Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-15867
Tsiviilasi
REVIN GRUPP OÜ hagi Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistu vastu võla väljamõistmiseks 6035,99 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. jaanuar 2022
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistu (registrikood 80389163), lepinguline esindaja Irina Reva Vastustaja (hageja): REVIN GRUPP OÜ (registrikood 11896241), lepingulised esindajad vandeadvokaat Rait Sarjas ja advokaat Maris Kure
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2021 otsus hagi täieliku rahuldamise, kahju hüvitise 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise ja viivise väljamõistmise algusaja, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata kahju hüvitise 375 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas ning mõista Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistult välja viivis REVIN GRUPP OÜ kasuks põhinõudelt 5040 eurot alates 20. detsembrist 2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 5040 eurot täitmiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Välja mõista Rakvere linn, lai tn 3 korteriühistult REVIN GRUPP OÜ kasuks võlgnevus 5040 eurot.
2.3.Välja mõista Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistult viivis REVIN GRUPP OÜ kasuks põhinõudelt 5040 eurot alates 20. detsembrist 2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.REVIN GRUPP OÜ (hageja) esitas 11. oktoobril 2019 Rakvere linn, Lai tn 3 korteriühistu (kostja/korteriühistu) vastu hagi ja palus kostjalt välja mõista võla 5040 eurot, kahju hüvitise 375 eurot, võlgnevuselt (5040 eurot) sissenõutavaks muutunud viivise 187,79 eurot ja viivise alates 11. oktoobrist 2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt otsustas kostja üldkoosolek 29. juunil 2017 minna edasi pööningu arendusega ja lasta arendajal koostada eskiisprojekt (I kd, tl 13). Kostjal oli kolm juhatuse liiget: K.K., M.K. ja Eve R. (I kd, tl 15). Esindusõiguse piiranguid registrisse kantud ei olnud. Üldkoosoleku järgselt pöördusid juhatuse liikmed K.K. ja M.K. hageja poole sooviga tellida hagejalt projekt kortermaja renoveerimiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 2017. a juulis suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja koostama ja kostjale üle andma Lai 3, Rakveres asuval kinnistul oleva hoone renoveerimise eskiisprojekti ja renoveerimistöödeks vajaliku detailplaneeringu menetluse algatamise dokumentatsiooni. K. K. ja M.K. kinnituskirjadega on tõendatud, et juhatusel olid töövõtulepingu sõlmimiseks olemas kõik volitused (I kd, tl 17-20). Riigikohtu 17. mai 2012 otsuse nr 3-2-1-56-12, p 16 kohaselt ei kehti üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud esindusõiguse piiramine kolmandate isikute suhtes. Sellest tulenevalt on registrisse kantud juhatuse liikme poolt sõlmitud leping sõlmitud kehtivalt, olenemata korteriühistu poolt selleks antud tegelikest volitustest.
2017. a septembris tutvusid kostja liikmed arhitektuurse eskiisjoonisega ning andsid sellele oma heakskiidu (I kd, tl 21). Hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused ja koostas kokku lepitud dokumendid. Detailplaneeringu dokumendid esitati Rakvere linnavalitsusele, mille alusel kehtestati detailplaneering (I kd, tl 22-23) ning valminud projekti tutvustati kostja liikmete 1. veebruaril 2019 toimunud koosolekul. Hageja esitas 8. aprillil 2019 kostjale tehtud tööde eest arve nr 190034 summas 5040 eurot (maksetähtaeg 22. aprill 2019). Arve on kostja poolt tasumata. Kostja juhatuse liige Riina Talen teavitas hagejat 8. mail 2019 e-kirja teel, et kostja ei ole hagejalt töid tellinud ja keeldus arve tasumisest. Töövõtulepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi, seega võis vastava lepingu sõlmida ka suuliselt ja leping sõlmiti VÕS § 9 lg 1 kohaselt esindusõigust omavate isikute poolt. 8. mai 2019 e-kirjas kinnitas kostja praegune juhatuse liige Riina Talen, et: „Arhitekt on teinud soovitusliku joonise. Jah, selline võiks maja välja hakata nägema küll ja sellega on ühistu nõus olnud.“ Kostja ei ole hagejale saadetud kirjades esitanud väidet, et töö ei oleks olnud lepingule vastav (Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus nr 2-16-5851 p 23). Vaidlust ei ole asjaoludes, et kostja on töö 1. veebruaril 2019 toimunud koosolekul vastu võtnud ja pretensioonid töö sisu või kvaliteedi osas puuduvad ning töö vastuvõtmisega muutus tasu nõue sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt ka lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Hageja on teinud kohtueelselt kulutusi õigusabile 375 eurot (I kd, tl 31). Rahaline kohustus summas 5040 eurot muutus sissenõutavaks 23. aprillil 2019. Seega on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 5040×0,08×170÷365=187,79 eurot (seisuga 10. oktoober 2019). Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et kõik kostja liikmed on eskiisprojektiga nõustunud ja selle allkirjastanud. Kostja ja arhitekt Nikolai Volkovi kirjavahetusest nähtub, et kortermaja käidi mitu korda mõõdistamas ning selleks lepiti kokku ka mõõdistamise ajad korteriomanikega. Hageja tellis eskiisprojekti ja detailplaneeringu tööd kolmandatelt isikutelt ning esitas selle tõendamiseks hinnapakkumise ARH PLUSS OÜ-lt. ARH PLUSS OÜ esitas hagejale 29. novembril 2017 arve summas 1440 eurot (I kd, tl 148). Detailplaneeringu koostamise tööd tellis hageja Projekteerimiskeskus OÜ-lt, mille eest tasus hageja viimasele kokku 3600 eurot (I kd, tl 149-150). Kostja tasu pidigi sõltuma detailplaneeringu ning eskiisprojekti teostajate tasust. Hageja vaheltkasu töö eest ei saanud. Kostja väited lepingu tühisuse ja vastuolu kohta hea usus põhimõttega, on põhjendamatud. Hageja on tõendanud tööde üleandmise. Eskiisprojekt tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 7. veebruaril 2019 Nikolai Volkovi poolt muudetud jooniste kostjale edastamisega ning detailplaneering 12. novembril 2018.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja liikmed on küll kaalunud elamu renoveerimist ja täiendavate korteriomandite väljaehitamist, kuid mingite kokkulepeteni ega otsusteni hagejalt teenuseid tellida ei ole jõutud. Eskiisprojekti olemasolu ei tekita kostjale kohustusi. Kostja ei ole võtnud hageja ees kohustust eskiisprojekti eest tasuda. Hageja väiteid kostja juhatuse liikmete pöördumise kohta hageja poole ja lepingu sõlmimise kohta on täielikult tõendamata. Arusaamatud on õigussuhte tekkimise asjaolud ja nõude alus. Tõendamata on lepingu tingimused. 2017. a septembris tutvusid kostja liikmed eskiisi joonisega ning andsid sellele oma heakskiidu. Juhatuse liige K.K. rõhutas seejuures, et korteriühistu ei ole kohustatud midagi vastu võtma ning tegemist on lihtsalt mõttega, kui otsustatakse maja renoveerimisega alustada. Koosolekul ei räägitud rahasummadest.
Hageja ei ole tõendanud, et oleks Rakvere Linnavalitsusele dokumente edastanud. 1. veebruaril 2019 ei toimunud kostja üldkoosolekut, vaid tegemist oli omanike ja arendusprojektist huvitatud isiku kokkusaamisega, mis toimus K.K. initsiatiivil. Kohtumisel osalesid kõik korteriühistu liikmed ning seal esitleti võimalikku arendajat ja arhitekti. Kohtumisel toonitati korduvalt, et koostatud eskiis ei maksa korteriühistule midagi ega kohusta millekski. Selgitati, et kui eskiis sobib, siis minnakse edasi arendamisega, mida hakkab korraldama Kristjan Madisson ja selle eskiisprojekti maksumuse maksab tema, kui arendaja. Isegi, kui kohus leiab, et hageja on kostjaga suulise lepingu sõlminud, on tegemist näiliku tehinguga, mis on tühine (TsÜS § 87 ja § 89 lg-d 1 ja 2). Eskiisprojekt oli hagi kohaselt valmis juba 2017. aastal, kuid arve esitati alles 2019. a mais. Arve esitati vahetult peale seda, kui M.K. ja K.K. juhatusest tagasi kutsuti. Lisaks tugineb kostja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele, kuna hageja enda juhatuse liige (Kristjan Madisson) avaldas, et kostjale või tema liikmetele rahalisi kohustusi ei kaasne, kuid esitas sellegipoolest arve. Kostjale ei ole arvel nähtuvate kuluartiklitega töid üle antud. Hageja ei ole tööde üleandmistvastuvõtmist tõendanud. Tööd tuli üle anda korteriühistu esindajatele, mitte liikmetele. Hageja väited on tööde üleandmise osas vastuolulised. Kostjale ei ole tööde üleandmist isegi pakutud, mistõttu ei saa kostja vastuväited esitada töö kvaliteedile. Hagile lisatud tõendi kohaselt on eskiisi koostanud ARH PLUSS OÜ arhitekt Nikolai Volkov. Hageja ei saa nõuda tasu asja eest, mille valmimisse hageja panustanud ei ole. Kuivõrd tööde vastuvõtmist pole kostjale pakutud, ei saa olla ka tasunõue muutunud sissenõutavaks. Õigusaktid ei nõua eskiisprojekti koostamist, mistõttu isegi, kui oleks tõendanud lepingu olemasolu, on hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kui tekitas kostjale ebavajalikke kulusid. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendamatud. Hageja pole püüdnud kostjaga kohtueelseid läbirääkimisi pidada, vaid pöördus otse õigusabi poole. Samuti on arvel märgitud ajakulu ülepaisutatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 5040 eurot, kahju hüvitise 375 eurot ja perioodil 23. aprill 2019 kuni 10. oktoober 2019 sissenõutavaks muutunud viivise 187,79 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (5415 eurot) alates 11. oktoobrist 2019 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmise asjaolude üle: -
-
-
hageja on esitanud kostjale nõude suulise töövõtulepingu alusel (II kd, tl 39); kostja juhatuse liikmeteks olid äriregistri andmetel ja hagis osundatult K.K. (volitused kehtisid perioodil 26. august 2015 - 29. aprill 2019), M.K. (volitused kehtisid perioodil 26. august 2015 - 29. aprill 2019) (I kd, tl 2 ja tl 14-16); hageja on kostjale esitanud 8. aprillil 2019 arve nr 190034 summas 5040 eurot (arves on märgitud eskiisprojekti tasuks 1200 eurot ja detailplaneering teostamise tasuks 3000 eurot, kokku 4200 eurot, millele lisandub käibemaks 840 eurot, kokku summas 5040 eurot), maksetähtajaga 22. aprill 2019 ja vastav arve on kostja poolt tasumata (I kd, tl 24); ARH PLUSS OÜ on hagejale esitanud 29. novembril 2017 arve nr 17013 summas 1440 eurot (arves märgitult on töö kirjelduseks Rakvere Lai tn 3 eskiisprojekt; arve summas 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot) (I kd,
-
-
tl 148), OÜ Projekteerimiskeskus on hagejale esitanud 19. veebruaril 2018 arve nr 2018005 summas 1800 eurot (arve spetsifikatsiooniks on Lai tn 3 detailplaneering) (I kd, tl 149) ja 22. novembril 2018 arve nr 2018028 summas 1800 eurot (arves on töö kirjelduseks märgitud Lai tn 3 detailplaneering lõplik tasumine) (I kd, tl 150); hageja on ARH PLUSS OÜ-le tasunud eskiisprojekti eest 1440 eurot (I kd, tl 193), detailplaneeringu eest on hageja Projekteerimiskeskus OÜ-le tasunud 3600 eurot; Lai tn 3, Rakvere detailplaneering on Rakvere Linnavalitsuse poolt kehtestatud
12.novembri 2018 korraldusega nr 678 ja vastav korraldus jõustus 13. novembril 2018 (I kd, tl 22-23); eskiisprojekt on valmis ning tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti poolte vahel allkirjastatud ei ole.
Vaidluse keskmeks on, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning kas kostja endistel juhatuse liikmetel M.K.l ja K.K.l oli kostja nimel esindusõigus töövõtulepingu sõlmimiseks. Vaidlus on ka selles, kas poolte vahel olid kokkulepped töövõtulepingu tingimuste osas ja kas tööde üleandmine ja vastuvõtmine on toimunud ning eeltooduga kaasuvalt, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjal lasub kohustus tasuda teostatud tööde eest. Vaidlustatud asjaoluks on ka see, kas hageja kahjuhüvitise (kohtueelselt tasutud õigusabikulud) ja põhivõlalt (sh kahjuhüvitiselt) viivisenõuete nõudmine on põhjendatud. Lisaks vaidlevad pooled tehingu näilikkuse ja hea usu põhimõtte vastasuse osas. Hageja tasunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 635 lg 1. Töövõtulepingu sõlmimisel kehtib vormivabaduse põhimõte, mistõttu võib see olla sõlmitud ka suulises vormis (VÕS § 11 lg 1). Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hageja arvet summas 5040 eurot tasunud. Maakohus peab esmalt tuvastama, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, sealhulgas kas kostja nimel on töövõtuleping sõlmitud esindusõigust omavate isikute poolt. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1 ja Riigikohtu 30. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tunnistaja M.K. ütluste järgi valiti arendajaks hageja, kelle esindajaks oli Kristjan Madisson ja suuliselt lepiti esialgselt hagejaga kokku selles, et tööde esimeseks etapiks olid eskiisprojektid, milline hoone hakkab välja nägema ja selle tutvustamine korteriühistu liikmetele. Tunnistaja K.K. ütlustega on tõendatud, et ta tellis hagejalt eskiisprojekti ja detailplaneeringu koostamise ning kokkuleppe kohaselt tellis hageja eelviidatud tööd omakorda kolmandatelt isikutelt. Lisaks on tunnistaja K. K. seejuures aktiivselt K.K., hageja esindaja K. Madissoni ja arhitekti vahelistest kirjavahetustest nähtuvalt tegelenud eskiisprojekti osas muudatuste esitamisega, sh aidanud kaasa mõõdistustööde elluviimisel (kooskõlastas mõõdistusajad). Seega on K. K. kostja nimel oma käitumisega kinnitanud tahet eskiisprojekti osas hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseks. Ka on kostja liikmed 29. juunil 2017 toimunud koosolekul avaldanud otsest tahet eskiisprojekti tellimiseks ja nõustunud pööningu edasiarendusega, mille järel K. K. kostja juhatuse liikmena tellis eskiisprojekti valikupõhiselt just hagejalt. Maksekorraldustest nähtuvalt on hageja eskiisprojekti eest tasunud ARH PLUSS OÜ-le ja detailplaneeringu tasu OÜ-le Projekteerimiskeskus. Lisaks eeltoodule on K. K. kinnitanud, et ta tellis detailplaneeringu hagejalt ja kostja nimel on ta teinud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Rakvere linna e-keskkonnas. Kostja 27. juuni 2018 üldkoosoleku protokolli p-ist 3 järeldub, et kostja liikmed olid teadlikud detailplaneeringust ja oodati detailplaneeringu kehtestamist, seejuures paluti juhatusel teha kohalikule omavalitsusele päring detailplaneeringu kehtestamise aja kohta. OÜ Projekteerimiskeskuse ja hageja esindaja K. Madissoni kirjavahetus osundab sellele, et OÜ Projekteerimiskeskus kureeris hageja vahendusel
detailplaneeringu menetlust ja sellega seonduv teave on kooskõlastatult edastatud tellijale ehk kostja esindajale K.K.. Hageja nõustumine kostja tahteavaldusega on TsÜS § 68 lg 3 mõistes järeldatav konkludentsest käitumisest. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt tellis kostja hagejalt eskiisprojekti, detailplaneeringu ja viimane omakorda tellis vastavad tööd kolmandatelt isikutelt. Maakohus märkis, et asjas esitatud asjaolude pinnalt ja poolte käitumisest lähtuvalt on eluliselt ebausutav, et hageja oleks tellinud tööde teostamise kolmandatelt isikutelt, ilma kostja tahteta või kostjalt tellimust saamata. Vaidlust ei ole selles, et tööd (eskiisprojekt ja detailplaneering) on tehtud. Hageja ja kostja tegevused (käitumine) olid koosmõjus suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Maakohtu hinnangul on detailplaneeringu algatamiseks taotluse esitamine kostja nimel TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudne tahteavaldus, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, milleks oli detailplaneeringu kehtestamine. Eeltoodu põhjal on töövõtulepingu jõustumiseks poolte tahe äratuntavalt tegudega väljendatud. Eskiisjoonise (kavandi) ja eskiisprojekti koostamine oli kostjale vajalik eeskätt kostja liikmetele tutvustamiseks ja kohaliku omavalitsuse jaoks detailplaneeringu alusmaterjalina. Kostja väited, et üldkoosolekutel ja koosolekute välisel ajal ei ole kostja liikmeid lepingu sõlmimisest teavitatud ja üldkoosolekute otsustega ei ole vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimiseks otsuseid vastu võetud, ei ole asjakohased. Eskiisprojekti esilehel (II kd, tl 73) olevast arhitekti poolt täpsustamata märkusega: „Tellija/Kinnistu omanik“ ei ole tõendatud, et M.K. oleks endise korteriomanikuna tellinud eskiisprojekti ja viimane oleks sellega kaasnevalt võtnud eraisikuna kohustusi. Lisaks on mõlema tunnistaja ütlustega (II kd, tl 43 ja 46) tõendatud, et M.K. ja K. K. tegutsesid tehingu sõlmimisel just kostja, kui korteriühistu nimel. Kogumis dokumentaalsete ja isikuliste tõenditega on asjas leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel on VÕS § 635 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 3 alusel sõlmitud töövõtuleping, mille esemeks on eeskätt eskiisprojekti ja detailplaneeringu koostamine. Hageja võis töövõtulepingu sõlmimisel usaldada registrikannet M.K. ja K.K. esindusõiguse kohta. Kõik kokkulepped, mida endine juhatus on kostja nimel sõlminud, kehtivad TsÜS § 115 lg 1 alusel ka kostja suhtes. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sisse nõutavaks töö valmimisega. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Tunnistajate M.K. ja K.K. ütlustega on tõendatud, et töövõtulepingujärgsed tööd oli jaotatud kahte etappi: eskiisprojekt ja detailplaneering. Kostja väide, et hageja nõudeõiguse välistab asjaolu, et hageja ei ole töid teostanud ega tööde teostamisse panustanud, ei ole asjakohane, sest hageja ei pidanudki kokkuleppe kohaselt isiklikult töid teostama. Poolte kokkulepet, et makstava tasu suurus sõltub otseselt eskiisprojekti ja detailplaneeringu teostajate tasust, tõendamist ei leidnud. Tõendatud ei ole poolte kokkulepe tööde maksumuste (tööde hinna) osas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööde eest tasumise kokkulepe seisnes selles, et kui eskiisprojekt, sh eskiisjoonis ei sobi kostja liikmetele ja seejärel, kui kohalik omavalitsus ei kinnita detailplaneeringut, siis jäävad eskiisprojekti ja detailplaneeringuga seotud kulud hageja kanda. Samas, kui korterelamut lõpuni ei renoveerita ja kortereid juurde ei ehitata ning hageja korteri(te) omanikuks ei saa ning hagejaga, kui arendajaga arendust ei jätkata ja koostöö lõpetatakse, siis pidi kulude eest tasuma kostja. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et eskiisprojekt ja detailplaneering ei ole kostja liikmetele sobiv.
Vaidlust ei ole selles, et eskiiskavandi on kostja heaks kiitnud, eskiisprojekt on valmis ja detailplaneering on kehtestatud. Lisaks ei ole vaidlust ka selles, et koostöö hagejaga jätkunud ei ole (arendust lõpuni ei ole viidud), korterelamut ei ole renoveeritud, kortereid ei ole juurde ehitatud, hageja ei ole korteri(te) omanikuks saanud. Järelikult on kokkuleppe tingimused eskiisprojekti ja detailplaneeringu eest tasu saamiseks täidetud ja hagejal on õigus nõuda tasu. Ühestki menetlusdokumendist ega tõendist ei tulene, et kostja oleks esitanud vastuväiteid töödel esinevate puuduste osas. Seega võib osundada, et tegemist on puudusteta tööga. Hagejale ja kostja esindajatele oli arusaadav, et tööde eest tuleb maksta (vt Riigikohtu 19. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12, p 24), seda antud juhul teatavate lepingutingimuste saabumisel. Kostja ei ole suutnud tõendada, et töövõtuleping ei olnud tasuline (TsMS § 230 lg 1 ja Riigikohtu 28. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-13, p 12). Kuivõrd pooled ei ole tasu suuruses kokkulepet saavutanud, tuleb kohaldada VÕS § 637 lg-s 1 sätestatut. Olukorras, kus kostja ei ole arves näidatud tööde eest tasumisele kuuluvatele summadele (suurustele), sh maksetähtajale vastuväiteid esitanud, tuleb lugeda tõendatuks see, et arvel näidatud tööde tasu maksumus (5040 eurot) on kohane. Maakohus leidis, et eskiisprojekti tasu 1440 eurot (sh käibemaks) ja detailplaneeringu tasu 3600 eurot (sh käibemaks), kokku 5040 eurot on vastavate tööde eest mõistlik tasu. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega on hageja tasunõue 5040 eurot põhjendatud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et töid ei ole üleandmise ja vastuvõtmise aktiga üle antud ega vastu võetud, kuid sõltumata eeltoodust on kohus seisukohal, et tööd tuleb VÕS § 638 kohaselt lugeda vastuvõetuks ja hageja tasunõue on sissenõutav. N. Volkov edastas kostjale (endisele juhatuse liikmele K.K.le) eskiisprojekti, mis sisaldas juba kostja poolt esitatud ja soovitud muudatusi.
30.aprilli 2019 asjaajamise üleandmise vastuvõtmise aktis kajastuvalt oli eskiisprojekt kostja valduses (I kd, tl 176). Suulises kokkuleppes ei fikseeritud tunnistaja K.K. sõnul detailplaneeringuga seotud dokumentide üleandmist (II kd, tl 48). Eeltoodust järelduvalt tuleb eskiisprojekt (lõpliku variandina) lugeda kostja poolt VÕS § 638 alusel vastuvõetuks arhitekti N. Volkovi poolt kostja esindajale (kostja endisele juhatuse liikmele K.K.le) 7. veebruari 2019 e-kirjaga edastatult. Maakohus luges VÕS § 638 alusel detailplaneeringu (töö) vastuvõetuks 12. novembril 2018 detailplaneeringu kehtestamisega (I kd, tl 22-23). Kostja ei vabane tasu maksmise kohustusest ainuüksi seetõttu, et pooltel ei olnud detailplaneeringu (sh algdokumentatsiooni) üleandmise ja vastuvõtmise osas kokkulepet või et detailplaneeringu materjale ei ole füüsiliselt hageja poolt kostjale üle antud. Detailplaneeringu dokumentatsiooni füüsiliseks üleandmiseks puudub mõistlik põhjendus ja vajadus. Detailplaneeringuga seonduv töö on saavutatud ja materjalid on kättesaadavad elektroonselt. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte eesmärgiks ei olnud lepingujärgseid töid tegelikult teha või et poolte tahe ei olnud suunatud töövõtulepingu olemuseks oleva töö tegemisele ja õigusliku tagajärje saavutamisele. Asjas on tõendatud, et lepingujärgsed tööd on tehtud, mis kummutab kostja väite. Seega ei ole asjas alust järeldada ka seda, et poolte leping oleks näilikkuse tõttu tühine. Maakohus rahuldas hagi 5040 euro väljamõistmise osas. Tasunõue on seadusega kooskõlas ning hea usu põhimõtte rikkumist ei esine. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 1 alusel kahjuhüvitist 375 eurot (I kd, tl 7 ja tl 10). Kahjuhüvitis tuleneb 3. septembri 2019 arvest nr 20190696; I kd, tl 26 ja tl 31). Hageja on esitanud 11. septembri 2019 maksekorralduse nr 195 õigusabikulude tasumise kohta (I kd, tl 196). Maakohtu hinnangul on hageja 22. mai 2019 nõudekiri mahult ja sisult asjakohane, sealhulgas hõlmates 2,5 tunnise ajakuluna esmast
konsultatsiooni, tõendite kogumist, materjalide ja tõenditega tutvumist ning õiguslikku analüüsi. Maakohus rahuldas hageja nõude kahjuhüvitise 375 euro välja mõistmiseks. Hagejal on viivise nõudeõigus, kuid sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on ebaõige. Viivisekalkulaatori järgi on sissenõutavaks muutunud viivis nõudelt 5040 eurot 188,90 eurot (periood 23. aprill 2019 kuni 10. oktoober 2019 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, viivitatud päevi 171). Kuivõrd hageja on jäänud hagis toodud viivisenõude, s.o 187,79 euro juurde, siis on kohus eeltooduga seotud ning kohus ei mõista kostjalt viivist välja suuremas ulatuses, kui hagis nõutud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu, et M.K. ja K. K. sõlmisid hagejaga kostja nimel kehtivalt töövõtulepingu. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Maakohus jättis kostja selgituste ja tõenditega põhjendamatult arvestamata. Kostja on tõendanud, et enne väidetava lepingu sõlmimist ei olnud arutatud hageja kaasamist tööde tellimiseks ega lepingu sõlmimist. Ka kortermaja omanikud kinnitasid, et kostja juhatuse tasandilt ei ole teavitatud hagejaga lepingu sõlmimisest. Puudub põhjendus, mis kostja endised juhatuse liikmed pidid kostjale võtma siduvaid kohustusi, teades, et selliste tehingute sõlmimiseks on vaja üldkoosoleku otsust. Kui osapoolte tahe oleks olnud lepingut sõlmida, kajastuks selline informatsioon üldkoosoleku protokollides. Puuduvad veenvad selgitused, miks pidi hageja olema 2017. aastal huvitatud sellest, et tema tegeleb arendusprojekti ja sellega seotud dokumentatsiooni koostamisega olukorras, kus ühtegi sellist otsust vastu ei võetud. Kostja eeldas eskiisprojekti esilehe järgi, et kohustused on võtnud M.K. (II kd, tl 73). Tunnistajate ütlused olid antud tõendiga vastuolus. Seetõttu pidanuks maakohus sellele osundama ning andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Et tööd saaks VÕS § 638 alusel vastuvõetuks lugeda, tuleb esmalt tuvastada, kas täidetud on antud õigusnormi kohaldamise eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et oleks tööd üleandmiseks kostjale esitanud. Arhitekt N. Volkovi 7. veebruari 2019 e-kirja edastamisega ei saa lugeda eskiisprojekti kostja poolt vastu võetuks. Kohus ei tuvastanud, kas saadetud projekt vastas hageja ja kostja kokkuleppe sisule. Hageja kohustusi ei saa arhitekti kirja edastamisega täidetuks lugeda. N. Volkovi kirjast ei nähtu lõpp-produkti üleandmise kavatsust ega seda, et see oleks esitatud hageja volitusel. Kirjale ei järgnenud kostja juhatuse liikme kinnitust, et tööd on vastu võetud. Arusaamatuks jääb, kuidas kohus järeldas, et 30. aprilli 2019 asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on eskiisprojekt kostja valduses. Detailplaneeringu osas jättis kohus tuvastamata, kas töö tulemus on vastavalt kokkuleppele saavutatud. Samuti ei välista asjaolu, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu kehtestanud, et selle käigus koostati üleliigseid või puudustega dokumente. Avalik-õiguslike suhete raames täidetud sooritustega ei saa lugeda täidetuks töövõtja lepingulisi kohustusi tellija ees. Kohalikule omavalitsusele edastatud dokumendid tulnuks edastada ka tellijale. Kuna pooled detailplaneeringu materjalide üleandmise osas kokkulepet ei sõlminud (kinnitavad tunnistaja K.K. ütlused), kohaldub seadus (VÕS § 636 lg 1), seega tulnuks materjalid hagejale üle anda. Maakohus jättis välja selgitamata, kas hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks. Hageja pole välja toonud, milliseid töid kohustus hageja tegema. Seetõttu ei saanud kostja anda hinnangut ka tööde lepingule vastavuse osas. Tööde ulatuse tõendamatuse tõttu ei saa lugeda töid ka vastu
võetuks VÕS § 638 alusel. Samal põhjusel on ennatlikud maakohtu järeldused tasu suuruse mõistlikkuse osas. Otsusest ei selgu, millisele võrdlusmaterjalile kohus tugines, kui tuvastas, et tasu vastab turuhinnale. Maakohus ei ole eelmenetlust nõuetekohaselt läbi viinud ega selgitanud välja asja lahendamise seisukohalt keskseid küsimusi. Maakohus pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda menetlusosalistele ka selgitama. Selleks, et kohus oleks saanud järeldada, et kostjast tulenevalt on koostöö lõppenud ja hageja tasunõue sissenõutav, oleks maakohus pidanud konkreetsed faktilised või õiguslikud asjaolud tuvastama. Maakohus jättis põhjendamatult arvestama TsÜS § 105 lg-ga 1, mille kohaselt tekivad edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused alles tingimuse saabumisel. Asjaolu, et korterelamut ei ole praegu veel jõutud ära renoveerida, kortereid ei ole juurde ehitatud ning hageja ei ole korteri(te) omanikuks saanud, ei vasta tunnistaja poolt antud ütlustele sellest, millal tekib hagejal õigus kostjale rahaline nõue esitada. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja poolt 19. veebruaril 2021 esitatud korteriomanike kinnituskirjad ja kostja juhatuse protokolli. Maakohus ei selgitanud, millistel põhjustel kostja esitatud tõendid, millest nähtub, et kostja ei ole ise või kolmanda isiku kaudu arendustegevust realiseerima asunud, asjas tähtust ei oma. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega hageja kohtueelse õigusabi teenuse põhjendatuse osas. Kohtu nimetatud toimingud ei kattu tõendina esitatud arve sisuga. Kohtueelne nõudekiri ei pea olema nii mahukas,
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse p-des 2-8 toodu ei ole jälgitav. Jääb arusaamatuks kostja seisukoht, miks M.K. ja K. K. ei võinud hageja nimel lepingut sõlmida. Mõlemad juhatuse liikmed on kinnitanud lepingu sõlmimist. Kostja ei ole välja toonud, millist tegelikku tehingut väidetava näiliku tehinguga varjata sooviti. Kostja on tõendeid analüüsinud valikuliselt, jättes kõrvale need, mis tema argumentidega ei sobi. Maakohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist 2. veebruari 2021 istungil ning andis tähtaja tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Hagejal ei olnud kohustust täita lepinguline kohustus isiklikult. Sisutühjad on kostja vastuväited, mis puudutavad tööde isiklikku üleandmist. Töövõtulepingu eesmärk oli detailplaneeringu kehtestamise saavutamine, mitte selle dokumentatsiooni füüsilisel kujul kostjale üleandmine. Tegemist on avaliku dokumendiga, mis on kostjale ligipääsetav. 2. veebruari 2021 istungil pakkus hageja kostjale detailplaneeringu materjalide väljaprintimist, kuid kostja ei reageerinud. Seega on kostja etteheited detailplaneeringu üleandmisega seoses otsitud. Kostja ei ole väitnud, et ta poleks projekti kätte saanud. Kostja ei väida ka seda, et ta pole arhitektuurse projekti teostuse või detailplaneeringuga rahul. Kohtul puudub kohustus kontrollida asjaolusid, mille osas pooltel vaidlus puudub. Maakohus on nõude sissenõutavaks muutumist käsitlenud igakülgselt ja põhjalikult. Pooled olid kokku leppinud, et kui hageja ei saa renoveerimistööde teostajaks, siis maksab eskiisprojekti ja detailplaneeringu eest kostja. Seda kinnitavad M.K. ütlused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada hagi täieliku rahuldamise, kahju 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise, jooksva viivise väljamõistmise algusaja ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse, millega jätab hagi kahjuhüvitise 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas rahuldamata, mõistab kostjalt välja viivise hageja kasuks põhinõudelt 5040 eurot alates 20. detsembrist 2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selles, kas kostja peab hagejale suulise lepingu alusel tasuma 5040 eurot, sh hoone renoveerimise eskiisprojekti eest 1200 eurot ja detailplaneeringu algatamise dokumentide eest 3000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja väitel sõlmisid 2017. aasta juulis kostja juhatuse liikmed (volitus kehtis kuni 29. aprillini 2019) K. K. ja M.K. hagejaga suulise töövõtulepingu nimetatud tööde tegemiseks. Hageja on töö teinud ja kostjale üle andnud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel ka kohtuväliste menetluskulude 375 eurot hüvitamist. Viivist tasumata põhinõudelt nõuab hageja alates 23. aprillist 2019, st alates 22. aprilli 2019 arve esitamisele järgnevast päevast. Kostja väitel ei olnud K.K.l ja M.K.l lepingu sõlmimiseks esindusõigust, leping on näilik ning kohustus ei ole ka muutunud sissenõutavaks.
8.Maakohus rahuldas hagi täielikult. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et M.K. ja K. K. olid registri andmetel perioodil 26. august 2015 – 29. aprill 2019 kostja juhatuse liikmed. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole neile ette nähtud ühist esindusõigust (TsÜS § 34 lg 2). Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud vastav kanne registrisse (TsÜS § 34 lg 3). Vaidlust ei ole, et M.K. ja K.K. õigusi kostja esindamisel ei olnud seaduse ega põhikirjaga piiratud ja vastavat kannet registrist ei nähtunud. Seega võis hageja lepingu sõlmimisel usaldada M.K. ja K.K. õigusi lepingut sõlmida. Sisesuhtest tulenev juhatusest kõrgemalseisva organi (üldkoosoleku) nõusoleku nõue ei avalda esindusõigusele mõju isegi siis, kui see piirang on avalikustatud (nt põhikirjas, millega igaühel on õigus tutvuda), sest see piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes TsÜS § 34 lg 4 alusel (vt ka K. Saare. TsÜS kommenteeritud väljaanne, lk 237 p 3.5.3.2.). Seega ei tõend asjas tõendina esitatud kostja üldkoosoleku koosolekute protokollid M.K. ja K.K. esindusõiguse puudumist. M.K. ja K. K. sõlmisid kostja nimel hagejaga kehtivalt lepingu, millest tekivad õigused ja kohustused esindatavale (TsÜS § 115 lg 1). Kostja vastupidised väited apellatsioonkaebuses ei ole kaebuse rahuldamise aluseks. See, et juhatuse endised liikmed hagejaga lepingu sõlmimisest ja selle sisust teisi korteriomanikke (sh 27. juuni 2018 koosolekul) ei teavitanud, ei avalda mõju nende esindusõigusele kolmandate isikutega lepingute sõlmimisel. 29. juuni 2017 kostja üldkoosolekul otsustati minna edasi pööningu arendamisega ja lasta arendajal koostada eskiisprojekt. Seega tegutsesid M.K. ja K. K. hagejaga lepingu sõlmimisel kostja üldkoosoleku otsuse täitmiseks. M.K. ja K. K. on andnud tunnistajatena ütlusi suulise lepingu sõlmimise ja sisu osas, mida maakohus on hinnanud. Tõendid, et M.K. võttis kohustused hageja ees enda nimel, puuduvad ja kostja ei saanud seda eeldada, sest korterelamu renoveerimine ja selleks detailplaneeringu kehtestamine oli kõigi korteriühistu liikmete huvides. Eelprojekti esileht (II kd lk 73) selles osas mingit tõendiväärtust ei oma, sest, sellel puuduvad üldse andmed tellija isiku osas. Kohus andis pärast tunnistajate ära kuulamist kohtuistungil pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks,
mida kostja ka kasutas (II kd, lk 55), seega on kostja vastupidised väited asjakohatud. Kohus hindab tõendeid kogumis kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8) ja ei pidanud andma tõenditele eelhinnangut enne kohtuotsuse tegemist.
9.Maakohus kvalifitseeris lepingu VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguks, mille esemeks oli eskiisprojekt ja detailplaneeringu koostamine. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama ja muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Ringkonnakohus nõustub, et eskiisprojekti koostamiseks sõlmisid pooled töövõtulepinguna kvalifitseeritava lepingu, sest eskiisprojekt on selline töö, mille saab lepingu täitmiseks tellijale üle anda. Ringkonnakohus muudab detailplaneeringu koostamise osas maakohtu antud õiguslikku hinnangut. K.K. ja M.K. tunnistajana antud ütluste kohaselt algatas detailplaneeringu vastavas elektroonilise süsteemis kostja nimel K. K. ning hageja ülesanne oli koostada ja esitada Rakvere linnavalitsusele vajalik dokumentatsioon detailplaneeringu kehtestamiseks. See eesmärk on saavutatud. Lai tn 3 kinnistu detailplaneering on kehtestatud Rakvere linnavalitsuse 12. novembri 2018 korraldusega nr 678 (I kd lk 22). Detailplaneeringut ei ole vaidlustatud. Hageja edastas detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud dokumendid Rakvere linnavalitsusele, neid dokumente ta otse kostjale edastanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kokkulepe detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamiseks ja esitamiseks linnavalitsusele on kvalifitseeritav pigem käsunduslepinguna VÕS § 619 lg 1 järgi. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid (täitma käsundi). Ringkonnakohus selgitas õigussuhte kvalifikatsiooni muutmise vajalikkust pooltele ka ringkonnakohtu istungil, pooled vastuväiteid ei esitanud. Seega sõlmisid pooled juulis 2017 suuliselt segatüüpi lepingu, mis oli nii VÕS § 619 lg 1 kui ka § 635 lg 1 järgi tasuline leping. Tegemist ei olnud näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 tähenduses ja sellega ei varjata M.K. ja hageja vahel sõlmitud lepingut. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
10.Maakohus tuvastas, et pooled täpses tasus ja maksetähtaegades kokku ei leppinud, kuivõrd eeldati, et renoveerimisprojekti jätkumisel kannab hageja ise eskiisprojekti tellimise ja detailplaneeringu kehtestamisega seotud kulud (maakohtu otsuse p 12.1 kuues lõik). Hageja väitel oli tasukokkuleppeks kolmandale isikule makstav summa. Kuivõrd eskiisprojekti ja detailplaneeringu kehtestamiseks töid teostas hageja tellimusel kolmas isik, lähtuski maakohus tasu suuruse kindlaksmääramisel tellimuse täitmiseks kolmandale isikule makstavast tasust. ARH Pluss OÜ arves nr 17013 ja hinnapakkumises on märgitud tasuks eskiisprojekti eest 1200 eurot (lisandub käibemaks 240 eurot) ning OÜ Projekteerimiskeskus arvetes nr 2018005 ja nr 2018028 on märgitud tasuks detailplaneeringu eest kokku 3600 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus hindas hageja poolt kolmandatele isikutele makstud tasu mõistlikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga lepingu järgi maksmisele kuuluva tasu osas. Maakohtu seisukoht on kooskõlas VÕS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Arvestades eelkõige K.K. ja M.K. ütlusi hinnakokkuleppe osas (tunnistajatel oli usk, et kostja ei peagi seda tasu kunagi maksma), on põhjendatud lähtuda lepingujärgse tasu suuruse määramisel kolmandatelt isikutelt tellitud tööde maksumusest. Hageja on tõendanud kolmandatele isikutele makstud tasu suurust. Kostja ei ole kolmandatele isikutele tasu maksmist vaidluse alla seadnud, samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja tasus kolmandale isikule oluliselt kõrgemat hinda, kui oli lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt
tasutav hind. Kostja apellatsioonkaebuse seisukohad punktis 26 ei võimalda ringkonnakohtul jõuda lepingu järgi tasumisele kuuluva tasu suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus tuvastas tasu suuruse asja materjalide ja tõendite alusel. Võrdlusmaterjali pidi (soovi korral) esitama maakohtule kostja, kui kostja soovis vaidlustada tasu suurust.
11.Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole ennatlik ning põhjendamatu on kostja väide, et tingimus rahalise nõude esitamiseks ei ole saabunud. Maakohus leidis, et kostjale arve esitamine tõendab seda, et hageja käitus endiste juhatuse liikmete ütlustega kooskõlas, sest arve esitati 8. aprillil 2019, so pärast eskiisprojekti muudatusi 7. detsembril 2019 ja
12.novembril 2018 detailplaneeringu kehtestamist. Maakohtu seisukoht tasu sissenõutavaks muutumise aja osas ei ole lõpuni jälgitav. Maakohus viitas oma otsuses tunnistajate K.K. ja M.K. ütlustele selles, et kuigi suulise lepingu esemeks oli korteriühistu hallataval kinnistul asuva hoone renoveerimise eskiisprojekt ja renoveerimist võimaldava detailplaneeringu kehtestamine, ei pidanud kostja poolte kokkuleppe kohaselt nende tööde eest tasuma (kulu pidi jääma hageja kanda), välja arvatud siis, kui vaatamata detailplaneeringu kehtestamisele ja eskiisprojekti sobivusele korteriühistu liikmetele, ei oleks korteriühistu soovinud koostöö jätkamist hagejaga hoone arendamisel (II kd lk 42). Kostja eesmärk oli maja korda teha ja hageja huvi selles koostöös oli saada uute ehitatavate korterite omanikuks (II kd lk 46). Tunnistajad endiste juhatuse liikmetena ei kahelnud koostöö edukuses ja maksetähtaegadest ei olnud põhjust rääkida (II kd lk 48). Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele tunnistajate ütlustega tasu maksmise tingimuse osas nõustunud (vastuse p 2.36).
11.Ringkonnakohus leiab, et asjas on tunnistajate K.K. ja M.K. ütlustega tõendatud, et pooled sõlmisid tasu maksmise osas tingimusliku kokkuleppe TsÜS § 102 lg 1 tähenduses. Kostja pidi tasuma eskiisprojekti koostamise ja detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike toimingute eest üksnes juhul, kui koostöö kostjaga korterelamu renoveerimisel ei jätku kostjast tingitud asjaoludest ja vaatamata sellele, et valminud eskiisprojekt korteriühistu liikmetele sobib. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on eskiisprojekti kostjale üle andnud hiljemalt arhitekt N. Volkovi poolt selle kostja juhatuse liikmele K.K.le edastamisega 7. veebruari 2019 e-kirjaga. Eelnevalt toimus eskiisprojekti tutvustav koosolek korteriühistu liikmetele
1.veebruaril 2019, mil kõik korteriühistu liikmed said tunnistajate üteluste kohaselt paberkandjal eskiisprojekti kaustad. 7. veebruaril 2019 edastatud eskiisprojekt sisaldas juba koosolekul arutatud muudatusi. Detailplaneering oli kehtestatud juba eelnevalt 2018. aastal. Asja materjalide kohaselt pooled eskiisprojekti vastuvõtmise korras eelnevalt kokku ei leppinud. K. K. ja M.K. on kinnitanud kostja nimel töö vastu võtmist. Seega on kostja töö vastuvõtmise kohustuse täitnud (VÕS § 638). Hageja võis kasutada töö üleandmiseks kolmandat isikut (arhitekt N. Volkovit). Praktikas on lepingu täitmiseks kolmandate isikute kasutamine tavapärane, näiteks täidetakse müügilepingut kullerfirma kaudu, müüja või töövõtja ei pea lepingu täitmiseks asja isiklikult üle andma, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja on lepingu täitmise osas oma tõendamiskohustuse täitnud. Kostja ei ole esitanud konkreetseid etteheiteid puuduste osas töös ja maakohus puudusi töös ei tuvastanud. Kuivõrd detailplaneeringu koostamiseks sõlmisid pooled käsunduslepingu, siis on käsunduslepingu tulemus saavutatud detailplaneeringu kehtestamisega. Tunnistajate K.K. ja M.K. ütluste kohaselt ei leppinud pooled kokku, et detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud dokumendid tuleb kostjale üle anda ka paberkandjal, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebuse väited selles, et ta ei ole detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikke tegevusi vastu võtnud, jätta tähelepanuta.
12.Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 11, et tasu maksmise kokkulepe oli tingimuslik. Maakohus tuvastas, et koostöö hagejaga ei ole jätkunud, mistõttu tuleb kostjal
22.aprillil 2019 esitatud arve tasuda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole otsuses selgelt tuvastanud, kas ja millal pooltevaheline koostöö kortermaja arendamisel lõppes ja kas ning millal muutus hageja nõue sissenõutavaks. Hageja ei ole hagis ega ka 22. mai 2019 kohustuse täitmise nõudekirjas (I kd lk 26) avaldanud, et ta nõuab kostjalt lepingu järgset tasu seetõttu, et loeb pooltevahelise koostöö korterelamu arendamisel lõppenuks. Hageja muutis oma seisukohta selles küsimuses alles siis, kui tunnistajad K. K. ja M.K. andsid ütlusi tasu kokkuleppe tingimuste osas. Seejuures andis M.K. ütlusi, et arendaja andis kostjale 1. veebruari 2019 kokkusaamisel tähtaja üks kuu pärast 1. veebruari 2019 toimunud kokkusaamist, et anda teada oma soovist jätkata hagejaga koostööd korterelamu arendamiseks. 15. märtsi 2021 menetlusdokumendis (II kd lk 120) teatas hageja esmakordselt, et kostja ei ole nimetatud tähtaja jooksul teavitanud soovist arendusega jätkata ning on hilisemalt asunud üldse lepingut eitama, seega on kostja selgelt väljendanud oma soovimatust teha hagejaga koostööd ning hagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohus märgib, et 1. veebruaril 2019 kokkusaamine hageja esindaja K. Madissoni ja korteriomanike vahel ei toimunud kostja üldkoosoleku raames ja võimalikud K. Madissoni avaldused kokkusaamisel korteriomanikega ei saanud olla siduvad kostjale. Ka on M.K. ütlused tunnistajana selles osas vastuolus kostja esitatud tõenditega: korteriomanike E. R., M. L., P. S., Osaühing Viru ReklaamiAgentuur juhatuse liikme V. Taleni kirjalike kinnitustega veebruaris 2021 kohtule (II kd lk 94-101), et hageja ei ole nende poole pöördunud nõusoleku saamiseks arendustegevuseks, kuid nad on omanikuna huvitatud, et hageja selgitaks ühistule ja neile, milliseid ehitus- või renoveerimistöid ning millistel tingimustel on hageja aadressil Lai 3 Rakveres valmis teostama.
13.Ringkonnakohtu istungil 11. jaanuaril 2022 avaldas kostja, et eskiisprojekt ja detailplaneering sobivad neile ja nad oleksid nõus korterelamut edasi arendama (II kd lk 188). Hageja avaldas samal istungil, et on saatnud kostjale korterelamu renoveerimise teemal kirju
30.märtsil, 19. aprillil ja 18. mail 2021. Kostja on vastanud hagejale 17. mail 2021.
17.märtsil 2022 esitasid pooled ringkonnakohtule ühise taotluse menetluse peatamiseks, sest nad soovisid tegeleda korterelamu renoveerimiseks ja juurdeehituseks vajalike toimingutega. Ringkonnakohus peatas menetluse 18. märtsi 2022 määrusega. Ringkonnakohus uuendas menetluse omal algatusel 19. detsembri 2023 määrusega, kuivõrd pooled ei andnud läbirääkimiste käigu osas kohtule piisavaid ja üheselt mõistetavaid selgitusi, samuti ei suutnud pooled selle ajaga sõlmida kompromissi menetluse lõpetamiseks. Pooled ei ole pärast menetluse uuendamist andnud ringkonnakohtule täiendavaid selgitusi ega taotlenud uue kohtuistungi pidamist, kuigi ringkonnakohus pooltele sellise võimaluse andis. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate K.K. ja M.K. ütlustest ei nähtu, milline oli poolte kokkulepe, kuidas tuvastada pooltevaheline koostöö lõppemine ja hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. Samuti puuduvad selles osas muud tõendid. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitas 8. aprillil 2019 arve kostjale tasumiseks ennatlikult. Kuivõrd pooled sõlmisid tingimusliku tasu kokkuleppe, pidi hageja enne arve esitamist selgitama välja kostja tahte koostöö jätkamise osas. Põhjendatud on kostja seisukoht, et hagejaga koostöö jätkamise küsimuse otsustamiseks olid vajalikud ka kalkulatsioonid tööde maksumuse osas, mistõttu ei saanud hageja mõistlikult siduda tingimuse saabumist üksnes kostjale antava vastamise tähtajaga.
14.Ringkonnakohus leiab, et hageja tasunõue muutus VÕS § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks alates ringkonnakohtu poolt menetluse uuendamisest 19. detsembril 2023. Kuni selle ajani pidasid pooled vahelduva eduga läbirääkimisi korterelamu renoveerimise tingimuste osas. Menetluse uuendamise ajaks oli möödunud mõistlik aeg leppida kokku kortermaja renoveerimise tingimustes, 2017. aastal sõlmitud lepingu tingimus tasu maksmiseks saabus,
mistõttu tuleb kostjal maksta hagejale lepingujärgne tasu. Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist on lubatud (TsMS § 369). Kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale eskiisprojekti ja detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike tööde eest pärast hagi esitamist. Seega tuleb maakohtu otsus jätta muutmata kostjalt hageja kasuks 5040 euro väljamõistmise osas.
15.Kuivõrd hageja põhinõue muutus sissenõutavaks alates 20. detsembrist 2023, siis ei ole hagejal enne seda kuupäeva õiguslikku alust kostjalt viivise nõudmiseks. Kostja peab tasuma viivist alates 20. detsembrist 2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsus tuleb tühistada sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise ja viivise arvestamise algusaja osas.
16.Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 20. detsembrist 2023, siis ei ole põhjendatud rahuldada hageja nõuet 22. mai 2019 nõudekirja koostamisega tekkinud õigusabikulude kahjuna väljamõistmiseks. Hageja ei selgitanud kirjas kostjale nõude sissenõutavaks muutumise asjaolusid ega kohustuse täitmise seoseid kostja võimaliku keeldumisega koostööks hagejaga kortermaja renoveerimisel. Kirjas nõudis hageja kostjalt üksnes sissenõutavaks muutunud kohustuse kohest täitmist. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hagejal ei olnud kirja koostamisel ajal veel kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mille täitmist nõuda, seega puudub kahju hüvitamise eeldustest nii kostja õigusvastane käitumine kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Maakohtu otsus tuleb kahju 375 eurot väljamõistmise osas tühistada.
17.Seega on hageja esitanud hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist. Samas on kostja esitanud asja lahendamise käigus põhjendamatuid vastuväiteid, mis on takistanud asja kiiret lahendamist ning on põhjustanud menetluskulude suurenemise. Kuivõrd hagi kuulub lõppkokkuvõttes rahuldamisele osaliselt, on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.