Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 18. märtsil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi J. K. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5682 eurot 91 senti, intressi 378 eurot 18 senti, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1759 eurot 86 senti ning viivise alates 19. märtsist 2021 kuni põhinõude 5682 euro 91 sendi täitmiseni lepingujärgses määras 19,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C. F. A. ja kostja 18. septembril 2018 laenulepingu nr. XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 6000 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama vastavalt kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei tasunud makseid vastavalt maksegraafikule. C. F. A. saatis 5. augustil 2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. C. F. A. ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 28. augustil 2019. C. F. A. loovutas nõude hagejale. Kostja tasus põhiosa katteks 317 eurot 9 senti. Kostja põhivõlg on seega 5682 eurot 91 senti (6000 – 317,09). Pooled leppisid laenulepingus kokku intressimäära 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, so 20. maist 2019, kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, so 20. augustini 2019, kokku 378 eurot 18 senti (94,24 + 96,52 + 92,61 + 94,81). Kostja pidi laenulepingu põhitingimuste punkti 2. ja 5.1. järgi tasuma haldustasu. Haldustasu oli 1 euro 50 senti kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga on kostjal tasumata 20. mai 2019 – 20. augusti 2019 osamaksete laenu haldamise tasud 6 eurot (4 × 1,50). Laenuandjal on laenulepingu tingimuste punktist 7. tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigus arvestada ja nõuda ning laenusaajal on kohustus tasuda viivist. Vastavalt punktile 7.2 arvestatakse viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja nõuab kogu

põhivõlalt 5682 eurolt 91 sendilt viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest põhjendava osa välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 500 eurot ja esindajakulu 480 eurot (käibemaksuta), kokku 980 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas hagi laenulepingust tuleneva laenu, intressi, haldustasu ja viivise väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 620 eurot (500 + 120 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 620 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.