Ühinguõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (8)

korras. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (8)

muuda ühisvara koosseisu ja ei jäta ka teist ühisomanikku ilma varata. Teisel abikaasal, s.o ühisomanikul on kinnistusraamatuseaduse § 631 lg 3 alusel õigus nõuda kande parandamist. Tulenevalt PKS § 28 lg-st 4 võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Lisaks viitab avaldaja AÕS § 65 lg-le 1. Avaldaja leiab, et ebaõige kanne ei tähenda olukorda, et kinnistu omanikuks on ainult see abikaasa, kes on kantud kinnisturaamatusse teise jakku omanikuna. Vaatamata ebaõigele kandele on korteriomand abikaasade ühisvara, kui vara soetati abielu ajal ning ebaõiget kannet saab parandada. Avaldajal ei ole andmeid, et enne abieluvaralepingu sõlmimist oleks abikaasade varem soetatud ühisvara, sh korteriomand registriosa nr 2423435 jagatud. Neid andmeid ei ole ka Dxxxx Kxxx esitanud. Avaldaja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-14-18828 (p 26). Avaldaja leiab, et kohtus abielu lahutades ei võetud varalist poolt arutada seetõttu, et kohus lahendab nõudeid, mida pooled on kohtule esitanud. Juhul, kui pooled ei esitanud koos abielu lahutamise nõudega ühisvara jagamise nõuet, siis ei saanudki kohus ühisvara jagamise nõuet menetleda. Ka ei ole tõene Dxxxx Kxxx väide, et seose Soome kohtus 2018. a lõppenud menetlusega võõrandati PxxxxxJxxxxxxxxKxxx muude varade hulgas ka Torma korter. Kinnistusraamatusse on jätkuvalt korteri omanikuna kantud PxxxxxJxxxxxxx Kxxx. DxxxxxKxxx elukoha aadress ei ole korteriühistule olnud teada ning see ei ole avalik. Avaldaja palub avalduse rahuldada täies ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

4 (8)

üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01.07.2010. a mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS1995. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikute Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxja DxxxxxKxxxxabielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a (tl 35, 54, 56). Korteriomandi registriosa nr 2423435, asukohaga Lasteaia tn xxxx, Torma alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, omanikuna on kinnistusraamatusse 06.02.2009. a kantud Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx (tl 7, 97). Poolte vahel oli 07.09.2009. a sõlmitud abieluvaraleping (tl 54-55). Abieluvaralepingu punkt 2.1 kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav mu vara, sh registritesse kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused, mis kantakse registrisse ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see vastavasse registrisse kantakse (muuhulgas jääb Dxxxx Kxxxxlahusvaraks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu registriosa nr 1266735). Punkt 2.2 kohaselt jäävad kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused selle abikaasa lahuskohustuseks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud kohustusse täitmiseks lepingu sõlminud on. Punkt 2.3 sätestab, et kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist saadav tulu, mis tekib tegutsedes ettevõtjana ja/või töise tegevuse tulemusena ning investeeringutest saadav tulu jääb selle abikaasa lahusvaraks, kes selle tulu sai. Punkt 2.4 kohaselt jääb kummagi abikaasa arvelduskontol käesoleval hetkel olev raha selle abikaasa lahusvaraks, kumma kontol see asub. Seejuures ei käsitle abieluvaraleping enne 07.09.2009. a soetatud vara, mistõttu saab kohtu hinnangul nõustuda avaldajaga selles, et kõne all olev korteriomand on soetatud poolte abielu ajal, kuid enne abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kohaldub endiste abikaasade varasuhetele korteriomandi registriosa nr 2423435 osas varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt PKS §-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Kohus nõustub avaldajaga ja leiab, et kuigi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üksnes Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx, on tegemist siiski poolte abielu ajal omandatud ühisvaraga PKS § 25 mõttes. Nii on ka Riigikohus on lahendis nr 2-14-18828 (p 26) asunud seisukohale, et kinnisasja ühisvaraks lugemist ei välista ühe abikaasa ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmine. Korteriomand on omandatud ja kantud kinnistusraamatusse 06.02.2009, seega ajal, mil kehtis Perekonnaseaduse eelmine redaktsioon. PkS § 14 lg.1 sätestas tol ajal: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega on vaidlusalune korteriomand ka selle omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse redaktsiooni ajal üheselt abikaasade ühisvara. PkS § 17 lg.5 nägi ette teise abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmise korra. PKS § 28 lg 1 sätestab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võivad abikaasad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Pxxxx Jxxxxxxx Kxxxxja Dxxxx Kxxx 07.09.2009. a sõlmitud abieluvaralepinguga ühisvara valitsemise õigust ühele abikaasale andnud ei ole. Seega, kuigi avaldaja nõuab puudutatud isikutelt pärast abielu lahutamist korteriomandi majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse tasumist (s.o perioodil 01.07.2018. a kuni 30.11.2019. a), on korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese jagamata, mistõttu kohalduvad selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted. Ka ei ole kohane puudutatud isiku Dxxxx Kxxx väide, et seoses 2018. a Soome kohtus lõppenud menetlusega võõrandati PxxxxxJxxxxxxx Kxxx muude varade hulgas ka vaidlusalune korter. Kinnistusregistri andmetel on korteriomanikuna jätkuvalt sisse kantud puudutatud isik PxxxxxJxxxxxxxxKxxx, kinnistusraamatu kanne on kohane tõend omandiõiguse tõendamiseks. 5 (8)

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-14 leidnud, et TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Abikaasade varaühisuse varasuhtes on abikaasad kogu ühisvara, s.o erinevate esemete ja varaliste õiguste kogumi ühisomanikud (PKS § 25 koosmõjus TsÜS §-ga 66) ning teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes ühisvara valitsedes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest (PKS § 28 lg 1 esimene lause ja lg 3 esimene lause). Seejuures korraldavad abikaasad kokkuleppel abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu (PKS § 15 lg 1 kolmas lause). Ühisvara valitsedes tehtavate tehingute korral on abikaasad üldjuhul solidaarvõlgnikud ja solidaarvõlausaldajad (PKS § 29 lg 4) ning varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise korral ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38 esimene lause). Samas lahendis on Riigikohus sedastanud, et abikaasade solidaarkohustus tekib PKS § 18 lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Kuna perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab kolleegiumi arvates lähtuda solidaarkohustust abikaasade vahel jagades VÕS §-st 69. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 kohaselt vastutava korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

6 (8)

häälteenamusega heaks kiidetud korteriomanike üldkoosolekutel, mistõttu on otsused tehtud seadust järgides. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt avaldaja igakuiselt saatnud majandamiskulude ja teenuste arved puudutatud isikute postkasti. Oluline on seegi, et 05.06.2019. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole soomlase (s.o puudutatud isikute) korteri osas otsest lahendust leitud, kuna isikud on tagaotsitavad. Otsustati otsida veel võimalusi, et isikuid leida. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla summas 477,30 eurot ning seda perioodil alates 01.07.2018. a kuni 30.11.2019. a. Nõue on esitatud 18 arve alusel (tl 14). Esitatud tõenditest nähtuvalt on Pxxxx Jxxxxxxx Kxxx ja Dxxxx Kxxx ühisomandis oleva korteri (xxxxxxxx tn xxxx, Torma alevik, Jõgeva maakond) üldpindala 79 m2. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud ei ole nõude sisu ja suurust vaidlustanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 477,30 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.07.2018. a kuni 30.11.2019. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on arvestanud viivist alates 24.07.2018. a 8% aastas ehk 0,0219% päevas maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Avalduse kohaselt moodustub nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud viiviseks 24,11 eurot. Kohus nõustub sellise käsitlusega ja peab põhjendatuks viivise summas 24,11 eurot välja mõistmist puudutatud isikutelt. Menetluskulude jaotus

Õigusteenus - avalduse koostamine kohtule 3 tundi (tunni hind 70 eurot tund), kokku 210 eurot; Tasu infopäringu eest kinnistusraamatus ning andmete väljatrükk 3 eurot; Andmete päring Rahvastikuregistrist 5 eurot (riigilõiv);

7 (8)

     

Väljavõte Soome rahvastiku infosüsteemist 5 eurot ning selle tõlkekulu 6 eurot; Õigusteenus - taotluse koostamine 17.03.2020. a kohtule 0,25 tundi, kokku 17,50 eurot; Õigusteenus - 20.10.2020. a seisukoha ja avalduse muudatuse koostamine kohtule 0,5 tundi, kokku 35 eurot; Õigusteenus - 11.01.2021. a kohtule vastuse koostamine 0,5 tundi, kokku 35 eurot; Õigusteenus - 07.04.2021. a lõppseisukohtade ja lõpliku menetluskulu nimekirja koostamine kohtule 0,25 tundi, kokku 17,50 eurot. Riigilõiv avalduse esitamisel 50 eurot.

Kokku avaldaja menetluskulu 394 eurot. Kohus märgib, et avaldaja menetluskulu rahaline suurus jääb kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 korras. Puudutatud isikud ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja käte saanud ega sellele vastuväiteid esitanud. TsMS § 176 lg 7 sätestab, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.