Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-19229

2-18-19229

notariaalse lepinguga kokkulepitule. Eelnimetatu omab asjas tähtsust, kuna selle põhjal on võimalik rahuldada hageja nõue vähemalt osaliselt. Hageja on esitanud ka alternatiivse kahju nõude VÕS § 115 lg 1 ja § 14 alusel, kuid alternatiivsest nõudest on hageja kohtuistungil loobunud. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on leidnud, et kuna garaažiboksid jäeti varasema detailplaneeringu alusel hiljem lammutamata, siis hageja tegelik tahe on vastuolus 31.08.2017 müügilepingu sõlmimisega. Kostja antud hageja seisukohaga ei nõustu, kuna poolte tahteavaldused saavad kujuneda tehingu sõlmimise hetkel oleva teabe alusel. Augustis 2017 oli olemas detailplaneeringu kava, mille kohaselt kuulusid xxxxx xx kinnistul olevad garaažiboksid lammutamisele. Kostjal puudus alus mistahes põhjendatud arvamuseks, et detailplaneeringut muudetakse ja boksid jäävad lammutamata. Kostja sai viimatinimetatust teada alles xxxxxx xxxxxxxx kirjast nr 16.11.2017 nr 7-7/16/5-56 ehk kolm kuud peale liikmesuste võõrandamist. Seega ei saanud hagejale ja kostjale teadaolevate faktiliste asjaolude pinnalt olla tehingu sõlmimisel olukorda, kus hageja tahe oleks olnud vastuolus müügilepingu sõlmimisega. Kostja leiab, et puudub alus lepingu tühistamiseks ega nõustu, et tema poolt on hagejale esitatud ebaõigeid andmeid garaažibokside lammutamise kohta. Seega ei ole tehing tehtud ei olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ega vägivalla mõjul. Samuti puudub ka hageja poolt viidatud TsÜS § 90 lg-s 2 toodud alus alusetu rikastumise tõttu summa tagastamise osas. Kostja rõhutab, et X.X tegi uuendatud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse alles 07.12.2017 ehk otsustati Xxxxxxxxxxxx kinnistu planeeringualast välja jätta. Initsiatiiv detailplaneeringut muuta ei tulnud ka kostjalt, vaid HÜ-lt P M, mille liige on ka hageja, tegevusest. xxxxxe LV leidis lihtsalt püstitatud probleemile mõistliku lahenduse, seda kostjast sõltumatult. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt suuremat summat kui 31.08.2017 sõlmitud notariaalses lepingus kirjas, kuna garaažide võõrandamine teostati oluliselt turuhinnast odavamalt. Hageja viitab Maa-ameti statistikale, mille kohaselt on võrreldud eluhoonega hoonestatud elamumaa tehinguid. Kostja leiab, et selline metoodika on ebaõige võrdlusbaasi kasutamise tõttu täiesti meelevaldne ja põhjendamatu. Ei saa võrrelda elamu ja suvila ning garaaži ruutmeetri maksumust. Võrdlusmomendi saamiseks tuleks lähtuda garaažide müügihindadest antud piirkonnas. Kostja on xxxx kinnisvaraturul leidnud kaks pakkumist ning leiab, et müügitehing hagejaga toimus turuhinda arvestades. Olukorras, kus on teada, et garaažiboksid lähevad lammutamisele, on selline teave kinnisvara hinda alandav. Kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud eksimuses olemine võimalik, siis ei saanud eksimuse puudumisel see olla ka oluline. Seega puudub vähimgi õiguslik alus tehingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg 3 alusel. Hageja poolt esitatud telefonikõnede eristus võib küll tõendada kõnede toimumist, küll aga mitte nende sisu ning hageja ei ole tõendanud, et on esitanud tehingu tühistamisavalduse. Kostja kinnitab, et hageja poolt viidatud vestlust lepingu tühistamise ja tagasitäitmise osas ei ole toimunud. Hageja on küsinud kostjalt laenu ja sellega vestlused piirdusid. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused

2-18-19229

Pooled vaidlevad selle üle: - kas 31.08.2017 sõlmitud Leping on sõlmitud olulise eksimuse mõjul; - kas hageja on teinud Lepingu tühistamisavalduse ja kas see on kehtiv; - kas hageja on õigustatud nõudma tühise Lepingu tagajärjena hüvitist nõutud ulatuses.

2-18-19229

TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning sama sätte lg 2 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kuna alles 14.11.2017 X.Xes toimunud arutelul otsustati, et planeeringu- ja hoonestusala on võimalik muuta nii, et Xxxxxxxxxxxx ja xx kinnistu jääksid planeeringualast välja ning Xxxxxxxxxxxx kinnistu võõrandamine ei ole vajalik, ei saanud antud küsimuses 31.08.2017 Lepingu sõlmimise ajal olla eksimust, kuna ei olnud ebaõigeid asjaolusid ning pooled lähtusid sel hetkel teadaolevast teabest. Seega lähtusid hageja ja kostja liikmesuste võõrandamislepingu sõlmimisel eksisteerivatest asjaoludest ning tehingu tegemisega eksimuse tõttu ei saa olla tegemist põhjusel, et vastavad asjaolud pärast liikmesuste võõrandamislepingu sõlmimist muudeti. Kohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid tehingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg 3 mõistes, kui: 1)eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2)tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3)tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Hagiavaldusest nähtub ka nagu oleks kostja lubanud Lepingu sõlmimisel hagejale tasuda veel täiendavalt 1000 eurot, kuid kostja seda väidet eitab. Tegemist on Lepinguga, mis nõuab notariaalset kinnitamist ning kui hageja väidab veel täiendavate kokkulepete sõlmimist väljaspool tehingu notariaalset tõestamist, siis tulenevalt TsÜS § 83 lg-st 1 on sellise tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Ka pooltevahelise Lepingu p 3.3 järgi on pooled kinnitanud, et kõik nende jaoks tähtsust omavad liikmesusi ning sellega seotud garaažibokse ja kinnistut puudutavad käesolevas tehingus tähtsust omavad asjaolud on Lepingus kajastatud. Hageja ei ole oma vastavaid väited täiendava 1000 euro õigustatud saamiseks tõendanud ning isegi kui selline kokkulepe poolte vahel oli, on see eeltoodud põhjustel tühine.

2-18-19229

kui ka formaalsed eeldused, peatub kohus ka müügilepingu esemeks olevate garaažibokside turuväärtusel. Kuna vaidlusaluse Lepingu järgi on garaažiboksid kostjale üle antud, nõuab hageja kostjalt üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1032 lg 2 järgi, st kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kostja on 04.10.2017 garaažiboksid võõrandanud AS-le xxxxxxx Tootmine (1.kd tl 22). Hageja on leidnud, et tal on õigus nõuda suuremat summat kui 31.08.2017 Lepingu järgselt, viidates Maa-ameti statistikale (1.kd tl 65), mille järgi on võrreldud eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid. Kostja on garaažibokside turuhinna määramisel lähtunud kinnisvaraturul pakutavatest garaaži müügihindadest (1.kd tl 131-132). Kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele garaažibokside turuhinnas, määras kohus hageja taotlusel selleks ekspertiisi ning lähtuvalt eksperdiarvamustest nr 200124-01A on vaidlusaluste garaažibokside turuhinnaks 600 eurot, kokku 1200 eurot (2.kd tl 87-104). Kuigi eksperdi arvamus on ainult üks tõenditest, on ekspertiis tehtud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ning kohus leiab, et kõnealusel eksperdiarvamusel on suurem kaal kui poolte väidetel ja esitatud tõenditel garaažibokside turuhinna kohta. Lähtudes eksperdiarvamusest on Lepingus märgitud liikmesuste müügihinnad (vastavalt 1500 eurot ja 1500 eurot) liikmesuste harilikust väärtusest (turuhinnast) kõrgemad. Hageja on seadnud kahtluse alla eksperdiarvamuses sisalduva ning taotlenud kohtult turuhinna kindlaksmääramiseks AS Veskisilla ja AS xxxxxxxxxTootmine müügitehingu hinna teadasaamiseks vastava notariaalse lepingu väljanõudmist. Kohus on vastava taotluse jätnud rahuldamata, kuna kostja ja kolmanda isiku vahel teostatud tehing teostatakse vastavalt poolte kokkuleppele ning ainuüksi selle tehinguga ei saa kohtu arvates tuvastada keskmist turuhinda. Seega, isegi kui kohus tuvastaks, et Leping on sõlmitud hageja eksimuse tõttu, ei ole kostja Lepingu tulemusel alusetult rikastunud, mille järgi saaks saadut tagasi nõuda.

2-18-19229

700 euro tasumisest. Samuti on kohus 10.10.2019 määrusega andnud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades ta ekspertiisi maksumuse tasumisest summas 1862 eurot. 30.07.2018 määrusega määras kohus, et I.Z’i majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Hageja esindaja on 07.02.2019, 28.03.2021 ja 31.03.2021 esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega ning hagi rahuldamisel (sh osalisel), taotleb kostjalt ainult mõistlike, vajalike ja põhjendatud menetluskulude välja mõistmist. Kostja esindaja 30.03.2021 esitatud õigusabikulude nimekirja järgi on tema õigusabikulud kokku 2849 eurot käibemaksuta tunnihindega 110 eurot 25,90 tunni ulatuses. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostja on käibemaksukohustuslane. Hageja leiab, et kostja esindaja tunnitasu 110 eurot + käibemaks on ülepaisutatud, kuna juristi, mitte advokaadi, tunnitasu ei ületa reeglina 100 või 80 eurot. Lisaks on tal vastuväiteid. Kohus märgib, et kostja taotluse kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid kokku 2 849 eurot ilma käibemaksuta paludes välja mõista menetluskulud summas 2 849 eurot. Seega ei lisandu kostja tunnitasule 110 eurot enam käibemaksu. Kuna kostja lepingulised esindajad ei ole aga kumbki advokaadid, siis tuleb ka kohtupraktika kohaselt lugeda mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta) (TlnRingk 29.01.2020 nr 2-18-10119). Hageja leiab, et materjaliga tutvumisele ja kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda kostjal üle 2 tunni (hagejal kulu 5,25 tundi), kostja vastus on vaid veidi üle 4 lk puhast teksti. Arvestades hagi mahtu ja selle lisade hulka (22 lisa), loeb kohus kostja vastuse ajakulu hageja hagile põhjendatuks märgitud ulatuses, so 5,25 tundi. Samuti leiab kohus, et kostja 26.04.2019 seisukoha koostamisele võis kuluda kostjal 3,10 tundi, kuivõrd seisukoha koostamisele pidi eelnema ka hageja vastusega tutvumine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja 05.06.2019 toimingule (seisukoha koostamine) ei saanud kuluda 1,30, tundi kuna nimetatud kostja dokument on vaid 1 lk puhast teksti ning pigem formaalne. Samas on viidatud dokument siiski seisukoht hageja vastusele ning arvestades selle sisu loeb kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kostja 20.02.2020 ajakulu osas nõustub kohus osaliselt hagejaga, et nimetatud dokument sisaldab endast ca ühe lk ulatuses kopeeringuid eksperdiaktist, mistõttu ei saanud selle koostamisele kuluda ka 3,3 tundi, lugedes selle põhjendatuks 2 tunni ulatuses arvestades selle mahtu ja sisu. Kostja 14/15.06.2020 vastuväite ja seisukoha koostamisele ei saanud kuluda hageja arvates 1,5 tundi. Kuna nimetatud dokument on sisuliselt vaid 1 lk puhast teksti ning kohus ei ole kostja selles dokumendis toodud vastuväidet rahuldanud. Kohus on jätnud tõepoolest kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, mistõttu ka kohus vähendab viidatud toimingule kulunud ajakulu, lugedes selle põhjendatuks 1 tunni ulatuses. 15.06.2020 kohtuistung kestis vastavalt istungi protokollile 45 min (II kd, tl 154-156), kuid kuna kostja esindaja 15.06.2020 ajakulu 2,25 tundi sisaldab endast nii istungil osalemist kui ettevalmistust loeb kohus viidatud ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses, so 2,25 tundi. Kuigi kohus rahuldas vaatamata kostja seisukohale hageja taotluse kolmanda isiku M.Z menetlusse kaasamiseks, jättes kostja vastuväite kolmanda isiku M.Z.i osas rahuldamata (sisaldub 06.07.2020

2-18-19229

dokumendis), andis kohus 16.06.2020 määrusega tähtaja kostjale hageja taotlustele vastamiseks, mistõttu võis kostjal kuluda ka antud dokumendi (06.07.2020 seisukoha) koostamisele 2 tundi. 25.03.2021 istungiks valmistamise ja esindamise ajakulu 3,70 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud arvestades, et istungi kestus oli 2 tundi ja 19 min (III kd tl 24-31). Kohus, analüüsinud kõigi kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud toimingute (07.03.2019; 09.04.2019; 05.05.2019; 24.05.2019; 13.06.2019-03.02.2020; 03.03.2020; 16.06.2020; 05.08.2020-17.12.2020) põhjendatust ja vajalikkust, leiab et need on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, so kokku 3,5 tunni ulatuses. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 23,8 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) summas 2380 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb aga käesolevas asjas kostja menetluskulud kanda hagejal. Seega kuulub I.Zilt väljamõistmisele OÜ Veskisilla kasuks kostja esindaja menetluskulud summas 2380 eurot. 30.07.2018 määrusega (tsiviilasi nr 2-18-10613) andis kohus I.Zile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab TsMS § 190 lg 2 järgi oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, va juhul kui talle anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Seega tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 tuleb riigilõiv ja ekspertiisi tasu välja mõista hagejalt riigituludesse. 26.04.2021 määrusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulu rahalise suuruse summas 2060,88 eurot. Praegusel juhul on I.Zile antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, mistõttu jätab kohus selle kulu (2060,88 eurot) riigi kanda. Hagejalt kuulub Eesti Vabariigile väljamõistmisel ka riigilõiv summas 700 eurot ning ekspertiisi maksumus summas 1862 eurot. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 5 tuleb menetluskulude tasumise kohustus täita 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib kohtulahendi peale menetluskulude väljamõistmise osas Eesti Vabariigi kasuks esitada määruskaebuse kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

2-18-19229

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.