Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi OÜ VESKISILLA vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi esindajad ringkonnakohtus korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Kolmas isik (iseseisva nõudeta) hageja poolel W (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja OÜ VESKISILLA (registrikood 10329830), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2021 otsust ning määrata, et X-l tuleb tasuda OÜ-le VESKISILLA maakohtu menetluskulud 2380 eurot kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2021 otsus osas, milles maakohus mõistis Xlt OÜ VESKISILLA kasuks välja viivise menetluskuludelt (2380 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista X-lt OÜ VESKISILLA kasuks välja viivis menetluskuludelt (2380 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2021 otsus osas, milles maakohus kohustas X tasuma riigituludesse riigilõivu 700 eurot ja ekspertiisitasu 1862 eurot 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja mõistis nimetatud tähtajaks menetluskulu tasumata jätmise korral välja viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et X-l tuleb riigilõiv ja ekspertiisitasu tasuda riigituludesse kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2021 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta rahuldamata X hagi OÜ VESKISILLA vastu hüvitise ja viivise nõudes. 5.2 Menetluskulud maakohtus jätta X kanda, välja arvatud X-le osutatud riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. 5.3 Välja mõista X-lt OÜ VESKISILLA kasuks maakohtu menetluskulud summas 2380 eurot. Nimetatud summa tuleb X-l tasuda OÜ-le VESKISILLA kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.4 Välja mõista X-lt OÜ VESKISILLA kasuks viivis maakohtu menetluskuludelt (2380 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5.5 Välja mõista X-lt riigilõiv 700 eurot ja ekspertiisitasu 1862 eurot Eesti Vabariigi kasuks. X-l tuleb riigilõiv ja ekspertiisitasu tasuda riigituludesse kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Jätta X ja OÜ VESKISILLA menetluskulud ringkonnakohtus X kanda, välja arvatud X-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. W menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
7.Välja mõista X-lt OÜ VESKISILLA kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 500 eurot. Nimetatud summa tuleb X-l tasuda OÜ-le VESKISILLA kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Välja mõista X-lt OÜ VESKISILLA kasuks viivis ringkonnakohtu menetluskuludelt (500 eurot) alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Välja mõista X-lt apellatsioonkaebuse riigilõiv 550 eurot riigituludesse. X-l tuleb riigilõiv tasuda riigituludesse kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulu tasumiseni.
10.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.12.2018 Pärnu Maakohtule OÜ VESKISILLA (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 14 382,56 eurot ja viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on Paide linnas Mündi tn 60 asuva kinnistu omanik Hooneühistu Pääsuke-Mündi. Hooneühistu koosneb liikmesustest. Paide Linnavolikogu algatas Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneeringu huvitatud isiku, AS E-Piim Tootmine, taotluse alusel 17.11.2016 otsusega nr 55. Nimetatud otsuse järgi plaaniti Mündi tn 60 kinnistul olevad hooned (garaažiboksid) lammutada. Lammutamise eelduseks oli huvitatud isiku ning Mündi tn 60 omanike vahel saavutatud vastavasisuline kokkulepe.
3.07.01.2017 toimus hooneühistu üldkoosolek, millest võttis osa hageja. Hooneühistu liikmed otsustasid üksmeelselt mitte anda nõusolekut Mündi tn 60 garaažibokside võõrandamiseks.
4.2017. a suvel pöördus kostja korduvalt hageja poole telefoni teel ettepanekuga osta hagejalt hooneühistu liikmesused nr 3 ja 4. Kostja suutis veenda hagejat, et kavandatav detailplaneering kinnitatakse niikuinii esialgsel kujul, mis toob automaatselt kaasa Mündi tn garaažibokside nr 3 ja 4 lammutamise. Kui nimetatud boksid oleksid lammutatud, siis hageja ei oleks enam vajanud liikmesusi.
5.31.08.2017 sõlmiti notariaalselt tõestatud leping, mille kohaselt hageja ja tema endine abikaasa W müüsid kostjale liikmesused nr 3 ja 4 hooneühistus ning müügihind kokku oli 3000 eurot. Peale 31.08.2017 müügilepingut selgus, et kostja edastas hagejale ebaõigeid andmeid detailplaneeringu muutmise ja garaažibokside lammutamise osas. Hageja tahe 31.08.2017 lepingu sõlmimisel oli vabastada ennast rasketest tagajärgedest, mille oleks toonud kaasa tema liikmesuste reaalosaks olevate garaažibokside lammutamine ja sellest tulenevalt võimatus kasutada garaažibokse sihtotstarbeliselt. Kuna garaažiboksid jäeti
hilisemalt lammutamata tulenevalt detailplaneeringu muutmata jätmisest Mündi tn 60 hooneühistu suhtes, siis hageja tegelik tahe oli vastuolus 31.08.2017 müügilepingu sõlmimisega. Hageja sai teada hooneühistult vahetult peale 31.08.2017 lepingu sõlmimist, et tõenäoliselt detailplaneering Mündi tn 60 suhtes jäetakse samaks, ning et hooneühistu liikmesuse reaalosaks olevaid garaažibokse ei lammutata.
6.Hageja esitas 03.09.2017 ning 04.09.2017 telefonikõnedes kostjale tehingu tühistamisavalduse pööramaks tagasi 31.08.2017 tehingut, mida kostja lubas teha. Vaatama lubadusele võõrandas kostja hooneühistu liikmesused 04.10.2017 AS-ile E-Piim Tootmine.
7.Hageja leiab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 5 järgset eksimuse riisikot kandis müügilepingu sõlmimisel kostja. Kostja pidi andma hagejale kogu olulist infot seoses detailplaneeringuga, mille vastu oli hagejal äratuntav oluline huvi, kuid kostja ei täitnud teavitamiskohustust nõuetekohaselt. Kui kostja oleks olnud aus detailplaneeringu tingimuste teavitamisel, siis hageja ei oleks hooneühistu liikmesusi võõrandanud. Hageja on 31.08.2017 sõlminud tehingu olulise eksimuse mõjul, see tehing on tühine ning tal on õigus nõuda kostjalt suuremat summat kui 31.08.2017 notariaalse lepingu alusel, kuna garaažid võõrandati oluliselt alla turuhinna. Hooneühistu liikmesuste tegelik turuhind 31.08.2017 oli 14 382,56 eurot.
8.31.08.2017 garaažide võõrandamise notariaalse tehingu sõlmimise päeval ütles kostja seaduslik esindaja hagejale, et maksab hagejale veel 1000 eurot garaažide võõrandamise eest, lisaks 31.08.2017 notariaalses lepingus kokku lepitud summale. Eelnimetatu omab asjas tähtsust, kuna selle põhjal on võimalik rahuldada hageja nõue vähemalt osaliselt. Kostja vastus
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Poolte tahteavaldused saavad kujuneda tehingu sõlmimise hetkel oleva teabe alusel. 2017. a augustis oli olemas detailplaneeringu kava, mille kohaselt kuulusid Mündi 60 kinnistul olevad garaažiboksid lammutamisele. Kostjal puudus alus mistahes põhjendatud arvamuseks, et detailplaneeringut muudetakse ning boksid jäävad lammutamata. Kostja sai asjaoludest, et detailplaneeringut muudetakse ja Mündi tn 60 kinnistul asuvad garaažid lammutamisele ei kuulu, teada alles Paide Linnavalitsuse kirjast 16.11.2017 nr 7-7/16/5-56 ehk üle kolme kuu peale liikmesuste võõrandamist. Paide Linnavalitsus tegi uuendatud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse alles 07.12.2017, milles otsustati Mündi tn 60 kinnistu planeeringualast välja jätta. Initsiatiiv detailplaneeringut muuta ei tulnud kostjalt, vaid hooneühistult.
10.Müügitehing toimus turuhinda arvestades. Hageja on arvutanud hüvitise summa lähtudes Paide linna elamumaa hindadest, mis ei ole võrreldavad garaažibokside hindadega. Olukorras, kus on teada, et garaažiboksid lähevad lammutamisele, on selline teave kinnisvara hinda alandav. Hageja ei ole tõendanud 2017. a septembrikuus toimunud telefonivestluste sisu. Seega ei ole hageja tõendanud, et on esitanud tehingu
tühistamisavalduse. Hageja poolt viidatud vestlust lepingu tühistamise ja tagasitäitmise osas ei ole toimunud.
11.Kuna liikmesused kuulusid hageja ja tema endise abikaasa ühisvarasse, siis ei saa hagi esitajaks olla üksnes hageja. Kolmanda isiku seisukoht
12.Maaohus rahuldas 21.10.2020 määrusega hageja taotluse ja kaasas W menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 25.03.2021 kohtuistungil selgitas kolmas isik, et toetab hageja nõuet. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Pärnu Maakohtu 26.04.2021 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, v.a hagejale osutatud riigi õigusabikulud, mis jäid riigi kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2380 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 700 eurot ja ekspertiisitasu 1862 eurot ja viivise nendelt summadelt.
14.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et kostja pöördus hageja poole 2017. a suvel sooviga osta hagejalt hooneühistu liikmesused, selgitades kavandatava detailplaneeringu tagajärgi. Pooled sõlmisid 31.08.2017 notariaalse lepingu hooneühistu liikmesuste nr 3 ja nr 4 (garaažiboksid) võõrandamiseks ostuhinnaga kokku 3000 eurot, st üks garaažiboks 1500 eurot (1.kd tl 12-15).
15.Paide Linnavolikogu algatas Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneeringu 17.11.2016 otsusega nr 55. Nimetatud otsuse järgi Mündi tn 60 kinnistul olevad hooned (garaažiboksid) planeeriti lammutada (1.kd tl 6-7). Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik teavitas 12.12.2016 kirjas hooneühistut Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneeringu koostamise algatamisest ja lähteseisukohtade andmisest. Nimetatud kirja järgi soovis AS E-Piim Tootmine rajada planeeringualale piimatöötlemistehast. Mündi tn 60 kinnistul olevate hoonete (garaažiboksid) lammutamise eelduseks oli huvitatud isiku ning Mündi tn 60 omanike vahel saavutatud vastavasisuline kokkulepe (1.kd tl 8-9). 07.01.2017 toimus hooneühistu üldkoosolek, millest võttis osa hageja. Hooneühistu liikmed otsustasid üksmeelselt mitte anda nõusolekut Mündi tn 60 garaažibokside võõrandamiseks (1.kd tl 10-11). Kuigi hageja on väitnud, et sai teada hooneühistult vahetult peale 31.08.2017 lepingu sõlmimist, et tõenäoliselt detailplaneering Mündi tn 60 suhtes jäetakse samaks, ning et hooneühistu liikmesuse reaalosaks olevaid garaažibokse ei lammutata, tõendid seda ei kinnita. Nimelt teatas 27.09.2017 e-kirjas hooneühistule Paide Linnavalitsuse arhitekt-nõunik, et toimub detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek 13.10 kuni 13.11.1017 (1.kd tl 21). 02.11.2017 e-kirjas Paide linnale hooneühistu kinnitas, et ühistu ei ole endiselt nõus võõrandama garaažibokse E-Piim Tootmisele. 16.11.2017 teatas Paide linnapea (1.kd tl 26), et
hooneühistu 01.11.2017 seisukohta arutati 14.11.2017 toimunud avalikul arutelul. Arutelul jõuti seisukohale, et planeeringu- ja hoonestusala on võimalik muuta nii, et Mündi tn 60 kinnistu jääks planeeringualast välja ning Mündi tn 60 kinnistu võõrandamine ei ole vajalik. 07.12.2017 Paide Linnavalikogu otsuses, millega võeti vastu detailplaneering, on kirjas, et algatamisotsuse kohaselt hõlmas planeeringuala ka Mündi tn 60 kinnistut. Kuna nimetatud kinnistu omanik ja huvitatud isik ei saanud kokkuleppele kruntidel asuvate garaažide lammutamise osas, siis tehti eskiislahenduse avalikustamise ajal ettepanek Mündi tn 60 kinnistu planeeringualast välja arvata (1.kd tl 31-32).
16.Eeltoodust lähtudes jääb selgusetuks, millel tugineb hageja väide nagu oleks kosja juba 31.08.2017 lepingu sõlmimisel olnud teadlik, et kavandatavat detailplaneeringut ei kinnitata ning garaažibokse ei lammutata. Kostja on kinnitanud, et tal puudus lepingu sõlmimise ajal alus mistahes põhjendatud arvamuseks, et detailplaneeringut muudetakse ning sai teada garaažibokside mittelammutamisest Paide Linnavalitsuse 16.11.2017 kirjast nr 7-7/165-56 ehk ligemale kolm kuud pärast hooneühistu liikmesustega tehingu tegemist. Seega ei saanud hagejale ja kostjale teadaolevate faktiliste asjaolude alusel olla lepingu sõlmimisel olukorda, kus hageja tahe oleks olnud vastuolus lepingu sõlmimisega. Hageja on ise tunnistanud, et soovis müügilepingu sõlmimisega ennast vabastada rasketest tagajärgedest, mida toob kaasa garaažide lammutamine.
17.Kuna alles 14.11.2017 Paide Linnavalitsuses toimunud arutelul otsustati, et planeeringu- ja hoonestusala on võimalik muuta nii, et Mündi tn 60 ja 62 kinnistu jääksid planeeringualast välja ning Mündi tn 60 kinnistu võõrandamine ei ole vajalik, ei saanud antud küsimuses 31.08.2017 lepingu sõlmimise ajal olla eksimust, kuna pooled lähtusid sel hetkel teadaolevast teabest. Seega lähtusid hageja ja kostja liikmesuste võõrandamislepingu sõlmimisel eksisteerivatest asjaoludest ning tehingu tegemisega eksimuse tõttu ei saa olla tegemist põhjusel, et vastavad asjaolud pärast liikmesuste võõrandamislepingu sõlmimist muudeti.
18.Hagiavaldusest nähtub ka, nagu oleks kostja lubanud lepingu sõlmimisel hagejale tasuda veel täiendavalt 1000 eurot, kuid kostja seda väidet eitab. Tegemist on lepinguga, mis nõuab notariaalset kinnitamist ning kui hageja väidab veel täiendavate kokkulepete sõlmimist, siis tulenevalt TsÜS § 83 lg-st 1 on sellise tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Ka pooltevahelise lepingu p 3.3 järgi on pooled kinnitanud, et kõik nende jaoks tähtsust omavad liikmesusi ning sellega seotud garaažibokse ja kinnistut puudutavad käesolevas tehingus tähtsust omavad asjaolud on lepingus kajastatud. Hageja ei ole oma vastavaid väited täiendava 1000 euro saamiseks tõendanud ning isegi kui selline kokkulepe poolte vahel oli, on see eeltoodud põhjustel tühine.
19.Lisaks sellele, et kohus ei tuvastanud tehingu tühistamise materiaalseid eeldusi, ei esine kohtu arvates ka tehingu tühistamise formaalseid eeldusi, so tühistamisavalduse esitamist TsÜS § 90 lg 1 alusel. Hageja viitab tehingu ülesütlemisel kõneerisustele telefonikõnede kohta, mis ta kostjale tegi (1.kd tl 17-20). Ka hageja vande all antud ütluste kohaselt helistas ta kostjale korduvalt, juba alates 03.09.2017, sooviga saada garaaže tagasi ning kostja seda
ka lubas. Kostja ei eita hageja poolt väidetut korduva helistamise kohta, kuid tehingu tühistamise juttu ta eitab ning kinnitab vande all, et hageja telefonikõnede sisuks oli saada laenu. Kuna ta laenu ei soovinud hagejale anda, helistas viimane talle korduvalt. Kostja on kohtu arvates põhjendatult osutanud telefonikõnede kestusele 03.09. ja 04.09.2017, mille lühikese kestvuse (48 ja 50 sekundit) tõttu on väheusutav, et selle ajaga oleks võimalik edastada kõiki lepingust taganemise asjaolusid. Kostja on kinnitanud, et hiljem (oktoobernovember 2017) on hageja küll rääkinud garaažide tagastamise soovist tingimusel, kui kostja talle laenu ei anna, kuid selleks ajaks olid kostjal garaažid edasi müüdud. Kuna poolte vande all antud ütlused on vastuolus, siis leidis kohus, et hageja väidetu lepingu ülesütlemise kohta ei veena kohut. Kui lugeda hageja telefonilisi pöördumisi tehingu tühistamise avalduseks, jääb selgusetuks tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ja tühistamise alus, millega hageja väidetavalt kostja poole pöördus, samuti võimalik tühistamisavalduse esitamise aeg. Et muud tõendid lepingu tühistamise kohta puuduvad, leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta on lepingu kehtivalt üles öelnud.
20.Hageja on esitanud väite, mille kohaselt võõrandati garaažiboksid alla turuhinna. Hageja on leidnud, et tal on õigus nõuda suuremat summat kui 31.08.2017 lepingu järgselt, viidates Maa-ameti statistikale (1.kd tl 65), mille järgi on võrreldud eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid. Kostja on garaažibokside turuhinna määramisel lähtunud kinnisvaraturul pakutavatest garaaži müügihindadest (1.kd tl 131-132). Kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele garaažibokside turuhinnas, määras kohus hageja taotlusel selleks ekspertiisi ning lähtuvalt eksperdiarvamustest nr 200124-01A on vaidlusaluste garaažibokside turuhinnaks 600 eurot, kokku 1200 eurot (2.kd tl 87-104). Kuigi eksperdi arvamus on ainult üks tõenditest, on ekspertiis tehtud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ning kohus leidis, et kõnealusel eksperdiarvamusel on suurem kaal kui poolte väidetel ja esitatud tõenditel garaažibokside turuhinna kohta. Lähtudes eksperdiarvamusest on lepingus märgitud liikmesuste müügihinnad (vastavalt 1500 eurot ja 1500 eurot) liikmesuste harilikust väärtusest (turuhinnast) kõrgemad. Hageja on seadnud kahtluse alla eksperdiarvamuses sisalduva ning taotlenud kohtult turuhinna kindlaksmääramiseks kostja ja AS E-Piim Tootmine müügitehingu hinna teadasaamiseks vastava notariaalse lepingu väljanõudmist. Kohus on vastava taotluse jätnud rahuldamata, kuna kostja ja AS E-Piim Tootmine vahel tehti tehing vastavalt poolte kokkuleppele ning ainuüksi selle tehinguga ei saa kohtu arvates tuvastada keskmist turuhinda. Seega, isegi kui kohus tuvastaks, et leping on sõlmitud hageja eksimuse tõttu, ei ole kostja lepingu tulemusel alusetult rikastunud, mille järgi saaks saadut tagasi nõuda.
21.Kostja on esitanud tsiviilasjas vastuväiteid seonduvalt ka sellega, et vaidlusaluste garaažibokside omanikuks oli lisaks hagejale ka tema endine abikaasa W ning kuna viimane pole vastavat nõuet kostja vastu esitanud, tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Kohus on kostja taotluse osas seisukoha võtnud 21.20.2020 määrusega (tl 181-182). W on kohtuistungil avaldanud oma seisukoha antud nõude osas. Kuigi perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et ühisvara ühiselt valitsevad abikaasad võivad varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul, siis selle mõte õigusvaidluste aspektist on abikaasa varaliste huvide kaitse teise abikaasa võimalike
kuritarvituste vastu. Keelatud ei ole, et abikaasad saavad tsiviilõigusi ka üksi teostada, kui mõlema abikaasa varalised huvid on piisavalt kaitstud. Käesoleval juhul on W kohtuistungil kinnitanud, et X tegevus 31.08.2017 sõlmitud lepingu järgselt oli temaga kooskõlastatud ning nad olid ühisvara jaganud moel, et garaažibokside müügist saadu läheb hagejale ning temal mingit iseseisvat nõuet ei ole, mistõttu ei ole kohtu arvates kahjustatud ka W huvisid ning ainuüksi sel põhjusel ei saa kohtu arvates jätta hagi rahuldamata.
22.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, välja arvatud hagejale osutatud riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda. Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema õigusabikulud kokku 2849 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad ajakulust 25,9 tundi, tunnihinnaga 110 eurot. Maakohus leidis, et põhjendatud tunnitasu on 100 eurot ja põhjendatud ajakulu 23,8 tundi, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista 2380 eurot ja viivis. Hageja sai menetlusabi 700 eurot riigilõivu tasumiseks ja 1862 eurot ekspertiisikulude tasumiseks. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 tuleb need summad riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb välja mõista ka viivis. Apellatsioonkaebus
23.Maakohtu otsusele esitas 17.05.2021 apellatsioonkaebuse ja 24.05.2021 selle täienduse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot. Samuti palus hageja end vabastada riigilõivu 700 euro ja ekspertiisitasu 1862 euro riigituludesse tasumise kohustustest ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda või esimese alternatiivina kohustada hagejat kostjale tasuma menetluskulud osaliselt summas 485 eurot, teise alternatiivina kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulud kümne võrdse osamaksena (üks osamakse kuus) või kolmanda alternatiivina kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulud kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja taotluse nõuda välja notariaalne leping kostja ja AS E-Piim Tootmine vahel. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hagejal puuduvad objektiivselt andmed, millise hinnaga võõrandas kostja nimetatud garaažiboksid AS-ile EPiim Tootmine. Ei ole välistatud, et kostja võõrandas liikmesused nr 3 ja 4 AS-ile E-Piim Tootmine kõrgema hinna eest, kui ta ostis need hagejalt 31.08.2017. Sel juhul on hageja õigustatud saama summat, mis võrdub varasema 31.08.2017 ja hilisema 04.10.2017 võõrandamistehingu hinnavahega.
25.Maakohus jättis hageja majandusliku seisundi kohta kogutud tõendid hindamata. 30.07.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10613 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nimetatud asjas kogutud ja uuritud tõendid kogumis ei ole andnud alust eeldada, et hageja majanduslik seis oleks lähikuudel oluliselt paranenud. Samuti on hageja 04.02.2019 määrusega vabastatud riigilõivu 700 euro tasumisest ja 10.10.2019 määrusega ekspertiisisumma 1862 euro tasumisest. Maakohus tuvastas 10.10.2019 määruses, et hageja sissetulek on 485 eurot kuus.
Ka selle ajaga võrreldes pole hageja majanduslik seisund paranenud. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui asi lahendatakse menetlusabi saaja kahjuks. Kuna praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud, on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu ja ekspertiisitasu. Alternatiivselt tuleb hageja vabastada nende kandmisest osaliselt või määrata kulude tasumiseks maksegraafik.
26.Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotusel kohaldama omal algatusel TsMS § 162 lõiget 4 ja jätma hageja halva majandusliku seisundi tõttu kostja menetluskulud tema enda kanda. Samuti on kostja esindaja ajakulu 15.06.2020 ja 25.03.2021 istungiteks valmistumisele ülepaisutatud. Vastused apellatsioonkaebusele
27.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
28.Kolmas isik ei ole apellatsioonkaebuse osas oma seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles tema hagi jäi rahuldamata 10 000 euro ulatuses. Samuti on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsus eelnimetatud osas.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb osaliselt muuta menetluskulude väljamõistmisega seonduvalt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
31.Hageja leiab, et ta sõlmis 31.08.2017 hooneühistu liikmesuste võõrandamise lepingu eksimusel mõjul. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited eksimusest põhjendamatud. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 p-de 1-3 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks
asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algatati Paide Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneering. Otsuse kohaselt on AS E-Piim Tootmine esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse eelnimetatud teede vahelisele alale piimatöötlemistehase rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on Mündi 60 ja 62 kinnistutel asuvad hooned planeeritud lammutada, mille eelduseks on AS E-Piim Tootmine ja kinnistute omanike vahel saavutatud kokkulepe (I kd tl 6-7). Hooneühistu 07.01.2017 üldkoosolekul otsustasid ühistu liikmed, et nad ei ole nõus Mündi 60 asuvate garaažibokside võõrandamisega, üldkoosolekust võttis osa ka hageja (I kd tl 10-11). Paide Linnavalitsuse 16.11.2017 kirjast nähtub, et hooneühistu esitas 01.11.2017 arvamuse detailplaneeringu eskiislahendusele, mille kohaselt ei ole hooneühistu liikmed nõus garaažibokse võõrandama. Paide Linnavalitsuse 16.11.2017 kirja kohaselt arutati ettepanekut 14.11.2017 toimunud eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul ning arutelul jõuti seisukohale, et planeeringu- ja hoonestusala on võimalik muuta nii, et Mündi 60 ja 62 kinnistud jäetakse planeeringualast välja ja Mündi tn 60 kinnistu võõrandamine ei ole vajalik (I kd tl 26). Paide Linnavolikogu 07.12.2017 otsusega võeti detailplaneering vastu ning otsuses märgiti, et Mündi tee 60 ja 62 katastriüksusi ei käsitleta planeeringuala osana (I kd tl 31-32).
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja väited, et kostja viis teda eksitusse. Tsiviilasjast ei nähtu, et kostjal oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks informatsiooni, mida hagejal ei olnud. Nii hagejale kui kostjale oli teada, et detailplaneering, mille kohaselt Mündi 60 garaažiboksid läheksid lammutamisele, on algatatud, kuid sellist detailplaneeringut lepingu sõlmimise ajaks vastu võetud ei olnud. Seega oli hagejale teada, et detailplaneeringu osas lõpliku otsust ei ole. Lisaks oli detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt detailplaneeringu algatatud kujul vastuvõtmise üheks eelduseks kokkuleppele jõudmine AS-i E-Piim Tootmine ja Mündi tee 60 asuva hooneühistu vahel ning hagejale oli teada, et 07.01.2017 olid hooneühistu liikmed võtnud vastu otsuse mitte võõrandada oma liikmesusi. Seda, et Mündi 60 kinnistu jäetakse planeeringualast välja, teatas Paide Linnavalitsus 16.11.2017 kirjas. Detailplaneeringu võttis Paide Linnavolikogu vastu 07.12.2017 otsusega, kusjuures Mündi tee 60 kinnistut ei käsitletud detailplaneeringu osana. Ringkonnakohus on seisukohal, et hoolimata detailplaneeringu algatamisest ei saanud pooltel olla vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kindlust, millisel kujul see vastu võetakse. Lisaks ei saanud hagejal olla veendumust detailplaneeringu algatatud kujul vastuvõtmise osas ka seetõttu, et hooneühistu liikmed olid keeldunud liikmesusi võõrandamast. Hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et detailplaneeringu küsimuses ei ole lõpliku selgust, mistõttu on alusetud hageja väited, et ta sõlmis vaidlusaluse lepingu eksimuse tõttu.
34.Kuna hageja ei sõlminud vaidlusalust lepingut eksimuses olles, siis ei saanud ta seda tühistada ning ei kerki küsimust tühise tehingu järgi saadu tagastamisest alusetu rikastumise sätete järgi. Samal põhjusel ei ole apellatsioonimenetluses tähtsust küsimusel, kas
maakohus oleks pidanud välja nõudma lepingu, millega kostja võõrandas liikmesused edasi AS-ile E-Piim Tootmine.
35.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendamata on hageja väide, et lisaks notariaalses müügilepingus kokkulepitule pidi kostja tasuma hagejale liikmesuste eest täiendavalt veel 1000 eurot. Lisaks on õige maakohtu seisukoht, et selline kokkulepe eeldab kehtivuseks notariaalset tõestatud vormi (Hooneühistuseaduse § 8).
36.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata.
37.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei saa sellist hagi üksinda esitada, kuna liikmesused kuulusid ühisvara hulka. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Riigikohus on 31.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-9519 selgitanud, et PKS § 29 lg 1 esimese lause mõte õigusvaidluste aspektist on abikaasa varaliste huvide kaitse teise abikaasa võimalike kuritarvituste vastu, mitte tsiviilkäibe eesmärgitu piiramine ja kohtumenetluse komplitseerimine. Seega kui mõlema abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada (p 25.2). Kolmas isik on avaldanud, et ta on nõus hageja poolt esitatud hagiga.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis jättis maakohus kostja menetluskulud õigesti hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
39.Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 23,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot ning mõistis hagejalt välja menetluskulud 2380 eurot ja viivise. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et 15.06.2020 ja 25.03.2021 istungiteks ettevalmistuseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud aeg on ülepaisutatud. Kolleegium märgib, et kostja esindaja on kulutanud 15.06.2020 istungiks ettevalmistamisele ja esindamisele 2,25 tundi ja 25.03.2021 istungiks valmistumisele ja esindamisele 3,70 tundi. Arvestades istungite kestust oli ettevalmistamiseks kulunud aeg kummagi istungi puhul ca 1,5 tundi. Lähtudes asja sisust ja mahust ei saa nimetatud ajakulu pidada kolleegiumi hinnangul ilmselgelt ülemääraseks, mistõttu puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooni. Muid konkreetseid vastuväiteid ei ole hageja apellatsioonkaebuses kostja esindaja ajakulule esitanud. Samuti ei anna alust kostja menetluskulude rahalist suurust vähendada hageja väide tema halva majandusliku olukorra kohta. Lisaks nähtub kinnistusraamatu andmetest, et hageja on apellatsioonimenetluse ajal omandanud korteri (registriosa nr 1306636) Türi linnas, mis on teine temale kuuluv korter. Sellest järeldub, et hageja majanduslik olukord on paranenud.
Kolleegiumi arvates puudub alus muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas kostja menetluskulusid põhjendatuks 2380 euro ulatuses.
40.Alternatiivselt palus hageja pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hoolimata sellest, et hagejale kuulub kaks korteriomandit, ei ole kohtul andmeid, et hageja igakuiseks sissetulekuteks oleks midagi muud peale menetlusabi andmise taotluses märgitu (töövõimetoetus ja puudega tööealise toetus). Seega võib kostja menetluskulude hüvitamine koheselt peale kohtuotsuse jõustumist olla hagejale raskendatud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata kindlaks maakohtu menetluskulude tasumise kord selliselt, et hagejal tuleb kostjale menetluskulud hüvitada kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsust tühistada ka osas, milles menetluskuludelt mõisteti välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivis tuleb välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest.
41.Pärnu Maakohus andis 04.02.2019 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 700 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Samuti andis maakohus 10.10.2019 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta ekspertiisi maksumuse tasumisest summas 1862 eurot. Kohtuotsusega mõistis maakohus hagejalt riigilõivu ja ekspertiisitasu riigituludesse välja. Hageja leiab, et maakohus ei saanud temalt neid riigituludesse välja mõista, kuna hagejale oli antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Ekspertiisitasu suuruse põhjendatust ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
42.Ringkonnakohus märgib, et hüvitamise kohustuseta riigi õigusabi andmine ei takistanud maakohtul riigituludesse välja mõista riigilõivu ja ekspertiisitasu. Riigi õigusabi on erinev menetlusabi liik ja hüvitamiskohustuseta riigi õigusabi andmine ei laiene riigilõivu ja ekspertiisitasu tagasimakse kohustusele. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis mõistis maakohus põhjendatult riigilõivu ja ekspertiisitasu riigituludesse välja (TsMS § 190 lg 4). TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades muuhulgas hageja varalist seisu (hagejale kuulub praeguseks kaks korteriomandit), ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolusid, mis annaksid aluse vabastada hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Nendel kaalutlustel, millega ringkonnakohus pikendas kostjale menetluskulude hüvitamise tähtaega, peab kolleegium põhjendatuks anda hagejale võimalus tasuda ka riigilõiv ja ekspertiisitasu riigituludesse kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viivis tuleb välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni täitmiseni.
43.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul jätta menetluskulusid osaliselt kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes
menetluskulude tasumise tähtaja osas. Ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1), välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna hageja sai Pärnu Maakohtu 30.07.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-10613 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ka ringkonnakohtu menetluskulude puhul ei esine TsMS § 162 lg 4 sätestatud asjaolusid, mis õigustaksid jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb TsMS § 167 lg 2 alusel jätta kolmanda isiku kanda.
44.Kostja palus hagejalt välja mõista esindajakulud 682 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja esindaja ajakulu on 6,2 tundi ja tunnihind 110 eurot (käibemaksuta). Hageja leidis, et menetluskulud on liiga suured. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Tunnitasu määr on põhjendatud 100 euro ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 500 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sarnaselt maakohtu menetluskuludele tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulude puhul määrata kindlaks menetluskulude tasumise kord selliselt, et hagejal tuleb kostjale menetluskulud hüvitada kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viivis menetluskuludelt tuleb välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
45.Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2021 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 550 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb riigilõiv riigituludesse välja mõista (TsMS § 190 lg 4). Sarnaselt maakohtu menetluskuludega ei esine ka apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu puhul TsMS § 190 lg 7 sätestatud hüvitamiskohustusest vabastamise aluseid. Sarnaselt riigituludesse väljamõistetud maakohtu menetluskuludega, peab kolleegium põhjendatuks määrata ka apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise korra selliselt, et riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivis tuleb hagejalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.