Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus XX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3659,21
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja EE
(registrikood
Kostja: XX (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 31.01.2017 sõlmitud väikelaen lepingust nr. x ja 10.04.2017 sõlmitud lepingu lisast tulenev põhinõue 1678,16 eurot, intressid 267,89 eurot, viivised 1678,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.
6.Välja mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku summas 902 eurot.
7.Välja mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.05.2025 hagiavalduse XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 31.01.2017 sõlmitud väikelaen lepingust nr. x ja 10.04.2017 sõlmitud lepingu lisast tulenev põhinõue 1678,16 eurot, intressid 267,89 eurot, viivised 1678,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.
2.Hageja nõue tuleneb Swedbank AS ja kostja vahel 31.01.2017 sõlmitud väikelaen lepingust nr. x ja 10.04.2017 sõlmitud lepingu lisast. Kostjale väljastatu laen 5500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 11.ks kuupäevaks alates 11.03.2017 summas 141,07 eurot kuni viimase osamakseni 11.02.2022 summas 140,34 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 19,81% aastas ja krediidi kogukulu 8463,47 eurot. 10.04.2017 muutsid pooled lepingut, muutes üksnes igakuise tagasimakse tingimusi sõnastuses: laenusumma tagastamise tähtpäevad ja tagastamise alguskuupäev: Iga kuu 31 kuupäev või kui kuus on vähem päevi, siis kuu viimane kuupäev alates 30.04.2017. Kostja tasus osamakseid kuni 10.01.2019 osamakseni, mida laenuandja arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud osamakseid alates 30.11.2017 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas laenuandja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks 03.01.2018 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu üles. 22.04.2018 loovutas laenuandja nõude hagejale. Peale loovutust on kostja tasunud hagejale 3416 eurot, mis on arvestatud põhisumma katteks. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1678,16 eurot 2) intressid: 267,89 eurot 3) viivised: 1678,16 eurot. 2
3.Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas laenuandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase, s.o Politsei- ja Piirivalveameti register, Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrid, karistusregister ja ametlikud teadaanded. Pank kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, maksehäirete olemasolu. Pank kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 30.07.2016 - 30.01.2017 kohta ja tuvastas, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel kuul oli 629,54 eurot neto ja kostja muud finantskohustused moodustasid konto väljavüttelt nähtuvalt 42,25 eurot kuus. Pangal ei tekkinud kahtlust kostja esitatud andmete õigsuses, kuna kostja laenutaotlusel kajastatud sissetulek ühtis EMTA andmetega ja kostjal ei olnud ühtegi aktiivset maksehäiret. Seega pidas pank päringutele automaatvastustena kogutud teavet ja kostja enda poolt esitatud teavet piisavaks laenuotsuse tegemiseks. Pank arvestas kostja finantskohustusena kostja laenutaotluses märgitud andmeid ehk 85 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis pank järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 193,82 eurot. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist kokku 31% tema igakuisest sissetulekust.
4.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.05.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kostja poolt avaldatud e-postiaadressile x ja luges dokumendid kättetoimetatuks 11.06.2025 juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 3 p 2. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli seega 25.06.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
8.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
9.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
14.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
15.Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 05.05.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot, lepingulise esindaja õigusabi tasu 427 eurot (käibemaksuga) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
16.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3659,21 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 455 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
17.Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot kokku 427 eurot (käibemaksuga) järgmiselt: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.
18.Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
19.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
20.Kohus leiab, et hageja tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. 4
21.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 425 eurot (3,5 tundi × 100 eurot x km 22%).
22.Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu juhindudes TsMS § 484 2 ja § TsMS 172 lg
24.Arvestades, et kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda juhindudes TsMS § 162 lg 1.
25.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 902 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud.
27.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.