Farmer OÜ hagi CleanSkin OÜ vastu põhivõla 92,97 euro ja viivise 92,97 euro saamiseks 185,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Farmer OÜ (11496085, Estonia pst 1, Tallinn, Harju maakond, 10143), esindaja S T (e-post: xxx) Kostja: CleanSkin OÜ (14007307, Väike-Vägeva tee 7-1, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond, 75312), esindaja S P-B (e-post: xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista CleanSkin OÜ-lt Farmer OÜ kasuks põhivõlg 92,97 eurot ja viivis 92,97 eurot.
3.Jätta menetluskulud CleanSkin OÜ kanda ja välja mõista CleanSkin OÜ-lt Farmer OÜ kasuks menetluskuluna 530 eurot.
4.Tsiviilasja hind on 185,94 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes võlgniku vastuväite tõttu ja andis asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.05.2020 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 125,23 euro ja viivise 124,10 euro saamiseks. Hageja vähendas 04.03.2021 menetlusdokumendis nõuet, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 92,97 eurot ja viivis 92,97 eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 02.10.2018 äriruumi üürilepingu. Hageja väljastas lepingu alusel 10.12.2018 arve nr 180596 summas 126,73 eurot, maksetähtajaga 15.12.2018. Sellest arvest on kostja tasunud 100 eurot ja tasumata on 26,73 eurot. Arve nr 180596 järgsed kommunaalkulud olid: elekter 92,26 eurot; vesi ja kanalisatsioon 3,51 eurot; prügivedu 1,43 eurot; hoolduskoristus 7,92 eurot ja puhastusvahendite kulu 0,49 eurot.
4.Hageja esitas 09.01.2019 arve nr 180615 summas 223,80 eurot, maksetähtajaga 15.01.2019. Arve nt 180615 järgsed kommunaalkulud olid: elekter 174 eurot; vesi ja kanalisatsioon 1,12 eurot; prügivedu 2,25 eurot; hoolduskoristus 8,59 eurot ja puhastusvahendite kulu 0,54 eurot. Arvele nr 180615 tehti 15.01.2019 kreeditarve summas 62,65 eurot, millest tulenevalt jäi võlasummaks 161,15 eurot. Kostja tasus 62,65 eurot (ilmselt ajas kostja segamini maksmisele kuuluva arve ja kreeditarve) ning võla jäägiks jäi 98,50 eurot. Kokku on kostja põhivõlg 125,23 eurot.
5.Hagejal on õigus nõuda viivist määras 0,2% päevas. Arve nr 180615 järgselt võlalt (98,50 eurolt) arvestatud viivis perioodil 16.01.2019 kuni 18.05.2020 eest on 96,30 eurot. Arve nr 180596 järgselt võlalt (26,73 eurot) arvestatud viivis perioodil 16.12.2018 kuni 18.05.2020 eest on 27,80 eurot. Kokku on viivisnõue 124,10 eurot.
6.Alusetu on kostja väide, et ta ütles 11.12.2018 seisuga üürilepingu üles. Kostjalt saabus küll üürilepingu lõpetamise taotlus, kuid mitte ülesütlemise tahteavaldus. Samas nõustus hageja üürilepingu lõpetamisega seisuga 21.12.2018. Vastavalt on ka hagi juurde lisatud arvel nr 180615 märgitud kommunaalteenuste perioodiks 01.-21.12.2018.
7.Hageja selgitas 04.03.2021 menetlusdokumendis, et kostjale esitati ekslikult 2018 detsembri üüri eest arve 180566 summas 100 eurot. 2018. a detsembri põhjendatud üürisumma 21 päeva eest oleks olnud 67,74 eurot. Kuivõrd 2018. a detsembri kuu üüriarve on tasutud, tähendab see, et kostja on teinud enammakse summas 32,26 eurot ning vastavas ulatuses vähendas hageja põhinõuet. Hageja arvestas kostja poolt tehtud enammakse esmajärjekorras arve nr 180596 jäägi katteks. Hagi kohaselt oli kõnealuse arve võlgnevus 26,73 eurot ning see on kaetud kostja enammaksega, mis tähendab, et hageja ei nõua enam arve nr 180596 järgset võlga. Enammakse ülejäänud osa (32,26 – 26,73 = 5,53) summas 5,53 arvestab hageja arve nr 180615 võla katteks. Vastavalt hagis märgitule oli kõnealuse arve võlg 98,50 eurot, mis teeb uueks võla jäägiks 92,97 eurot.
8.Kuivõrd kostja poolt on lõpuni tasumata üksnes arve nr 180615 järgne summa 92,97 eurot, siis arvestas hageja viivist sellelt summalt üürilepingu p-s 2.4 kokku lepitud määrast 0,2% päevas alates 16.01.2019 kuni 04.03.2021. Hageja nõuab kostjalt viivist 92,97 eurot.
Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Pooled sõlmisid üürilepingu 02.10.2018, kostja ütles üüripinna puuduste tõttu üürilepingu üles 11.12.2018. Kostja pole üüripinda kasutanud faktiliselt alates 01.11.2018. Hageja nõudis makseid elektri eest perioodidel, mil kostja üldse üüripinnal ei viibinud ning seega ka elektrit ei tarbinud. Arve 180596 on novembri arve, kuigi ruum ei olnud kasutuses alates 01.11.2018. Arve 180615 saadeti 18.09.2019, mis on 10 kuud peale lepingu ülesütlemist.
10.Kostja sai üürileandjalt viimase arve 15.01.2019 perioodi eest 01-21.12.2018, mis on ka makstud. Kogu ruumi üürimise perioodi eest on kostja tasunud kokku 553,02 eurot. Sellest moodustab kolme kuu (oktoober, november, detsember) üürisumma 296,79 eurot. Lisaks tagatisraha 100 eurot. Kommunaalmaksed olid oktoobri eest 93,58 eurot, detsembri eest 62,65 eurot ja novembri eesti 126,23 eurot. Novembri võlgnevuse palus kostja katta tagatisrahaga 100 eurot ja ülejäägi arvel 32,25 eurot, mille üürileandja pidi tagastama detsembri kuu eest. Hageja ei vastanud, kas talle selline maksmisviis sobib, kuid tema poolt ei esitatud ka mingeid vastuväiteid.
11.Hageja ei suuda tõendada tarbimise kulu, ei ole võimeline tõestama millise konkreetse tariifi alusel kulu oli edastatud.
12.Kostja tasus detsembri üüri 100 eurot, kuid hageja arvates kasutas kostja ruumi kuni 21.12.2018. Kostja arvestusel on ta tasunud seega enam 32,25 eurot, mille ta arvestas arve nr 180596 katteks.
13.Hageja on oma nõudega pikalt viivitanud. Hagiavaldusest selgub, et suure osa nõudest moodustavad viivised, mis tulenevad otseselt hageja poolsest viivitusest. Kostja meelest on säärane käitumine häiriv. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
15.Kohus menetleb hageja nõuet põhivõla 92,97 euro ja viivise 92,97 euro saamiseks.
16.Vaidlust pole, et pooled sõlmisid 02.10.2018 äriruumi üürilepingu. Pooled leppisid kokku üüris 100 eurot kuus + kommunaalkulud.
17.Pooltel on vaidlus, kas üürileping lõppes 11.12.2018 või 21.12.2018. Kohus leiab, et üürileping ei lõppenud 11.12.2018 nagu väidab kostja. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on üürilepingu lõpetamise taotluse, mitte ülesütlemise tahteavaldusega. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta loeb ülesütlemise kuupäevaks just 11.12.2018. Kohus leiab, et üürileping lõppes poolte kokkuleppel 21.12.2018. Üürilepingu lõppemist sellel kuupäeval kinnitab ka asjaolu, et kostja on osaliselt tasunud talle 09.01.2019 esitatud arve nr 180615, millel on märgitud kommunaalteenuste kasutamise perioodiks 01-21.12.2018 Kostja ei ole teavitanud hagejat, et ei nõustu lepingu lõppemisega sel kuupäeval.
18.Kostjale on esitatud järgmised arved ja kostja on teostanud järgmised maksed: * 03.10.2018 arve 180456 summas 196,79 eurot, millest tagatis 100 eurot ja üür 02-31.10.2018 eest 96,79 eurot. Makstud 04.10.2018 summa 196,79 eurot; * 07.11.2018 arve nr 180559 summas 93,58 eurot kommunaalteenused 02.-31.10.2018. Makstud 09.11.2018 summa 93,58 eurot; * 01.11.2018 arve 180512 üür november 100 eurot. 02.11.2018 makstud 100 eurot; * 03.12.2018 arve 180566 detsembri üüri eest 100 eurot, mis on tasutud 03.12.2018.
19.Hageja esitas 10.12.2018 arve 180596 novembri kommunaalteenuste eest 126,73 eurot. Kostja nõustub, et jäi selle arvega võlgu ja palus võla tagatisest (100 eurot) maha arvata, mida hageja ka tegi.
20.Kuna kohus tuvastas, et poolte üürileping lõppes 21.12.2018, siis oli hagejal õigus esitada üüriarve detsembri 21 päeva eest. 04.03.2021 selgitas hageja, et 2018. a detsembri põhjendatud üürisumma 21 päeva eest on 67,74 eurot, mida kostja ka ei vaidlusta. Kuivõrd 2018. a detsembri kuu üüriarve on tasutud täies ulatuses, tähendab see, et kostja on teinud enammakse summas 32,26 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda. Hageja vähendas 32,26 euro ulatuses oma põhinõuet ja arvestas kostja poolt tehtud enammakse esmajärjekorras arve nr 180596 jäägi katteks (nimetatud arve järgi oli kostja võlgnevus 26,73 eurot), mistõttu on nimetatud arve kostjal tasutud. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Enam tasutud 5,53 eurot arvestas hageja arve nr 180615 võla katteks.
21.Pooltel on vaidlus, kas kostja peab tasuma hagejale 09.01.2019 arve nr 180615 alusel 92,97 eurot ühes viivistega.
22.Hageja esitas 09.01.2019 kostjale arve nr 180615 summas 223,80 eurot, maksetähtajaga 15.01.2019 kommunaalteenuste eest perioodil 01.-21.12.2018. 15.01.2019 tehti arvele nr 180615 kreeditarve summas 62,65 eurot (vähendati elektri võrra), millest tulenevalt jäi võlasummaks 161,15 eurot. Kostja tasus ekslikult 25.01.2019 kreeditarve 62,65 eurot, kuigi pidi tasuma 161,15 eurot. Kostja võlgnevus jäi 98,50 eurot (161,15-62,65). Hageja arvestas enam tasutud 5,53 eurot arve nr 180615 võla katteks. Kostja võlgnevus on seega 97,97 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
23.Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 0,2% päevas alates 16.01.2019 kuni 04.03.2021 summas 92,97 eurot. Arve nr 180615 maksetähtaeg oli 15.01.2019, seega muutus kohustus sissenõutavaks 16.01.2019. Kostja hageja viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 92,97 eurot.
24.Kohus leiab, et hageja ei ole oma nõude maksmapanekul põhjendamatult viivitanud, sest hagi on esitatud seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Kostja viivisevõlgnevus on tekkinud pigem sellest, et kostja on eksinud arve tasumisel, makstes põhiarve asemel kreeditarve.
25.Tsiviilasja hind
25.1.TsMS § 136 lg 1 kohaselt, tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Lg 4 kohaselt, tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Käesolevaga muudab kohus tsiviilasja hinna määramise määrust TsMS § 136 lg 4 alusel.
25.2.Kuna hageja vähendas oma nõuet, on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ning § 134 lg 1 alusel tsiviilasja hind 185,94 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasutav lõiv sel juhul 75 eurot, mille hageja on hagi esitamisel tasunud.
26.Menetluskulud
26.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.2.Hageja taotluse kohaselt on tema menetluskulu tasutud riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine 30 min, s.o 70 eurot ilma k/m; hagiavalduse koostamine 45 min, s.o 105 eurot ilma k/m; kostja vastuväidete läbitöötamine ja 12.06.2020 menetlusdokumendi koostamine 1 h, so 140 eurot ja 04.03.2021 menetlusdokumendi koostamine 1 h, so 140 eurot. Kõik menetluskulud kokku on 530 eurot, sh kulud õigusabile 455 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tund ja 15 minutit. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot + k/m iga tunni eest. Hageja on käibemaksukohuslane ning esitab õigusabikulude hüvitamise nõude ilma käibemaksuta.
26.3.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
26.4.Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on lahendis 2-19-10324 muutnud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 ja määruses tsiviilasjas nr 3-21-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kolleegiumi hinnangul tagab eeltoodud tõlgendus paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse.
26.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tund ja 15 minutit, mis ei ole ülemäärane. Õigusabi on osutatud hinnaga 140 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 455 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 530 eurot.
26.6.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.