6.Mõista K.K. D.K. kasuks välja menetluskulu summas 171,58 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
Tsiviilasi nr 2-20-7398 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-7398 D.K. (hageja) hagi K.K. (kostja) vastu müügihinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebooki avalikus grupis "XXX jne..." krossimootorratta KTM XXX müügikuulutuse. Kuulutuses märgiti, käigukasti 4 hammasratast on katki, karterid ja kõik muu on korras. Kuna kostja kinnitas müügikuulutuses, et krossimootorratas on heas tehnilises seisukorras, siis ostis hageja 16.04.2020 kostjalt krossimootorratta KTM XXX 750 euro eest.
3.Pärast müügilepingu sõlmimist ja asja üleandmist ilmnesid mootorrattal varjatud puudused: katkine hammasratas ja keevitatud karter, mis on pragusid täis ja ebaühtlase tasapinnaga. Seetõttu ei saanud remondimees mootorit ka parandama asuda. Karter on mootori juures kõige olulisem ning kallim osa (KTM esinduse hind 927 eurot). Tegemist ei olnud tavapärase kulumisega. Hageja andis kostjale koheselt ilmnenud puudustest teada ning tegi kohtuväliselt müüjale ettepaneku, et hageja annab kostjale üle sõiduki valduse ning kostja tagastab hagejale müügihinna, kuid kostja keeldus sellest. Lisaks tegi hageja kostale ettepaneku vahetada katkine karter uue ja korraliku vastu välja, kuid ka sellest kostja keeldus.
4.Hageja soovib kostjalt müügihinna summas 750 eurot tagastamist ning lisaks müügihinna tagastamisele ka sõidukulude (XXX x 2) hüvitamist summas 100 eurot. Hageja on nõus kostjale sõiduki valduse tagasi andma.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale 16.04.2020 krossimootorratta. Krossimootorratta mootor oli osadeks võetuna pakitud kastidesse, mistõttu oli hagejal võimalik iga detail üle vaadata. Hageja vaatas üle ainult ratta raamistiku ning muule ei pööranud tähelepanu.
Kuna hageja on ostetud asja üle vaadanud, ei ole tegemist varjatud puudustega, mistõttu ei ole tegemist kostja poolt müügilepingu rikkumisega. Ostjale on asi üle antud müügitingimustele vastavalt ( VÕS § 217 lg 1). Ostjale üleantud müügiese vastab oma olemuselt, koguseliselt liigi ja kirjelduse osas nõuetele. Müüja ei ole ostja eest varjanud mingeid puudusi, mis teeks müüjale kohustuseks asi tagasi osta või teha hinnaalandust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
Tsiviilasi nr 2-20-7398
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2.
10.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
12.Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et 16.04.2020 on hageja ja kostja sõlminud müügilepingu, millega kostja müüs hagejale krossimootorratta KTM XXX hinnaga 750 eurot (tlk 5-34).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmes krossimootorrattal varjatud puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu oli hageja õigustatud lepingust taganema, nõudma kostjalt lepingu alusel makstud raha tagastamist ning kahju hüvitamist.
14.Hageja märgib, et ei olnud ostueelselt teadlik muudest puudustest kui kuulutuses kirjeldatust, et 4 hammasratast on katki. Karterid ja kõik muu oli müügikuulutuse kohaselt korras (tlk 24 ja 30). Hageja lasi pärast valduse saamist ratta üle vaadata (tlk 22), mille käigus ilmnes, et karterit on keevitatud ning ka viies hammasratas on katki. Peale müügiesemel puuduste ilmnemist tegi hageja kostjale taganemisavalduse (tlk 14), millega kostja ei nõustunud (tlk 15).
15.Kohus selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-57-11, p 28). Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on taganemise formaalsed ja materiaalsed alused täidetud.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale taganemisavalduse 19.04.2020 ainsa kirjaliku suhtlusvahendi (FB) kaudu, mida pooled on rakendanud (tl 14-31). Kostja ei vaidle vastu, et hageja edastas 19.04.2020 kostjale kohtuväliselt taganemisavalduse. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on 19.04.2020 taganemisavalduse kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne eeldus.
17.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on täidetud ka materiaalsed alused lepingust taganemiseks.
18.Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist,
Tsiviilasi nr 2-20-7398 kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
19.Hagimaterjalide kohaselt taganes hageja lepingust, kuna üleantud mootorratas ei vastanud lepingutingimustele, sest karter oli keevitatud. Kostja poolt avaldatud müügikuulutuses on kostja kinnitanud, et peale 4 katkise hammasratta on kõik muu korras: „mootorratas sai praktiliselt kapitaalremondi, pärast kokkuladumist andis käigukast otsad. Võtsin mootori lahti ja 4 hammasratast on katki. Karterid ja kõik muu on korras“ (tlk 30). Hageja sõnul põhineb taganemisavaldus puudustel, mis tuvastati mootorratta ülevaatamisel tehniku poolt. Hageja leiab, et krossimootorratas, millel on karter selliselt keevitatud võib ratta tavapärase kasutamise korral uuesti katki minna. Kuivõrd kostja oli teadlik sellest, et karter on keevitatud, siis on kostja rikkunud oma kohustusi ning andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kostja on 15.01.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud: „Meie ostsime mootorratta 2018 augustis, siis oli see keevitus tehtud.“ Seega oli kostja mootorratast müües teadlik karteri keevitusest (tlk 108-109). Kostja on leidnud vastuväidetes, et hagejal oli võimalik ratta kõik osad ostmisel üle vaadata. See, et hageja seda võimalust ei kasutanud, ei ole kostja hinnangul tema süü. Kostja on seisukohal, et tegemist on olnud tavapärase kulumisega, mis ei kujuta endast müügilepingu rikkumist.
20.Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune krossimootorratas vastab lepingutingimustele või mitte.
21.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuse rikkumisest tulenevalt.
22.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb VÕS § 77 lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega
Tsiviilasi nr 2-20-7398 kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Samuti on Riigikohus nimetatud lahendis märkinud, et kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud mootorratta. Kohtule esitatud müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Kostja on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud hagejat eelpoolnimetatud puudustest ning kinnitanud, et „mootorratas sai praktiliselt kapitaalremondi, pärast kokkuladumist andis käigukast otsad. Võtsin mootori lahti ja 4 hammasratast on katki. Karterid ja kõik muu on korras“ (tlk 30). Kohtu hinnangul annab mootorratta osas kostja poolt teostatud tööde reklaamimine põhjust ostjal eeldada, et müüja on teadlik müüdava sõiduki seisukorrast ning müüja on sõidukit regulaarselt hooldanud. Samuti on hageja suhtlusportaali FB kaudu täiendavalt uurinud kostja käest sõiduki tehnilist seisukorda. Tagaratta osas on kostja veel vastanud, et „tagarattal ka väike loks sees aga midagi hullu ei ole. Rattalaagrid kõige odavamad asjad.“ ja „Ja miskit muud ma ei ole märganud.“(tlk 30). Kuid hageja ei saanud sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas aga kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes võis hageja kohtu hinnangul eeldada, et sõiduk on kõlbulik kasutamiseks, st et sõidukil puuduvad sellised varjatud puudused, mis sõidukit kasutada ei võimalda va. kostja poolt nimetatud vead. Nimetatut võib järeldada müügikuulutuses olnud märkest (karterid ja kõik muu korras) (tlk 30). Ainuüksi asjaolu, et hagejal oli võimalik asi üle vaadata ei tõenda hageja teadlikkust puudustest, mida ei olnud mootorratta ülevaatamisel tuvastatud, mida ei olnud kostja nimetanud. Lisaks on kostja ise välja toonud, et ta oli teadlik karteri keevitusest, ent jättis selle hagejale enne müügilepingu sõlmimist mainimata – (tlk 33). Seega on kostja teavitanud hagejat enne müügilepingu sõlmimist vaid eelpoolnimetatud puudustest (4 katkist hammasratast), kuid jätnud teavitamata ülejäänud puudustest.
24.Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et asja üleandmisel oli mootorratta karter keevitatud ja kostja sellest hagejat ei teavitanud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on varjatud puudusega või mitte.
25.VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud sõidukiga. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kohus on seisukohal, et karteri keevitust ei saa pidada tavapäraseks kulumiseks, mis kõigil sarnastel kasutatud asjadel esineks. Tegemist on erandliku vigastusega sarnaste kasutatud mootorrataste seas.
26.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist oli varjatud puudusega, mida ostja ei pidanud esmasel ülevaatusel märkama, kuivõrd kostja avaldas hagejale, et karter on korras.
27.Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (§ 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (§ 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega
Tsiviilasi nr 2-20-7398 pidanudki teadma (§ 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (§ 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (§ 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (§ 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (§ 221 lg 1 p 1 p 2). Müüja vastutusest vabanemise alused käesoleval juhul tõendamist leidnud ei ole. Praegusel juhul on ostja teatanud 19.04.2020 tehniku poolt tuvastatud puudustest taganemisavaldusega (§ 220 lg 3) ning müüja on jätnud ostjat teavitamata enne müügilepingu sõlmimist teadaolevatest puudustest – karteri keevitusest (§ 221 lg 1 p 1 p 2). Kohus selgitab täiendavalt, et müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on, kui aga puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-17, p 28).
28.VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on andnud kostjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud (tlk 33). Seega on hageja andnud kostjale enne lepingust taganemist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
29.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja oli õigustatud lepingust taganema. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
30.Riigikohus on selgitanud, et taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06 p 27; nr 3-2-1-129-07 p 17). Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-57-11, p 31).
31.Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 750 eurot ja hagejal tuleb kostjale tagastada krossimootorratas KTM XXX. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on VÕS §189 lg 1 teise lause kohaselt mõlemapoolsed ja vastastikused.
32.Lisaks lepingu tagasitäitmise nõudele on hageja esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamisena on palunud hageja kostjalt välja mõista 100 eurot, mis on mootorratta transportimisele tehtud kulud.
33.Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: -
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
-
kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);
Tsiviilasi nr 2-20-7398 -
kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3);
-
hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
-
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
-
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
34.Kohus leiab, et hageja on kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks täitnud. Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale mootorratta, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud. Seega on kostja poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud. Kahju tekkimine on hagejal tõendatud sõiduki koju Viljandimaale viimisest. Põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud, kuna kahju ei oleks tekkinud, kui müüja oleks teavitanud ostjat müügieelselt kõigist sõidukiga seotud asjaoludest, mille järgselt oleks saanud teha hageja objektiivse otsuse, kas sellises seisukorras sõidukit osta. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada.
35.Samas ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab XXX ning kostja XXX. XXX kohaselt on nende elukohtade vaheliseks kauguseks 73,5 km (XXX ja XXX). TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras saab kohus kohaldada sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohti. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (RKTKm 2-14-14536, p 16). Seega peab kohus põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 2*73,5*0,3= 44,10 eurot.
36.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 750 eurot ja kahjuhüvitis 44,10 eurot. Kohtuotsuse täitmine 750 euro väljamõistmise osas peab toimuma üheaegselt mootorratta KTM XXX valduse üleandmisega hagejalt kostjale. Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt so 93,40% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 93,40% ulatuses kostja kanda ja 6,60% osas hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
Tsiviilasi nr 2-20-7398 takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu riigilõivust 175 eurot, 20 eurot sõidukulu Tartu Maakohtu istungile, 10 eurot sõidukulu motokeskusesse ja 200 eurot moraalne kahju.
40.Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
41.Kohus selgitab esmalt, et moraalse kahju nõuet ei ole võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotluses. Tegemist võiks olla hagilise nõudega, mida käesolevas menetluses arutatud ei ole ning nõue on esitatud hilinenult. Seega jätab kohus selle nõude tähelepanuta.
42.Riigilõiv summas 175 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega kuulub see rahuldamisele.
43.Kohtuistungile sõitmise kulude osas märgib kohus sarnaselt põhjendava osa p-s 35 rahuldatud kahju hüvitisega, et põhjendatud kuluks saab olla 0,3 eurot hageja poolt läbitud kilomeetri eest. XXX kohaselt on XXX Tartu Maakohtu Tartu kohtumajani 14,5 km. Seega määrab kohus kohtuistungile ilmumise põhjendatud kuluks 14,5*2*0,3= 8,7 eurot.
44.Kulu 10 eurot, motokeskusesse sõitmise eest jätab kohus rahuldamata, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on sellist kulu kandnud.
45.Eelnevast tulenevalt määrab kohus põhjendatud ja vajalikeks menetluskulude suuruseks 183,70 eurot (175+8,7).
46.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 93,4% ulatuses kostja kanda, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 171,58 eurot.
47.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.