostjal vastavad asjaolud ise välja tuua ja vastav arvestuskäik esitada (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). IV
35.Järgenvalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostja vastutab selle eest, et hageja ei saanud kokku 121 päeva ekskavaatorit kasutada. Hagi asjaolude kohaselt märkis kostja pakkumuses varuosade tarneks 10-13 tööpäeva, kiirtarneks 2-3 tööpäeva. Nimetatu on tõendatud pakkumisega nr 141540 (I kd, tl 17). Hageja aktsepteeris tavatarne pakkumise 11. novembril ja järeldab sellest, et remont oleks pidanud tehtama 2-3 tööpäeva jooksul varuosade saabumisest ning olema valmis hiljemalt 2014. aasta detsembri esimesel nädalal. Kostja ei ole tööde kokkulepitud valmimise ajale vastu vaielnud, kuid on selgitanud tööde hilinemist ühe varuosa (võlli) hilinenud tarnega.
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja vastutab selle eest, et perioodil 08.12.201422.12.2014 ei saanud hageja pumpa kasutada.
36.1.Puudub vaidlus, et kostja ei saanud töid valmis lepingus kokkulepitud ajaks 08.12.2014. Hageja on esile toonud, et 18.12.2014 teatas kostja, et puudu on veel lisapumba võll, vastuseks päringule lubati see saata umbes 30. detsembriks ja kostja palus kiirendada saatmist. Nimetatu on tõendatud kostja kirjaga (I kd, tl 19). Kostja on esile toonud, et pumba varuosade tarne venis Hollandi varuosade tarnija viivituse tõttu, puuduolev detail (võll) saabus enne jõule ja pump sai remonditud 22.12.2014. Nimetatut tõendavad kostja esitatud arvel märgitud remondi kuupäev 22.12.2014 (I kd, tl 21), võlli eest 19.12.2014 esitatud arve (I kd, tl 116) ja kostja lao sissetuleku akt (I kd, tl 117). Hageja on väitnud, et ainuüksi remondi kuupäeva arvel kajastamine ei tõenda remondi valmimist 22.12.2014. Ringkonnakohus peab siiski tõendite (kostja 18.12.2014 teate ja remondiarve) koosmõjus eluliselt usutavaks, et võll saadeti kostja palvel kiirendatud korras ja remont valmis 22.12.2014. Vastasel korral puuduks loogiline seletus selle kohta, miks selline kuupäev arvel märgitud on.
36.2.Edasi väidab kostja, et hagejat teavitati, kuid kuna hageja töötajad olid kollektiivsel puhkusel ning tegemist oli pühade perioodiga, lepiti hageja ettepanekul kokku, et pumba üleandmine toimub uue aasta algul. Kuigi nimetatu võib viidata asjaolule, et pooled pikendasid vastastikkusel kokkuleppel lepingu tähtaega kuni 06.01.2015, ei ole hageja väidet omaks võtnud ja kostja ei ole vastavaid asjaolusid tõendanud. Kostja vastutab ka selle eest, et Hollandi tarnija saatis varuosad hilinemisega, kuna varuosade soetamine oli kostja kohustuseks ja kostja võttis endale lepingulise kohustuse tarnida varuosad. Varuosade tarnija hilinemine ei vabanda kostja lepingurikkumist (VÕS § 103 lg 1 mõttes). Seega vastutab kostja perioodil 08.12.2014 – 22.12.2014 hageja kaotatud kasutuseelise eest. Nimetatud perioodis oli 11 tööpäeva. Kostja ei vastuta perioodil 23.12.2014 – 06.01.2014 hageja kaotatud kasutuseeliste eest, sest pumba hagejani toimetamise viivitus ei olnud sellel ajaperioodil tingitud kostjast.
37.Poolte vahel puudub vaidlus, et perioodil 07.01.2015-10.03.2015 pump ei töötanud ja hageja sai pumbaga tööle hakata 11.03.2015. Kostja ei vastuta täies ulatuses selle eest, et perioodil 08.12.2014-06.01.2015 ei saanud hageja pumpa kasutada.
26(29)
37.1.Perioodi 07.01.2015-10.03.2015 osas on hageja selgitanud, et: a) 07.01.2015 saabus pump Hiiumaale, kuid tööle ei hakanud; b) hageja eeldas, et viga on tingitud järgmisest sõlmest (21.02.2018 kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja seaduslik esindaja väitnud ka, et kostja soovitas hagejal klapivahetust), s.o klapist ja tellis OÜ-st Hydropower uue klapi, mis jõudis hagejani 30.01.2015; c) kuna pump ei töötanud ka klapi vahetamise järgselt, võeti ühendust kostjaga, kes arvas, et pumpa tuleks reguleerida ja lubas saata tehniku, kes pumpa reguleerib, kuid ei teinud seda; d) hageja pöördus Intraci poole, kes 18.02.2015 kohale tuli ja pumba vead tuvastas; e) hageja saatis pumba uuesti kostja juurde remonti.
37.2.Kostja on toonud esile, et: a) pump toimetati kostja juurde 24.02.2015; b) hageja kinnitas pumba kättesaamist 05.03.2015; c) kostja ülesandeks ei olnud pumba paigaldamine, seadistamine ja reguleerimine, kuid selles lepiti eraldi kokku ja kostja teostas vastavad tööd 10.03.2015.
37.3.Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovitas tal klapp tellida ja lubas saata pumba reguleerimiseks tehniku. Seetõttu ei saa kostja vastutada klapi tellimise ja saabumise protsessi eest, mis kestis 07.01.-30.01.2015. Osaliselt on aeg, mille jooksul pump tööle ei hakanud, tingitud hageja enda otsustuste vastuvõtmisest ja selle protsessi aeglusest. Arvestades, et poolte esialgse pumba varuosade tarneteks ja remondiks lubatud aeg oli 16 tööpäeva, hagejal võis kuluda vea otsimiseks Intraciga ülevaatuse kokkuleppimiseks paar päeva, samuti kostjaga uue remondi aja kokkuleppimiseks paar päeva, vastutab kostja selle perioodi eest mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt 20 tööpäeva hageja kaotatud kasutuseeliste eest.
37.4.Perioodi 27.05.2015-09.09.2015 osas on hageja selgitanud, et: a) juuni alguses 2015 suheldi veel kostjaga pumba remondi teemal, kuid kostja keeldus ilma eetamaksuta töid parandamast; b) peale seda pöörduti Rockweldi poole, kellele toimetati pump 09.06.2015; c) 16.06.2015 oli Rockweld pumba avanud ja rikke põhjuse tuvastanud; d) selle järel tehti varuosade hinnapäring ja 24.06.2015 selgus hind; e) hageja võttis aega, et uurida kalli hinna tõttu teisi alternatiivseid pakkumisi, kuid 09.07.2015 aktsepteeris Rockweldi pakkumise; f) varuosade tarneajaks teatati 5 nädalat, kuid 25.08.2015 saabusid need Rockweldi; g) pumba remont valmis 02.09.2015.
37.5.Kostja on tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et kostja ei saa vastutada hagis toodud suurte ajalõtkude eest. Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et Rockweld teostas defekteerimise 13.08.2015 ning tööd said teostatud 09.09.2015.
37.6.Poolte kirjavahetusega 05.06.2015 (III kd, tl 82) on tõendatud, et pooled suhtlesid pumba parandamise teemal, st hageja kirjeldas pumba riket ja kostja väitis, et info on liiga umbmäärane ja räägib tasumata võlgnevusest. Pöördumine Rockweldi poole ja pumba kohaletoimetamine võis võtta 2-3 tööpäeva. Arvestades, et 03.06.2015 oli kolmapäev, pidanuks pump olema toimetatud Rockweldini hiljemalt 09.06.2015 ja nii on see ka toimunud.
37.7.Rockweldi poolt pumba avamine pidanuks võtma täiendavalt paar tööpäeva ja olema valmis 11.06.2015, kuid võttis aega 3 tööpäeva rohkem.
27(29)
37.8.Rockweldil saanuks kuluda hinnapäringu tegemiseks mõistlikult võttes paar tööpäeva (12.-15.06.2015) ja hinnapäringute vastuste ootamine olnuks mõistlik veel täiendava 8 tööpäeva jooksul (arvestades päringute tegemist ka välismaistele ettevõtetele, pühade ja nädalavahetustega), s.o kuni 29.06.2015
37.9.Hageja võis vajada ühte tööpäeva järelemõtlemiseks (30.06) ja seejärel teha ka ise hinnapäringuid järgmisel paaril tööpäeval (01.-02.07.2015). Lisaks oli ka siin mõistlik oodata pakkujate vastuseid 8 tööpäeva. Pumba hinnapakkumiste järelpärimistega ja vastustega ajavahemikust 25.06.-03.07.20015 (I kd, tl 142-153) on tõendatud, et hageja tegi hinnapäringuid ka teistele ettevõtetele, kuid need ei andnud tulemusi. Nimetatut ei saa hagejale ette heita, kuna võimalikult odava pakkumise saamine on ka kostja huvides, kuna hoiab ära kahju suurenemise (VÕS § 139 lg 1 mõttes). Hageja viivitas veel 4 tööpäeva Rockweldi pakkumise aktsepteerimisega, mille eest ei vastuta kostja. Hageja saanuks Rockweldi pakkumise aktsepteerida 14.07.2015. Varuosade tarneks kulus Rockweldil 34 tööpäeva. Kostja kulutas selleks hagi kohaselt 22 tööpäeva. Kuna hageja ei ole selgitanud, millega seoses võttis varuosade tarne nii kaua aega, leiab ringkonnakohus, et mõistlik tarneaeg olnuks 22 tööpäeva. Seega pidanuks varuosad olema kohal 13.08.2015, pumba remontimiseks kulunuks mõistlikult võttes 2 tööpäeva ja hagejale saatmiseks maksimaalselt 2 tööpäeva. Pump pidanuks saabuma hagejale 19.08.2015 ja arvestades, et 20.08.2015 oli puhkepäev, ei vastuta kostja pumba mittetöötamise eest ajavahemikul 21.08.-02.09.2015. Seega vastutab kostja hageja kaotatud kasutuseeliste eest perioodil 27.05.2015-19.08.2015, milles on 59 tööpäeva.
37.10.Kokku vastutab kostja 11 + 20 + 59 = 89 tööpäeva kasutatud hageja kaotatud kasutuseelise eest, 89 x 149,94 = 13 344,66 euro ulatuses.
38.Kokku on hageja nõue kostja vastu põhjendatud (976,67 + 417,02 + 7536,25 + 1220 + 13 344,66) 23 494,60 euro ulatuses.
39.Kahju ärahoidmine hagejal oli hõlmatud töövõtulepingust tulenevate kostja kohustuste eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Lepingust tuleneva suhte puhul tuleb asja kahjustamine hüvitada VÕS §-s 132 toodud ulatuses ja hageja on esitanud oma arvestused, mille puhul on kaotatud kasutuseelise puhul maha arvestanud rendileandja tulu. Kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et kui pumba remonti nõuetekohaselt ei tehta, tekib hagejale sellega kahju, st hageja poolt tellitud varuosad ja kostja poolt teostatud tööd osutuvad kasutuks, hageja peab tellima uue töö pumba parandamiseks, kannab diagnostikakulusid, teeb kulutusi õigusabile ja ei saa hageja ekskavaatorit kasutada (VÕS § 127 lg 3). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingu rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). V
40.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud viivise väljamõistmist nii kindla ajaperioodi eest kui ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.
28(29)
40.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud viivise nõude alates hagi esitamisest 21.06.2017. Viivise arvutamiseks vajalikud asjaolud on asjas tuvastatud. Kolleegium saab väljamõistetava viivise kindlaks määrata kohtuotsuse tegemise kuupäevaga ja teha selle kohta uue otsuse.
40.2.Arvestades hagi rahuldamise ulatust 23 494,60 eurot, on viivise suurus kohtuotsuse tegemise kuupäevaga 30.04.2021. a 7255,65 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt arvestuste kohaselt). Edasi tuleb välja mõista viivis põhinõudelt 23 494,60 eurot seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 II lause alusel) kuni võlgnevuse tasumiseni. VI
41.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Hageja esitatud nõudest 46 957,76 eurot kuulub rahuldamisele 23 494,60 + 7255,65 = 30 750,25 eurot. Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta 34,52% ulatuses hageja ja 65,48% ulatuses kostja kanda (163 lg 1). Apellatsioonimenetluses pakkus hageja kostjale 08.04.2021 menetlusdokumendis kompromissina 27 000 eurot tasumist, mis on ligilähedane sellele, mis osas ringkonnakohus hagi rahuldab. Kostja ei nõustunud sellise kompromissiga. Seetõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS 163 lg 2 alusel).
42.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
43.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
29(29)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.