Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-17-9686

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

21.06.2017 saabus Pärnu Maakohtule AS Hiiu Turvas (praegu OÜ Hiiu Turvas; edaspidi nimetatud ka hageja või Hiiu Turvas) hagi osaühingu Hüdraks (edaspidi ka kostja või Hüdraks) vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub AS-ile Hiiu Turvas ekskavaator Case 888B. 2014. a novembri alguses tuvastas AS Hiiu Turvas, et ekskavaatori hüdrauliline kaksikpump ei tööta eesmärgipäraselt, s.o sellel ei ole tavapärast jõudu. Hageja demonteeris ekskavaatorilt kaksikpumba ning toimetas selle diagnostikaks ja remondiks osaühingusse Hüdraks, kes avalikkusele kuvab ennast vastava ala asjatundjana. Arvestades, et äriühing on turul olnud 2003. aastast, siis peaks kahtlemata olema tegemist oma ala professionaaliga. Osaühing Hüdraks teostas kaksikpumba diagnostika ning edastas 07. novembril 2014.a järgmised hinnapakkumised: - Pakkumine/Tellimus nr 141497 kaksikpumba remondiks summas 1953,35 €; - Pakkumine/Tellimus nr 141540 kaksikpumba LISAPUMBA remondiks summas 1475,24 €. Pakkumuses nr 141540 oli märgitud, et „Varuosade tavatarne 10 - 13 tööpäeva. Varuosade kiirtarne 2 - 3 tööpäeva, lisandub 210 eur.“ Kuivõrd novembrikuus oli AS-i Hiiu Turvas vastava ekskavaatori juht planeeritud puhkusel, siis ei pidanud hageja vajalikuks kiirtarnet. Arvestades, et AS Hiiu Turvas aktsepteeris pakkumised

2-17-9686 funktsioneerima. Kuivõrd pump oli äsja remonditud ja eelduslikult korras, siis hageja eeldas, et viga võib olla järgmises sõlmes, s.o klapis. AS Hiiu Turvas tellis Hüdropower OÜ-st 86,28 euro eest uue klapi, mis jõudis Hiiumaale 30. jaanuaril 2015. Kaksikpump ei hakanud ka klapi vahetamise järgselt funktsioneerima, telefoni teel võeti taaskord ühendust osaühinguga Hüdraks, kes telefoni teel arvas, et pumpa tuleks reguleerida. Osaühing Hüdraks lubas seejuures korduvalt kohale saata oma tehniku, kes pidi kaksikpumpa reguleerima. Vastavat lubadust ei täidetud, kuid samal ajal esitati järjest uusi põhjendusi ja vabandusi. AS Hiiu Turvas pöördus probleemi selgitamiseks ja situatsiooni lahendamiseks INTRAC Eesti AS-i poole, kes 18. veebruaril 2015 kohapeal käies tuvastas, et pump ei ole töökorras. Diagnostika arve esitati AS-ile Hiiu Turvas summas 456,58 eurot. Seejärel võeti ühendust osaühinguga Hüdraks, kes pidi kaksikpumba tasuta (s.o varasemalt juba tasutud hinna eest) korda tegema.

2-17-9686 originaalosade vastu.

2-17-9686 tõenäosusega võtnud pumpa „alg-osadeks“, mis tõttu jäi defekteerimine puudulikuks ja ei tuvastatud, et remonti vajasid tegelikkuses mõlemad pumba pooled. Teostati pumba osaline remont, mis tingiski pumba purunemise peale 216 töötundi.“ Kostja järgmine teooria oli, et ekskavaatori süsteemis ringles juba enne mingi „vaenulik“ metallitükk, mis pumpa jõudnuna selle purustas. Hageja esitas eksperdile küsimuse (nr 1): „Kas eksperdile esitatud materjalide põhjal on võimalik väita, et pumba algse probleemi põhjustas tõenäoliselt „vaenulik“ metallitükk, mis osaühing Hüdraks arvamuse kohaselt ekskavaatori hüdraulikasüsteemis juba varem ringles? Kui jah, siis millised asjaolud seda tõendavad?“ INTRAC Eesti AS vastas küsimusele järgmist: „Pean esmalt vajalikuks selgitada, et „vaenulik“ metallitükk ei saa ekskavaatori hüdraulikasüsteemis ringi liikuda ehk siis korduvaid ringe teha. Hüdraulikasüsteemis on õli liikumine, mis kannab edasi mehaanilisi osakesi, ühe suunaline. Pump surub õli pumbast eemale. Läbides olenevalt vastavast teekonnast ettenähtud osad so voolikud, klapid, jagaja, silindrid, jõuab õli lõpuks läbi tagasivoolu filtri paaki tagasi. Tagasivoolu filter püüab kinni kõik mehaanilised osakesed ja koos paagis asuva imifiltriga tagavad hüdraulika süsteemis õli puhtuse ehk garanteerivad, et süsteemi ei jõuaks mis tahes mehaanilisi osakesi mis võiksid pumpa või teisi hüdraulika osasid kahjustada. Ehk siis kui hüdraulikasüsteemis oleks mingi metallitükk, siis saaks see liikuda üksnes suunaga pumbast eemale ning jõuaks teoreetiliselt (kui varem kuhugi kinni ei jää) tagasivoolu filtrisse. Ringlema ei saaks mistahes võõrkeha hüdraulikasüsteemis jääda. Kui pumbast leiti „vaenulik“ metallitükk, siis saab see tükk pärinema üksnes mõnest pumba enda purunenud detailist.“ INTRAC Eesti AS juhib oma vastuses nr 6 lisaks tähelepanu sellele, et: „...tegelikult jääb mulje, et Hüdraks püüab vaidlust segaseks ajada ja oma vastutust vältida. Viide süsteemis ringlevale "vaenulikule" metallitükile ei ole tõepärane ja seda peaks professionaalne hüdraulikaga tegelev ettevõte teadma.“ Hageja esitas küsimuse nr 14 järgmiselt: „Kas kokkuvõttes saab INTRAC Eesti AS tuvastada, mis põhjustas kõnealuse kaksikpumba purunemise pärast 216 töötundi? Kas selle võis põhjustada ekspluateerimise käigus tekkinud või süsteemis varem ringelnud võõrkeha; ülesurve; ülekuumenemine; vms?“ INTRAC Eesti AS vastas: „Kokkuvõtteks võib öelda, et pumba purunemise põhjuseks on otseselt Hüdraksi poolne ebapädev pumba remont (vt vastus 9) – kuna Hüdraks ei märganud/taibanud/pidanud vajalikuks vahetada mõlema pumba poole kõiki detaile, andis ülemäära kulunud fiksaatorplaat järele ja kolvid tulid pesast välja. Selle tulemusel irdusid fiksaatorplaadi küljest metalli tükid ja puru, mis kahjustas pumba detaile. Seega algne põhjus oli Hüdraksi tegemata töö, mitte mingi „vaenuliku“ metallitüki tekkimine. [...] Seega ülaltoodud asjaolusid ja tõendeid arvestades on kahtlusteta selge, et pumba purunemise põhjustas Hüdraksi poolne otsene hooletus, kes hoolimata sellest, et kinnitas ka ise printsiipi, et pumba remondil tuleb pump (so antud juhul kaksikpumba mõlemad pooled) võtta „algosadeks“, seda ei teinud (kuigi hilisemalt väidab, et „Identsetesse pumpadesse on paigaldatud identsed varuosad mille värvused on samad...“). Hüdraks likvideeris vaid kõige otsesema probleemi ning pump sai töökorda vaid piiratud ajaks ja vajas peagi taas remonti. Selline lähenemine ei ole meie kutsealal aktsepteeritav ega tavapärane – kui pump tuuakse remonti, siis on eesmärgiks tagastada pikka aega funktsioneeriv pump, mitte pump, mis töötab vaid piiratud aja, mille järgselt remondi teostaja ei soovi vastutust võtta ja väidab, et viga on kõiges muus, peale tema enda töö (kuni „vaenulike“ metallitükkide ja masina üldise vanuseni). Seejuures on eriti kurioosne, et raha on kliendilt arvest nr 250005 nähtuvalt küsitud kahe pumba poole komplekti varuosade eest.“ Hageja leiab, et kostja on otseselt hagejat petnud – lubatud kaksikpumba täieliku remondi asemel, mida pakuti ja mille eest hageja ka tasus, remonditi vaid üks pumba pool. Hageja andis samas kostjale võimaluse kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks, edastades talle

2-17-9686 ühe kuulise hilinemisega. Kui töö hilinemisega valmis, ei olnud töö teostatud nõuetekohaselt, sest pump ei töötanud. Teistkordselt võeti väidetavalt taas pump „algosadeks“ ja selle paigaldas ekskavaatorile tagasi kostja enda mehaanik – samas seejärel töötas pump vaid 216 töötundi. Märgitu kohta on INTRAC Eesti AS vastuses nr 11 avaldanud: „216 töötundi on väga lühike aeg. Pumpa nõuetekohaselt remontides, asendades seal kulunud varuosad kvaliteet osade vastu, peaks pumba tööiga olema praktiliselt uue väärne. Tehase tavapärane garantii on aasta või 2000 töötundi. Varasemal purunemisel tunnistab tehas oma praaki ja purunenud detail asendatakse uue vastu.“ INTRAC Eesti AS vastuses on ülaltoodust nähtuvalt lisaks tuvastatud, et pumba purunemise 216 tunni järgselt põhjustaski kostja poolne ebapädev ja hooletu remont. Kostja poolt tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Hageja pöördus osaühingu Hüdraks kui asjatundja poole, st tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. On ilmne, et mittetöötava pumba parandamise eesmärk saab olla ainult töötav pump, kusjuures vastaval kutsealal valitseva praktika kohaselt, nagu avaldab INTRAC Eesti AS, on lubamatu pumba poolik remont ning remonditud pump peaks töötama vähemalt 2000 töötundi. Eelduslikult oleks vastava eesmärgi saavutamiseks pidanud kuluma osaühingu Hüdraks hinnapakkumistes näidatud summad, kuid tegelikkuses on hageja saanud olulistes summades kahju. Hageja on seisukohal, et kahju eest vastutab VÕS § 641 lg 2 ja § 642 alusel üheselt osaühing Hüdraks, kes lõppkokkuvõttes ei suutnudki saavutada lepingujärgset tulemust. Ei saa olla vaidlust, et pärast esimest pumba remonti pump ei hakanudki normaalselt tööle – järelikult vastutab märgitu eest igal juhul osaühing Hüdraks. Pärast teistkordset pumba remonti osaühing Hüdraks poolt suudeti pump reguleerimise järgselt küll mõneks ajaks tööle saada, kuid pump ei jäänud tööle. INTRAC Eesti AS on tuvastanud, et selle põhjuseks on üksnes ja ainult ebapädev ja hooletu kostja poolne pumba remont kusjuures remonditud oli ainult üks pumba pooltest. Faktilistest asjaoludest ja tõenditest nähtub seega, et: - kostja ei ole täitnud kohaselt sõlmitud lepingut ja ei ole poolt pumpa üldse remontinudki. Järelikult on ühe pumba poole eest hageja tasunud alusetult ja kostja peab selle tagastama; - töövõtja on rikkunud oma kohustusi ja põhjustanud sellega hagejale olulise kahju - selle asemel, et saada kostjal ühe korra korralikult ja kohaselt remonditud pump, pidi hageja tegema olulisi kulutusi, et lõpuks vastav eesmärk saavutada. Kui kostja oleks kohaselt oma kohustusi täitnud, siis puudunuks vastavate kulutuste järgi vajadus ja hagejale ei ole kahju tekkinud; - lisaks on kostja poolse lepingu rikkumise tõttu hageja ekskavaator olnud sunnitud nädalaid seisma, st hageja ei saanud eesmärgipäraselt oma omandit kasutada. Sellest tulenevalt on hagejal osaühingu Hüdraks vastu kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahju hüvitamise nõue. Alusetult tasutu tagastamise nõue Tõenditest nähtuvalt esitas kostja hagejale 07. novembril 2014. a järgmised pakkumised: 1)nr 141540 summas 1 953,35 € kaksikpumba remont. 2)nr 141497 summas 1 475,24 € kaksikpumba LISAPUMBA remont. Lisapumba remondis ei ole minetusi tuvastatud, mistõttu selle eest tasutud summa on makstud õiguspäraselt. Samas kaksikpumba osas on INTRAC Eesti AS märkinud üheselt, et ühte kaksikpumba poolt ei ole ei lahti võetud ega remonditud. Järelikult 50% ulatuses ei ole kostja vastavat tööd üldse teinudki ja seega on poole pumba remondi eest saanud raha üldse alusetult. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tõenditest nähtuvalt remonditi ainult kaksikpumba ühte poolt. Sellest tulenevalt on 50% ulatuses hageja tasunud vastava töö eest kostjale alusetult. Kostja peab hagejale seega tagastama 50%

2-17-9686 saadud summast so 976,67 € (1953,35 € : 2), kuna on alusetult saanud raha töö eest, mida ta tegelikkuses teostanud ei ole. Kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Puuduvad alused, millele tuginedes saaks töövõtja viidata tellija vastutusele ja seeläbi ise vastutusest vabaneda - INTRAC Eesti AS arvamusega on üheselt tõendatud, et pumba purunemise põhjustas otseselt kostja poolne lepingu rikkumine. Järelikult on üheselt selge, et antud juhul vastutab kostja kui töövõtja hagejale, kui tellijale tekitatud kahju eest, kuivõrd see on otseses põhjuslikus seoses töövõtja poolse lepingu rikkumisega. Tuginedes Riigikohtu 07. detsembri 2005 lahendis nr 3-2-1-149-05 ja 26. septembri 2006 lahendis nr 3-2-1-53-06 avaldatud seisukohtadele conditio sine qua non reegli kohaldamise osas, hageja leiab, et kui osaühing Hüdraks oleks koheselt oma lepingulised kohustused täitnud tähtaegselt ja korrektselt, siis ei oleks hagejale mingit kahju sündinud. Kõik kirjeldatud kahjud on tekkinud üksnes ja ainult osaühingu Hüdraks poolse lepingu rikkumise tõttu. Hageja kulu oleks pidanud piirduma üksnes Hüdraksi pakkumistes märgitud summa tasumisega – vastava kulu kandmise järgselt oleks hageja pidanud saama enda valdusesse remonditud ja töötava pumba. Kõik muud kulud on otseselt põhjustatud aga osaühing Hüdraks poolt, kes on selle eest otseselt vastutav. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja kahju kokku on 10 558,74 eurot ja see koosneb alljärgnevatest osistest: 1) tarbetuks on osutunud kuluks kulu uuele klapile 71,90 eurot (KM-ta), transpordile summas 37,02 eurot (KM-ta, DPD arve lisatud, pumba transport osaühingusse Hüdraks) ja kulu osaühingu Hüdraks arve nr 250284 tasumiseks summas 380 eurot Hiiumaa sõidu ja teostatud töö eest (KM-ta). Hüdraks on sisuliselt mittenõuetekohaselt töötava pumba suutnud ajutiselt tööle panna ja on selle eest küsinud veel hagejalt lisaraha. Samas, kui osaühing Hüdraks oleks juba esmakordse remondi järgselt suutnud pumba töökorda seada, ei oleks vastava kulu tegemine olnud vajalik. Kulu kokku 488,92 eurot (KM-ta); 2) täiendava remondi ja varuosade kulu, mis ROCKWELD OÜ poolt pumba kordategemisele kulus, s.o 7267,20 eurot (KM-ta) ning INTRAC Eesti AS-i arve reguleerimisele summas 269,05 eurot (KM-ta). Lisandub DPD transpordikulu kokku summas 62,29 eurot (25,27 € + 37,02 € KM-ta). Vastav kulu seega kokku 7598,54 eurot (KM-ta); 3) VÕS § 128 lg 3 tulenevalt kuuluvad hüvitamisele ka kahju kindlaks tegemise kulud. Hageja on pidanud kahel korral pöörduma INTRAC Eesti AS poole, kes diagnostika eest on esitanud arveid summas 465,58 eurot ja 1035,96 eurot, s.o kokku 1501,54 eurot (1251,28 € KM-ta). Märgitud kulu kandmine oleks olnud ebavajalik, kui töövõtja poleks omapoolseid lepingulisi kohustusi rikkunud. Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud INTRAC Eesti AS esitanud veel arvet ekspertarvamuse koostamise eest; 4) VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab ka mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. AS Hiiu Turvas on pöördunud kahjunõude sissenõudmiseks Advokaadibüroo Heringson GLO poole ja teinud sellest lähtuvalt kulutusi 1220 eurot (806,67 € + 293,33 € + 120 € (KM-ta)). Kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahjunõue Lisaks on hagejal osaühingu Hüdraks vastu kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahju hüvitamise nõue. Esialgne pumba remont pidi olema valmis vähemalt 2014. a detsembri esimeseks nädalaks, s.o hiljemalt 08. detsembriks 2014 pidi remonditud pump olema võimalik

2-17-9686 paigaldada ekskavaatorile, et sellega oleks võimalik tööd teha. Tööd sai hageja ekskavaatoriga tegema hakata alles 11. märtsil 2015. See ajavahemik hõlmab 48 tööpäeva (maha arvestatud riiklikud pühad ja vähendatud summat lühendatud tööpäevade tõttu ühe tööpäeva võrra). Alates 27. maist 2015 polnud töö tegemine taaskord võimalik, kuna pumbast hakkas kostuma kahtlast heli. Märgitust parandatud pumba ekskavaatorile monteerimiseni 09. septembril 2015. a on veel 73 tööpäeva. Seega ei ole hageja oma vara saanud kasutada kokku 121 tööpäeva. Viidates Riigikohtu otsustele 06. maist 2015 nr 3-2-1-36-15 (p 25 jj) ja 13. juunist 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 (vt p-d 16 ja 19), on hageja seisukohal, et kasutuseelise kaotamise nõude väljaselgitamiseks tuleb teha kindlaks, kui palju on analoogse ekskavaatori kasutamine väärt. OÜ Kemehh pakkumise kohaselt maksab Hiiumaal analoogse ekskavaatori rent 46 € + KM tunnis koos kütusega. Sarnast hinda kinnitavad ka pakkujad mujalt – nt Berkhard OÜ pakub analoogset ekskavaatorit hinnaga 45 €/h, kuid lisanduks ekskavaatori Hiiumaale transportimise kulu + kütus. Hagejale teadaolevalt kulutab analoogne ekskavaator tunnis kütust 13 l, mis arvestades kütuse keskmist hinda 1 €, teeb kütuse tunnikuluks 13 €. Seega tuleks vastavaks tunnihinnaks minimaalselt 33 € + KM. OÜ Kemehh pakkumise hind sisaldab ka ekskavaatori juhi töö hinda. Seega tuleks ühest küljest ekskavaatori juhi palga kulu maha arvata, kuid teisest küljest puudub AS Hiiu Turvas palgal on ekvaatorijuht, kes kõnealust ekskavaatorit opereeris ja kellele ei olnud muud tööd pakkuda, kui ekskavaator töökõlblik ei olnud. Seega on AS Hiiu Turvas ikkagi vastava kulu kandnud ja seda ei ole võimalik hageja kokkuhoiuna maha arvata, millest tulenevalt tuleb arvestada, et AS-il Hiiu Turvas jäi kasutuseeliseid realiseerimata vähemalt 33 € eest tunnis (sisaldab eeltoodust lähtuvalt ka juhi palgakulu, mis on otsene AS-i Hiiu Turvas kahju). Kuna hagejal polnud osaühingu Hüdraks lepingurikkumise tõttu võimalik kasutada oma vara 121 tööpäeva, milles igas on 8 tundi, s.o kokku 968 tundi, siis vastava tundide arvu korrutamisel analoogse ekskavaatori kasutamise hariliku väärtusega samas piirkonnas on hageja kasutuseelisest tulenev nõue kokku vähemalt 31 944 eurot KM-ta. Eeltoodust tulenevalt hageja nõue kostja vastu kokku on 42 479,41 eurot. Kuivõrd pooled ei ole kompromissile jõudnud, siis peab hageja otstarbekaks esitada alates hagi esitamisest ka viiviste nõude TsMS § 367 sätestatud võimalust rakendades ning taotleda kohtuotsuses viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja taotleb:

2-17-9686 Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle menetlusega, hageja on käibemaksukohustuslane ning menetluskulude summa on esitatud ilma käibemaksuta.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja arvates hagiavaldus on põhjendamatult võetud kohtu menetlusse. Kostja hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1) ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2), mistõttu kostja taotles jätta hagi läbi vaatamata. Juhul, kui kohus jätab kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning jätkab asja menetlemist, palub kostja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid ning vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud väited on alusetud ja tõendamata, hagiavalduse õiguslik käsitlus on vastuoluline ja ainetu. Hagiavalduses on viidatud kostja kodulehel avaldatud teabele ja on püütud jätta mulje, justkui ainult sellest lähtudes pöörduti ekskavaator Case 888B hüdraulilise kaksikpumba (edaspidi nimetatud ka pump) remondi küsimuses kostja poole. Hageja on jätnud märkimata, et hageja ja kostja on ka varasemalt koostööd teinud, kostja on hagejale teinud remonditöid 2012. aastal (summades 2200, 3053 ja 169 eurot) ning 2013. aastal (summas 546 eurot). Mingisuguseid probleeme varasemas koostöös esinenud ei ole ning hageja on kostja teenusega igati rahule jäänud. Pärast pumba remonti toomist monteeriti see kostja töötajate poolt osadeks, tuvastati vigased vahetamist vajavad detailid ning selgitati - millised varuosad on olemas, millised on vaja tellida, samuti varuosade tarneajad ja vastavalt sellele koostati pakkumus. Pumbakomplekti ühe osa remont takerdus Hollandi varuosade tarnija viivituse tõttu, kuna tootjatehas ei suutnud tema tellimust kokkulepitud ajal täita. Puuduolev võll saabus Hollandi tarnijalt enne jõule (lisad 1, 2), misjärel pump koheselt remonditi ja oli valmis 22.12.2014.a (asjaolu on muuhulgas tõendatud hagiavalduse lisaga 4, s.o kostja poolt hagejale esitatud arvega, kust on näha remonditööde teostamise kuupäev 22.12). Sellest teavitati hagejat ning kuivõrd tegemist oli pühade perioodiga ja hageja töötajad olid kollektiivselt puhkusel uue aastani, siis lepiti hageja ettepanekul kokku, et pumba üleandmine toimub uue aasta algul. Tõele ei vasta hagiavalduses kirjeldatu, et pärast klapivahetust ja hageja poolt kostjaga ühenduse võtmist „lubas kostja korduvalt kohale saata oma tehniku, kes pidi kaksikpumpa reguleerima“. Kostja ei saanud lubada tehniku saatmist, kuna samal ajal olid täitmisel varasemalt planeeritud tööd ning suure töökoormuse tõttu ei olnud võimalik tehnikut kohapeale saata. Kostja soovitas hagejale korduvalt kutsuda kohapeale maaletooja esindaja, kes on pädev probleemi põhjust tuvastama. Hagiavalduses on hageja seadnud kahtluse alla, kas kostja on üldse pumba sisu ära vahetanud. Detsembris 2014.a teostatud remondi käigus vahetati kostja poolt ära kõik pumba defektsed osad, konkreetsed detailid on näidatud hagejale esitatud arvel. Kostja poolt pumbas paigaldatud varuosad olid igas mõttes nõuetekohased, mida kostja soovib tõendada varuosade tootja sertifikaadiga. Intrac Eesti AS väide, et ühte pumba poolt ei ole lahti võetud, on põhjendamatu, kuna pumpa, mida kostja remontis, ei ole võimalik poolikult avada. Kostja vahetas remondi käigus mõlemad fiksaatorplaadid. See on muuhulgas tõendatav asjaoluga, et fiksaatorplaatidel on kastutatud erinevat värvi keermeliimi. Kostja juhindub juba aastaid pumpade remontimisel reeglist, et kaksikpumpades tuleb üks grupp fikseerida valge liimiga ja teine sinisega. Selline praktika on tingitud soovist tagada hilisema garantiiremonti pöördumise puhul võimalus kontrollida, kas vahepeal ei ole pumbas midagi n.ö omal käel tehtud, mis välistab garantiivastutuse. Intrac Eesti AS on erinevat värvi keermeliimi kasutamisest teinud ebaõige järelduse. Kui hageja saatis pumba veebruaris 2015.a kostja juurde, siis lähtus kostja Intrac Eesti AS seisukohast, et pump ei tööta. Kostja töötajad võtsid koheselt pärast pumba laekumist selle lahti

2-17-9686 ning kontrollimisel ei tuvastatud ühtegi viga ega kõrvalekallet remondis. Kolvid olid terved, mikromeetriga kontrolliti kolvirõngaid, need osutusid terveteks, kolvi kinnitusplaadid olid kinni ja terved, kolvid ei lõtkunud pesades, silinderplokid ja surveplaadid olid terved, võeti lahti ka tagakaanes olev juhtkolb ja seda seadistavad vedrud, mis olid kõik terved ja õiges asendis. Kuna mingeid vigu ei tuvastatud, samas aga kliendi kinnitusel ekskavaator ei töötanud ja nende teatel leidis Intrac Eesti AS, et viga on pumbas (vastavaid tõendeid ei ole hageja kostjale esitanud, kuid antud hetkel kostja usaldas hageja infot ning keskendus probleemi lahendamisele), siis kostja soovis probleemi operatiivselt lahendada ja tellis koheselt kiirtellimusena vastavad varuosad. Kostja oli juba esimese remondi ajal pumba sisu osad välja vahetanud uute osade vastu ja veebruaris 2015.a pumba saamisel teostatud kontrolli käigus vigu ei tuvastatud. Sellele vaatamata vahetas kostja teisel korral osaliselt esmalt paigaldatud sisuosad uute vastu. Kostja ei saanud 100%-selt välistada täppismõõtude tehasepoolseid kõrvalekaldeid ning arvestusega, et kui viga oli esmalt vahetatud varuosades, siis saab selle hiljem koostöös tootjaga lahendada. Siinkohal soovib kostja avaldada, et esialgselt kostja poolt vahetatud varuosades vigu ei esinenud, need on täna töös erinevates masinates. Hageja väide, et masin töötas pärast remonti 216 tundi, on täielikult tõendamata ja paljasõnaline. Intrac Eesti AS 02.07.2015. a arve nr 000731589 ei tõenda seost kõnes oleva pumba remondiga. Hageja kinnitusel läks 2015.a maikuu lõpus surve paigast, manomeeter näitas 400 bar ja enam ning pumbast hakkas kostuma kahtlane heli. Hagiavaldusest järeldub, et vastavad probleemid ilmnesid 27.05.2015. Seega töötas pump hageja väitel korrektselt alates 10.03. kuni 27.05.2015. a, s.o ca 2,5 kuud. Hagiavalduse kohaselt otsustas hageja pöörduda pumba remontimiseks Rockweld OÜ poole. Kostja poole hageja selles küsimuses ei pöördunud ja probleemi ei kirjeldanud, hageja ei andnud kostjale võimalust fikseerida ekskavaatori hüdraulika hetkeseisu, sh vastavust tehnilistele nõuetele, samuti ei antud võimalust kontrollida kaksikpumba seisukorda ega antud võimalust vajadusel pumpa remontida. Sellega on hageja rikkunud VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud norme. Tõendamata on hageja väide, et Intrac Eesti AS tuvastas 03.06.2015.a, et viga on pumbas. Hageja ei ole tõendanud, mida Intrac Eesti AS tuvastas. Arvestades hagiavaldusele lisatud Intrac Eesti AS poolt esitatud arve summat 1035,96 eurot võiks eeldada, et sellises mahus teenus oleks pidanud sisaldama minimaalselt täielikku diagnostikat ja täpset vea põhjuse tuvastamist. Kuna aga hageja on pöördunud Rockweld OÜ defekteerimise teostamiseks (nagu nähtub hagiavalduse lisast nr 9), siis ilmselt on Intrac Eesti AS teenus seisnenud milleski muus. Kostja vaidleb vastu Rockweld OÜ „defekteerimise aruandes“ ja Intrac Eesti AS arvamuses esitatud järeldustele. Hageja ei kutsunud kostjat väidetavate puuduste tuvastamise juurde. Rockweld OÜ ja Intrac Eesti AS arvamustes esitatud järeldused on olulises osas oletuslikud, need ei vasta tõele ning need ei ole kontrollitavad. Näiteks on Intrac Eesti AS erinevat värvi keermeliimi kasutamisest teinud ebaõige järelduse. Rockweld OÜ defekteerimise akti väited (näiteks: vedruseibid on valesti paigaldatud; tõenäoliselt on varem teostatud pumba osaline remont ja see on kokku pandud valesti jms) on paljasõnalised, aktist ei ole võimalik aru saada, mis on Rockweld OÜ hinnangul valesti tehtud. Samuti on asjassepuutumatu väide, et pumba korpuse vahele oli paigaldatud isetehtud tihend. Aktis ei ole selgitatud, miks on sellise tihendi kasutamine ebaõige ning kuidas see võis tekitada kahju. Enne 21.10.2015 ettepanekut kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ei olnud hageja andnud kostjale informatsiooni probleemide väidetava jätkumise kohta. Kostja on kokkulepitud remonttööde tegemisel olnud igati hoolas ja koostöövalmis ning teinud kõik endast oleneva, et hageja saaks seadme töökorda. Hagiavalduses esitatud etteheide, et kostja on hagejat otseselt petnud, ei vasta tõele. Hageja ei teavitanud kostjat remondi võimalikust lepingutingimustele mittevastavusest ega kirjeldanud seda. Samuti ei informeerinud hageja kostjat Intrac Eesti AS väidetavatest seisukohtadest jne. Selle asemel esitas hageja kostjale nõude summas, mille suurus on kümme korda suurem hageja poolt kostjale teenuse eest tasutud summast, seejuures nõudekirjadest ja

2-17-9686 hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja rahul osaga remonditöödest, mille maksumust hindab hageja ise summale 976,67 eurot. Hageja ei ole VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 kohaselt kostjale teatanud kostja poolt teostatud töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Seetõttu on kostja tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 kaotanud õiguse tugineda väidetavale töö mittevastavusele. Eeltoodud vastuväitele tugineb kostja ainult alternatiivselt, kuivõrd kostja on veendunud seisukohal, et ta on oma lepingujärgsed kohustused täitnud täielikult ja vastavalt kokkulepitule ning ta ei ole töövõtulepingut rikkunud. Õige ei ole hagiavalduses esitatud väide, et teisel korral monteeris pumba peale kostja enda tehnik. Ainuüksi hagiavalduses esitatust on ilmne, et kostja ei paigaldanud pumpa. Hagiavalduses eespool on kirjeldatud, et pump oli Hiiumaal tagasi (s.o kostja poolt hagejale üle antud) 05. märtsil 2015.a ja monteeriti ekskavaatorile järgmisel päeval. Kostja töötajad ei käinud pumpa peale monteerimas, seda pidid tegema hageja töötajad. Hagiavalduses on eespool kirjeldatud, et 06.03.2015 leppisid pooled kokku, et kuna kostja väitel vajab pump reguleerimist, siis tuleb kostja spetsialist ja reguleerib pumba kohapeal. Seega kostja töötaja tuli reguleerima pumpa, mis oli eelnevalt hageja töötajate või mõne teise hageja poolt määratud isiku poolt juba paigaldatud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, justkui ei oleks esimesel korral töid tehtud tähtaegselt, vaid ca ühe kuulise hilinemisega. Pooled leppisid kokku tööde hilisemas üleandmises, mis algselt oli tingitud tarnijast ja hiljem pühade perioodist. Remonditud pump anti vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele hagejale üle pärast pühi jaanuari alguses 2015.a. Seega ei ole asjakohane hageja käsitlus sellest, justkui pidanuks kostja valmis töö üle andma hiljemalt 08.12.2014.a. Tõendamata ja alusetu on hageja väide, et kostja ei teinud tööd nõuetekohaselt, sest pump ei töötanud. Asjaolu, et kostja poolt remonditud pumba hageja töötajate poolt ekskavaatorile paigaldamise järgselt ekskavaator ei töötanud, ei võimalda üheselt ja tõsikindlalt järeldada, et kostja oli oma tööd teinud mitte nõuetekohaselt. Pumba paigaldamisel on äärmiselt tähtis, et oleks tagatud sellise protseduuri puhtus, et välistada mustuse vms osakeste sattumine süsteemi. Samuti on oluline (nagu kostja on varasemalt korduvalt rõhutanud), et oleks teostatud nõuetekohane pumba seadistus ja kontrollmõõtmised. Seda hageja vaatamata kostja korduvale soovitusele ei järginud. Veelgi enam – hageja töötajad ei ole pärast pumba paigaldamist selle seadistamist ja kontrollmõõtmist üldse teostanud. Seadistuse ja kontrollmõõtmise vajalikkust tõendab aga asjaolu, et ka pärast pumba teistkordset remonti ei saanud hageja töötajad ekskavaatorit tööle, kuid pärast seda, kui kostja töötaja oli vajaliku seadistamise ja kontrollmõõdistuse teostanud, hakkas seade tööle. Kuna pump hakkas normaalse survega (260 bar) tööle (tõendatud muuhulgas hagiavalduse lisaga nr 16 p 3) ja edasise 2,5 kuu vältel masin töötas, siis järelikult oli pump nõuetekohaselt remonditud. 11.11.2015. a kirjas on hageja väitnud, et pump purunes ülenormatiivse surve tõttu. Miks surve 2015.a maikuu lõpus suurenes (või suurendati seda hageja töötaja poolt) ja tekkisid kahjustused, selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Samuti tuleb arvestada, et pumbale avaldab mõju filtrite seisukord, sh kas neid on vahetatud, kasutatava õli kvaliteet ja seadme hoolduse nõuetelevastavus/mittevastavus. Hageja väide, et pumba purunemise põhjustas kostja poolne „ebapädev ja hooletu remont“, on meelevaldne ja täielikult tõendamata. Hageja teostas pumbale tervikliku ja põhjaliku remondi, ning väide poolikust remondist on ebaõige. Nagu hageja on ise hagiavalduses viidanud, vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal. Kostja andis hagejale üle remonditud ja igati töökorras pumba. Juhul, kui hageja ei saanud pärast enda poolt pumba paigaldamist seadet tööle, ei saa selle eest vastutada kostja. Kostja teostas pumbale tervikliku remondi, kostja poolt teostatud tööd vastasid täies mahus kokkulepitule. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Alusetult tasutu tagastamise nõue Jättes l kõrvale asjaolu, et töövõtulepingu rikkumisest tulenev alusetult tagastamise nõue on õiguslikult ainetu, ei ole nimetatud nõue ka sisuliselt põhjendatud ja tõendatud. Kostja on

2-17-9686 teostanud terve pumba remondi. Hageja väide, et ühte kaksikpumba poolt ei ole lahti võetud ega remonditud, on alusetu ja tõendamata. Pumba pooled asuvad ühes korpuses, seega ei ole õige väide, et ühte poolt ei ole lahti võetud. Kostja on tellinud ja paigaldanud vastavad varuosad. Tööd on teostatud vastavalt kokkuleppele ja mingit alusetut maksmist hageja poolt pole toimunud, arve on esitatud reaalselt tehtud tööde eest. Kahju hüvitamise nõue Kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja alusetu ainuüksi põhjusel, et täidetud ei ole nõude esmane eeldus, milleks on lepinguliste kohustuste rikkumine. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Isegi juhul, kui kostja oleks oma kohustusi rikkunud (mida ta teinud ei ole!), puudub hagejal väidetav kahju ning põhjuslik seos. Kulu uuele klapile ja selle transpordile on tarbetu ning ei ole mitte kuidagi seotud kostjaga. Klapi ostmise otsuse võttis vastu hageja ise ja see ei ole kuidagi etteheidetav kostjale. Arusaamatu on, miks on kostja arve summas 380 eurot hageja hinnangul kahju. Kostja seadistamise järgselt hakkas seade tööle, mis tõendab veelkord, et pump oli nõuetekohaselt remonditud. Vastasel korral ei oleks seade töötanud ka kostja esindaja seadistamise järgselt. Absurdne on hageja väide, et kostja sai „sisuliselt mittenõuetekohaselt töötava pumba“ ajutiselt tööle. Hageja ei ole tõendanud, et pump töötas mittenõuetekohaselt. Hageja ei ole kostjale töö väidetavast mittevastavusest mõistliku aja jooksul teada andnud ning ei ole mittevastavust piisava täpsusega kirjeldanud. Kui pump töötas kaks ja pool kuud, siis järelikult oli tegemist töötava pumbaga. Rockweld OÜ poolt teostatud remondi kulu, Intrac Eesti AS teostatud reguleerimise kulu ja transpordikulu ning kostja poolt teostatud tööde vahel puudub põhjuslik seos. Täielikult on tõendamata, millest on tekkinud ülesurve, millisel põhjusel on tekkinud pumbas vigastused, millised osad pumbas vajasid väljavahetamist jne. Hageja viitab Intrac Eesti AS diagnostika arvetele, kuid nendel puudub seos kostja poolt teostatud töödega. Pealegi on Intrac Eesti AS arve summas 1035,96 eurot täielikult põhjendamatu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisast 9 nähtuvalt on hageja tellinud Rockweld OÜ-lt defekteerimise. Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ Rockweld defekteerimise aruandele tuginevalt otsustanud tellida pumba remonditööd Rockweld OÜ-lt. Seega hagiavaldusest nähtuvalt puudub Intrac Eesti AS arvel igasugune seos hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Hageja poolt kohtuväliselt esitatud nõuete esitamiseks kantud kulu näol ei ole kindlasti tegemist mõistliku kuluga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostjale esitatud nõuded on alusetud ja tõendamata ning nõuete õiguslik konstruktsioon on ainetu, kunstlik ja ilmselgelt ülepaisutatud ning sisaldab tsitaate Riigikohtu otsustest, mis käesoleva asja kontekstis on asjakohatud. Igale mõistlikule isikule pidi olema arusaadav, et sellise nõudega, kus hageja ise ühelt poolt ütleb, et ei ole rahul põhipumba ühe poole remonditöödega summas, mis jääb alla tuhande euro, kuid esitab samas nõude, mis ületab 40 000 eurot, ei ole võimalik nõustuda. Sellise nõude esitamist ei ole võimalik käsitleda heatahtlike, vaidluse sisulisele lahendamisele suunatud läbirääkimistena, vaid tegemist on ilmselge väljapressimisega, mille kulude hüvitamise nõudmine kostjalt on alusetu ja põhjendamatu. Kasutuseelise kasutamise võimatusest tulenev kahjunõue Kostja hinnangul on hageja kasutuseeliste kasutamise võimatusest tulenev kahjunõue täielikult alusetu. Hageja poolt nõude alusena märgitud VÕS § 132 reguleerib kahju hüvitamist asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral. Samas hageja isegi mitte ei väida, et kostja on põhjustanud hagejale kuuluva asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise. Hageja nõue on õiguslikus mõttes ainetu. Ainuüksi eeltoodud põhjusel tuleks hagi kõnes oleva nõude osas jätta tervikuna rahuldamata, mida kostja ka taotleb. Isegi juhul, kui hageja vastaval nõudel oleks õiguslik alus (mis kostja hinnangul puudub!), tuleks arvestada järgmisega. Esialgselt pidi pump tõesti valmis olema detsembri alguseks 2014, kuid tähtaeg viibis ühe detaili

2-17-9686 (võlli) tarne tõttu, millisest asjaolust teavitati koheselt ka hagejat. Kuna selgusetu oli täpne tarneaeg Hollandist, ei olnud võimalik anda täpseid lubadusi töö teostamise kohta. Võlli uue tarneaja kohta tegi kostja korduvaid lisapäringuid, võll laekus lõpuks 19.12.2014, millest teavitati koheselt hagejat. Nagu kostja on selgitanud, leppisid pooled kokku remonditud pumba üleandmises pärast pühi jaanuari alguses 2015.a. Seetõttu ei olnud seadme kasutamine perioodil alates 08.12.2014. a kuni 07.01.2015. a takistatud mitte kostja poolse väidetava lepingurikkumise tõttu, vaid selline oli poolte vastastikune kokkulepe. Kostja andis hagejale üle nõuetekohaselt remonditud pumba. Asjaolu, et pumba hageja enda poolt ilmselt ebapädeva paigaldamise järel (arvestades, et kostjale teadaolevalt ei olnud hagejal olemas surve mõõtmiseks vajalikku pädevust) seade ei töötanud, ei ole ette heidetav kostjale. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kostja vastutama selle eest, et hageja omal initsiatiivil otsustas soetada klapi, mille hageja sai kätte ligi kuu aega hiljem (hagiavalduse kohaselt 30.01.2015. a). Kui hageja seejärel kostjaga ühendust võttis, teatas kostja, et pump vajab ilmselt reguleerimist, kuid ei lubanud saata oma spetsialisti, vaid soovitas hagejal pöörduda maaletooja poole. Hagiavalduse kohaselt käis Intrac Eesti AS esindaja hageja juures kohapeal 18.02.2015. a, seega möödus vahepeal mitu nädalat, kuid selline viivitus ei olnud kuidagi tingitud kostjast. Kui hageja saatis pumba veelkordseks kontrolliks kostjale (kostja sai pumba kätte 24.02.2015. a), siis kontrollis kostja koheselt pumba korrasolekut ja, vigu tuvastamata, kuid soovist välistada 100% võimalus, et tegemist võiks olla täppismõõtude tehasepoolsete kõrvalekalletega, vahetati osaliselt detailid välja. Töökorras pump toimetati hagejale igasuguse viivituseta (hageja on kinnitanud pumba kättesaamist 05.03.2015. a). Pumba paigaldamine, seadistamine ja reguleerimine ei olnud kostja töövõtulepingujärgseteks ülesanneteks. Seadistamises ja kontrollmõõtmises lepiti hagejaga eraldi kokku ning vastavalt kokkuleppele teostas kostja töötaja need tööd 10.03.2015. a. Hageja ei pöördunud kostja poole, ei teavitanud, et pumbaga on probleemid, ega palunud pumba kontrollimist ega remontimist. Seetõttu ei ole seadme kasutamise väidetav takistatus alates 27.05.2015. a kuni 09.09.2015. a kuidagi ette heidetav kostjale. Lisaks juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kui väidetavalt tekkisid probleemid 27.05.2015. a, siis hageja saatis enda kinnitusel pumba remondiks OÜ-le Rockweld 09.06.2015. a, OÜ Rockweld teostas defekteerimise 13.08.2015. a ning tööd said teostatud 09.09.2015. a (hagiavalduse andmed). Kostja ei saa mingil moel vastutada nende suurte ajaliste lõtkude eest. Mitte mingisugust kostjapoolset viivitust või muud lepingurikkumist kostja poolt ei olnud ning hüvitise nõue selle perioodi eest on täielikult alusetu ja tõendamata. Asjaolu, et alates 27.05.2015. ei olnud töö tegemine võimalik, kuna pumbast hakkas kostuma kahtlast heli, ei olnud tingitud kostjast. Hageja poolt esitatud tõenditega ei ole tõsikindlalt tõendatud, et seadme rike oli tekkinud kostja poolt teostatud remonditööde tõttu. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud tõenditele OÜ Rockweld defekteerimise aruandele ja Intrac Eesti AS arvamusele, kuna ilmselt ei ole tegemist erapooletute isikutega. OÜ-le Rockweld oli majanduslikult otstarbekas näidata pumba vigu võimalikult mastaapsetena ja väita kõikide varuosade väljavahetamise vajadust, kuna selle tulemusena said nad teostada pumba remondi kostja hinnangul arusaamatult kõrge maksumusega. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et OÜ Rockweld ei ole esitatud arvel nimetanud varuosi, mistõttu ei ole faktiliselt võimalik tuvastada, mida täpselt tehti ning kas tegemist oli vajaliku tööga. Mis puudutab Intrac Eesti AS arvamust, siis on alust arvata, et tegemist on hagejaga seotud isikuga, kes pole asjas erapooletu. Sellele viitab ainuüksi asjaolu, et Intrac Eesti AS ei olnud ligikaudu kaks kuud pärast arvamuse allkirjastamist esitanud hagejale arvet arvamuse koostamise eest (vt hagiavalduse lk 9). Selline käitumine ei ole mitteseotud osapoolte vahelises majandustegevuses tavapärane, vaid see viitab osapoolte vahelistele tihedatele sidemetele. Samuti ei nähtu majandustegevuse registrist, et kummalgi eespool nimetatud äriühingul oleks pädevus vastavate arvamuste koostamiseks ja esitamiseks. Alusetu on väidetava kasutuseelise väärtuse arvestamine ekskavaatori rendihinna järgi, selline

2-17-9686 käsitlus on põhjendamatu. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-05 on asjakohatu, kuna käesoleval juhul ei ole küsimuse all kinnisasja valdamise võimalikkus. Lisaks eeltoodule ei ole hageja väitnud, et ta kasutab ekskavaatorit renditeenuse osutamiseks. Isegi juhul, kui selline arvestus oleks põhjendatud, tuleb arvestada, et tavapärase rendihinna sisse on arvestatud ettevõtja kasumiosa, mis endale kuuluva seadme kasutamise tunnihinna arvestamisel ei ole põhjendatud. Samuti vaidleb kostja vastu ekskavaatori juhi töötasu arvestamisele hinna sisse. Kostja väide, et ekskavaatorijuhile ei olnud muud tööd pakkuda, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sellises ettevõttes, kus on pidevalt töös erinevad tehnilised seadmed, mis paratamatult vajavad aeg-ajalt hooldust ja remonti ning mille puhul ei saa eeldada pidevat 8-tunnist tööpäeva, ei olnud töötajale muud tööd pakkuda. Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu, et hageja poolt toodud tundide arvestus on olulises mahus ülepaisutatud ja täielikult tõendamata. Hageja enese poolt esitatud tõendid lükkavad ümber väite, justkui 121 tööpäeva jooksul oleks ekskavaator olnud töös 968 tundi. Hageja väitel töötas kõnes olev ekskavaator perioodil 10.03.2015.a – 26.05.2015. a kokku 216 tundi. Nimetatud perioodis oli kokku 56 tööpäeva. Kui lähtuda hagiavalduse lk 11 esitaud hageja arvestusest ning korrutada 56 tööpäeva 8 tunniga, saame tulemuseks 448, s.o sellisel juhul pidanuks ekskavaator perioodil 10.03.2015 – 26.05.2015 töötama 448 tundi. Hageja ise on aga kinnitanud, et selle perioodi töötundide tegelik arv oli 216, seega rohkem kui kaks korda väiksem. Seega on hageja arvestus väidetavate töötundide osas rohkem kui kahekordselt üle paisutatud. Samuti kinnitavad hagiavalduses esitatud andmed perioodi 10.03.-26.05.2015 tegelike töötundide kohta asjaolu, et ekskavaatorijuht pidi tegelema ka teiste tööülesannetega ega saanud olla tegevuses ainult konkreetse ekskavaatori juhtimisega. Hagiavalduses pikalt tsiteeritud Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-36-15 ja nr 3-2-1-64-05 ei ole asjakohased. Käesolevas asjas ei nähtu hagiavalduses esitatud asjaoludest midagi eespool nimetatud kohtuasjade aluseks olevate sündmuste sarnast, tegemist on käesoleva kaasuse kontekstis asjakohatute lahenditega, mistõttu kostja palub kohtul jätta need tähelepanuta. Viivisenõudest Kuna kostja arvates hagi tervikuna on alusetu ja tõendamata, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Eeltoodud põhjendustel kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda, sh mõista hagejalt välja kostja kasuks kostja poolt tehtud kõik menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirjas palub määrata kindlaks kostja OÜ-le Hüdraks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus seisuga 25.06.2020 tsiviilasjas nr 2-17-9686 ning mõista välja OÜ-lt Hiiu Turvas OÜ Hüdraks kasuks viimase poolt tsiviilasjas nr 2-17-9686 kantud menetluskulud kokku summas 10 655 (1530 + 675 + 8450) eurot. Kostja taotleb märkida lahendis, et OÜ-le Hüdraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitakse, et OÜ-le Hüdraks käesoleva tsiviilasja menetluses osutatud õigusteenuste mahu ja õigusteenuste eest esitatud arvete võrdlemisest nähtub, et reaalselt on AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ poolt OÜ-le Hüdraks käesoleva tsiviilmenetluse raames osutatud õigusteenust mahus kokku 98 tundi, samas on arveid esitatud kokku 84,5 tunni eest. Allakirjutanu kinnitab esitatud andmete õigsust ning et kõik märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-17-9686. Kõik nimetatud õigusabiteenused ning sellele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik seoses käesoleva kohtumenetlusega käesolevas asjas. Kuna OÜ Hüdraks on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, nõuab kostja õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta summadelt.

2-17-9686 Tuginedes TsMS § 177 4. lõikele palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks ka viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

2-17-9686 kiirtarne (2-3 päeva) korral lisandunuks hinnale 210 eurot. - OÜ Hiiu Turvas 11.novembril 2020 aktsepteeris tavatarnega pakkumist. Lähtudes pakkumises märgitud tarneajast, eeldas hageja, et töö saab valmis 8.detsembriks. - Hagiavaldusele lisatud 18.12.2014 e-kirjast (I kd, lk 19) nähtuvalt kostja müügimees teavitas hagejat, et lisapumba võll on veel puudu, see oli lubatud saata 30.detsembriks, aga müügimees palus kiiremat saatmist. - 06.01.2015 on kostja esitanud hagejale arved nr 250004 (29.10/kaksikpumba DAEWOO Solar 130 III lisapumba remont ja arvel loetletud varuosad kokku 1475,24 eurot koos käibemaksuga) ja nr 25005 (22.12/kaksikpumba DAEWOO Solar 130 III remont ja arvel loetletud varuosad kokku 1953,35 eurot koos käibemaksuga), hageja samal päeval tasus arved ning järgmisel päeval, 07.01.2015 saabus remonditud kaksikpump Hiiumaale ja anti hagejale üle. - Asjas ei ole vaidlust, et remonditud kaksikpumba paigaldas ekskavaatorile hageja töötaja. Hageja väidetel pump normaalselt funktsioneerima ei hakanud, ka mitte pärast seda, kui hageja väidetavalt vahetas välja järgmise sõlme ehk klapi. - Eeldades, et remonditud pump on töökorras ning pumba tööd takistab viga järgmises sõlmes ehk klapis, tellis hageja uue klapi. Hydropower OÜ-lt tellitud uus klapp jõudis Hiiumaale 30.01.2015 (I kd, lk 22 Hydropower OÜ 30.01.2015 arve nr 150068 summas 86,28 eurot). - Hageja pöördus Intrac Eesti AS poole, kes väidetavalt 18.02.2015 kohapeal tuvastas, et pump ei ole töökorras, selle eest esitas Intrac Eesti AS hagejale 27.02.2015 arve nr 000727478 summas 456,58 eurot (koos käibemaksuga), arve selgituses nimetatud remont, sõiduaeg, sõidukilomeetrid ja ülevedu (I kd, lk 23). - kaksikpump saadeti 21.02.2015 uuesti kostjale (teenuse osutamise kuupäev DPD Eesti AS arvel nr 10097057, I kd, lk 71 – 73). - kostja väidetavalt võttis pumba uuesti lahti ning viga tuvastamata, kuid lähtudes Intrac Eesti AS arvamusest, et pump ei tööta, tellis uued varuosad kiirsaadetisena ning remontis pumba uuesti (Korea firma ENU Company 26.02.2015 arve nr JHP-150209 summas US$1703,80, I kd, lk 121). - Kostja juurest tuli pump Hiiumaale tagasi 2015.a märtsi algul (hageja väidetel 05.03.2015), saabumisest järgmisel päeval monteeris hageja töötaja selle ekskavaatorile, kuid pump väidetavalt jätkuvalt ei töötanud. - Hageja tellimusel käis kostja töötaja 10.03.2015 Hiiumaal pumpa reguleerimas (Hüdraks OÜ arve nr 250284 summas 456 eurot (koos käibemaksuga) diagnostikatööde ja transpordikulude eest, arve selgituses viide „10.03/diagnostika ja reguleerimine Hiiumaal“; (I kd, lk 24)). Hageja on arve tasunud. - Pärast kostja töötaja poolt reguleerimist hakkas pump tööle ja töötas 216 tundi. - hageja väidetel 2015.a maikuus läks pumba surve paigast ja pumbast hakkas kostuma kahtlane heli. Nendest probleemidest hageja kostjat ei teavitanud ega nõudnud kostjalt probleemi kõrvaldamist. Hageja pöördus esmalt 27.mail 2015 Intrac Eesti AS poole, kes 03.06.2015 väidetavalt tuvastas, et viga on jätkuvalt pumbas. Hageja väidetel esitas Intrac Eesti AS vastava diagnostika eest hagejale 02.07.2015 arve nr 000731589 summas 1035,96 eurot (koos käibemaksuga) (I kd, lk 25). Arve selgituses remont 8,50 tundi, sõiduaeg normtunnid 7,50 tundi, sõiduaeg ü/t L, P 6,50 tundi, sisemine koolitus 2 tundi, sõidukilomeetrid 167,0, Ülevedu 01.06 Triigi-Sõru-Triigi; sõidukilomeetrid 198,0, ülevedu 03.06.15 Triigi-Sõru-Triigi, majutus ja kulumaterjalid. - 10.06.2015 saatis hageja pumba Tartusse Rockweld OÜ-le (teenuse osutamise kuupäev DPD Eesti AS 16.06.2015 arvel nr 10106215, I kd, lk 74 – 76) - 13.08.2015 on Rockweld OÜ koostanud Case 888B hüdraulikapumba defekteerimise aruande (I kd, lk 26). - Hageja tellis Rockweld OÜ-lt remondi, Rockweld OÜ remontis pumba ja saatis 03.09.2015 hagejale tagasi (DPD Eesti AS arve nr 10114143 summas 44,42 eurot (koos käibemaksuga),

2-17-9686 (I kd, lk 77 -79). - Rockweld OÜ esitas hagejale pumba remontimise (8 tundi) ja varuosade eest 01.09.2015 arve nr 329 summas 8720,64 eurot (hind koos käibemaksuga) (I kd, lk 27). - Hageja paigaldas remonditud pumba ja lasi seejärel pumba Intrac Eesti AS-il reguleerida, väidetavalt sai ekskavaator sellega töökorda 09.09.2015. - Intrac Eesti AS esitas 24.09.2015 hagejale arve nr 000734375 summas 322,86 eurot (koos käibemaksuga, I kd, lk 28). Hageja väidetel esitati arve pumba reguleerimise eest, arvel selgitus – remont (normtunnid) -1, sõiduaeg (nt) 4 tundi, sõiduaeg üt, L,P – 2, sõidukilomeetrid 167, ülevedu Triigi-Sõru-Triigi, kulumaterjalid. - 21.10.2015 esitas hageja advokaadi vahendusel kostjale pöördumise kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks kohtuväliselt; 02.11.2015 kostja ettepanekuga ei nõustunud, mille järel pooled vahetasid veel kirjalikke seisukohti 11.11.2015 ja 14.12.2015 (I kd, lk 30 – 54). - 2016.a novembris andis Case masinate ametlik esindus Eestis, Intrac Eesti AS, hagejale kirjaliku arvamuse Case 888B ekskavaatori hüdraulilise kaksikpumba purunemise põhjuste kohta (I kd, lk 55-67). - 08.05.2017 hageja tegi kostjale veel kord ettepaneku kahju kohtuväliseks hüvitamiseks. 21.06.2017 esitas hageja hagiavalduse kohtule.

2-17-9686 ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. ... Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav.“ Tööde lepingutingimustele vastavus tuleb välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (VÕS § 641 lg 1 p 2, § 77 lg 1) (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15).

2-17-9686

2-17-9686 Roomikutel ekskavaator Case88b liigitub liiklusseaduse tähenduses liikurmasinaks: liiklusseaduse § 2 p 34 kohaselt on ekskavaator liikurmasin, s.o ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis. Kohus loeb üldteadaolevaks, et sellise masinaga töötamiseks on vajalik vastav T-kategooria mootorsõiduki juhi luba. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 57 „Traktori-, liikurmasinaja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ (edaspidi nimetatud Kord) § 6 lg 3 näeb ette, et juhte valmistatakse ette T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. Korra § 14 lg 2 kohaselt peab juht masina juhtimisõiguse saamiseks sooritama liiklusteooriaeksami ning seejärel oskuste ja käitumise eksami. Korra §-s 3 loetletud juhi teadmistele esitatavate nõuete kohaselt peab juht muu hulgas teadma masina ehituse üldpõhimõtteid ning töö- ja mõõteriistade töö põhimõtteid (p 15). Korra § 4 sätestab nõuded juhi oskustele: punktis 3 nähakse ette, et juht peab oskama käsitada eri masinamarkide põhiseadmeid, lisaseadmeid ja abiseadmeid, tagamaks masina häireteta juhtimise liiklemisel ja tööoperatsioonides. Seega hüdraulika jõul töötava kopaga ekskavaatori juhil peavad olema elementaarsed teadmised ja oskused ka hüdraulikaseadmete osas. Kohtu arvates saab lugeda üldteadaolevaks ka asjaolu, et mootorsõidukijuhi kursuse teooria osa sisaldab ülevaadet masina ehitusest, käsitlemisest ja hooldusest, masina töö üldpõhimõtetest. Ekskavaatori juhi kursuse läbinud isik peab olema suuteline iseseisvalt masinaga töötama, muu hulgas suutma ekskavaatorit seadistama erinevate tööülesannete täitmiseks. Väide, et vastava kategooria juhitunnistust omaval isikul ei ole pumba seadistamiseks üldse mingeid teadmisi ega oskusi, on alusetu. Lisaks hageja ise kinnitas, et pumba remondiga samal ajal tehti ekskavaatorile alusvankri hooldusremonti. Seega olid olemas töötajad, kellel peaksid olema vähemalt elementaarsed teadmised ettevõttes kasutatavate masinate ehitusest, sh masina erinevate osade tööpõhimõtetest, kes oskavad masinat lahti võtta ja kokku panna. Ei ole eluliselt usutav, et hageja töötajad, kes igapäevaselt ekskavaatoriga töötavad või töötajad, kes on suutelised remonditud pumba ekskavaatorile paigaldama, ei püüa masinat tööle saada ning selleks esmalt ise erinevaid seadistusi proovida.

2-17-9686 uurimistoimingu raportis esitatud fotodel (II kd, lk 87) on pumba mõlema poole osadel sama tootja koodid. H. R. oma uurimistoimingu käigus ei tuvastanud pumba poolte detailide erinevat kulumisastet. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et isegi kui kostja esimesel korral tegi puudusega töö (mida tõendatud ei ole), on kostja teise remondiga puuduse kõrvaldanud ja saavutanud töövõtulepingus kokkulepitud tulemuse – töökorras pumba. VÕS § 646 lg 4 kohaselt töövõtja kannab töö puuduste kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kuna kostja tegi uue töö, kannab ta ka sellega seotud transpordikulud. Seetõttu hageja nõue tuleb lugeda põhjendatuks pumba 21.02.2015 teistkordseks remondiks Hiiumaalt Pärnusse transportimisega seotud kulude hüvitamise osas. DPD Eesti AS 28.02.2015 arve nr 10097057 järgi on vastav kulu 37,02 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt on põhjendatud ja tuleb rahuldada ka sellelt summalt arvestatud viivise nõue.

2-17-9686 03.06.2015 tuvastas, et pump ei tööta. Taas ei ole mingit tõendit selle kohta, mida konkreetselt ja mil viisil Intrac tuvastas. Hageja väidetel vea tuvastamise eest esitas Intrac Eesti AS hagejale 02.07.2015 arve nr 000731589 (I kd, lk 25). Arve selgitusest nähtuvalt on Intrac Eesti AS töötaja käinud Hiiumaal 01.06.2015 – 03.06.2015, teinud selle aja jooksul 8,5 tundi remonti ja 2 tundi sisemist koolitust. Esitatud tõenditest ei selgu, milliseid toiminguid 8,5 tundi kestnud diagnostika sisaldas, keda ja mis osas Intrac koolitas. Kuna hageja nõuab kostjalt kahjuna ka selle arve summa hüvitamist, pidi arvel märgitud sisemine koolitus olema seotud vaidlusaluse pumbaga. Ei ole välistatud, et Intrac Eesti AS proovis pumpa seadistada (kuna peamine probleem sel ajal oli liialt kõrgeks tõusev rõhk) ning ühtlasi õpetas hageja töötajaid pumpa reguleerima.

2-17-9686 sama remondi käigus on tavaline kasutada pumbapooltes erinevat värvi keermeliime, kuid H. R. ütlused ka ei välista seda. Selleks, et keermeliimi värvuse põhjal teha põhjapanevaid järeldusi selle kohta, et ühte pumbapoolt ei ole üldse lahti võetud ega remonditud, peaks olema minimaalselt teada, millist värvi keermeliimiga olid mõlemas pumbapooles fiksaatorplaadid kinnitatud enne remonti. Selle kohta mingeid andmeid kohtule esitatud ei ole.

2-17-9686 Samade purunenud osade põhjal on oma arvamuse andnud aga ka nii Rockweld, kui Intrac. Erinevalt H. R. teaduslikult põhjendatud seisukohtadest, ei ole Rockweld ega Intrac oma arvamust mõistlikult põhjendatud, nende tehtud järelduste kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav. Lisaks koosneb Intraci arvamus osaliselt hinnangutest, millel ei ole kaksikpumba purunemise põhjustega mingit seost. Näiteks on Intrac pidanud vajalikuks avaldada arvamust kostja poolt hagejale arve ja kahjunõudele vastuväidete esitamise eetilisuse kohta. Kohtu jaoks on erialase ettevalmistusega ja riiklikult tunnustatud eksperdi H. R. ütlused usaldusväärsem ja veenvam tõend, võrreldes Rockweldi motiveerimata järeldustega või Intrac Eesti AS-i fotode vaatluse põhjal tehtud arvamusega. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et pumba ühe poole detailid olid kulunumad ning et pump purunes pumbapoolte ebaühtlase kulumise tõttu, ehk tõendid ei kinnita Intrac Eesti AS oletuslikku järeldust, et ühte pumba poolt ei ole üldse lahti võetud. Tõendamata on hageja nõude aluseks olev asjaolu, et kostja on remontinud ainult ühte pumba poolt. Nii alusetu rikastumise ega hinna alandamise sätete alusel poole remondiraha tagastamise nõude rahuldamine eeldab, et kostja on lepingut rikkunud sellega, et on teinud ainult pool tellitud tööst. Kuna hageja väidetud lepingurikkumist ei ole tuvastatud, ei ole poole remondiraha tagastamise nõuet võimalik kummalgi alternatiivsel alusel rahuldada. Eeltoodu alusel ei ole kaksikpumba remondi eest tasutud summast poole, s.o 976,67 euro, tagasisaamise nõue põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata.

2-17-9686 ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele. Majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses ja on täitnud VÕS § 643 järgi ülevaatamiskohustuse vähemalt käibes vajaliku hoolsusega. Riigikohtu 10.06.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15 (p 14 – 15) märgitakse, et VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt () VÕS § 644 järgi võib teavitamise ning puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka avariist teavitamisest ning olukorra fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga. Isegi kui tellija tegutseb majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja. Seetõttu võib eeldada, et kui töövõtja tutvub asjaoludega sündmuskohal, suudab ta VÕS § 644 lg-s 2 viidatud määras selgeks teha töö puuduste iseloomu.

2-17-9686 kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt töö parandamiseks tehtud kulude hüvitamist üksnes juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist, kuid töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul ning tellija parandab töö ise või laseb seda teha.

2-17-9686 töö mittedefektsete osade kahjustumise. See säte oleks praeguses asjas kohaldatav juhul, kui pump puruneski seetõttu, et kostja remontis ainult ühe pumbapoole, remontimata pumbapoole detailid töö käigus purunesid ja tõid kaasa kogu kaksikpumba töö seiskumise. Hageja selliste asjaolude olemasolu tõendanud ei ole.

2-17-9686 Rockweld remonditeenuse pakkujana on ilmselgelt huvitatud võimalikult kalli remonditellimuse saamisest. See ei tähenda, et kostja kasutatud odavamad, mitteoriginaalvaruosad ei olnud piisavalt kvaliteetsed või sobivad. Rockweldi aruanne ei tõenda, et kostja ei vahetanud mõlemal pumbapoolel kogu sisu, et kostja kasutatud varuosad ei olnud sobivad või põhjustasid pumba purunemise. Rockweldi arvamuse koostaja aruande punktis 2 ise märgib, et tagantjärele on raske määrata põhjust, miks ühel pumbapoolel on fiksaatorplaadil avad kulunud ja selle tulemusel kolvid lahti tulnud. Punktis 6 märgitu, et „keeruline öelda, milliseid osi seal varem on vahetatud“ kohtu hinnangul ei võimalda teha järeldust, et kostja remondi käigus kõiki kulunud ja väljavahetamist vajavaid osi uute varuosadega ei asendanud. Rockweldi aruandest ei nähtu, mille põhjal on aruande koostajal kujunenud veendumus, et osade kvaliteet on ebaühtlane; kuidas esitatud oletused ja arvamised lubavad lõppjäreldusena jõuda tõenäosuseni, et varem on tehtud osaline remont ja kokku pandud valesti ning et just sellest on tulenenud lühike tööiga peale remonti. Jääb arusaamatuks, kuidas sai valesti kokku pandud pump üldse tööle hakata.

2-17-9686

2-17-9686 H. R. sõnul tema uurimisraporti fotodel nr 8 ja 9 fikseeritud survesilindrite tööpindadel survekolvi liikumise sihilised kraape- ja nihketrassid viitavad abrasiivsete osistega saastunud hüdrovedelikuga ekspluatatsioonile. H. R. ütluste kohaselt hüdraauline löök ei saa olla seostatud kopa mastitööga, H. R. seda seost ei looks. H. R. sõnul mehhaaniline ülekoormus, löökkoormus sai tekkida kolmel viisil: 1) kas hüdraulilise takistusega ehk hüdrolöögi tõttu või 2) kinni kiilumise tõttu, s.o mehhaanilise liikumistakistuse tõttu silindriruumi pääsenud võõrosakeste tõttu, mis on küll vähem tõenäoline aga võimalik, või 3) survekolbi liigne liikumine võib tekkida ka kulumisest, lõtku suurenemisest. Liikumisvabadus hakkab suurenema, suureneb sajandikmillimeetritest millimeetriteni ja see võib suurendada löökkoormuse võimalust. Samas H. R. sõnul isegi normaalse loomuliku kulumise korral ei tohiks kolb silindrist välja minna. Abrasiivosakesi ja kulumist H. R. üheselt ei seostaks purunemisjuhtumiga, mis lõpuks pumba töö lõpetas. Detailide kvaliteedi kohta välisel vaatlusel ei saa hinnangut anda. Pumba metalsete osade kvaliteedi kohta saab hinnangu anda vaid testides ja võrreldes neid analoogsete detailidega materjalilaboris. Kõige adekvaatsema hinnang detailidele saab anda võrdluskatsetega. Visuaalselt selliseid ilmselgeid kvaliteedi häireid ei olnud, et nt metalne osa on asendatud plastist osaga. Selget ebatöökindlama materjali kasutamist või sellist murdumist, mis selgelt viitaks ebakvaliteetse osa, nt poldi või muu detaili kasutamisele, uuringu käigus H. R.le silma ei jäänud. Servadest on näha osakeste murdumisi. Takistus põhjustaski purunemise. Tõenäoline on, et abrasiivosakesed olid süsteemis enne kui toimus muljumine ja purunemine, sest abrasiivosakete poolt vigastatud piirkonnad jätavad mulje, et tegemist on teistlaadsete osakestega, kui selle ääriku või plekkdetailidest eraldunud kildudega. Pigem on jäljed saastunud õliga kaasnevate vigastuste sarnased. Uuritud detailide kulumisjäljed võivad olla tekkinud pumba detailidest, aga need abrasiivosakesed ei ole tekkinud pumba purunemisega. Need on seotud varasema pumba kulumisega, nt varasema kuivhõõrdumise tõttu eraldunud väikeste abrasiivosakeste tõttu. H. R. ütluste kohaselt hüdropumpade olulisemaid, domineerivamaid rikkumise põhjusi on saastunud hüdrovedelik. Selle süsteemi sattumiseks on mitmeid võimalusi. Hüdrovedelik juba sisaldab abrasiivseid osakesi või saastunud hüdrovedeliku valamine süsteemi toob kaasa selle, et saastunud vedelik seal ringlema hakkab. Saasteained võivad sattuda süsteemi väliskeskkonnas kui süsteem on avatud või ebahermeetiline. Selle pumba puhul hermeetilisuse info puudub, sest pumba seisundit ei saanud masina peal uurida. Pumba sisekulumise tõttu tekivad abrasiivosakesed, mida hüdraulikasüsteemi filtrid mingil põhjusel ei suuda eraldada. Need on kolm põhilist võimalust: on ebasobiva hüdroõli valamine süsteemi või saastunud (nt liivaga) õli valamine süsteemi, väline sattumine ehk ebahermeetilisuse tõttu satuvad abrasiivosakesed sisse, näiteks tolm või liiv karjääritöödel, või pumba enda sisekulumisega tekivad abrasiivosakesed, mida süsteem ei suuda välja filtreerida ja ohutuks teha. H. R. ütluste kohaselt ei ole tal asjatundjana võimalik vastust anda, kas pump enne vigastusi ja purunemist töötas ülemäärasel ja lubatust kõrgemal rõhul, H. R. ei saanud teostada rõhu mõõtmist ning temana ei ole jõudnud teadaolevalt adekvaatseid numbreid rõhu kohta. Kogu süsteemis leiduv rike võib ka pumba rõhku suurendada või vähendada. H. R. on teaduslikult põhjendatult selgitanud, et purunenud detailide vaatluse alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, mis põhjusel tekkis mehaaniline ülekoormus ja löökjõud, mille tõttu pump purunes. Purunenud detailide põhjal ei ole ei ole võimalik hinnata kostja tehtud remondi kvaliteeti, mh ei ole H. R. ütlustest nähtuvalt võimalik osandatud detailide pealt järeldada seost, et abrasiivmaterjal on pumpa sattunud selle koostamise käigus. H. R. ütlused ega uurimisraport ei kinnita hageja väidet, et kostja tegi remonti lohakalt ja osaliselt.

2-17-9686 Põhjendatud on kostja seisukoht, et aastakümneid kasutatud masinal võivadki erinevad sõlmed hakata järgi andma. H. R. tunnistajana andis muu hulgas ütlusi (II kd, lk 126 pöördel), et kui pump või ekskavaator tervikuna on tööd teinud üle 200 tunni ja siis midagi juhtub, siis objektiivset vastust ei saa pakkuda, kas see võib viidata ebakvaliteetsele remondile; kui masin on teinud tööd sajad tunnid ja varem on töötanud probleemideta ja siis midagi juhtub, ei saa seost luua remondiga, nii võibki juhtuda; see kui masin varem on probleemideta tööd teinud, siis ei saa garanteerida, et ta lõpuni probleemideta töötab. H. R. ütluste kohaselt üheselt ei saa aga ka öelda, et sellest ei saa järeldada seost ebakvaliteetse remondiga; ei ole ühest loogilist andmebaasi ega infot olemas, et alati remondijärgselt teatud kindla arvu tundide järel vead peavad ilmnema; H. R. ei pidanud võimalikuks pakkuda välja sellist seost, et remondist teatud aja möödumisel saaks igal juhul põhjusena välistada tehniliselt remonditöid. H. R. sõnul ei ole tal täpsemaid järeldusi pumba purunemise põhjuste kohta teha, kuna ta ei ole ise olnud pumba osandamise juures ega saanud võtta proove hüdrovedelikust. Hageja ei teavitanud kostjat pumba rikkest ega võimaldanud kostjal olla purunenud pumba demonteerimise juures, sellega on hageja ise vähendanud võimalusi tõsikindlalt tõendada pumba purunemise põhjuseid, sh seost kostja tehtud remondiga (s.t remondi ebakvaliteetsust). H. R. nimetatud ekspertiise labori või tehasetingimustes ei ole asjas taotletud. Kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise koormis lasub hagejal. Hageja väidab, et enne Rockweldilt remonttööde tellimist uuris hageja ise varuosade hindasid. Esitatud tõendite kohaselt on hageja saatnud välismaistele ettevõtetele (I kd, lk 142-147) e-kirja teel päringuid pealkirjaga „Case 888B hydraulic pump“. 25.06.2015 kell 14:39 e-posti aadressile [email protected] saadetud päringus (I kd, lk 142) on märgitud ekskavaatori tüüp, seerianumber ja ehitusaasta, viide, et e-kirjale on lisatud kaks hüdraulilise pumba fotot; ning päringus hageja esitab küsimuse „Kas te saate meile midagi pakkuda?“ Sellele on kell 16:44 ekirjaga saabunud vastus (lk 146), et „saatsin kasutatud osakonda, uus osa ei ole enam saadaval“. Samal päeval kell 18:06 e-kirjaga on samast ettevõttest teiselt e-posti aadressilt [email protected] hagejale teatatud, et „Kahjuks midagi kasutatut praegu ei ole“ (lk 142). 08.07.2015 kell 07.38 e-kirjas Richard Huskinsonile on lisaks ekskavaatori andmetele märgitud pumba ja lisapumba tüübi numbrikoodid, R. Huskinson on 08.07.2015 kell 13:12 e-kirjaga samuti vastanud, et kahjuks midagi pakkuda ei ole (mõlemad e-kirjad I kd, lk 144 - 145). Hageja ei ole päringutes konkreetselt välja toonud, milliseid varuosi ta soovib. Sellist päringut on raske pidada varuosade hinnapäringuks, vaid hageja on soovinud leida teist ekskavaatorile sobivat täiskomplektset pumpa. Seega hageja ei püüdnud parandada kostja väidetavat praaki, vaid soovis senise pumba asendada.

2-17-9686

2-17-9686

2-17-9686

2-17-9686 Hageja küsimustega (27.06.2018) eksperdile tutvumine, konsultatsioonid 1,5 tundi kliendiga Kostja küsimuste (27.06.2018) koostamine eksperdile, konsultatsioonid 4,5 tundi kliendiga Hageja 05.07.2018 seisukohtadega tutvumine, konsultatsioon kliendiga 1,5 tundi Kostja 17.07.2018 seisukoha koostamine 0,5 tundi 13.09.2018 istungiks ettevalmistamine, konsultatsioonid kliendiga4 tundi Kostja esindamine 13.09.2018 kohtuistungil 2,5 tundi Kohtuistungi protokolliga tutvumine 1 tund Nõupidamine kliendiga (seoses 16.10.2018 tehnilise konsultatsiooniga) 2 tundi 08.03.2019 avalduse koostamine 0,5 tundi 20.03.2019 taotluse koostamine, konsultatsioon kliendiga 1,5 tundi Hageja 15.10.2019 menetlusdokumendiga tutvumine 1t Kostja 29.10.2019 taotluse koostamine 4 tundi PMK 09.01.2020 kohtumäärusega tutvumine 0,5 tundi 12.03.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine, konsultatsioonid kliendiga 7 tundi enne ja pärast istungit Esindamine 12.03.2020 kohtuistungil 3,5 tundi Kohtuistungi protokolliga tutvumine 2 tundi 18.06.2020 kohtuistungi ettevalmistamine (sh küsimuste koostamine 9 tundi tunnistajale, kohtuvaidluse ettevalmistamine jms) Kostja esindamine 18.06.2020 kohtuistungil 6tundi

2-17-9686 paista. Käesoleval juhul LEXLINE KINNISVARA ja ÕIGUSBÜROO OÜ esindus ega tema poolt õigusdokumentide koostamine välja ei paistnud. Ülalmärgitust tulenevalt ei ole vastav kulu menetluslikult hagejalt menetluskulude raames välja mõistetav. Kostja saanuks teoorias esitada vastava nõude menetluskulude väliselt, kuid käesolevaks hetkeks oleks seegi nõue aegunud (lisaks selle põhjendamatusele). Menetluskulude p 4 jj tuuakse esile, et kostjale on õigusabi osutatud 98 tunni ulatuses. Hagejale on samas asjas õigusabi osutatud ca kaks korda vähem. Nähtuvalt esitatud menetlusdokumentidest mahust ei ole kostja esindaja kindlasti esitanud vajalikke ja põhjendatud dokumente kaks korda rohkem kui hageja esindaja. Istungitel on esindajad osalenud võrdselt. Erilist tähelepanu vajab väide, et viimase kohtuistungi ettevalmistuseks kulus 9 tundi (vrdl – hageja esindaja 2 tundi). Väidetavalt kulutas kostja esindaja aega tunnistajale küsimuste ette valmistamiseks. Leiame, et vastav aeg on ebamõistlik seda enam, et tunnistajale esitatud asjakohased küsimused moodustasid kõigist küsimustest olulise vähemuse – enamus küsimusi ei puudutanud asja lahendamiseks tähtsaid küsimusi. Istungil ette kantud kohtukõne oli kohapeal välja mõeldud, mitte tunde ette valmistatud. Märgitu on ka loogiline – kõik peamine oli pooltel juba kirjalikult esitatud, kohtukõne saigi olla vaid kokkuvõte ja olulisemate asjaolude esile toomine. Kuigi menetlusosaliste kulud ei pea olema võrdsed, siis asjaolu, kui need suhteliselt sama mahu korral erinevad kordades, peaks olema oluline indikatsioon, et kohus peaks äärmiselt tähelepanelikult neisse suhtuma.

2-17-9686 Kohus nõustub hagejaga, et selle kulu näol ei ole tegemist menetluskuluga. Kostja ka ise menetluskulude nimekirjas viitab VÕS § 128 lg-le 3, mille kohaselt on tegemist otsese varalise kahjuga, mille hüvitamist saanuks hageja nõuda hagimenetluse korras nõude esitamisega. Lisaks viitab hageja õigesti, et 02.11.2015 ja 04.12.2015 vastused on allkirjastatud AS Hiiu Turvas juhatuse liikme Bruno Tähiste poolt, vastustes puuduvad mistahes viited selle koostamisel kasutatud õigusabile. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja kohtueelses menetluses kantud kulud summas 675,00 eurot ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna.

2-17-9686

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.