lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-15867/35

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 27.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-15867/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
18 744
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
REVIN GRUPP OÜ11896241(Hageja)Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistu80389163(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2021.a, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15867

Tsiviilasi

Revin Grupp OÜ hagi Rakvere linn Lai tn 3 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6037,44 eurot

Menetlusosalised esindajad

Asja läbivaatamine

ja

nende Hageja: Revin Grupp OÜ, registrikood: 11896241, asukoht: Kastani pst 10, Rakvere, 44307 Lääne-Viru maakond Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Rait Sarjas, eposti aadress: [email protected], advokaat Maris Kure, eposti aadress: [email protected] Kostja: Rakvere linn Lai tn 3 korteriühistu, registrikood: 80389163, asukoht: Lai 3, Rakvere, 44308 Lääne-Viru maakond Kostja lepinguline esindaja: Margus Saulep, e-posti aadress: [email protected] 02.02.2021 kohtuistungil; istungil osalesid hageja seaduslik esindaja K M, hageja lepingulised esindajad Rait Sarjas ja Maris Kure, kostja seaduslik esindaja R T, kostja lepinguline esindaja Margus Saulep, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Revin Grupp OÜ hagi.
2.Välja mõista Rakvere linn Lai tn 3 korteriühistult Revin Grupp OÜ kasuks võlgnevus summas 5040 eurot, kahjuhüvitis summas 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 187,79 eurot (periood 23.04.2019 kuni 10.10.2019).
3.Välja mõista Rakvere linn Lai tn 3 korteriühistult Revin Grupp OÜ kasuks põhinõudelt 5415 eurolt alates 11.10.2019 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni põhinõude (5415 euro, so võlgnevuse ja kahjuhüvitise) täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta Revin Grupp OÜ menetluskulud Rakvere linn Lai tn 3 korteriühistu kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi asjaolud ja hageja seisukohad
1.11.10.2019 esitas Revin Grupp OÜ (hageja) hagi Rakvere linn Lai tn 3 korteriühistu (kostja) vastu. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5040 eurot, kahjuhüvitise 375 eurot, võlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivise summas 187,79 eurot ja põhinõudelt 5415 eurolt alates 11.10.2019 (hagi esitamisest) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni põhinõude ja kahjuhüvitise täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 29.06.2017 kostja üldkoosolek ja teise päevakorra punkti „Maja remonditööd ja pööningu väljaehitamine“ osas võeti vastu otsus minna edasi pööningu arendusega ning lasta arendajal koostada eskiisprojekt. Kõnealusel ajal olid kostja juhatuse liikmeteks K K (volitused kehtisid perioodil 26.08.2015-29.04.2019), M K (volitused kehtisid perioodil 26.08.2015-29.04.2019) ning E R (volitused kehtisid perioodil 26.08.2015-29.04.2019). Esindusõiguse piiranguid nimetatud isikute osas registrisse kantud ei olnud. 29.06.2017 üldkoosoleku järgselt pöördusid kostja juhatuse liikmed K. K ja M. K hageja poole sooviga tellida hagejalt projekt kortermaja renoveerimiseks. Hageja ja kostja sõlmisid juulis 2017 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja koostama ja kostjale üle andma Lai 3 Rakveres asuval kinnistul oleva hoone renoveerimise eskiisprojekti ja renoveerimistöödeks vajaliku detailplaneeringu menetluse algatamise dokumentatsiooni. K. K ja M. K kinnituskirjadega on tõendatud, et juhatusel olid töövõtulepingu sõlmimiseks olemas kõik volitused. Seejuures viitas hageja Riigikohtu 17.05.2012 lahendi nr 3-2-156-12 p-s 16 toodule, et kuigi juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel MTÜS § 27 lg 3 järgi kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid, ei kehti selline esindusõiguse piiramine kolmandate isikute kohta. Sellest tulenevalt on registrisse kantud juhatuse liikme poolt sõlmitud leping sõlmitud kehtivalt, olenemata korteriühistu poolt selleks antud tegelikest volitustest. Kolmas juhatuse liige E Ra oli lepingu sõlmimisest samuti teadlik ja nõus sellega. Septembris 2017 tutvusid kostja liikmed arhitektuurse eskiis joonisega ning andsid sellele oma heakskiidu. Hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused ja koostas töövõtulepingu järgsed dokumendid, st detailplaneeringu dokumendid esitati Rakvere linnavalitsusele, mille alusel kehtestati detailplaneering ning valminud projekti tutvustati 01.02.2019 toimunud koosolekul. Hageja esitas 08.04.2019 kostjale tehtud tööde eest arve nr xxxx summas 5040 eurot (maksetähtaeg

22.04.2019). Arve on kostja poolt tasumata. Kostja juhatuse liige R T teavitas hagejat 08.05.2019 ekirja teel, et kostja ei ole hagejalt töid tellinud ja keeldus arve tasumisest. 22.05.2019 esitas hageja kostjale nõudekirja (kohustuse täitmise nõude), milles hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kostja vastas 27.05.2019 nõudekirjale, milles selgitas, et ei tunnista nõuet, kuivõrd kostja teised juhatuse liikmed ei olnud sõlmitud lepingust teadlikud. Õiguslikku tähendust ei oma kostja praeguse juhatuse liikme paljasõnaline ning ebaõige väide selle kohta, et kostja teised liikmed või kolmas juhatuse liige ei olnud teadlikud hagejaga sõlmitud lepingust. Töövõtulepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi, seega võis vastava lepingu sõlmida ka suuliselt ja leping sõlmiti VÕS § 9 lg 1 kohaselt esindusõigust omavate isikute poolt. 08.05.2019 ekirjas kinnitas kostja praegune juhatuse liige R T, et: „Arhitekt on teinud soovitusliku joonise. Jah, selline võiks maja välja hakata nägema küll ja sellega on ühistu nõus olnud.“ Kostja ei ole hagejale saadetud kirjades esitanud väidet, et töö ei oleks olnud lepingule vastav (RK 21.06.2018 lahend nr 216-5851 p 23).Vaidlust ei ole asjaoludes, et kostja on töö 01.02.2019 toimunud koosolekul vastu võtnud ja pretensioonid töö sisu või kvaliteedi osas puuduvad ning töö vastuvõtmisega muutus tasu nõue sissenõutavaks. Kostja jättis teostatud töö maksumuse 5040 eurot hagejale tasumata. Kahju hüvitamise nõude alusena tugines hageja VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 1 sätestatule. Kahjuhüvitis seisneb kostjapoolses lepingurikkumisest tuleneva nõude esitamisega, millega on hageja teinud kulutusi õigusabile summas 375 eurot (03.09.2019 arve nr xxxx; kohustuse täitmise nõude koostamise tasu). Rahaline kohustus summas 5040 eurot muutus sissenõutavaks pärast arvel nr xxxx toodud maksetähtaja 22.04.2019 ületamist, st 23.04.2019. Seega sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 5040*0,08*170/365=187,79 eurot (seisuga 10.10.2019) ja põhinõudelt 5415 (kahjuhüvitis 375 eurot + võlanõue 5040 eurot) eurolt nõuab hageja VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest edasiulatuvat viivist kuni kahjuhüvitise ja võlanõude täitmiseni.

2.26.05.2020 seisukohas leidis hageja, et kuivõrd K. K ja M. K on lepingu sõlmimist kinnitanud, siis jäävad kostja väited lepinguliste suhete puudumise kohta sisutühjaks. E. R e-kiri ei oma sisulist tähtsust, sest kõik kostja juhatuse liikmed võisid kostjat esindada üksinda. K. Ki ja M. K kinnituskirjade näol on tegemist tõenditega TsMS § 229 lg 2 ja § 272 lg 2 mõttes ja neid tuleb asjas arvestada. Seejuures on kostja poolt esitatud e-kirjavahetused vähem usaldusväärsed kui digitaalallkirja kandvad kinnituskirjad, kuna need ei ole allkirjastatud ning on näha, et neid on kokku lõigatud ja skaneeritud, kiri jookseb dokumendis silmnähtavalt viltu, pole näha terviklikku kirjavahetust saaja ning saatja vahel, kirja ähmasus viitab printimisele ja uuesti skaneerimisele. Kostja viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-17-06, p-le 13 käesoleva asjaoludega ei haaku ja eeltoodu ei toeta kostja väidet, et hagiavalduse lisadena 3 ja 4 esitatud kinnituskirju ei ole menetluses võimalik tõendina vastu võtta. Seoses Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-145-01, millele kostja tugines, osutas hageja, et see pärineb aastast 2001. Otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik kaotas aga kehtivuse juba alates 01.01.2006, mistõttu ei ole toonane praktika tänasel päeval enam ajakohane. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-74-11 p-s 26 otsesõnu väljendanud, et lahendis nr 3-2-1-145-01 väljendatud seisukohad pole enam asjakohased. Õiguskirjanduses selgitatakse, et isiku seletuskiri sündmuste käigust vastab dokumentaalse tõendi tunnustele. Samuti on Riigikohus 2011. aastal muutnud sellekohast praktikat ning selgitanud korduvalt, et seletuskirjad tõendina tuleb vastu võtta. Eeltoodu põhjal leidis hageja, et puudub alus M. K ja K. Ki kinnituskirjade tõendina arvestamata jätmiseks. Hageja pidas ühtlasi meelevaldseks ja paljasõnaliseks kostja väiteid nagu K. Ki ja M. K kinnituskirjad ei väljendaks nende tegelikke seisukohti. Asjaolu, kas isikud leppisid kinnituskirjade sõnastuses kokku või mitte, ei omanud hageja hinnangul tähendust. Ainus järeldus, mida kinnituskirjade sõnastuse kattuvusest saab teha on see, et kostja kolmest endisest juhatuse liikmest kaks on sündmuste käigu osas täielikult üksmeelel ning kinnitavad kostja ning hageja vahelise lepingulise suhte olemasolu. Kostja väide, et eskiisprojekti koostamine oli kostja ja tema liikmetega kooskõlastamata ning nende jaoks soovimatu, ei ole eluliselt usutav. Eskiisprojekti vaated valmisid

juba 2017 septembris ning eranditult kõik kostja liikmed allkirjastasid selle ning kirjutasid omakäeliselt juurde „nõus“. Kostja ja eskiisprojekti koostanud arhitekti N Vi vahelisest kirjavahetusest nähtub, et Rakveres Lai tn 3 asuvat kortermaja käidi edasiste projekteerimistööde teostamiseks eraldi mitu korda mõõdistamas ning selle tarbeks lepiti ka kokku mõõdistamise ajad korteriomanikega. Ka nähtub N. V ja K. Ki vahelistest e-kirjadest, et eskiisprojekti lahendust arutati korteriomanikega ning vastavalt nende soovidele eskiisprojekti lahendust ka muudeti. Kostja väited nagu oleks K. K ja K. M kinnitanud, et eskiisi eest puudub kostjal kohustus tasuda, on paljasõnalised, eluliselt ebausutuavad ning ei vasta tõele. VÕS § 28 lg 1 järgi tuleb eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud on tasulised (RK lahend nr 3-2-1-63-15 p 12) ja eelduse ümberlükkamiseks tuleb poolel, kes tugineb tasuta kokkuleppele tõendama, et leping ei olnud tasuline. See, millisel viisil on 01.02.2019 koosolekul toimunut subjektiivselt tajunud või mäletavad kostja üksikud liikmed, ei oma tähendust 2017. aastal kostja juhatuse liikme poolt sõlmitud lepingu kehtivuse osas. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et omanike e-kirjad on sõnastatud ebatäpselt ning need on vastuolulised. V T on kirjutanud, et K M ei maininud renoveerimisprojekti kulude kohta midagi ning kui küsisime, palju midagi üldse maksab, ei osanud ta öelda. M L on 13.04.2020 e-kirjas kirjeldanud 01.02.2019 koosolekuga seoses nii: „Seda, et korteriühistule kaasnevad kulud Revin Grupp OÜ ees eskiisprojekti koostamise või seoses detailplaneeringuga K M ei teatanud.“ V Ti ja M Le e-kirjadest järeldub, et eskiisprojekti ja detailplaneeringu maksumust 01.02.2019 koosolekul ei arutatudki. Koosolekul vaadati üle valminud eskiisprojekt ja arutati tulevaid renoveerimistöid. Ka kostja enda poolt esitatud tõenditest nähtus, et väide nagu oleks K M hageja nimel loobunud eskiisprojekti või detailplaneeringu eest tasu nõudmisest, ei vasta tõele. Hageja ega tema juhatuse liige ei ole kunagi väitnud, et ta ei nõua tehtud töö eest tasu. Asjaolust, et tasu suurusest 01.02.2019 koosolekul ei räägitud, ei saa järeldada, et tasu maksmise kohustust pole. Kostja argumentatsioon seoses K Miga on vale ja ebaloogiline. Ühelt poolt väitis kostja, et K M esines 01.02.2019 koosolekul rõhutatult eraisikuna ning mitte Revin Grupp OÜ esindajana, paludes lausa otsesõnu end mitte Revin Grupp OÜ-ga seostada. Teisalt väitis kostja, et K Mi koosolekul esitatud väidete kohaselt puudus kostjal kohustus Revin Grupp OÜ-le eskiisi ning detailplaneeringu projekti eest maksta. Kui K M esindas iseennast ja mitte Revin Grupp OÜ-t, nagu kostja väitis, siis ei saa tähendust olla ka tema oletatavatel sõnavõttudel seoses kostja ja Revin Grupp OÜ vaheliste lepinguliste kohustustega, kuivõrd kostja väitel ei esindanud K M koosolekul Revin Grupp OÜ-t. Hageja selgitas, et ei eskiisprojekti ega detailplaneeringu töid ei teostanud hageja ise, vaid ta tellis need teenusena kolmandatelt isikutelt. Kostja esitas tõendina hinnapakkumise XXXX OÜ-lt, mis võeti juulis 2017. Hageja tõendab eeltooduga täiendavalt seda, et leping hageja ning kostja vahel sõlmiti juulis 2017. Seoses hageja ning kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu tasustamise kokkuleppega selgitas hageja, et kuivõrd algusest peale oli teada detailplaneeringu ning eskiisprojekti töö teostamine kolmandate isikute poolt, pidi kostja poolt makstava tasu suurus sõltuma detailplaneeringu ning eskiisprojekti teostajate tasust. See tähendab, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale vaid selle summa, mida oma töö eest nõuavad detailplaneeringu ning eskiisprojekti koostaja ja hageja mingit vaheltkasu töö eest ei saa. XXXX OÜ on hagejale esitanud eskiisprojekti teostamise eest 29.11.2017 arve summas 1440 eurot, mille hageja on tasunud. Hageja tellis detailplaneeringu koostamise alltöövõtuna Xxxx OÜ-lt, mille osas tehtud töö eest on hagejale esitatud ja hageja poolt on tasutud 19.02.2018 arve summas 1 800 eurot ning 22.11.2018 veel täiendavalt arve summas 1800 eurot. Tööde hind vastab poolte vahel sõlmitud kokkuleppele (hageja nõuab vaid tasusid, mida on temalt nõudnud Xxxx OÜ ning XXXX OÜ). Hageja pidas kostja väiteid selle kohta, et hageja soovib kostjale peale suruda soovimatuid töid ja teenuseid, mida tellitud ei ole, silmakirjalikuks ning tahtlikult kohut eksitavaks. Nimelt on kostja praegune juhatuse liige R T 30.05.2019 kirjutanud XXXX OÜ arhitekt N Vile, kes oli eskiisprojekti teostaja, ning andnud teada kostja soovist „koostööd jätkata“. Samas kirjas on R T ka tundnud muret, kas arhitekt on eskiisprojekti töö eest ikka tasu saanud. Arhitekt on omalt poolt kostjale vastanud, et hageja on tööde eest tasunud, mispeale kostja vastas, et „seda kinnitust vaja oligi.“ Täiendavalt ilmnes N Vi ja R Ti kirjavahetusest, et ka detailplaneeringu olemasolu oli kostjale vajalik ning soovitud, kuna selle olemasolu oli eelduseks renoveerimistööde

teostamisele, mille osas R T kinnitas, et kostjal on soov neid teha. Samuti kinnitab detailplaneeringu hagejalt tellimist kostja poolt e-kirjavahetus hageja ja kostja endise juhatuse liikme K Ki vahel. Hageja edastas K. Kile informatsiooni seoses detailplaneeringu menetlusega ning ka K. K pöördus ise hageja poole, uurides detailplaneeringu edenemise kohta. Hageja osundas, et vaidlusalune tehing ei saa olla näilik, kuna hageja on lepingu täitnud, kostja on täitmise vastu võtnud ning õiguslikud tagajärjed on saabunud. Hageja täitis eskiisprojekti ja detailplaneeringu tellimused, kostja liikmed panustasid aktiivselt õiguslike tagajärgede saabumisse ja võtsid täitmise vastu (liikmed allkirjastasid 2017 sügisel eskiiskavandi), tegid koostööd kortermaja mõõdistamistel, esitasid muudatusettepanekuid arhitekti mõõdistusprojektile ning samuti 01.02.2019 toimunud koosolekul esitatud eskiisprojektile ning on avaldanud soovi arhitektiga koostöö jätkamiseks. Hageja märkis, et saab olla näilik vaid kohustustehing ja mitte käsutustehing (otsus nr 215-13695/129 p 19). Seega ei saa olla näilikuna käsitletav eskiisprojekti üleandmine, mis toimus 01.02.2019. Kostja ei ole tehingu näilikkust tõendanud ja asjast lähtuvalt ei oma tähtsust kostja liikmete tahe tänasel päeval, vaid kostja endiste juhatuse liikmete väljendatud tahe 2017 lepingu sõlmimisel. Aprillis 2019 esitatud arvel puudub seos juhatuse liikmete tagasikutsumisega. Kuivõrd projekt valmis lõplikult alles 2019 veebruaris ja detailplaneering kehtestati 2018 novembris, siis ei pidanud hageja enne tellimuse täitmist põhjendatuks kostjalt tasu nõuda. Arhitektuurne eskiisprojekt anti kostjale üle 01.02.2019 koosolekul, muudatused 07.02.2019 e-kirjaga ja detailplaneeringu kehtestas Rakvere LV 12.11.2018 korraldusega nr xxxx. Hageja asus seisukohale, et eskiisprojekt tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 07.02.2019 N. V poolt muudetud jooniste kostjale edastamisega ning detailplaneering 12.11.2018. Seega muutus hageja tasu nõue detailplaneeringu osas tegelikkuses sissenõutavaks 12.11.2018 ning eskiisprojekti osas 07.02.2019. Hageja ei ole kostja suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja hageja eesmärgiks ei ole olnud kostjale kahju tekitamine. Vastupidi, hageja on käitunud heas usus ning abivalmilt ja kostja on hagejale kahju tekitanud, nii nagu ka hagiavalduses on selgitatud ja tõendatud. Hageja pidas pahatahtlikuks ja fabritseerituks väiteid, mille kohaselt K. M on kostjat eksitanud ning kinnitanud kostjale, et tal puudub kohustus tellitud töö eest maksta. Puudub igasugune loogiline selgitus, milline oleks olnud hageja huvi kanda ise mitme tuhande euro suuruseid kulutusi kostja kasuks. Kostja väited on seoses K Miga vastuolus kostja enda poolt esitatud Rakveres, Lai 3 asuva elamu korteriomanike kirjadega. Hageja esitatud arved sisaldavad üksnes XXXXOÜ ja Xxxx OÜ nõutud tasu ja hageja on panustanud kostja tellimuse täitmisse nii tööde teostamise organiseerimisega, kui ka tasunud arved. Hageja osutas, et lepinguline suhe oli hageja ja kostja vahel ning hagejal omakorda lepinguline suhe XXXXOÜ-ga ja Xxxx OÜ-ga ning lepingulise kohustuse täitis hageja kostja eest. XXXX OÜ ja Xxxx OÜ arvetest nähtuvalt koosnes hageja poolt nõutud summa 3600 eurot detailplaneeringu väljatöötamise ning menetlusega seotud töötasust ning 1440 eurot eskiisprojekti teostamise töötasust. Detailplaneeringu kehtestamine andis kostjale võimaluse asuda teostama ehitustegevust kostja kortermajas. Hageja hinnangul oli 22.05.2019 nõudeavaldus asjakohane (sisult, mahult, hõlmates esmast konsultatsiooni, esitatud materjalidega tutvumist, tõendite kogumist ja nendega tutvumist, sisaldades õiguslikku analüüsi) ja nõudeavaldusele kulunud aeg 2,5 h on põhjendatud. Kuivõrd kostja juhatuse liige vaidles arvele vastu, siis oli õigustatud kohtuvälise lahenduse saavutamise eesmärgil põhjendatud pöörduda advokaadibüroo poole. RK lahendi nr 3-2-1-80-15, p 33; 3-2-1-128-16, p 16 kohaselt on kohtueelsed õiguskulud kahjuna hüvitatavad ja lepingu rikkumise kontekstis ka ettenähtavad. Kostja tõi välja, et seadusest tulenev viivise määr on 8 % aastas ehk 0,0219 % päevas. Hageja nõustus, et päevane viivise määr on 0,0219 % ja osutas, et kostja esitatud viivise arvestus oli vastuses (protsentarvutuse osas ja aasta päevade arvuga läbijagamise osas) väär. Korrektne viivisearvestus kostja poolt esitatud andmetega oleks järgnev: 5040*0,022/100*170=188,5 eurot. Hageja jäi hagis esitatud viivisearvestus juurde.

3.13.08.2020 seisukohas märkis hageja, et kostja 30.04.2019 asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti näol on tegemist dokumentide üleandmise aktiga, mis ei tõenda seda, et kostja ei sõlminud

lepingut. Seejuures selgub aktist vaid see, et kostja uuele juhatusele on üle antud 213 lk dokumente ja nende sisu osas pole võimalik järeldusi teha. Vastaval aktil puudub vaidlusega seos ja see ei tõenda kostja väiteid ning see tuleb asjas jätta arvestamata. 30.04.2019 aktis sisalduvalt oli eskiisprojekt kostja valduses, mis tõendab seda, et eskiisprojekt oli üle antud kostjale ning eskiisprojekti kvaliteedile vastuväited puuduvad. Detailplaneeringut ei ole füüsiliselt võimalik üle anda VÕS § 636 lg 1 tähenduses, sest töö tulemuseks on KOV haldusakt ja töövõtulepingu tulemus on detailplaneeringu kehtestamisega saavutatud. Täiendavate dokumentide soov ei ole aluseks väitele, et töövõtulepingu järgne tasu ei ole muutunud sissenõutavaks. XXXX OÜ hinnapakkumine on hagejale esitatud 02.08.2018 (26.05.2020 menetlusdokumendi lisa 7). Pakkumise koostamiseks vajalikud andmed on kirjavahetusest nähtuvalt XXXX OÜ-le esitatud päev varem ehk 01.08.2018 kell 9.36. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja kostja juhatuse liikmetega olema töövõtulepingu osas kokku leppinud veelgi varem, st juulis 2017. Kostja nimel sõlmisid suulise töövõtulepingu juhatuse liikmed M K ning K K. Samade isikutega lepiti ka kokku lepingu hinna osas. Seonduvalt hageja ning kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingutega osutas hageja, et pole kohustatud tõendama/selgitama tema ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepinguliste suhete sisu, kuivõrd see ei ole käesolevas vaidluses oluline. Hageja esitas maksekorraldused, millistelt nähtub XXXX OÜ ning Xxxx OÜ arvete tasumine ja maksekorralduse, tõendamaks Advokaadibüroo Küllike Namm 03.09.2019 arve nr xxxx tasumist.

4.19.02.2021 esitatud täiendava tõendi, so 17.05.2016 KÜ Rakvere Lai 3 üldkoosoleku protokolli kohaselt leidsid kostja liikmed, et vajalik on tellida eskiisprojekt, et kostja liikmed saaksid valida, kas nad nõustuvad renoveerimise tulemusena majale planeeritud lahendusega. 17.05.2016 üldkoosolekul võeti päevakorra punkti nr 2 „Maja tulevik“ all ühehäälselt vastu otsus: „Võtta hinnapakkumised maja välisfassaadile eskiisprojekti tellimiseks ning anda juhatusele volitus projekteerija välja valimiseks.“17.05.2016 kostja üldkoosoleku protokoll on kooskõlas nii tunnistaja K Ki kui M K poolt 02.02.2021 kohtuistungil antud ütlustega ning tõendab, et kostja oli juba 2016. aastal võtnud vastu otsuse tellida eskiisprojekt. Samuti nähtub esitatavast tõendist, et kostja poolt käesoleva menetluse kestel väljendatu nagu oleks eskiisprojekt kostjale ebavajalik, ei vasta tõele. Kostja jaoks oli eskiisprojekt vajalik võimaldamaks oma liikmetele teadlikku valikut planeeritavate muudatuste osas. 2017. aastal hagejalt tellitud eskiisprojekt oli küll ulatuslikum, kui nähtub 17.05.2016 koosoleku protokolli tekstist, kuid see on seletatav sellega, et arendamise kontseptsioon ei olnud 17.05.2016 seisuga veel lõplikult välja kujunenud. Kostja vastuväited
5.15.04.2020 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et kostja liikmed on kaalunud elamu renoveerimist ja täiendavate korteriomandite väljaehitamist, kuid mingite kokkulepeteni ei ole jõutud. Ka ei ole vastu võetud otsuseid hagejalt või temaga seotud isikutelt töid/teenuseid tellida. Eskiisprojekti olemasolu kostjale kohustusi ei tekita ja kostja liikmetele anti teada, et eskiisiga seonduvaid kohustusi ei kaasne. Kostja ei ole hageja ees võtnud kohustust visioonina käsitletava eskiisprojekti eest tasu maksta ja teadmata asjaoludel artikli „detailplaneering“ eest tasuda. 29.06.2017 kostja üldkoosoleku toimumise momendil polnud ühtegi arendajat juhatuse liikmete poolt ühistu liikmetele tutvustatud ega välja toodud, puudus otsus, millega oleks otsustatud konkreetse ettevõttega koostööd alustada või töid tellida. Koosolekul toodi välja, et on keegi ehitaja, kes tunneb huvi arenduse vastu ja tema pakub omal riisikol välja lahenduse, kuidas võiks maja tulevikus välja nägema hakata, mis ei kohustanud kostjat aga millekski. Tõendamata on lepingu sõlmimine, sh kuidas selline õigussuhe tekkis, puudub ülevaade millal ja millistes lepingutingimustes (tasu, lepingu täitmise tähtajad, õiguskaitsevahendid jne) kokku lepiti. Puudub ka selgus, kas hageja väidetud leping sisaldas lahtisi tingimusi (VÕS § 26 lg 1), mis võivad hageja nõuet ja selle sissenõutavust mõjutada. Hagimaterjalidega ei ole tõendatud, mida hageja väidetud lepingu alusel tegema pidi ja kui palju pidi selle eest tasu saama ega ka seda, mida hageja

tegelikult tegi ja mille eest on kostja väidetavalt hagejale võlgu. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellest, et pooled on üldse lepingulist suhet luua soovinud, puuduvad isegi elementaarsed lepingueelseid läbirääkimisi kajastavad allikmaterjalid. Hageja ei ole tõendanud VÕS sätestatud oferti ja aktsepti, tahteavalduste sisu ja nende kuupäevasid. Seega ei saa tõendatud olla ka see, et poolte vahel eksisteeris jõustunud leping. K. Ki volituste saamist ja volituste sisu hageja ei ole selgitanud ega tõendanud. Ka ei ole E. R lepingu sõlmimise juures olnud, suulist lepingut sõlminud või sellega nõustunud, sh ei ole ta osalenud ühelgi läbirääkimisel ega saanud hinnapakkumisi. M. K ja K. Ki kinnituskirju ei saa asja lahendamisel arvestada, kuivõrd selliste isikute ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena, siis ei või kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga (RK lahend nr 3-2-1-17-06 p 13; RK lahend nr 3-2-1-145-01). Kinnituskirjadel puudub tõendiväärtus ja need ei ole usaldusväärsed. Arvestades siinjuures, et K. K presenteeris hagejaga seotud isikut võimaliku arendajana ja viis kostja liikmed hageja seadusliku esindajaga K Miga kokku, mistõttu võib eeldada K. Ki seotust hagejaga ja sellest tulenevat huvi asja soodsa lahendamise vastu. M. K on hageja ostujuht (otsene alluvus) ja hagejast sõltuv ning temalt saab eeldada tööandja korralduste täitmist ja toetava kinnituskirja andmist. Kostja pidas võimalikuks, et isikuid on allkirja andmisel survestatud, kuivõrd kirjad on identsed ja toetavad hagiväiteid. Seega tuleb kinnituskirjad kahtluste kõrvaldamiseks jätta asjas arvestamata. Septembris 2017 tutvustas kostja endine juhatuse liige K. K eskiisi ja rõhutas, et kostja ei ole kohustatud midagi vastu võtma ja koosolekul ei arutatud renoveerimise summasid ja seda, kes võiks renoveerima hakata. Hageja ei ole tõendanud lepingu sisu, lepingulisi kohustusi ja seda, et ta oleks lepingulised kohustused täitnud ning et ta on linnavalitsusele dokumente edastanud. 01.02.2019 ei toimunud kostja üldkoosolekut, tegemist oli K. Ki initsiatiivil omanike ja arendusprojektist huvitatud isikute kokkusaamisega, kus osalesid ka kõik kostja liikmed ja esitleti võimalikku arendajat (K. Mi) ja arhitekti, kes tutvustas eskiisi. K. M palus kokkusaamisel teda hagejaga mitte siduda ja selgitas, et ta on arendaja, st eraisikuliselt. Toonitati, et eskiisiga ei kaasne kohustusi ja kui eskiis sobib minnakse edasi arendamisega, mida hakkab korraldama K. M ja eskiisprojekti maksumuse tasub tema arendajana. K. M ei osanud renoveerimise eelarve kohta vastuseid anda. Lepinguliste suhete puudumist ja rahaliste kohustuste mittevõtmist tõendab kostja hinnangul 30.05.2019 protokoll, milles on omanikud hagejalt arve saamisel väljendanud imestust, kuna eelnevalt ei ole esitatud hinnapakkumist ja puuduvad mistahes kokkulepped hagejaga või K. Miga. Korteriomanike kirjad kinnitavad omakorda seda, et projektiga kulusid ei kaasne ja eskiisi eest tasub arendaja. Kostja möönis, et isegi kui hageja on kostjaga suulise lepingu sõlminud, siis on tegemist näiliku tehinguga ja seda kinnitavad järgnevad asjaolud: hageja ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et pooled oleksid soovinud omavahelises suhtes õiguslikke tagajärgi, puudub kirjavahetus lepingu läbirääkimiste ja lepingu täitmise kohta ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, mistahes teabevahetust töövõtusuhtele omaselt pole peetud, endine juhatus pole uut juhatust informeerinud ja nõudeid raamatupidamisele teatavaks teinud, uus juhatus ei ole tööde tellimise ja rahaliste kohustuste võtmise kohta e-kirjavahetust tuvastanud. Õigusnäivust kinnitab ka asjaolu, et kui pooled soovinuks õiguslikke tagajärgi, siis ei oleks hageja tasunõuetega sedavõrd pikalt venitanud (eskiisprojekt oli valmis 2017, aga arve esitati alles mais 2019, mh ajal, mil M. K kostja juhatusest tagasi kutsuti). Arve esitamise põhjus on seotud isiku tagasikutsumisega kostja juhtorganist ja hageja ei ole tõendanud, et enne juhatuse tagasikutsumist oleks kostjalt arve tasumist nõutud. Juuli 2017 tehingu näilikkust kinnitavad asjaolud, et 01.02.2019 informeeris K. M sellest, et maksumuse tasub tema ise, kostja liikmed kohtusid arendajaga veebruaris 2019, kuid 2017 ei teadnud ühistu liikmed hagejast ega K. Mist midagi. Loogiliselt võttes toimub tehingute sõlmimine alles siis, kui arendus- ja renoveerimisvisioon on omanikega läbi arutatud ning võimalikud vastused on lepingupartnerilt saadud jm. Seega leidis kostja, et TsÜS § 87 mõistes on tegemist tühise tehinguga. Näilik tehing on tühine ja sellest ei saanud hagejal kostja vastu nõudeid tekkida (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Tühise tehingu alusel ei saa esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Kostja tugines lisaks ka hea usu põhimõtte vastasele käitumisele, kuivõrd hageja juhatuse liige avaldas esmalt, et kostjale või tema liikmetele rahalisi kohustusi ei kaasne ja pärast seda on aga kostjale tasumiseks arve esitanud. Muude

vastuväidete all leidis kostja, et kostjale ei ole arvelt nähtuvate kuluartiklitega seotud töid üle antud ega tööde üleandmist pole isegi pakutud, millest järelduvalt ei ole hagejal kostjale üleantavaid töid. Kostjal võib olla vastuväiteid töö kvaliteedile, aga seda ei saa kostja enne tööde nõuetekohast üleandmist teada. Eskiisile kostja liikmete poolt antud tutvumismärget ei saa samastada tööde üleandmisena (aktiga). Lisaks puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tasu eskiisi eest, kuna hageja ei ole sellesse panustanud, selle on koostanud Xxxx OÜ arhitekt N V. Kuivõrd töid ei ole üle antud, siis ei saa tasunõue olla sissenõutav ja sellekohaseid eeldusi hageja tõendanud ei ole. Kui poolte vahel oli siiski lepinguline suhe, siis tugines kostja VÕS § 111 lg-le 1, mille kohaselt võib lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud. Selgusetu on, kas hageja nõuab tasu etapiviisilise töö eest või mitte, millised on etappi puudutavad tööd, mille eest tasu nõutakse, milline on kokkulepitud töölõigu tasu ja tähtaeg. Arve nr xxxx iseenesest kohustusi ei tekita, arves oleva summa kujunemine on ebaselge, st milliseid töid on hageja 5040 euro eest teinud. KOV detailplaneeringu kehtestamise korraldusega ei saa tõendada detailplaneeringuga seotud töid ja puuduvad tõendid, mis tõendaksid toiminguid 1200 euro eest. Seega ei ole hageja tõendanud enda panust väidetud töövõtusuhtes, puuduvad tõendid, et hageja oleks töid teostanud. Samuti ei ole hageja esitanud selgitusi selle kohta, miks nõutakse kostjalt raha eskiisprojekti eest, kui tegemist ei ole kohustusliku projekti etapiga, sh ei nähtu hagist millisest õiguslikust alusest tulenevalt on eskiisprojekti koostamine kohustuslik. Kostja ei pea tasuma tegevuse eest, millest ehitusloa saamine ei sõltu ja selline kulu on TsMS § 138 lg 1 ja 2 alusel põhjendamatu. Hageja õigusabikulude nõue summas 375 eurot on alusetu, kuna kokkuleppeid kohteelsete kulude kandmiseks ei ole, mh ei olnud kulutus kostjale ettenähtav ja õigusnõustaja kaasamine ilma läbirääkimisteta ei olnud põhjendatud. Kui kohus leiab, et õigusabikulud saab kostjalt välja mõista, siis palus kostja arvestada, et nõudekirja koostamise ajakulu 2,5 h on liigne (kirja mahtu on täidetud kopeeritud õigusnormidega) ja põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 30 min. Viiviste osas märkis kostja, et viivisenõue on aktsessoorne põhinõudega ja kui kostjal puuduvad hageja ees kohustused, siis ei ole viivisenõue põhjendatud. Viivise arvestus on ebaõige. Seadusest tulenev viivise määr on 8 % aastas ehk 0,0219 % päevas. Seega, kui lähtuda seadusejärgsest protsendimäärast, kujuneks viiviste arvestuskäik hoopis järgmiselt 5040*0,022*170/365 = 51,64 eurot.

6.Kostja põhistas 22.06.2020 seisukohas tehingu tühisust, mille kohaselt ei ole kostja endine juhatus kostja uut juhatust hageja väidetud kohustusest informeerinud ja/või raamatupidamise üleandmisel võimalikke nõudeid teatavaks teinud. Kostja esitas tema endise juhatuse liikme ja kostja uue juhatuse liikme allkirjastatud 30.04.2019 dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise akti, millest ei nähtu, et kostjale oleks mistahes lepinguid, mille osapooleks on kostja ja hageja, üle antud. Teiseks, isegi kui pooled on sõlminud suulise lepingu, saab eeldada, et sellise lepingu olemasolust käsundussuhte lõppemisel uut juhatust informeeritakse ja vastav teave asjaajamise üleandmisel kajastatakse. Aktis hageja väidetud suulise lepingu kohta märked puuduvad. Akti on lisatud märkusena, et ühistu e-posti paroolid ja raamatupidamise sise-eeskiri edastatakse hiljemalt 02.05.2019. Kui kostja endine juhatuse pidas vajalikuks sellist laadi märkusi lisada, siis kordades olulisem teave, s.o leping hagejaga, oleks kindlasti kajastamist leidnud. Eelnev kinnitab kostja hinnangul täiendavalt, et hageja väidetud suulist lepingut ei ole sõlmitud või on see sõlmitud peale asjaajamise üleandmist eesmärgil soodustada kostjalt raha saamist. Kostja oli arvamusel, et detailplaneeringu kehtestamine ei asenda töövõtusuhtest tulenevat kohustust tööd üle anda. Kostja ei ole esitanud töövõtusuhtele omast tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Koosolekul eskiisprojekt tutvustamist tööde üleandmisega samastada ei saa. Kuivõrd hageja on väitnud et sõlmis töövõtulepingu kostjaga, peab hageja tõendama tööde üleandmise juriidilisele isikule, mitte korteriomanikele. Praegusel juhul on hageja meelevaldselt kaks täiesti erinevat isikutekategooriat samastanud. Füüsilistest isikutest korteriomanikud ei ole antud ühistu esindajad. Kostjal on läbivalt juhatus olnud, mistõttu ei saa mistahes tööde üleandmine toimuda korteriomanikele, vaid ühistu seaduslikele esindajatele. Hageja ei ole ühistu juhatusele isegi tööde üleandmist-vastuvõtmist pakkunud, mistõttu ei saa antud juhul VÕS § 638 sätestatud vastuvõtmise

alternatiivi rakendada. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole koostanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti ja et pooled ei ole üleandmis-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Kuivõrd hageja ei ole tööde üleandmist pakkunud ning puudub allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt, ei saa hagis esitatud rahaline nõue sissenõutav olla. Hoolimata hageja materjalidest, ei saa poolte vahelist võimalikku lepingulist suhet määravas osas sisustada e-kirjade kaudu. Hageja poolt esitatud materjalide tõenditena asjakohasust saab hinnata lepingudokumentatsiooni ja kirjade võrdleva analüüsi põhjal. Kirjavahetus iseenesest kostja kohustuste rikkumist ei tõenda. Xxxx OÜ hinnapakkumisest ei nähtu selle esitamise aega, puudub tõend, et kostja oleks hinnapakkumist aktsepteerinud. Tõendamata on lepingu tasu suurus ja et tasu maksmine toimuks vastavalt kolmandate isikute arvetele. Ka ei ole kolmandate isikutega õigussuhte loomist (esitamata on lepingud) tõendanud. Xxxx OÜ ja OÜ Xxxx arvetega õigussuhteid ei loo ja nendega ei saa tõendada, et kostjal olid hageja ees rahalised kohustused. Tõendamata on asjaolu, et hageja poolt oleks kolmandatele isikutele arved tasutud. Kostja rõhutas veelkord, et tema juhtorgani liikmed ei ole lepingu sõlmimisest ja lepingu tingimustest teadlikud. Samuti ei ole kostja juhatuse liige n-ö pimesi ühtegi lepingut tagantjärgi heaks kiitnud või hageja rahaliste nõuetega nõustunud. Hageja nõudest ja selle üldsõnalisest taustast sai kostja juhatuse liige teada alles peale hageja arve edastamist. Eelnevat kinnitavad hageja enda esitatud e-kirjad (hagi lisa 8 kostja 08.05.2019 e-kiri ja hagi lisa 10 kostja 27.05.2019 e-kiri). Kostja ei vaidlusta, et edastas N. Vle 30.05.2019 e-kirja, kuid seda kommunikatsiooni tuleb õiges kontekstis mõista. Kostja kirja ei saa meelevaldset käesoleva vaidlusega siduda. Kostja kiri ei tõenda kostja suhtumist hageja rahalisse nõudesse ega muuda kostja käitumist vastuoluliseks. Kostja juhatuse liikmele oli enne kirja saatmist teatavaks saanud, et projektiga ühistule rahalisi kohustusi ei kaasne, samas teadis juhatuse liige, et N. V on elamus mõõdistustöid teostanud (kostja viitab 01.02.2019 toimunud mitme osapoole kohtumisele). Kuna kostja juhatuse liige eeldas, et antud isik on elamu eripäradega kursis ja samas oli kostjal huvi elamu renoveerimisprotsessid käivitada, pidas kostja ka selle arhitektiga koostööd võimalikuks. Inimlikult peaks olema mõistetav, et enne koostöö alustamise otsustamist ja lepinguliste suhete loomist, tuntakse huvi selle vastu, kas arhitekt on Lai 3 osas hageja lubatud tasu saanud. Jätkuvalt oli kostja seisukohal, et 2,5 tundi kohtueelse nõudekirja koostamiseks on ülepaisutatud tööaeg. Hageja ei ole lisaks esitanud toimingupõhist aruannet ega tõendanud, et õigusabikulu on kantud. Tegemist ei ole TsMS mõttes menetluskuluga, mille kohta tuleb lisadokumendid esitada vaid kohtu nõudmisel.

7.19.02.2021 seisukohas leidis kostja, et 02.02.2021 kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlused kinnitavad seda, et tegemist oli näiliku tehinguga ja/või puudus poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise tahe. Hageja väitis, et töövõtuleping sõlmiti juulis 2017, tunnistajate ütlused ei ole loogilises seoses. Arhitektuursele eskiisile olid allkirjad lisatud septembris 2017 (esimene allkiri oli antud 05.09.2017 ja viimane 27.09.2017). Seega kui endised juhatuse liikmed seadsid lepingu sõlmimise eelduseks omanike allkirjastatud eskiisi, siis ei ole millegagi seletatav, et pooltel oli suuline leping sõlmitud juba juulis 2017. Hageja ei ole asjas väitnud, et pidas juulis 2017 lepingulisi läbirääkimisi ja seejärel leping sõlmiti, kui omanikud olid arhitektuurse eskiisi allkirjastanud, seejuures mitte ühelegi lepingule, mis oleks sõlmitud 27.09.2017, hageja ei tugine. Kostja üldkoosoleku protokollidest ei nähtu, et kostja oleks otsustanud hagejaga lepingu sõlmida. 17.05.2016 koosolekul otsustati võtta hinnapakkumised maja välisfassaadile eskiisprojekti tellimiseks ning juhatusele anti volitus projekteerija väljavalimiseks. See puudutas üksnes fassaadiprojekti, mitte suuremahulist arendustegevust ja sellega kaasnevate projektide koostamist. 27.06.2018 protokollis märgiti, et sügisel saab ühistu juhatus hinnakalkulatsiooni maja arenduse-renoveerimise osas ning hakata pidama läbirääkimisi. Läbirääkimiste algusperiood ja rahaliste küsimuste lahendamine oli määratud 2018 sügisesse. Tol hetkel ei olnud veel otsustatud, kellega konkreetselt ja millistel tingimustel läbirääkimisi alustatakse, seega ei saanud juulis 2017 lepingulist suhet olla. K K tunnistas samuti, et rahaliste otsusteni mismoodi jaotuvad kulud ja kui suure osa ühistu saab, kas ühistu peab ise midagi maksma või kui suure osa peab maksma hoone renoveerimisel tervikuna, selle kokkuleppeni ei olnud veel jõutud, ei olnud ees eelarvet

ega kalkulatsiooni. K. Ki sõnul oleks see järgnenud 01.02.2019 toimunud kohtumisele. Korteriomanike arutelud jätkusid 08.02.2019 koosolekul. Koosoleku protokollist nähtuvalt avaldasid liikmed soovi maja renoveerida. Koosolekul otsustati, et K K võtab ekspertiisi teostamiseks hinnapakkumised vähemalt kolmelt teenusepakkujalt. Kostja otsuseid kogumis hinnates saab nentida, et omanikud on küll regulaarselt renoveerimistöödega seonduvaid küsimusi arutanud, kuid sisuliste otsusteni ei olnud omanikud veel jõudnud, näiteks kellelt ja millistel tingimustel projekte tellida või kellega arendustegevuses koostööd teha. Tunnistajad väitsid, et Revin Grupp OÜ oli huvitatud pööningukorruse väljaehitamisest. KrtS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kokkulepet, millega oleks lahendatud korteriomandite väljaehitamisega seotud küsimused, omanikud sõlminud ei ole. Samuti puuduvad kokkulepped, mis sätestaks osapoolte õigused ja kohustused omandite väljaehitamisele eelnevate tegevuste osas, olgu selleks ehitustegevusega seotud projektide koostamine või poolte tasukokkulepped. Kostja leidis, et kui hagejal oleks kostjaga tõesti siduv lepinguline suhe olnud, kajastuks sellekohane informatsioon kindlasti ühistu üldkoosoleku protokollides. Esitatud üldkoosoleku protokollidest aga ei nähtu, et üldkoosolekutel on arutatud projektilahendusi, puuduvad sisulised ettekanded ja arutelud seoses arendustegevusega, protokollidest ei nähtu, et oleks tutvustatud arendustegevuse mahte ja kaasnevaid kulusid jne. Kuivõrd eelmärgitud küsimused arutatakse läbi enne sisuliste valikute tegemist, mitte ühestki protokollist aga ei ilmne hageja seoseid või kommunikatsiooni kostjaga, ei ole väited töövõtulepingu sõlmimisest kostja hinnangul tõsiseltvõetavad. Lepinguline suhe eeldab pooltevahelist eelnevat sisulist kommunikatsiooni, mida aga olnud ei ole. Pooltevahelise suhte iseloomust ei tulene loogiliselt töövõtulepingu sõlmimise vajadust. Asjas puuduvad mõjuvad põhjendused ja tõendid, miks pidi hageja juba aastal 2017 olema huvitatud sellest, et just tema arendusprojekti ja sellega seotud dokumentatsiooni koostamisega tegeleb. Mitte ühtegi otsust või eellepingut, mille kohaselt oleks hagejale midagi seoses kavandatava arendusprojektiga lubatud, asja materjalidest, ei nähtu. Ehk siis on arusaamatu, milline oli hageja motivatsioon arendusprojektist saadava kasugarantii puudumisel kostjaga üldse lepingulist suhet luua. Arendushuviline K. M, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, käis veebruaris 2019 omanikega kohtumas. Puudub loogiline selgitus, miks oli hageja ja kostja vahel juba mitu aastat enne esmakohtumist kostja liikmetega leping sõlmitud ja seda olukorras, kus Lai tn 3 omanikud ei olnud veel otsustanud, kes konkreetselt arendamisega tegelema hakkab. Seega arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid (nt välditi praktikas eelistatud taasesitatavas vormis lepingut), samuti lepingupoolte käitumist enne lepingu sõlmimist (nähtav kommunikatsioon puudub) ja pärast lepingu sõlmimist, on kostja jätkuvalt seisukohal, et väidetud suuline leping on näilik. Kostja juhtis tähelepanu, et dokumentaalse tõendi kohaselt on tellijaks hoopis korteriomanik. Korteriomanikele tutvustati 2019 koosolekul eskiisprojekti, selle esilehel on tellijaks märgitud kinnistu omanik. Kostja ei ole Lai tn 3 korteriomandi omanik, mida tõendab kinnistusraamatu omanike väljavõte. Hagejaga suhtles M K ning antud isik oli enne väidetud suulise lepingu sõlmimist omandanud ka Lai tn 3 elamus korteriomandi. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt oli M. K Lai tn 3 korteriomandi nr 1 omanik perioodil 15.06.2015 kuni 09.09.2019. Kuna tellijaks on märgitud kinnistu omanik ning kostjale teadaolevalt ei ole mitte ükski teine omanik peale M. K Lai tn 3 küsimustes hagejaga kontaktis olnud, on võimalik, et näiliku tehinguga soovitakse hagejat siduda kohustusega, mida peaks tegelikult kandma M. K. Olles ühteaegu ühistu juhatuse liige, pidi M. K kursis olema kostja põhikirjaga. Põhikirja p 7.3.8 kohaselt võib juhatuse liige sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule rahalisi kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. Kuivõrd juhatuse tasandil ei ole otsustatud kostjaga lepingut sõlmida, võimaldab ka see asjaolu väita, et endine korteriomanik ja ühistu juhatuse liige ei tegutsenud mitte ühistu nimel, vaid võttis kohustuse füüsilise isikuna. Kostja leidis, et isegi kui kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist näiliku tehingu alusel esitatud nõudega, ei ole sellele vaatamata poolte vahel VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 tähenduses

töövõtulepingut sõlmitud. Suuliste lepingute sõlmimise ja nende sisuga seonduvad asjaolud peab esitama pool, kes nendele tugineb, viidates konkreetsetele tõenditele, mis neid asjaolusid kinnitavad. Antud juhul oleks seda pidanud tegema hageja. VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja on esitanud kostjale pakkumise mingit laadi tööde tegemiseks ning et kostja on andnud sellele nõustumuse. Seega ei saa lugeda tõendatuks hageja ja kostja vahelisi tahteavaldusi ja et pooled on jõudnud pakkumise ja nõustumuse vahetamisega töövõtulepingu(te) sõlmimiseni. Tunnistajate ütlustega jäi tõendamata, milles kokku lepiti ning millal ja kuidas vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, millest oleks piisavalt võimalik järeldada poolte kokkuleppe saavutamist. Tunnistajate ebamääraste, üldsõnaliste ütlustega ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et poolte vahel oleks vahetatud tahteavaldusi töövõtulepingu(te) sõlmimiseks. On tähelepanuväärne, kuidas vastas M. K küsimusele, millisel eesmärgil suuline leping sõlmiti. Tunnistaja teatas, et suuline leping sai sõlmitud kuna ei teadnud kui kaugele selle asjaga üldse jõuame. Küsimusele, kes tellis detailplaneeringu, vastas K. K: „Ma ei mäleta kumb meist edastas selle soovi.“ Kuivõrd ka M. K detailplaneeringuga seotud tehingu detaile, sh sõlmimisaega, ei avanud, on vastava lepingu sõlmimine jäänud tõendamata, rääkimata sellest, millised olid väidetava kokkuleppe tingimused. Hageja esitatud informatsiooni kohaselt sõlmiti spetsiifiline töövõtuleping. Kostja on menetluse kestel aru saanud, et tegemist ei ole tüüpilise renoveerimisprojektiga, vaid projektiga, mis on suunatud mitmete korteriomandite väljaehitamisele, muudatustele eriomandite koosseisus, hoone välisilmes jne. Sarnase mahuga projekte hoonete füüsilise eksistentsi perioodil üldjuhul ei sõlmita. Kindlasti oleks sellise projekti realiseerimine kostja jaoks ainulaadne. Arvestades sarnaste projektide maksumust, kaasnevaid töömahte, ajamahukaid eelläbirääkimisi, töökoosolekuid jne, ei ole tegemist küsimusega, mida keskmine inimene mäletada ei suudaks. Väidetava lepingu sõlmimisest on möödunud vaid mõned aastad, seega ei ole tegemist ka ammuse tehinguga, mille sõlmimist võiks olla raske meenutada. Küsimusele, millisel aastaajal leping sõlmiti, ei osanud M. K vastata. Tunnistaja teadis, milles seisneb poolte vaidlus ja mille kohta tuleb tunnistusi anda, seega oli tunnistajal enne ütluste andmist piisavalt aega sündmusi meenutada. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et kuivõrd tegemist on praktikas erandliku lepinguga, tunnistaja ei suutnud aga meenutada isegi seda, kas leping sõlmiti talvel või suvel, ning tegemist ei ole ajaliselt kauge sündmusega, tuleks lähtuda sellest, et tunnistaja ütlustega ei ole töövõtulepingu sõlmimist tõendatud. Lepingu sõlmimisel oleks tunnistaja pidanud lepingu sõlmimise aega, kui mitte kalendrikuu, siis vähemalt aastaaja täpsusega mäletama. Hageja ei ole tõendanud, millises eelarves pooled kokku leppisid, s.t kas tegemist oli siduva või mittesiduva eelarvega. Tunnistaja M. K eelarve kohta midagi konkreetset öelda ei osanud, andes ebamäärase selgituse, et enam vähem teadsime palju võib maksta kogu dokumentatsioon ja lisas, et suurusjärk oleks olnud kuskil 10000 eurot. Riigikohus on siduva eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal, kuna töövõtja peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda (RKTKo 32-1-102-14, p 20). Kui tellija on töövõtjale andnud valed andmed või andmete puudulikkus avastatakse alles töövõtusuhte käigus, ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja (RKTKo 215-15662/55, p 19). Seega projektid peaksid olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga, mis võimaldaks tööd nõuetekohaselt teha ilma täiendavate projekteerimistööde ja ekspertiisideta. Eelnevast saab järeldada, et hinnapakkumise koostamisel võtab töövõtja aluseks tellija andmed. Tunnistajate ütluste järgi antud juhul töövõtusuhte täitmist tagavaid andmeid (nt lähteülesanne, tehnilised andmed, plaanid vms) kostja ei esitanud. Tunnistaja K. K väitis, et kostja juures käidi koos M Kga. M. K jättis aga sisuliselt vastamata, kas lepingu täitmiseks anti kostjale mingid dokumendid

üle, M. K selgitas: „Mina ei omanud KÜ dokumente“. Töövõtusuhtele on omane lepingu täitmise tähtaegades ja ajagraafikus kokkulepete saavutamine. M. K selgitas: „Tähtaegades täpseid kokkuleppeid ei olnud“. Sarnaselt selgitas K. K. Kostja esindaja küsimusele, kas lepingu sõlmimisel lepiti kokku ka maksetähtaegades, eskiisprojekti kulus, detailplaneeringu kulus, vastas tunnistaja järgmiselt: „Ei, kuna juhatuse liikmena ei kahelnud, et see projekt võiks mitte käiku minna ehk võiks kunagi pooleli jääda. Meie eesmärk oli, et maja saaks korda, tol hetkel ühtegi takistust ei olnud, kõik korteriomanikud olid nõus, siis ei olnud põhjust rääkida mingitest maksetähtaegadest kuna sel juhul oleksid kulud jäänud Revin Grupi kanda.“ Töövõtusuhtele on tüüpiline tööde üleandmises ja vastuvõtmises kokkulepete sõlmimine ning millistele tingimustele/omadustele peab töö vastama. Tunnistaja K kinnitas, et seda, millises korras ja kellele dokumendid üle antakse, ei fikseeritud. Kostja esindaja küsimusele, millised tingimused Revin Grupp OÜ-l olid, et saaks väita, et eskiisprojekt oli valmis, vastas tunnistaja M. K, et N V käis igas korteris rääkimas, millised on omanike tahtmised ja nõuded oma korterile (istungi protokoll lk 15). Kuivõrd hageja väitis hagis, et sõlmis kostjaga töövõtulepingu, siis peaks sellest lepingust ka tööde spetsifikatsioon selguma. Tunnistaja ütlustest tulenevalt ei ole osapooled aga üldse kokku leppinudki, millised tööd tuli teha. Lepingu tingimused määravad lepingu pooled, kolmandad isikud lepinguliste suhete sisu ei kujunda. Seega asjaolu, et N. V on omanike soove täpsustanud, ei oma antud asjas tähendust. Kohus juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu menetluse algatamise dokumentatsioon koosneb erinevatest dokumentidest, see päädib detailplaneeringu kehtestamisega. Niisamuti ei ole hageja tõendanud, millised tööd pidi hageja tegema seoses detailplaneeringuga. Pelgalt viited, et hageja koostas või lasi koostada detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud dokumendid, ei tõenda kokkuleppe sisu, kokkulepitud töid ega seda, et tööd olid vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks. Riigikohus on selgitanud, et tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga (vt RKTKo 3-21-80-08, p 22). Kostja leiab, et antud juhul ei ole tuvastatud (sh tunnistajate ütlustega), millised tööd olid üldse lepingu esemeks ja et kostjal on tekkinud tööde vastuvõtmise kohustus. Hageja esitatud deklaratiivsed väited eskiisprojekti ja detailplaneeringu materjalid tellimise kohta, ei ole piisavad. Viited dokumentide pealkirjadele või üldsõnaline info detailplaneeringu kehtestamisega seotud dokumentatsiooni koostamisest, lepingu eset ja lepingu esemega puutumuses olevaid ülesandeid, ei ava. Puudub vaidlus selles, et hageja ei ole töid töövõtusuhtele omasel viisil, s.o üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga, üle andnud. Hageja on menetluses seisukohal, et tööd tuleb lugeda üle antuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks peab hageja aga tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja kostjatele töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja andnud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab hageja tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Kostja leiab, et hageja poolt on tõendamata, et lepingujärgsed tööd on valmis tehtud, kostjale töö(de) vastuvõtmiseks täiendav tähtaeg antud ja et vastuvõtmiseks esitatud töö oli nõuetekohane. Hageja väited ja tunnistaja ütlused on vastuolulised. 01.02.2019 toimunud kohtumisel tutvustati korteriomanikele eskiisprojekti. Tunnistaja K. K väitis, et antud kohtumise ajaks olid kõik korteriomanike soovitud parandused projekti sisse viidud. Hageja selgitas 02.02.2021 istungil, et sel kuupäeval laekus korteri omanike poolt veel ettepanekuid ning need viidi eskiisprojekti sisse. Juhul, kui hageja leiab, et tööd saab vastuvõetuks lugeda materjalide tutvustamisega korteriomanikele, siis sellega on hageja põhimõttelises vastuolus hagi väitega, et töid tellis kostja. Õiguslike tagajärgede seostamine dokumentide tutvustamisega korteriomanikele, väljendab seda, et hageja pidas õigussuhte pooleks mitte kostjat, vaid elamu korteriomanikke. Hageja rajas oma nõude juulis 2017.a sõlmitud lepingule. Hageja väitis hagi punktis 1.3, et pooled sõlmisid 2017.a juulis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja koostama ja kostjale üle

andma Rakvere Lai 3 asuval kinnistul oleva hoone rekonstrueerimise eskiisprojekti ja renoveerimistöödeks vajaliku detailplaneeringu menetluse algatamise dokumentatsiooni. Tunnistaja ütlusi arvestades, on hageja meelevaldselt kaks eraldiseisvast küsimust ühe lepingu koosseisu paigutanud, arvestamata, et väidetav juuli 2017 leping, ei hõlma detailplaneeringuga seonduvat. Kostja viitas, et tunnistaja K. Ki sõnul sõlmiti mitu lepingut – leping eskiisprojekti koostamiseks ja leping detailplaneeringu materjalide koostamiseks. Kostja juhib tähelepanu, et kohtu küsimusele, millal toimus detailplaneeringu koostamise lepingu sõlmine, vastas tunnistaja, et peale seada, kui korteriomanikud olid kinnitanud allkirjaga, et on nõus sellise arhitektuurse eskiisprojektiga (istungi protokoll lk 22). Kuivõrd hageja nõue puudutab juuli 2017 lepingut, ei ole võimalik rahuldada nõuet ulatuses, mis puudutab detailplaneeringu materjalide koostamise kulu. Hageja märkis, et detailplaneeringu dokumendid esitati linnavalitsusele. Töövõtusuhetes ei oma tähendust, kas ja kui siis millal on materjalid haldusorganile üle antud või kas kohalik omavalitsus on haldusaktiga detailplaneeringu kehtestanud. Avalik-õiguslike nõuete täitmine, ei asenda töövõtja üleandmiskohustust. Asja materjalidest ega tunnistajate ütlustest ei tulene, et töö lõpptulem oleks kostjale kohasel viisil üle antud. Hageja küsis istungil tunnistaja K Kilt, kas osapooled leppisid kokku, et K. Kile antakse üle detailplaneeringu kaust. Tunnistaja ütluste kohaselt sellist kokkulepet ei olnud (istungi protokoll lk 21). Järelikult, kui osapooled detailplaneeringu materjalide üleandmist eraldi kokku ei leppinud, kohaldub VÕS § 636 lg 1. Kostja esitas 15.02.2021 juhatuse koosoleku protokolli. Koosolekul tõstatati muu hulgas küsimus eskiismaterjalide ja detailplaneeringu materjalide üleandmisest-vastuvõtmisest. Koosolekul olid esindatud kõik kostja juhatus liikmed. Kostja juhatuse liige R. T informeeris, et Revin Grupp OÜ ei ole talle kui ühistu juhatuse liikmele eskiismaterjale ja detailplaneeringu materjale üle andnud. Samas uuris juhtorgani liige, kas teised juhatuse liikmed on dokumente vastu võtnud. Juhatuse liikmed kinnitasid, et ei ole. Tunnistaja K. K selgitas: „Kõigepealt ma käisin linnavalituses rääkimas linnaarhitektiga, kellelt esialgu võiks eskiispakkumist küsida, et kas tal on soovitusi. Need inimesed, kes linnaarhitekt välja pakkus, neilt sai pakkumised toona küsitud.“ (istungi protokoll lk 18). Kostja leidis, et tunnistaja väited on ebaõiged. Ametnikud selliseid soovitusi ei jaga, see ei oleks ka seadusega kooskõlas (vt nt ATS § 51 lg 2). Lisaks täpsustas kostja juhatuse liige R. T Rakvere linnavalitsusest, kas omavalitsus rakendab sellist praktikat, et soovitab mingit ehitajat või arendajat, vastuseks teatas Rakvere linna planeerimisspetsialist, et selline käitumine ei ole linnavalitsusele kindlasti lubatud. Hageja ei selgitanud eskiisprojekti vajadust. Hageja osundas istungil, et eskiisprojekti alusel saab alustada ehitustegevust ja et eskiisprojektiga käidi linnavalitsuses läbirääkimisi pidamas. Tunnistaja selgitas: „eskiisjoonistega või projektiga K M minu teada pöördus linnavalitsusse detailplaneeringu saamiseks. Hagiavalduse vastuse punktile 24 täiendavalt märkis kostja järgmist. Eskiisi menetlus võis olla võimalik enne 01.07.2015 kehtinud ehitusseaduse ja planeerimisseaduse kohaselt. Kehtivad õigusaktid ei võimalda kohaliku omavalitsuse määruses kehtestada seaduses sätestatud planeeringu, projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlustele lisaks menetlusi, nagu näiteks eskiisi menetlus. Ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Kõnealuse eskiisprojektiga ehitustegevust alustada ei saaks, seega antud dokumendi näol kostja või korteriomanike jaoks sisuline otstarve puudub. Kostja esitas tunnistaja ütluste põhjal hageja nõudele täiendava vastuväite. Kostjale jäi arusaamatuks, millistel asjaoludel otsustas hageja nõude esitada, arvestades asjaolu, et K. Ki ütluste järgi oli pooltel tingimuslik kokkulepe. Tunnistaja K. K selgitas, et kui ühistu oleks soovinud minna edasi ise arendusega või valida kedagi teist, kes arendust teostas, siis oleks ühistu pidanud selle eest maksma. Kostja juhtis tähelepanu, et ta ei ole otsustanud iseseisvalt arendustegevust realiseerida ega ole sõlminud arendamiseks kokkuleppeid mõne füüsilise või juriidilise isikuga. Seda, et Lai 3 arendustegevust ja/või renoveerimistöid ei toimu, tõendavad hoonest tehtud fotod. Seega leidis kostja,

et hageja esitas nõude ennatlikult, tingimust, mis võimaldaks hagejal rahalist nõuet esitada, ei ole saabunud. TsÜS § 102 lg 1 kohaselt on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Lg 2 sätestab, et tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Tulenevalt TsÜS § 105 lg-st 1 tekivad edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. Kohtueelselt ega hagiavalduses ei ole hageja selgitanud, et pooltel on tingimuslik kokkulepe. Kostja sai tingimuslikust tehingust teada alles istungil. Seega soovis hageja ära kasutada kostja juhatuse koosseisu vahetumist ja kostja uue juhatuse teadmatust tingimuslikust kokkuleppest. VÕS §-s 6 ja TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõte ei luba vastaspoole suhtes käituda vastuoluliselt ja kasutada ära sellest tulenevat ebaselget olukorda. Samas, kui hageja arendamise vastu enam huvi ei tunne, kannab sellega seotud riske eelkõige hageja ise. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et kui hageja otsustab kostjaga koostöö pooleli jätta, peaks kostja rahalisi kohustusi kandma. Olgugi, et hageja esitatud arve oli kostjale üllatuslik ning kostja hageja nõuet ei tunnista, ei välista kostja omalt poolt hagejaga koostööd. Kostja juhatus arutas 15.02.2021 toimunud koosolekul hageja nõudega seotud küsimusi ning võttis vastu otsuse pöörduda selgituste saamiseks Revin Grupp OÜ ja K Mi poole. Kostja soovis teada, milline on ettevõtja visioon seoses Lai tn 3 arendustegevuse ja ehitustöödega. Sarnaselt ei ole Lai tn 3 korteriomanikud välistanud võimalust hagejaga koostööks. Omanike kinnituskirjadest nähtuvalt sooviti, milliseid ehitus- või renoveerimistöid ning millistel tingimustel, on ettevõte aadressil Lai tn 3, Rakvere valmis teostama. Samuti kinnitasid omanikud, et ühistu üldkoosolekutel ei ole vastu võetud otsust, et Lai 3 arendusega hakkab tegelema ühistu ise ja seda, et üldkoosoleku otsusega ei ole mingit arendajat välja valitud või otsustatud, kes renoveerimistöid teostab. Eelnevat on kinnitanud korteriomandi nr x omanik, korteriomandi nr x omanik, korteriomandite nr x ja nr x omanik, korteriomandi nr M1 omanik. Kinnituskirjade andnud isikute omanikusaatust tõendab kinnistusraamatu omanike nimekiri. Kostja hinnangul on asja lahendamisel oluline arvestada, et juriidilise isiku tahet või selle puudumist, ei peaks tuvastama kitsalt kahe endise juhatuse liikme tagantjärgi antud ütluste pinnalt. Kostja oli arvamusel, et juriidilise isiku tegevustahet (lepingute sõlmimine, kohustuste võtmine kostja ees) või tahte puudumist, tuleks antud olukorras hinnata organi otsuste ja organi liikmete selgituste kaudu. Eespool osundas kostja enda otsustele, neist mitte ühegi reguleerimisesemesse ei kuulunud kostjaga lepingu sõlmimine. Kostja poolt täiendavalt esitatud korteriomanike kinnituskirjades kinnitavad omanikud, et neid ei ole üldkoosolekutel ega üldkoosolekute välisel ajal teavitanud, et ühistu nimel on sõlmitud Revin Grupp OÜ-ga eskiisprojekti ja detailplaneeringu dokumentatsiooni koostamiseks leping. Omanikud kinnitavad, et nad ei andnud ühistu endistele juhatuse liikmetele mistahes vormis volitust või nõusolekut asjaajamiseks Revin Grupp OÜ-ga, lepingute sõlmimiseks Revin Grupp OÜga või rahaliste kohustuste võtmiseks Revin Grupp OÜ ees. Veel kinnitasid omanikud, et neile ei ole K Kilt, M Klt või Revin Grupp OÜ-lt ei ole laekunud infot, et kui Lai tn 3 arendusprojekt Revin Grupp OÜ kasuks ei realiseeru või ei saa Revin Grupp OÜ renoveerimistööde teostajaks, siis jäävad eskiisprojekti ja planeerimismenetluse käigus koostatud dokumentide koostamise kulud ühistu kanda. Kokkuvõtvalt leidis kostja, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuna hageja ei ole tõendanud nõude alust ja/või eeldusi. Hageja viited suulisele lepingule on alusetud ja paljasõnalised, mida ei ole tõendatud. Hageja ei esitanud tõendeid väidetud lepingu eseme, tööde valmimise ja üleandmise kohta. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale tööd üle andnud, ei ole hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks muutunud. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama

üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Töövõtulepingu alusel töö tegemise eest tasu saamise näol on tegemist lepingu olulise tingimusega. Kuivõrd hagis väidetud lepingut ei sõlmitud kirjalikult, ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja kui siis milliseid tasukokkuleppeid pooled lepingueelsetes läbirääkimistes tegid ja kas need vastavad hagiavaldusega nõutud summale. Kohtuotsuse põhjendused

8.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Revin Grupp OÜ hagi on põhjendatud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -hageja on esitanud kostjale nõude, mis baseerub suulisel töövõtulepingul (II kd, tl 39); -kostja juhatuse liikmeteks olid äriregistri andmetel ja hagis osundatult K K (volitused kehtisid perioodil 26.08.2015-29.04.2019), M K (volitused kehtisid perioodil 26.08.2015-29.04.2019) (I kd, tl 2 ja tl 14-16); -hageja on kostjale esitanud 08.04.2019 arve nr xxxx summas 5040 eurot (arves on märgitud eskiisprojekti tasuks 1200 eurot ja detailplaneering teostamise tasuks 3000 eurot, kokku 4200 eurot, millele lisandub käibemaks 840 eurot, kokku summas 5040 eurot), maksetähtajaga 22.04.2019 ja vastav arve on kostja poolt tasumata (I kd, tl 24); -XXXX OÜ on hagejale esitanud 29.11.2017 arve nr xxxx summas 1440 eurot, maksetähtajaga 06.12.2017 (arves märgitult on töö kirjelduseks Rakvere Lai tn 3 eskiisprojekt; arve summa 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku summas 1440 eurot) (I kd, tl 148), OÜ Xxxx on hagejale esitanud 19.02.2018 arve nr xxxx summas 1800 eurot, maksetähtajaga 21.02.2018 (arve spetsifikatsiooniks on Lai tn 3 detailplaneering, arve summa 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot, kokku summas 1800 eurot) (I kd, tl 149) ja 22.11.2018 arve nr xxxx summas 1800 eurot (arves on töö kirjelduseks märgitud Lai tn 3 detailplaneering lõplik tasumine, arve summa 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot, kokku summas 1800 eurot) (I kd, tl 150); -hageja on XXXX OÜ-le tasunud eskiisprojekti eest 1440 eurot (07.12.2017 maksekorraldus nr xxxx, maksekorralduse selgituses arve nr xxxx) (I kd, tl 193), detailplaneeringu eest on hageja Xxxx OÜ-le tasunud 22.02.2018 1800 eurot (22.02.2018 maksekorraldus nr xxxx, selgituses arve nr xxxx) (I kd, tl 194) ja täiendavalt 1800 eurot (27.11.2018 maksekorraldus nr xxxx, selgituses arve nr xxxx) (I kd,

tl 195); -Lai tn 3, Rakvere detailplaneering on Rakvere Linnavalitsuse poolt kehtestatud 12.11.2018 korraldusega nr xxxx ja vastav korraldus jõustus 13.11.2018 (I kd, tl 22-23); - eskiisprojekt on valmis ja detailplaneering on kehtestatud ning tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti poolte vahel allkirjastatud ei ole. Vaidluse keskmeks on, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning kas kostja endistel juhatuse liikmetel M. Kl ja K. Kil oli kostja nimel esindusõigus töövõtulepingu sõlmimiseks. Erimeelsus seisneb ka selles, kas poolte vahel olid kokkulepped töövõtulepingu tingimuste osas ja kas tööde üleandmine ja vastuvõtmine on toimunud ning eeltooduga kaasuvalt, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjal lasub kohustus tasuda teostatud tööde eest. Vaidlustatud asjaoluks on ka see, kas hageja kahjuhüvitise (kohtueelselt tasutud õigusabikulud) ja põhivõlgnevuselt (sh kahjuhüvitiselt) viivisenõuete nõudmine on põhjendatud. Lisaks vaidlevad pooled tehingu näilikkuse ja hea usu põhimõtte vastasuse osas.

11.Hageja tasunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu sõlmimisel kehtib vormivabaduse põhimõte, mistõttu võib see olla sõlmitud ka suulises vormis (VÕS § 11 lg 1). Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt töövõtusuhtest tulenevalt 08.04.2019 arve nr xxxx summas 5040 euro tasumist (I kd, tl 10 ja tl 24) ja vaidlust ei ole selles, et eelviidatud arve on kostja poolt tasumata. Hagiavalduses kirjeldatult toimus 29.06.2017 korteriühistu Rakvere Lai tn 3 üldkoosolek ja teise päevakorra punkti 2 kohaselt võeti vastu otsus minna edasi pööningu arendusega ja lasta arendajal koostada eskiisprojekt (I kd, tl 3 ja tl 13), misjärel pöördusid kostja juhatuse liikmed K K ja M K hageja poole sooviga tellida hagejalt projekt kortermaja renoveerimiseks. Hageja ja kostja sõlmisid juulis 2017 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja koostama ja kostjale üle andma Rakveres Lai 3 asuval kinnistul oleva hoone renoveerimise eskiisprojekti ja renoveerimistöödeks vajaliku detailplaneeringu menetluse algatamise dokumentatsiooni (I kd, tl 3, 4). Septembris 2017 tutvusid kostja liikmed tellitud arhitektuurse eskiisi joonisega ning andsid sellele oma heakskiidu (I kd, tl 4 ja tl 21). 12.11.2018 korraldusega nr xxxx kehtestati Lai tn 3 kinnistu detailplaneering (I kd, tl 22-23), millega hageja täitis lepingust tulenevad kohustused ja koostas töövõtulepingujärgsed dokumendid (I kd, tl 4). Kostja juhatuse liikmeteks olid K K (volitused kehtisid perioodil 26.08.2015-29.04.2019) ja M K (volituste kehtivuse periood: 26.08.2015 kuni 29.04.2019). Esindusõiguse piiranguid nimetatud isikute osas registrisse kantud ei olnud (I kd, tl 3, tl 14-16). Seega on hageja hinnangul eelnimetatud kostja endiste juhatuse liikmete poolt sõlmitud leping kehtiv (I kd, tl 122). Kostja osundas, et 29.06.2017 üldkoosoleku toimumise ajal ei olnud ühtegi arendajat juhatuse liikmete poolt ühistu liikmetele tutvustatud ega välja toodud, puudus otsus, millega oleks otsustatud konkreetse ettevõttega koostööd alustada ja temalt töid või teenuseid tellida. Hagis ei ole selgitatud ja tõendatud, millise sisuga oli väidetav õigussuhe, kuidas ja millal see tekkis, milliste tahteavalduste teel leping sõlmiti ja millistes tingimustes kostjaga kokku lepiti. Puuduvad lepingueelseid läbirääkimisi kajastavad allikmaterjalid. Seega ei ole asjas tõendatud VÕS sätestatud oferti ja aktsepti, tahteavalduste sisu ja nende kuupäevasid ja et poolte vahel eksisteeris jõustunud leping (I kd, tl 8788). Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole kolmandate isikutega õigussuhte loomist (esitamata on lepingud) tõendanud. Xxxx OÜ ja OÜ Xxxx arvetega õigussuhteid ei loo ja nendega ei saa tõendada, et kostjal olid hageja ees rahalised kohustused. Kostja hinnangul ei saa võimalikku lepingulist suhet määravas osas sisustada e-kirjade kaudu (I kd, tl 168). Juriidilise isiku tahet või selle puudumist, ei peaks tuvastama kitsalt kahe endise juhatuse liikme tagantjärgi antud ütluste pinnalt. Juriidilise isiku tegevustahet (lepingute sõlmimine, kohustuste võtmine kostja ees) või tahte puudumist, tuleks hinnata

organi otsuste ja organi liikmete selgituste kaudu. Kostja osundas enda otsustele, neist mitte ühegi reguleerimisesemesse ei kuulunud kostjaga lepingu sõlmimine. Kostja poolt täiendavalt esitatud korteriomanike kinnituskirjades kinnitasid omanikud, et neid ei ole üldkoosolekutel ega üldkoosolekute välisel ajal teavitanud, et ühistu nimel on sõlmitud hagejaga eskiisprojekti ja detailplaneeringu dokumentatsiooni koostamiseks lepingu (II kd, tl 63). Korteriomanikele tutvustati 01.02.2019 koosolekul eskiisprojekti, selle esilehel on tellijaks märgitud kinnistu omanik. Kostja ei ole kinnistusraamatu järgi Lai tn 3 korteriomandi omanik. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt oli M. K Lai tn 3 korteriomandi nr 1 omanik perioodil 15.06.2015 kuni 09.09.2019. Kuna eskiisprojekti esilehel on märgitud tellijaks kinnistu omanik ja Lai tn 3 küsimustes oli hagejaga kontaktis M. K, siis on võimalik, et tehinguga soovitakse hagejat siduda kohustusega, mille peaks tegelikult kandma M.K. Juhatuse tasandil ei olnud otsustatud kostjaga lepingut sõlmida, siis oli kostja seisukohal, et endine korteriomanik ja ühistu juhatuse liige M. K ei tegutsenud mitte ühistu nimel, vaid võttis kohustuse füüsilise isikuna (I kd, tl 57).

11.1.Pooltel on vaidlus töövõtulepingu sõlmimise osas ja ka selles, kas M Kl ja K Kil oli esindusõigus kostja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks. Seega peab kohus esmalt käesolevas vaidluses tuvastama, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, sealhulgas kas kostja nimel on töövõtuleping sõlmitud esindusõigust omavate isikute poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.04.2008.a lahend asjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Seega on lepingu sõlmituks lugemise eeldus üldjuhul vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud ning VÕS § 9 lg-st 1 tuleneb lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on lepingu sõlmimise aluseks poolte vaba tahe. VÕS § 9 lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks ajast, mil pakkumuse esitaja sai kätte nõustumuse. VÕS § 9 lg 1 teise lause kohaselt, kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt (TsÜS § 68 lg 2), kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestatud kaudne ehk konkludentne on tahteavaldus, mis väljendub sellises teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seejuures peaks vastava tegevuse hindamisel lähtuma asjaolust, kas selles väljendub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Tahteavalduse väljendamine võib erandlikel juhtudel olla tehtud ka vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4), kui see tuleneb isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Tunnistaja M K ütlustega on tõendatud, et Revin Grupp OÜ valiti arendajaks, kuna sooviti saada täislahendust ja seda Revin Grupp OÜ pakkus (II kd, tl 41) ja kokkuleppe sõlmimine toimus 2017. aastal (II kd, tl 41 pöördel). Lepingu sõlmimisel oli tunnistaja M. K KÜ Lai tn 3 juhatuse liige ja esindas KÜ-t (II kd, tl 43). M. K tunnistas, et käis koos teise juhatuse liikmega K Kiga Revin Grupp OÜ-ga suulist töövõtulepingut sõlmimas (II kd, tl 43). Eskiisprojekti tellimine oli vajalik selleks, et visuaalselt oleks näha, milline hakkaks maja välja nägema pärast ehitustööde lõppu ja saada eskiisile KÜ liikmete nõusolek ja minna edasi linnavalitsusse detailplaneeringu kehtestamiseks (II kd, tl 41 pöördel). Suuliselt lepiti Revin Grupp OÜ-ga esialgselt kokku, et tööde esimeseks etapiks olid eskiisprojektid, milline hoone hakkab välja nägema, selle tutvustamine KÜ liikmetele ja nendelt

nõusoleku saamine sellele (II kd, tl 41 pöördel). Detailplaneeringu osas oli kokkulepe, et Revin Grupp OÜ pidi esitama linnavalitsusse, meie tellimusel (II kd, tl 42 pöördel) ja KÜ jäi eskiisprojekti ning detailplaneeringu tööga rahule (II kd, tl 42 pöördel). M. K sedastas, et KÜ nimel allkirjastas detailplaneeringu menetluse e-keskkonnas K K (II kd, tl 42) ja dokumentide ettevalmistus oli tehtud arendaja poolt, kuna meie ei oska sellist asja teha (II kd, tl 42). Suuline kokkulepe seisnes M. K ütlustel selles, et tehakse arhitektuurne eskiisjoonis (so, mis tehti 2017) ja kui need ei sobi KÜ liikmetele, siis jääb asi katki ja kulud jäävad Revin Grupp OÜ kanda. Kui sobib KÜ liikmetele, siis minnakse edasi projektiga ja järgmiseks töö etapiks oli detailplaneering. Siis täpselt sama teema, kui detailplaneering ei oleks sobinud linnale ja asi oleks jäänud katki siis oleks kulud kandnud Revin Grupp OÜ (II kd, tl 42). KÜ pidi kokkuleppe kohaselt kandma kulud sel juhul, kui projektiga ei oleks mindud lõpuni välja, kui Revin Grupp OÜ ei oleks saanud nende korterite omanikuks. Kui ei oleks mindud edasi Revin Grupp OÜ-ga, kui arendajaga, sellisel juhul pidi kandma detailplaneeringu, kui ka eskiisiprojekti kulud KÜ (II kd, tl 42). Kui pärast eskiisprojekti heakskiitmist ja detailplaneeringu kehtestamist oleks koostöö lõpetatud Revin Grupp OÜ-ga, siis sellisel juhul pidi KÜ maksma kulude eest (II kd, tl 42). Tunnistaja K Ki ütluste järgi sõlmis korteriühistu lepingu arendajaga ehk Revin Grupp OÜ-ga selles, et tema koostab eskiisprojekti, see oli tema lepinguliseks kohustuseks (II kd, tl 46). Eskiisprojekti töö tellis tunnistaja K. K KÜ nimel peale juuni 2017 koosolekut (II kd, tl 46). Hagi lisas 4 KÜ üldkoosoleku otsus oli aluseks edasi tegutsemiseks KÜ nimel, et tellida esialgne eskiis ja kui eskiis oli valmis ja korteriomanikud olid nõus asjaga edasi minema, siis sealt edasi oli volitus edasi minna asjadega (II kd, tl 48). K. K ütluste kohaselt tellis ta detailplaneeringu koostamise Revin Grupp OÜ-lt ja Revin Grupp OÜ tellis selle omakorda kellegilt. Nimeliselt ei mäleta. (II kd, tl 47). Detailplaneeringu koostamise osas toimus lepingu sõlmimine peale seda, kui korteri omanikud olid kinnitanud allkirjaga, et on nõus sellise arhitektuurse eskiisprojektiga (II kd, tl 47 pöördel). Lisaks eeltoodule taotles K. K detailplaneeringu menetluse algatamise detsembris 2017 Rakvere linna e-keskkonnas, ilma vajaliku dokumentatsioonita. Planeeringu ettevalmistamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostas ettevõte, kelle Revin Grupp OÜ palkas (II kd, tl 49). Juunis 2018 tegi tunnistaja K. K ülevaate KÜ liikmetele detailplaneeringu käigust (II kd, tl 47). 27.06.2018 kostja üldkoosoleku protokolli p 3 kohaselt anti juhatusele korraldus, et juhatus teeb kohalikule omavalitsusele järelepäringu, millal on oodata detailplaneeringu kehtestamist (II kd, tl 6970). K. K kirjeldas lepingu sõlmimist järgmiselt: eelnevalt oli Revin Grupp OÜ avaldanud huvi pööningu välja ehitamiseks, siis toimus üldkoosolek, peale seda võttis K. K ühendust Revin Grupiga, et üldkoosolek nõustus, et tellida eskiisprojekt. Kui eskiisprojekt ei peaks mingil põhjusel sobima korteriomanikele, siis jääb see arendaja kuluks ja teemaga edasi ei minda (II kd, tl 47 pöördel). K K ja M. K käisid ühel korral Revin Grupp OÜ kontoris, kui olid eskiisprojektile saanud kõikide korteriomanike allkirjad, see oli aluseks protsessiga edasiminekuks. Kontoris kokkusaamisel olid M. K, K. K ja Revin Grupp OÜ poolt oli K. M (II kd, tl 46 pöördel). Revin Grupp OÜ-ga oli kokkulepe tasu osas selline, et detailplaneeringu ja eskiisprojekti kulud oleksid jäänud Revin Grupp OÜ kanda, kui projekt oleks käiku läinud ja maja oleks rekonstrueeritud ja korterid juurde ehitatud. Kulud oleksid jäänud Revin Grupp OÜ kanda, kui detailplaneeringut ei oleks kinnitatud. KÜ kanda pidid kulud jääma, kui KÜ oleks ise soovinud edasi minna arendusega või valida kedagi teist, kes arendust teostas, siis oleks pidanud KÜ selle eest maksma (II kd, tl 46 pöördel). KÜ Lai 3 üldkoosoleku 29.06.2017 protokolli nr 1/2017 punktis 2 otsustati minna edasi pööningu arendusega ja lasta arendajal koostada eskiisprojekt (I kd, tl 13). Järgnevalt edastas 01.08.2017 e-kirjaga hageja esindaja K. M arhitektile N. Vle arhiivist saadud maja vaated ja plaanid (I kd, tl 146-147). XXXX OÜ hinnapakkumisest nähtuvalt on Lai tn 3, Rakvere eskiisprojekti hinnaks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises on kirjas, et projekteerimistööde kestvuseks on ca 5 kuud ja eskiisprojekti koostamise ajaks on viis nädalat ja XXXX OÜ saab alustada töödega 12.08.2017 ja pakkumine kehtib kuni 01.09.2017 (I kd, tl 145). Eelviidatud hinnapakkumine on N. V poolt hageja esindajale K. Mile edastatud 02.08.2017 e-kirja teel

(I kd, tl 146). 02.08.2017 e-kirjas on hageja esindaja andnud kinnituse pakkumisele ja palunud alustada eskiisiga (I kd, tl 146). Hageja on XXXX OÜ-le tasunud eskiisprojekti eest 1440 eurot (07.12.2017 maksekorraldus nr xxxx, maksekorralduse selgituses arve nr xxxx) (I kd, tl 193), detailplaneeringu eest on hageja Xxxx OÜ-le tasunud 22.02.2018 1800 eurot (22.02.2018 maksekorraldus nr xxxx, selgituses arve nr xxxx) (I kd, tl 194) ja täiendavalt 1800 eurot (27.11.2018 maksekorraldus nr xxxx, selgituses arve nr xxxx) (I kd, tl 195). Lai tn 3, Rakvere linn korterelamu eskiisi kavandi (joonise nr 29; 3D vaated; töö nr XXXX) koostas 29.08.2017 XXXX OÜ (arhitekt N V), millele on allkirjadega andnud heakskiidu korteriomanikud (allkirjad vahemikus 05.09.2017-27.09.2017, I kd, tl 21). 08.05.2019 e-kirjas on kostja juhatuse liige R T kinnitanud, et:“ Arhitekt on teinud soovitusliku joonise. Jah selline võiks maja välja hakata nägema küll ja sellega on ühistu nõus olnud“ (I kd, tl 25). Eskiisil on korteriomanikud märkinud: „Olen tutvunud arhitektuurse eskiisiga ja olen nõus“ (I kd, tl 21). Lisaks nähtub K. Ki, arhitekti N. V (XXXX OÜ esindaja) ja K. Mi (Revin Grupp OÜ esindaja) vahelistest e-kirjavahetustest (20.11.2018, 05.12.2018, 03.12.2018), et eskiisprojekti koostamiseks lepiti kokku korterite ja üldruumide mõõdistamise ajad ning hageja esindaja K. M koordineeris tehnilisi tingimusi (I kd tl 138-141). Esialgse eskiisprojekti on arhitekt N. V esitanud K. Kile ja hageja esindajale K.M 27.12.2018 (I kd, tl 142). K. K on 28.01.2019 e-kirjas palunud vastavalt korteriomanike soovidele teha projektis muudatused (I kd, tl 143). 29.01.2019 on arhitekt N. V ekirjaga edastanud K. Kile korrigeeritud eskiisprojekti, milles arhitekt kinnitab, et muudatused on projekti sisse viidud (I kd, tl 144). 06.09.2018 e-kirjas on K Õ (OÜ Xxxxe juhataja) palunud E L (L) (Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist) teavet Lai tn 3 detailplaneeringu menetlemise kohta (I kd, tl 154), millele viimane vastas 06.09.2018 ja teatas, et Lai tn 3 planeering on saadetud Päästeametisse, kuid mingil põhjusel ei ole Päästeamet seda kätte saanud ning planeering on uuesti saadetud (I kd, tl 154). 06.09.2018 e-kirja on K.Õ edastanud 06.09.2018 hageja esindajale K. Mile ja viimane omakorda 06.09.2018 K. Kile (I kd, tl 153). K. K on 18.09.2018 e-kirjas palunud hageja esindajalt K. Milt e-kirja teel edasiselt teavet planeeringu menetlemise kohta ja mis ajaks võiks kohtumise planeerida (I kd, tl 153). Lai tn 3, Rakvere detailplaneering on Rakvere Linnavalitsuse poolt kehtestatud 12.11.2018 korraldusega nr xxxx ja vastav korraldus jõustus 13.11.2018 (I kd, tl 22-23). Eeltoodud tõendite pinnalt on järeldatav, et tunnistaja M. K ütluste järgi valiti arendajaks Revin Grupp OÜ, kelle esindajaks oli K M ja suuliselt lepiti esialgselt Revin Grupp OÜ-ga kokku selles, et tööde esimeseks etapiks olid eskiisprojektid, milline hoone hakkab välja nägema ja selle tutvustamine KÜ liikmetele. Tunnistaja K. Ki ütlustega on tõendatud, et ta tellis hagejalt eskiisprojekti ja detailplaneeringu koostamise ning kokkuleppe kohaselt tellis Revin Grupp OÜ eelviidatud tööd omakorda kolmandatelt isikutelt. Lisaks on tunnistaja K. K seejuures aktiivselt K. Ki, Revin Grupp OÜ esindaja K. Mi ja arhitekti vahelistest kirjavahetustest nähtuvalt tegelenud eskiisprojekti osas muudatuste esitamisega, sh aidanud kaasa mõõdistustööde elluviimisel (kooskõlastas mõõdistusajad). Seega on K. K kostja nimel oma käitumisega kinnitanud tahet eskiisprojekti osas hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseks. Ka on kostja liikmed 29.06.2017 toimunud koosolekul avaldanud otsest tahet eskiisprojekti tellimiseks ja nõustunud pööningu edasiarendusega, millest kantuna on K. K kostja juhatuse liikmena tellinud pärast juuni 2017 koosolekut eskiisprojekti valikupõhiselt just hagejalt. Revin Grupp OÜ esindaja K. M on XXXX OÜ arhitektilt saadud hinnapakkumise kinnitanud ja palunud alustada eskiisiga. Maksekorraldustest nähtuvalt on Revin Grupp OÜ eskiisprojekti eest tasunud XXXX OÜ-le ja detailplaneeringu tasu OÜ-le Xxxx. Lisaks eeltoodule on K. K kinnitanud, et ta tellis detailplaneeringu Revin Grupp OÜ-lt ja kostja nimel on ta teinud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Rakvere linna e-keskkonnas. 27.06.2018 kostja üldkoosoleku protokolli p-ist 3 järeldub, et kostja liikmed olid teadlikud detailplaneeringust ja oodati detailplaneeringu kehtestamist, seejuures paluti juhatusel teha kohalikule omavalitsusele päring detailplaneeringu kehtestamise aja kohta. OÜ Xxxxe ja Revin Grupp OÜ esindaja K. Mi kirjavahetus osundab aga sellele, et OÜ Xxxx kureeris

Revin Grupp OÜ vahendusel detailplaneeringu menetlust ja sellega seonduv teave on kooskõlastatult edastatud tellijale ehk kostja esindajale K. Kile. Hageja nõustumine kostja tahteavaldusega on TsÜS § 68 lg 3 mõistes konkludentselt käitumisest järeldatav eskiisprojekti eest XXXX OÜ saadud hinnapakkumise kinnitamises ja eskiisiga alustamise nõustumuses (vastab tunnistaja K. Ki ütlustele, mille kohaselt tellis kostja Revin Grupp OÜ-lt eskiisprojekti, detailplaneeringu ja viimane omakorda tellis vastavad tööd kolmandatelt isikutelt), XXXX OÜ-le ja OÜ-le Xxxx tasude maksmises, eskiisi- ja detailplaneeringuga seonduvate tööde koordineerimises ning teabe vahendamises. Kohus märgib, et asjas esitatud asjaolude pinnalt ja poolte käitumisest lähtuvalt on eluliselt ebausutav, et hageja oleks tellinud tööde teostamise kolmandatelt isikutelt, ilma kostja tahteta või kostjalt tellimust saamata. Vaidlust ei ole selles, et tööd (eskiisprojekt ja detailplaneering) on teostatud. Seega hageja ja kostja tegevused (käitumine) olid koosmõjus suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele, mis väljendus lõpptulemusena selles, et eskiisprojekt on valmis ja detailplaneering kehtestatud. Osundavalt on kohtu hinnangul detailplaneeringu algatamiseks taotluse esitamine kostja nimel TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudne tahteavaldus, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, milleks oli detailplaneeringu kehtestamine. Kohtu hinnangul on eeltoodu põhjal töövõtulepingu jõustumiseks poolte tahe äratuntavalt tegudega väljendatud. Kohus leiab, et poolte faktiline käitumine kinnitab töövõtusuhte olemasolu, sest pooled on tegutsenud ühisel tahtel, kooskõlastatult ja sihipäraselt ning saavutanud töövõtust tuleneva eesmärgi (eskiisprojekt on koostatud ja detailplaneering kehtestatud) ehk õigusliku tagajärje. Kohus on seisukohal, et eskiisjoonise (kavandi) ja eskiisprojekti koostamine oli kostjale vajalik eeskätt kostja liikmetele tutvustamiseks ja kohalikule omavalitsuse jaoks detailplaneeringu alusmaterjalina. Kohus leiab, et eskiis on tööriist selleks, et detailplaneeringu kehtestamiseni jõuda ja eskiisiga tutvustatakse kohalikule omavalitsusele soovitava lahenduse sisu, ideed, lähteseisukohti ning selles on võimalik hiljem teha vajalikke korrektuure projekteerimise aluseks oleva põhilahenduseni jõudmiseks. Kohus peab vajalikuks kostja vastuväidetele märkida, et kohus on asjas hinnanud kogumis dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid ning töövõtusuhte tuvastamise aluseks ei ole olnud üksnes ja eraldiseisvalt vaadeldes isikutevahelised e-kirjavahetused ja tunnistajate poolt antud ütlused. Osundavalt ei ole kostja põhjendanud, millisel õiguslikul alusel tuleks juriidilise isiku tahet hinnata üksnes kostja organi otsuste ja liikmete selgituste (kinnituskirjade) kaudu. Kostja väited, et üldkoosolekutel, sh välisel ajal ei ole kostja liikmeid lepingu sõlmimisest teavitatud ja üldkoosolekute otsustega ei ole vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimiseks otsuseid vastu võetud, ei ole asjakohased. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ja sedastab, et antud juhul tõendamisesemega seonduvalt ei ole tähendust kostja liikmete (sh raamatupidamise ja uue juhatuse) teavitamises, arusaamistes lepingu sõlmimise osas. Määravaks on lepingu sõlmimisel hageja tahe ja kostja endiste juhatuse liikmete tahe kostjat esindades ja esindaja tahteavaldus omistatakse TsÜS § 115 lg 1 alusel esindatavale. Eskiisprojekti esilehel (II kd, tl 73) olevast arhitekti poolt täpsustamata märkusega: „Tellija/Kinnistu omanik“ ei ole tõendatud, et M. K oleks endise korteriomanikuna tellinud eskiisprojekti ja viimane oleks sellega kaasnevalt võtnud eraisikuna kohustusi. Vastav tõend ei kinnita seda, et hageja sooviks oli siduda kostjat kohustusega, mida pidanuks kandma M. K. Lisaks on mõlema tunnistaja ütlustega (II kd, tl 43 ja 46) tõendatud, et M. K ja K. K tegutsesid tehingu sõlmimisel just kostja, kui korteriühistu nimel. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd vaidlus ei seisne otseselt hageja ja kolmandate isikute õigussuhetes, siis ei olnud hagejal hagi esemest tulenevalt vajalik eraldiseisvalt tõendada hageja ja XXXX OÜ ning Xxxx OÜ vaheliste lepingute sõlmimist. Samas on kohtu hinnangul hageja, XXXX OÜ ja Xxxx OÜ vahelised lepingulised õigussuhted tõendatud viidatud isikutele hageja poolt arvete tasumisega, mida on kohus eelnevalt arvestanud. Kuivõrd kostja vastuväited (leping on sõlmitud ja kohustused on võetud M. K poolt ja kolmandate isikute vahelist õigussuhet ei ole tõendatud) ei ole

asja lahendamisel asjakohased, siis jätab kohus eeltoodud põhjendustel kostja vastuväited tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et kogumis dokumentaalsete ja isikuliste tõenditega on asjas leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel on VÕS § 635 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 3 alusel sõlmitud töövõtuleping, mille esemeks on eeskätt eskiisprojekti ja detailplaneeringu koostamine.

11.2.Hageja hinnangul oli kostja endistel juhatuse liikmetel M. Kl ja K. Kil esindusõigus töövõtulepingu sõlmimiseks ja leping on sõlmitud kehtivalt (I kd, tl 122). Kostja leidis, et K. Ki volituste saamist ja volituste sisu hageja ei ole selgitanud ega tõendanud (I kd, tl 88). Korteriomanikud on kinnituskirjadega kinnitanud, et nad ei ole andnud ühistu endistele juhatuse liikmetele mistahes vormis volitust või nõusolekut asjaajamiseks Revin Grupp OÜ-ga, lepingute sõlmimiseks Revin Grupp OÜ-ga või rahaliste kohustuste võtmiseks Revin Grupp OÜ ees (II kd, tl 63). Vaidlustama asjaoluna olid kostja juhatuse liikmeteks M K ja K K, kelle volitused kehtisid äriregistri andmetel 26.08.2015-29.04.2019 ja esindusõiguse osas oli märgitud, et: “Korteriühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatus liige“ (I kd, tl 15 ja 16). M. K ja K. K olid kostja juhatuse liikmetena kantud registrisse ja registrikanne kehtib MTÜS § 80 lg 2 esimese lause järgi kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega võis hageja töövõtulepingu sõlmimisel usaldada registrikannet M. K ja K. Ki esindusõiguse kohta. Kostja ei ole väitnud, et hageja teadnuks või pidanud töövõtulepingu sõlmimisel teadma, et eelviidatud isikud ei olnud volituste kehtivuse perioodil kostja juhatuse liikmed. Samuti ei ole kumbki pool asjas väitnud, et M. K ja K. Ki osas oleks esindusõiguse kohta registrisse kantud piiranguid. Kohus märgib, et kuigi juhatuse liikmed on kohustatud kostja nimel tehingu tegemisel järgima kostja põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid, ei kehti selline esindusõiguse piiramine kolmandate isikute (hageja) kohta. Eeltoodud seisukohta on kinnitavalt väljendanud ka Riigikohus 17.05.2012 lahendi nr 3-2-1-56-12 punktis 15 ja 16. TsÜS § 115 lg 1 teise lause kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et K. K ja M. K sõlmisid hagejaga töövõtulepingu kostja nimel kehtivalt. Kohus selgitab, et kostja endistel juhatuse liikmetel M. Kl ja K. Kil oli registrikandest tulenevalt piiranguteta esindusõigus ja vastavatel isikutel oli õigus sõlmida kostja nimel tehinguid. Kostja väited, et korteriomanikud ei ole kostja endisele juhatusele andnud volitust hagejaga lepingu sõlmimiseks, kohustuste võtmiseks ja asjaajamisteks, ei ole asjakohased. Tehtud tehingud tekitavad õigusi ja kohustusi esindatavale (TsÜS § 115 lg 1) ning kostja endise juhatuse käitumine ja sellest tulenevad asjaolud omistatakse kostjale (TsÜS § 132 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et kõik kokkulepped, mida endine juhatus on kostja nimel sõlminud, kehtivad TsÜS § 115 lg 1 alusel ka kostja suhtes.
12.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sisse nõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-145-14, p 14). Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt on omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (Riigikohtu lahend nr 32-1-80-08, p 16). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14514, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (Riigikohtu lahend nr 32-1-80-08, p 22, 3-2-1-145- 14, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu 02.03.2015 lahend nr 3-2-145-14, p 19; 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 02.03.2015 lahend nr 3-2-1-145-14, p 22; 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08, p 31). Kostjal tuli esitada tõendid selle kohta, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele ja et ta kasutab hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit (Riigikohtu 14.10.2015 lahend nr 3-2-1-93-15 p 11). Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu lahend nr 2-16-5851, p 16).

12.1.Hagi kohaselt pidi hageja töövõtulepingu alusel koostama ja kostjale üle andma Lai 3 Rakveres asuval kinnistul oleva hoone renoveerimise eskiisprojekti ja renoveerimistöödeks vajaliku detailplaneeringu menetluse algatamise dokumentatsiooni. Septembris 2017 tutvusid kostja liikmed arhitektuurse eskiis joonisega ning andsid sellele oma heakskiidu. Hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused ja koostas töövõtulepingu järgsed dokumendid, st detailplaneeringu dokumendid esitati Rakvere linnavalitsusele, mille alusel kehtestati detailplaneering ning valminud projekti tutvustati 01.02.2019 toimunud koosolekul (I kd, tl 3-4). Kostja ei ole hagejale saadetud kirjades esitanud väidet, et töö ei oleks olnud lepingule vastav. Tuvastatud on, et kostja on töö 01.02.2019 toimunud koosolekul vastu võtnud ja pretensioonid töö sisu või kvaliteedi osas puuduvad ning töö vastuvõtmisega muutus tasu nõue sissenõutavaks (I kd, tl 6). Hageja märkis, et arhitektuurne eskiisprojekt anti kostjale üle 01.02.2019 koosolekul, muudatused 07.02.2019 e-kirjaga ja detailplaneeringu kehtestas Rakvere LV 12.11.2018 korraldusega nr xxxx. Hageja asus seisukohale, et eskiisprojekt tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 07.02.2019 N. V poolt muudetud

jooniste kostjale edastamisega ning detailplaneering 12.11.2018. Seega muutus hageja tasu nõue detailplaneeringu osas tegelikkuses sissenõutavaks 12.11.2018 ning eskiisprojekti osas 07.02.2019 (I kd, tl 128). 30.04.2019 asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt oli eskiisprojekt kostja valduses, mis tõendab seda, et eskiisprojekt oli üle antud kostjale ning selle kvaliteedile vastuväited puuduvad (I kd, tl 176). Detailplaneeringut ei ole füüsiliselt võimalik üle anda VÕS § 636 lg 1 tähenduses, sest töö tulemuseks on KOV haldusakt ja töövõtulepingu tulemus on detailplaneeringu kehtestamisega saavutatud. Täiendavate dokumentide soov ei ole aluseks väitele, et töövõtulepingu järgne tasu ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja selgitas, et eskiisprojekti ega detailplaneeringu töid ei teostanud hageja ise, vaid tellis need teenusena kolmandatelt isikutelt, see oli algusest peale teada ja kostja poolt makstava tasu suurus sõltus detailplaneeringu ja eskiisprojekti teostajate tasust. Kokkuleppeks oli, et kostja tasub hagejale summa, mida XXXX OÜ ja OÜ Xxxx oma töö eest nõuavad ning vaheltkasu hageja ei saa. Hageja panustas kostja tellimuse täitmisse tööde teostamise organiseerimisega ja on tasunud arved (I kd tl 125 ja 129). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvelt nähtuvate kuluartiklitega seotud töid (eskiisprojekt ja detailplaneering) üle antud ega tööde üleandmist pole isegi pakutud, millest järelduvalt ei ole hagejal kostjale üleantavaid töid. Eskiisile kostja liikmete poolt antud tutvumismärget ei saa samastada tööde üleandmisena (aktiga) (I kd, tl 91-92). Detailplaneeringu kehtestamine ei asenda töövõtusuhtest tulenevat kohustust tööd üle anda. Koosolekul eskiisprojekti tutvustamist tööde üleandmisega samastada ei saa. Hageja peab tõendama tööde üleandmise juriidilisele isikule, mitte korteriomanikele. Füüsilistest isikutest korteriomanikud ei ole antud juhul ühistu esindajad. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja et pooled ei ole üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastanud. Kuivõrd hageja ei ole tööde üleandmist pakkunud ning puudub allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt, ei saa hagis esitatud rahaline nõue sissenõutav olla (I kd, tl 167). Tasu osas oli kostja jaoks selgusetu, kas hageja nõuab tasu etapiviisilise töö eest või mitte, millised olid etappi puudutavad tööd, milline oli töölõigu tasu ja tähtaeg. Arve nr xxxx iseenesest kohustusi ei tekita ja arves sisalduv on ebaselge, st milliseid töid 5040 euro eest tehti. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, milliseid töid pidi hageja tegema seoses detailplaneeringuga ja viited, et hageja koostas või lasi koostada algdokumendid, ei tõenda kokkuleppe sisu, kokkulepitud töid ega seda, et tööd olid vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks (II kd, tl 60). Kuivõrd hageja ei ole ise töid teostanud, siis puudus hagejal õigus nõuda tasu tööde eest (I kd, tl 92-93). Xxxx OÜ hinnapakkumisest ei nähtu selle esitamise aega, puudub tõend, et kostja oleks hinnapakkumist aktsepteerinud. Tõendamata on lepingu tasu suurus ja et tasu maksmine (tagasimakse) toimuks vastavalt kolmandate isikute arvetele (I kd, tl 168). Kinnitavalt ei ole kostja liikmed andnud ühistu endistele juhatuse liikmetele volitust ega nõusolekut rahaliste hageja ees kohustuste võtmiseks. Kostja liikmetel puudub teave, et kui Lai tn 3 arendusprojekt hageja kasuks ei realiseeru või et hageja ei saa renoveerimistööde teostajaks, siis jäävad eskiisprojekti ja planeerimismenetluse käigus koostatud dokumentide koostamise kulud ühistu kanda (II kd, tl 63). M. K ütluste kohaselt lepiti hagejaga esialgselt kokku selles, et tööde esimeseks etapiks olid eskiisprojektid (II kd, tl 41 pöördel). Ka oli teada, mis eskiisprojekt ligikaudu maksab, hinna ütles K M, see oleks jäänud vist 2000 euro kanti (II kd, tl 41 pöördel). Tunnistaja M. K teadis, et detailplaneeringu maksumus jäi alla 4000 euro, detailplaneeringu dokumentatsiooni valmistas ette Revin Grupp OÜ või siis kasutas kellegi abi. Dokumentatsiooni ei ole tunnistaja M. K näinud (II kd, tl 42). Lepingu sõlmimisel teati palju võib enam vähem kogu dokumentatsioon maksta, see oli suurusjärgsus kuskil 10 000 eurot, mis sisaldanuks eskiisprojekti, detailplaneeringut, põhiprojekti ja muud projektid sinna juurde (II kd, tl 44). Suuline kokkulepe oli tasu osas selline, et tehakse eskiisjoonis (so, mis tehti 2017) ja kui need ei sobi KÜ liikmetele, siis jääb asi katki ja kulud jäävad Revin Grupp OÜ kanda. Kui sobib KÜ liikmetele, siis minnakse edasi projektiga ja järgmiseks töö etapiks oli detailplaneering. Siis täpselt sama teema, kui detailplaneering ei oleks sobinud linnale ja

asi oleks jäänud katki siis oleks kulud kandnud Revin Grupp OÜ (II kd, tl 42). KÜ pidi kokkuleppe kohaselt kandma kulud sel juhul, kui projektiga ei oleks mindud lõpuni välja, kui Revin Grupp OÜ ei oleks saanud nende korterite omanikuks. Kui ei oleks mindud edasi Revin Grupp OÜ-ga, kui arendajaga, sellisel juhul pidi kandma detailplaneeringu, kui ka eskiisiprojekti kulud KÜ (II kd, tl 42). Kui pärast eskiisprojekti heakskiitmist ja detailplaneeringu kehtestamist oleks koostöö lõpetatud Revin Grupp OÜ-ga, siis sellisel juhul pidi KÜ maksma kulude eest (II kd, tl 42). K. Ki ütluste järgi oli hagejaga kokkulepe tasu osas selline, et detailplaneeringu ja eskiisprojekti kulud oleksid jäänud hageja kanda, kui projekt oleks käiku läinud ja maja oleks rekonstrueeritud ja korterid juurde ehitatud. Kulud oleksid jäänud hageja kanda, kui detailplaneeringut ei oleks kinnitatud. KÜ kanda pidid kulud jääma, kui KÜ oleks ise soovinud edasi minna arendusega või valida kedagi teist, kes arendust teostaks, siis oleks pidanud KÜ selle eest maksma (II kd, tl 46 pöördel). Rahaliste otsusteni mismoodi jaotuvad kulud ja kui suure osa KÜ saab, kas KÜ peab ise midagi maksma või kui suure osa peab maksma hoone renoveerimisel tervikuna, sellise kokkuleppeni ei olnud veel jõutud, ei olnud ees eelarvet ega kalkulatsiooni, see oleks järgnenud 01.02 toimunud kohtumisele kui oli valmis eskiisprojekt ja kinnitatud ka detailplaneering. Hüvena oleks Revin Grupp OÜ saanud juurde ehitavate korterite omanikuks (II kd, tl 46). Detailplaneeringut tellides tunnistaja K. K hinnavahemikku ei mäletanud. Detailplaneeringu lõplik hind jäi sellesse vahemikku, mis öeldi (II kd, tl 46 pöördel). M. K kinnitas, et tähtaegade osas lepingu sõlmimisel täpseid kokkuleppeid ei olnud, eskiisjoonis tuli suhteliselt kiiresti ja detailplaneeringuga läheb alati teatud aeg aega (II kd, tl 43 pöördel). K. Ki ütlustel lepingu sõlmimisel ei lepitud kokku maksetähtaegades, tööde maksumuses, kuna tunnistaja K. K juhatuse liikmena ei kahelnud, et see projekt võiks mitte käiku minna ehk et võiks kunagi pooleli jääda. Eesmärk oli, et maja saaks korda ja tol hetkel takistust ei olnud ja korteriomanikud olid nõus, siis ei olnud põhjust rääkida maksetähtaegadest, kuna sel juhul oleksid jäänud kulud hageja kanda (II kd, tl 48). M. K ütluste järgi jäi kostja eskiisprojekti ning detailplaneeringu tööga rahule (II kd, tl 42 pöördel), detailplaneeringule, kui tööle vastuväiteid ei esitatud. Lõplik eskiisprojekti tutvustamine/üleandmine toimus 2019 veebruaris, siis olid kohal K. M, kui arendaja ja arhitekt N. V. Veebruaris 2019 toimunud koosolekul olid eskiisprojekti kaustad ja need jagati KÜ liikmetele. Igale KÜ liikmele anti üle eskiisprojekt paberkandjal, mis oli mahukas, seal olid välja toodud kõikide korterite joonised, tubade asetused. Ka tunnistaja sai ise eskiisprojekti (II kd, tl 42 pöördel). Tööd (eskiisprojekt ja detailplaneering), mida telliti KÜ-le Revin Grupp OÜ-lt olid valmis veebruariks 2019 ja võimalus oli minna edasi arenduse lõppjärguni. Kui KÜ-l oleksid kõik nõus olnud, siis oleks edasi arendanud lõplikult Revin Grupp OÜ (II kd, tl 44). K. Ki ütluste kohaselt toimus eskiisprojekti üleandmine KÜle 01.02.2019, kui oli kohtumine K. Miga, kui Revin Grupp OÜ-esindajaga ja arhitektiga. Kõik korteri omanikud said omale kausta, kus oli sees eskiisprojekt (II kd, tl 46 pöördel). K. K kinnitas, et tema, kui KÜ esindajana eskiisprojekti tellija hinnangul saavutati kõik eesmärgid, mis olid kokkuleppe sõlmimisel ja töö vastas tellimusele (II kd, tl 47). Revin Grupp OÜ-ga ei olnud kokkulepet, et KÜ-le antakse üle detailplaneeringu kaust (II kd, tl 47). Samuti vastas detailplaneering KÜ soovile ja nõudmistele lõpptulemuse osas. Detailplaneeringut ei ole tunnistaja ise välja printinud (II kd, tl 47 pöördel). Suulises kokkuleppes ei fikseerinud dokumentide üleandmist (II kd, tl 48). Tunnistajate ütlustel põhinevalt on tõendatud, töövõtulepingujärgsed tööd olid jaotatud kahte etappi, esimene sellest hõlmas eskiisprojekti ja teine detailplaneeringu koostamist. Vaidlust ei ole asjas selles, et eskiisprojekti koostas XXXX OÜ ja detailplaneeringu OÜ Xxxx. Hageja oli arendajaks, kes tellis tööd viidatud isikutelt. Kostja väide, et hageja ei ole töid teostanud ega tööde teostamisse panustanud ning seetõttu puudub hagejal nõudeõigus, ei ole asjakohane, sest hageja ei pidanudki kokkuleppe kohaselt isiklikult töid teostama. Poolte kokkulepet, et makstava tasu suurus sõltub otseselt eskiisprojekti ja detailplaneeringu teostajate tasust, tõendamist ei leidnud. Tunnistaja M. K teadis, millised võisid olla ligikaudsed tööde maksumused. Detailplaneeringu osas märkis tunnistaja K. K, et detailplaneeringut tellides ta hinnavahemikku ei mäletanud ja hind jäi vahemikku, mis talle öeldi.

Eeltooduga ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks kokkulepe tööde maksumuste (tööde hinna) osas. K. Ki ütlustel põhinevalt ei jõutud rahaliste kokkulepeteni, mis puudutasid tervikuna hoone renoveerimist. Samuti puudusid tunnistajate sõnul kokkulepped tööde eest tasumise maksetähtajas, kuna oldi veendumusel, et projekt ei seisku. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööde eest tasumise kokkulepe seisnes hagejaga kokkuvõtvalt selles, et kui eskiisprojekt, sh eskiisjoonis ei sobi kostja liikmetele ja seejärel, kui kohalik omavalitsus ei kinnita detailplaneeringut, siis jäävad eskiisprojekti ja detailplaneeringuga seotud kulud hageja kanda. Samas, kui korterelamut lõpuni ei renoveerita ja kortereid juurde ei ehitata ning hageja korteri(te) omanikuks ei saa ning hagejaga, kui arendajaga arendust (koostöö lõpetatakse) ei jätkata, siis pidi kulude eest tasuma kostja. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et eskiisprojekt ja detailplaneering ei ole kostja liikmetele sobiv. Vaidlust ei ole selles, et eskiiskavandi on kostja heaks kiitnud, eskiisprojekt on valmis ja detailplaneering on kehtestatud. Lisaks ei ole vaidlust ka selles, et koostöö hagejaga jätkunud ei ole (arendust lõpuni ei ole viidud), korterelamut ei ole renoveeritud, kortereid ei ole juurde ehitatud, hageja ei ole korteri(te) omanikuks saanud. Järelduvalt on kokkuleppega sätestatud tingimused eskiisprojekti ja detailplaneeringu eest tasu saamiseks täidetud ja hagejal on õigus nõuda tasu vastavate tööde eest, selliselt on hageja arve esitamisel ka käitunud. Seega on kostja väide, et hageja oleks nõude esitanud ennatlikult või et tingimusi, mis võimaldaks hagejal rahalist nõuet esitada, ei ole saabunud, on ebaõige ja põhjendamatu. Siinjuures tuleb märkida, et tasunõude kokkulepe ei väljendunud selles, et üksnes kõikide tingimuste (sündmuste, mh üheaegsel) saabumisel tekkinuks hagejal tasunõudeõigus. Ühestki menetlusdokumendist ega tõendist ei tulene, et kostja oleks esitanud vastuväiteid töödel esinevate puuduste osas. Seega võib osundada, et tegemist on puudusteta tööga ja sellega seonduvat kohus edasiselt ei käsitle. Hageja poolt kostjale arve esitamine tõendab aga seda, et hageja käitus tunnistajate ütlustega kooskõlas olevalt ehk kokkuleppeliselt, sest arve esitati 08.04.2019, so alles pärast eskiisprojekti muudatusi 07.02.2019 ja 12.11.2018 detailplaneeringu kehtestamist. Kohus järeldab eeltoodust, et hagejale ja kostja esindajatele ehk mõlemale poolele oli arusaadav, et tööde eest tuleb maksta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-12, p 24), seda antud juhul teatavate lepingutingimuste saabumisel. Kostja tugines asjas läbivalt tasuta kokkuleppe olemasolule, kuid ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt suutnud tõendamiskoormusest tulenevalt asjas tõendada, et hageja ja kostja endiste juhatuse liikmete poolt sõlmitud töövõtuleping ei olnud tasuline (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-104-13 p 12). VÕS § 27 lg 1 kohaselt, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kuivõrd pooled ei ole tasu suuruses kokkulepet saavutanud tuleb kohaldada VÕS § 637 lg-s 1 sätestatut. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-72-11 p-s 12 leidnud, et VÕS § 637 lg 1 annab poolte vastastikuste kohustuste kindlaksmääramisel tõlgendamisreegli juhuks, kui tasu maksmist ei ole kokku lepitud. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust.

Hageja on kostjale esitanud 08.04.2019 arve nr xxxx summas 5040 eurot (arves on märgitud eskiisprojekti tasuks 1200 eurot ja detailplaneering teostamise tasuks 3000 eurot, kokku 4200 eurot, millele lisandub käibemaks 840 eurot, kokku summas 5040 eurot), maksetähtajaga 22.04.2019 ja vastav arve on kostja poolt tasumata (I kd, tl 24). Olukorras, kus kostja ei ole arves näidatud tööde eest tasumisele kuuluvatele summadele (suurustele), sh maksetähtajale vastuväiteid esitanud, tuleb lugeda tõendatuks see, et arvel näidatud tööde tasu maksumus (hind) on kohane. Kohus lähtub tasu kindlaksmääramisel hagejale XXXX OÜ 29.11.2017 arvest nr xxxx (I kd, tl 148) sisalduvast tasust, mille kohaselt on eskiisprojekti tasuks 1440 eurot (1200 + 240 eurot käibemaks) ja XXXX OÜ hinnapakkumisest (I kd, tl 145), mis on hagejal edastatud 02.08.2017 (I kd, tl 146), kus kajastub eskiisprojekti maksumus, so 1440 eurot (sh käibemaks) ning OÜ-u Xxxx arvest 19.02.2018 arve nr xxxx ja 22.11.2018 arvest nr xxxx (I kd, tl 149 ja 150), milles sisaldub detailplaneeringu tasu 3600 eurot (1500+1500+600 eur käibemaks), sest muid tõendeid tööde maksumuse (hindade) kohta asjas esitatud ei ole. Kohus leiab, et eskiisprojekti tasu 1440 eurot (sh käibemaks) ja detailplaneeringu tasu 3600 eurot (sh käibemaks), kokku summas 5040 eurot on vastavate tööde eest mõistlik tasu. Sellises suuruses on ka hageja kostjale esitanud arve nr xxxx, mis kinnitab hageja väidet, et kostjalt vahetasu ei nõuta, millest saab muuhulgas järeldada, et hageja ei ole arendustasu kostjalt lisanduvalt nõudnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et eelviidatud tasu oleks ebamõistlik ega tõendeid, et tasu oleks väiksemas suuruses ning oluliselt erinev turu keskmisest tasust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja arves nr xxxx toodud tasunõue summas 5040 eurot on põhjendatud.

12.2.Vaidluse all ei ole asjaolu, et töid ei ole üleandmise ja vastuvõtmise aktiga üle antud ega vastu võetud, kuid sõltumata eeltoodust on kohus seisukohal, et tööd tuleb VÕS § 638 kohaselt lugeda vastuvõetuks ja hageja tasunõue on sissenõutav. Hageja on tunnistaja M. K ütlustega tõendanud, et valmis eskiisprojekti tutvustamine/üleandmine toimus 01.02.2019 koosolekul, kus jagati kostja liikmetele paberkandjal eskiisprojekti kaustad, mis oli mahukas, seal olid välja toodud kõikide korterite joonised ja tubade asetused. Ka tunnistaja M. K sai ise eskiisprojekti sel päeval (II kd, tl 42 pöördel). Eelnevat kinnitas ka tunnistaja K. K (II kd, tl 46 pöördel). 07.02.2019 e-kirjaga (I kd, tl 155) on tõendatud, et arhitekt N. V edastas kostjale (endisele juhatuse liikmele K. Kile) eskiisprojekti, mis sisaldas juba kostja poolt esitatud ja soovitud muudatusi. 30.04.2019 asjaajamise üleandmise vastuvõtmise aktis kajastuvalt oli eskiisprojekt kostja valduses 30.04.2019 (I kd, tl 176). Suulises kokkuleppes ei fikseeritud tunnistaja K. Ki sõnul detailplaneeringuga seotud dokumentide üleandmist (II kd, tl 48). Eeltoodust järelduvalt tuleb eskiisprojekt (lõpliku variandina) lugeda kostja poolt VÕS § 638 alusel vastuvõetuks arhitekti N. V poolt kostja esindajale (kostja endisele juhatuse liikmele K. Kile) 07.02.2019 e-kirjaga edastatult. Hagis esitatud väide, et hageja kohustus üle andma detailplaneeringu algdokumendid, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja K. Ki ütlustel põhinevalt ei olnud detailplaneeringu dokumentatsiooni üleandmise osas poolte vahel kokkulepet. Vaidlust ei ole selles, et Lai tn 3, Rakvere detailplaneering on Rakvere Linnavalitsuse poolt kehtestatud 12.11.2018 korraldusega nr xxxx ja vastav korraldus jõustus 13.11.2018 (I kd, tl 22-23). Kostja leidis, et detailplaneeringu kehtestamine ei asenda töövõtusuhtest tulenevat kohustust tööd üle anda. Hageja osundas seevastu, et detailplaneeringut ei ole füüsiliselt võimalik üle anda, sest töö tulemuseks oli KOV haldusakt ja töövõtulepingu tulemus on detailplaneeringuga saavutatud ning täiendavate dokumentide soov ei ole aluseks väitele, et tasu ei ole sissenõutavaks muutunud. Kohus loeb VÕS § 638 alusel detailplaneeringu, kui töö vastuvõetuks 12.11.2018 detailplaneeringu kehtestamisega. Kohus on seisukohal, et kostja ei vabane tasu maksmise kohustusest ainuüksi seetõttu, et pooltel ei olnud detailplaneeringu (sh algdokumentatsiooni) üleandmise ja vastuvõtmise osas kokkulepet või et detailplaneeringu materjale ei ole füüsiliselt hageja

poolt kostjale üle antud. Detailplaneeringu dokumentatsiooni füüsiliseks üleandmiseks puudub mõistlik põhjendus ja vajadus. Detailplaneeringuga seonduv töö on saavutatud ja materjalid on kättesaadavad elektroonselt. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse tööde vastuvõetuks lugemise korral, et töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist kostja tõendanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja oli õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja hageja tasunõue summas 5040 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

13.Kostja on asjas tuginenud ka sellele, et juhul kui hageja on kostjaga suulise töövõtulepingu sõlminud, siis on tegemist näiliku tehinguga ja seda kinnitavad asjaolud, mille kohaselt hageja ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et pooled oleksid soovinud omavahelistes suhetes õiguslikke tagajärgi, puudub kirjavahetus lepingu läbirääkimiste ja lepingu täitmise kohta ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, mistahes teabevahetust töövõtusuhtele omaselt pole peetud. Kostja endine juhatus pole uut juhatust informeerinud ja nõudeid raamatupidamisele teatavaks teinud. Kostja uus juhatus pole tööde tellimise ja rahalise kohustuse võtmise kohta e-kirjavahetust tuvastanud. Kostja endine juhatus ei ole kostja uut juhatust hageja väidetud suulisest lepingust, sellega seotud kohustustest informeerinud ja/või raamatupidamise üleandmisel võimalikke nõudeid teatavaks teinud. 30.04.2019 dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise aktist ei nähtu, et kostja oleks mistahes lepinguid, mille osapooleks oleksid hageja ja kostja, üleantud. Eelnev kinnitab, et hageja väidetud suulist lepingut ei ole sõlmitud või on sõlmitud peale asjaajamise üleandmist, eesmärgil soodustada kostjalt raha saamist (I kd, tl 166). Õigusnäivust kinnitab kostja hinnangul ka asjaolu, et kui pooled soovinuks õiguslikke tagajärgi soovinud, siis ei oleks hageja tasunõuetega sedavõrd pikalt venitanud (eskiisprojekt oli valmis 2017, aga arve esitati alles mais 2019, mh ajal, mil M. K kostja juhatusest tagasi kutsuti). Arve esitamise põhjus on seotud isiku tagasikutsumisega kostja juhtorganist ja hageja ei ole tõendanud, et enne juhatuse tagasikutsumist oleks kostjalt arve tasumist nõutud. Juuli 2017 tehingu näilikkust kinnitavad asjaolud, et 01.02.2019 informeeris K. M sellest, et maksumuse tasub tema ise, kostja liikmed kohtusid arendajaga veebruaris 2019, kuid 2017 ei teadnud ühistu liikmed hagejast ega K. Mist midagi. Loogiliselt võttes toimub tehingute sõlmimine alles siis, kui arendus- ja renoveerimisvisioon on omanikega läbi arutatud ning võimalikud vastused on lepingupartnerilt saadud jm. Seega leidis kostja, et TsÜS § 87 mõistes on tegemist tühise tehinguga. Näilik tehing on tühine ja sellest ei saanud hagejal kostja vastu nõudeid tekkida (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Tühise tehingu alusel ei saa esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest (I kd, tl 90-91). 19.02.2021 vastuses leidis kostja, et 02.02.2021 kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlused kinnitavad, et tegemist on näiliku tehinguga ja neil puudus töövõtulepingu sõlmimise tahe. Kui töövõtuleping sõlmiti hageja väitel juulis 2017, arhitektuursele eskiisile olid allkirjad lisatud septembris 2017 ja kui kostja endised juhatuse liikmed seadsid lepingu sõlmimise eelduseks omanike allkirjastatud eskiisi, siis ei ole millegagi seletatav, et leping sõlmiti juulis 2017. Kostja üldkoosoleku otsuseid kogumis hinnates nentis kostja, et omanikud on küll regulaarselt renoveerimistöödega seonduvaid küsimusi arutanud, kuid sisuliste otsusteni omanikud ei jõudnud (kellelt ja millistel tingimustel projekte tellida või kellega arendustegevuses koostööd teha. Seega väited töövõtulepingu sõlmimisest kostjaga ei ole tõsiseltvõetavad. Seega arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid (nt välditi praktikas eelistatud taasesitatavas vormis lepingut), samuti lepingupoolte käitumist enne lepingu sõlmimist (nähtav kommunikatsioon puudub) ja pärast lepingu sõlmimist, on kostja jätkuvalt seisukohal, et väidetud suuline leping on näilik (I kd, tl 55-57).

Hageja leidis, et vaidlusalune tehing ei saa olla näilik, kuna hageja on lepingu täitnud, kostja on täitmise vastu võtnud ning õiguslikud tagajärjed on saabunud. Hageja täitis eskiisprojekti ja detailplaneeringu tellimused, kostja liikmed panustasid aktiivselt õiguslike tagajärgede saabumisse ja võtsid täitmise vastu (liikmed allkirjastasid 2017 sügisel eskiiskavandi), tegid koostööd kortermaja mõõdistamistel, esitasid muudatusettepanekuid arhitekti mõõdistusprojektile ning samuti 01.02.2019 toimunud koosolekul esitatud eskiisprojektile ning on avaldanud soovi arhitektiga koostöö jätkamiseks. Hageja märkis, et saab olla näilik vaid kohustustehing ja mitte käsutustehing (otsus nr 215-13695/129 p 19). Seega ei saa olla näilikuna käsitletav eskiisprojekti üleandmine, mis toimus 01.02.2019. Kostja ei ole tehingu näilikkust tõendanud ja asjast lähtuvalt ei oma tähtsust kostja liikmete tahe tänasel päeval, vaid kostja endiste juhatuse liikmete väljendatud tahe 2017 lepingu sõlmimisel (I kd, tl 127). Õige ei ole ka kostja arusaam, et leping on näilikkuse tõttu tühine. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, näilik. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine.

13.1.Näilikkust peab tõendama isik, kes sellele väitele tugineb (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-11-02, 3-2-1-87-07, 3-2-1-137-09). Näiliku töövõtulepingu tõendamiseks tuli kostjal tõendada seda, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud töövõtulepingus märgitud tagajärgede esile kutsumisele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-07, p 17). Praeguses asjas ei ole aga kostja esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte eesmärgiks ei olnud lepingujärgseid töid tegelikult teha või et poolte tahe ei olnud suunatud töövõtulepingu olemuseks oleva töö tegemisele ja õigusliku tagajärje saavutamisele. Asjas on tõendatud, et lepingujärgsed tööd on tehtud, mis kummutab kostja väite. Seega ei ole asjas alust järeldada ka seda, et poolte leping oleks näilikkuse tõttu tühine. Kostja väitel on tehing näilik järgmistel põhjendustel: 1) hageja ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et pooled oleksid soovinud omavahelistes suhtes õiguslikke tagajärgi; 2) puudub kirjavahetus lepinguliste läbirääkimiste, teabevahetuse ja lepingu täitmise kohta; 3) tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti ei ole; 4) kostja endine juhatuse ei ole uut juhatust lepingust ja nõuetest informeerinud ja raamatupidamisele teatavaks teinud; 5) kostja uus juhatus pole tööde tellimise ja rahalise kohustuse võtmise kohta e-kirjavahetust tuvastanud; 6) kui pooled soovinuks õiguslikke tagajärgi, siis ei oleks hageja tasunõuetega sedavõrd pikalt venitanud; 7) arve esitamise põhjus oli seotud juhatuse tagasikutsumisega; 8) 01.02.2019 kokkusaamisel informeeris hageja esindaja sellest, et tööde maksumuse tasub tema ise, kostja liikmed kohtusid arendajaga veebruaris 2019, kuid 2017 ei teadnud kostja liikmed viidatud isikust midagi; 9) tunnistajate ütlused kinnitavad, et tegemist oli näiliku tehinguga, sest neil puudus töövõtulepingu sõlmimise tahe; 10) kui töövõtuleping sõlmiti hageja väitel juulis 2017 ja arhitektuursele eskiisile olid allkirjad lisatud septembris 2017 ning kostja juhatuse liikmed seadsid lepingu sõlmimise eelduseks omanike allkirjastatud eskiisi, siis ei ole millegagi seletatav, et leping sõlmiti juulis 2017; 11) väited töövõtulepingu sõlmimisest ei ole tõsiseltvõetavad, kuna kostja liikmed arutasid renoveerimistöödega seonduvat, kuid otsusteni (st millistel tingimustel projekte tellida ja kellega arendustegevuses koostööd teha) ei jõutud; 12) välditi praktikas eelistatud töövõtulepingu taasesitatavas vormis sõlmimist; 13) nähtava kommunikatsiooni puudumisel tõttu on tehing näilik. Kohus on eelpool tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ja poolte tahe ning tegevus (käitumine) oli suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Asjas ei ole vaidlust, et tööd on teostatud (eskiisprojekt on valmis ja detailplaneering kehtestatud). Asjaolud, et: lepingulisi läbirääkimisi ja teabevahetust ei ole kostja väitel peetud kirjalikult, kostja uus juhatus ei ole tööde

tellimise ja rahalise kohustuse võtmise osas e-kirjavahetust tuvastanud, kostja endine juhatus ei ole uut juhatust lepingust ja nõuetest informeerinud ning raamatupidamisele teatavaks teinud või et väidetavalt ei teadnud kostja liikmed 2017. aastal arendajast midagi ning seda, et asjas ei ole sõlmitud üleandmise ja vastuvõtmise akti, ei anna alust pidada tehingut näilikuks. Ka tasunõude esitamise viivitamisega ei kaasne tehingu näilikkust. Osundavalt ei ole hageja tasunõude esitamisega oluliselt viivitanud, kui arvestada, et eskiisprojekt esitati e-kirja teel 07.02.2019 ja arve kaks kuud hiljem, so 08.04.2019. Õigusnäivust ei kinnita ka väidetud asjaolu, et arve esitamine oli seotud juhatuse tagasikutsumisega. Kohtu hinnangul ei ole muuhulgas seesugune väide asjakohane ega tõendatud. Kohus on tunnistajate ütlusi hinnanud ja tõendeid kogumis tuvastanud töövõtulepingu sõlmimise ning erinevalt kostja väitest ei ole tunnistajad kinnitanud ja poolte käitumisest ei järeldu, et tegemist oleks olnud näiliku tehinguga või et neil puudus üldse igasugune tahe lepingu sõlmimiseks. See, et kostja liikmed arutasid elamu renoveerimist ja otsusteni ei jõudnud, ei ole selliseks asjaoluks, mis võimaldaks hageja ja kostja vahel sõlmitud tehingut pidada näilikuks. Kohus ei ole asjas tuvastanud, et kostja endised juhatuse liikmed ja hageja oleks teadvalt vältinud taasesitatavas vormis töövõtulepingu sõlmimist, seejuures ei ole eeltoodu näilikkuse aspektist ka asjakohane, kuivõrd töövõtulepingut võib sõlmida ka suulises vormis (VÕS § 11 lg 1). Hageja ja kostja esindajate tegevust ja tahet analüüsides ei ole kohtu hinnangul leidnud asjas tõendamist, et tasunõude pidanuks tasuma hageja esindaja. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et pooltevaheline töövõtuleping kehtib ja hagejal on tasunõudeõigus kostja vastu.

14.Lisaks tugines kostja ka hea usu põhimõtte vastasele käitumisele, kuivõrd hageja juhatuse liige avaldas (01.02.2019 kokkusaamisel) esmalt, et kostjale või tema liikmele rahalisi kohustusi ei kaasne ja pärast seda esitati kostjale arve tasumiseks (I kd, tl 91). Hageja märkis, et ta ei ole kostja suhtes käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ja hageja eesmärgiks ei ole olnud kostjale kahju tekitamine. Vastupidi, hageja on käitunud heas usus ning abivalmilt ja kostja on hagejale kahju tekitanud, nii nagu ka hagiavalduses on selgitatud ja tõendatud. Hageja pidas pahatahtlikuks ja fabritseerituks väiteid, mille kohaselt K. M on kostjat eksitanud ning kinnitanud kostjale, et tal puudub kohustus tellitud töö eest maksta. Puudub igasugune loogiline selgitus, milline oleks olnud hageja huvi kanda ise mitme tuhande euro suuruseid kulutusi kostja kasuks. Kostja väited on seoses K Miga vastuolus Kostja enda poolt esitatud Rakveres, Lai 3 asuva elamu korteriomanike kirjadega (I kd, tl 129). VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. TsÜS § 8 lg 1 näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 8 lg 2 alusel ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang lepingupoolte käitumisele ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraalinormide alusel, andmata hinnangut kogu tehingule. Tehinguosalise käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttele ei ole aluseks lepingu tühisusele ega tühistamisele, vaid selle alusel saab kohus erandkorras piirata subjektiivsete õiguste kasutamist (RK TKo 21.11.2008.a nr 3-2-1-111-08, p 29). Subjektiivsete õiguste kasutamist saab erandkorras piirata, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (RK TKo 18.04.2007.a nr 3-2-1-35-07, p 18). Isiku õiguste teostamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui puudub kaitsmisväärne huvi, millega seoses isik oma õigusi teostab (samas, p 19). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et K. M oleks käitunud vastuoluliselt kostja suhtes, st 01.02.2019

kokkusaamisel teatanud, et ei nõua tööde teostamise eest üldse tasu või on tasust loobunud, millisel juhul võiks kõne alla tulla hageja poolne hea usu põhimõtte vastane käitumine (VÕS § 6 lg 1) ja mis võimaldaks kaaluda hageja tasunõude lubamatust kostja vastu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tasunõude kokkuleppest ei tulene, et poolte tahe oli suunatud tasuta lepingu sõlmimisele või et hageja oleks nõustunud tööd teostama tasuta. Hea usu põhimõtte rikkumine peab olema selgelt tuvastav ja kindlaks tehtav, mis võib tuleneda poolte kokkuleppest või isiku enda tahte avaldamisest. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Asjas esitatud tõendid: 30.05.2019 KÜ Rakvere Lai 3 erakorralise üldkoosoleku protokoll nr 30-05-2019 (I kd, tl 100), E.R 09.04.2020 e-kiri kostjale (I kd, tl 102), V. T 13.04.2020 e-kiri kostjale (I kd, tl 103), M. L 13.04.2020 e-kiri kostjale (I kd, tl 104), P. S 09.04.2020 e-kiri kostjale (I kd, tl 105), 16.04.2019 KÜ Rakvere Lai 3 üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 106-108), 15.02.2021 Rakvere linn Lai tn 3 KÜ juhatuse protokoll (II kd, tl 88-91), 15.02.2021 E. R kinnituskiri (II kd, tl 94-95), 16.02.2021 M. L kinnituskiri (II kd, tl 96-97), 15.02.2021 P. S kinnituskiri (II kd, 9899), 11.02.2021 V. T kinnituskiri (II kd, tl 100-101) ei kinnita kostja väidet, et K. M avaldas esmalt tahet, et kostjale või tema liikmetele tööde osas rahalisi kohustusi ei kaasne ja seejärel oleks esitanud arve tasumiseks. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud 01.02.2019 kokkusaamise protokolli, mille alusel saanuks tuvastada K. Mi poolt avaldatut. Kostja liikmete kinnituskirjades, kostja üldkoosoleku ja juhatuse protokollides, mis on esitatud pärast hageja arve esitamist, väljendatu (selgitused, arusaamised, arutelud jm) ei asenda eeltoodut. Seega on hageja tasunõue seadusega kooskõlas ja lubatav ning hea usu põhimõtte rikkumist asjas ei esine.

15.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 1 alusel kahjuhüvitist summas 375 eurot (I kd, tl 7 ja tl 10). Kahjuhüvitis tuleneb 03.09.2019 arvest nr xxxx; kohustuse täitmise nõude koostamise tasu) (I kd, tl 26 ja tl 31). 15.04.2020 vastuses leidis kostja, et hageja õigusabikulude nõue summas 375 eurot on alusetu, kuna kokkuleppeid kohteelsete kulude kandmiseks ei ole, mh ei olnud kulutus kostjale ettenähtav ja õigusnõustaja kaasamine ilma läbirääkimisteta ei olnud põhjendatud. Kui kohus leiab, et õigusabikulud saab kostjalt välja mõista, siis palus kostja arvestada, et nõudekirja koostamise ajakulu 2,5 h on liigne (kirja mahtu on täidetud kopeeritud õigusnormidega) ja põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 30 min (I kd, tl 93-94). Hageja hinnangul oli 22.05.2019 nõudeavaldus asjakohane (sisult, mahult, hõlmates esmast konsultatsiooni, esitatud materjalidega tutvumist, tõendite kogumist ja nendega tutvumist, sisaldades õiguslikku analüüsi) ja nõudeavaldusele kulunud aeg 2,5 h on põhjendatud. Kuivõrd kostja juhatuse liige vaidles arvele vastu, siis oli õigustatud kohtuvälise lahenduse saavutamise eesmärgil põhjendatud pöörduda advokaadibüroo poole. RK lahendi nr 3-2-180-15, p 33; 3-2-1-128-16, p 16 kohaselt on kohtueelsed õiguskulud kahjuna hüvitatavad ja lepingu rikkumise kontekstis ka ettenähtavad (I kd, tl 130 ja tl 131). Hageja on kohtule esitanud 11.09.2019 maksekorralduse nr 195 õigusabikulude tasumise kohta (maksekorralduse selgituses arve nr xxxx, summa 450 eurot) (I kd, tl 196). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-84-14 p-is 24 osundanud, et kohtueelse õigusabikuluna on hageja näidanud advokaadikulusid kostjale nõudekirjade koostamise, telefonivestluse ja kostja juures kohtumise eest. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Kohus on kahjuhüvitise nõudmise eeldusena eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Kostjal lasub töövõtulepingust tulenevalt tööde eest tasumise kohustus, mis annab eelduse kohtueelsele õigusabikulude hüvitamisele. Kohtu hinnangul on hageja 22.05.2019 nõudekiri asjakohane mahult ja sisult, sealhulgas hõlmates 2,5 tunnise ajakuluna esmast konsultatsiooni, tõendite kogumist, materjalide ja tõenditega tutvumist ning õiguslikku analüüsi. Kohtu hinnangul oli kohtuväliselt advokaadi kaasamine vajalik, misläbi oli võimalik poolel valmistuda kohtuvaidluseks ja teha nõuete esitamiseks vajalikke ja mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Kohtueelses staadiumis tehtud õigusabikulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus on seisukohal, et hageja kahjuhüvitis summas 375 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 187,79 eurot (viivise periood 23.04.2019 kuni 10.10.2019, arve nr xxxx summas 5040 eurot, maksetähtaeg 22.04.2019), 5040*0,08*170/365=187,79 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2019 (hagiavalduse esitamisest) põhinõudelt 5415 eurolt (5040+375) kuni põhinõude ja kahjuhüvitise täitmiseni (I kd, tl 8 ja10). Viiviste osas märkis kostja, et viivisenõue on aktsessoorne põhinõudega ja kui kostjal puuduvad hageja ees kohustused, siis ei ole viivisenõue põhjendatud. Viivise arvestus on ebaõige. Seadusest tulenev viivise määr on 8 % aastas ehk 0,0219 % päevas. Seega, kui lähtuda seadusejärgsest protsendimäärast, kujuneks viiviste arvestuskäik hoopis järgmiselt 5040*0,022*170/365 = 51,64 eurot (I kd, tl 94). Hageja nõustus, et päevane viivise määr on 0,0219 %. Hageja osutas, et kostja esitatud viivise arvestus oli vastuses (protsentarvutuse osas ja aasta päevade arvuga läbijagamise osas) väär. Korrektne viivisearvestus kostja poolt esitatud andmetega oleks järgnev: 5040*0,022/100*170=188,5 eurot. Hageja jäi hagis esitatud viivisearvestus juurde (I kd, tl 131). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus on hageja põhinõude 5415 eurot eeltoodust lähtuvalt rahuldanud, siis on kohus seisukohal, et hagejal on viivise nõudeõigus, kuid sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on ebaõige. Viivisekalkulaatori www.viivisekalkulaator.ee järgi on sissenõutavaks muutunud viivis

summas 188,90 eurot (periood 23.04.2019 kuni 10.10.2019, põhinõudelt 5040 eurolt, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, viivitatud päevi 171). Kuivõrd hageja on jäänud hagis toodud viivisenõude, so 187,79 euro juurde, siis on kohus eeltooduga seotud ning kohus ei mõista kostjalt viivist välja suuremas ulatuses, kui hagis nõutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõuded tuleb rahuldada. Kostja on hagejale töövõtulepingust tuleneva tasu maksmisega viivitanud, mistõttu tuleb kostjal tasuda sissenõutavaks muutunud viivis summas 187,79 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 5415 eurolt alates 11.10.2019 kuni põhinõude ja kahjuhüvitise (so 5415 euro) täitmiseni. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasu tööde eest 5040 eurot ja kahjuhüvitise summas 375 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 187,79 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 5415 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (5040+375).

17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 27.04.2021.a kohtuotsus 2-19-15867 jõustus osaliselt 03.06.2024 Riigikohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja