Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-119929
Tsiviilasi
OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co hagi OÜ CORNETTE-KG vastu võla nõudes hagi hind 6 112,69 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co esindajad (registrikood 10639559, Kentmanni tn 4/Sakala 10, 10116 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: advokaat Jüri-Karl Leppik, advokaat Liina Männiste-Tordik (OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co, e-post xxx, xxx); Kostja: OÜ CORNETTE-KG (registrikood 10616920, Koorma tn 9, Muuga küla, 74004 Viimsi vald, Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov (Natus Vincere õigusbüroo, e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt CORNETTE-KG (registrikood 10616920) hageja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co (registrikood 10639559) kasuks välja 5754,89 (viis tuhat seitsesada viiskümmend neli eurot ja 89 senti) eurot, millest 4901,40 eurot on põhinõue ja 853,49 eurot on seisuga 12.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt CORNETTE-KG (registrikood 10616920) hageja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co (registrikood 10639559) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 13.10.2020 põhinõudelt 4901,40 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enamas ulatuses kui on põhinõude summa 4901,40 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt OÜ-lt CORNETTE-KG (registrikood 10616920) hageja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co (registrikood 10639559) kasuks
menetluskuludena välja 2 985,08 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis eurot ja 08 senti), millest 2 535,08 on hageja õigusabikulud ja 450 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt CORNETTE-KG (registrikood 10616920) hageja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots &Co (registrikood 10639559) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2 985,08 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 4 901,40 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 853,49 eurot. Alates 13.10.2020 palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,02% põhivõlast iga kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude summa.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja detsembrist 2017 kuni augustini 2018 hageja poole seoses probleemidega neljas riigihankes, milles kostja oli osalenud või soovis osaleda. Need olid riigihange nr xxx „xxx“ (xxx riigihange), riigihange nr xxx „xxx“ (xxx riigihange), riigihange nr xxx „xxx“ (xxx riigihange) ja riigihange nr xxx „xxx“ (xxx riigihange).
3.Enamasti suhtles kostja nimel hagejaga Ahti Truus ning kostja juhatuse liige, kes kasutas eposti aadressi xxx, oli e-kirjade saajate hulgas ehk asjaoludega pidevalt kursis. Hageja oli kostjale ka varem kostjale õigusteenust osutanud. Kostja 28.12.2017 pöördumisele vastas hageja, et kostjal on hoolimata meeldetuletustest tasumata varasem arve summas 756 eurot ning enne võlgnevuses oleva arve tasumist uut tööd ette ei võeta. Kostja tasus hageja arve, mis oli võlgnevuses aastast 2015 ning allkirjastas volikirja, et hageja saaks kostjat esindada xxx riigihankes vaidlustuse esitamisel.
4.Hageja koostas vaidlustuse, kuid selgitas, et vaidlustamiseks ei ole tugevad argumente ning suure tõenäosusega jääb vaidlustus rahuldamata. 02.01.2018 edastas hageja kostjale Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) kirja millega vaidemenetlus peatati, sest esinesid alused kogu hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 09.01.2018 edastas hageja kostjale VAKO otsuse, millega jäeti kostja vaidlustus läbi vaatamata, sest hange tunnistati kehtetuks. Hageja selgitas, et seda otsust ei ole mõtet vaidlustada, vaid parem oleks välja uurida, kas, millal ja mis menetlusliiki kasutades kavatseb hankija uue hanke välja kuulutada.
5.27.03.2018 saatis kostja hagejale info, et xxx hange kuulutati uuesti välja uue nimetusega. Kostja lisas kirjale hankega seotud dokumendid ja kirjeldas, millised küsimused tal hankega seoses on. Hageja töötas läbi kõik seotud dokumendid, mida oli kokku 25 ja edastas 29.03.2018 kostjale omapoolse analüüsi, miks on hankija kostja pakkumise tagasi lükanud. Hageja töö ajakulu oli 2 tundi ja 30 minutit. Hageja esitas kostjale arve nr xxx summas 378 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 10.06.2018. Kostja arvet ei tasunud ega esitanud pretensioone töö kvaliteedile.
6.09.04.2018 saatis kostja hagejale küsimuse seoses roomiksõidukite riigihankega ning selgitas, et soovib hagejalt selgitavat vastust küsimusele, mille talle esitas riigihanke raames hankija. 10.04.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles esitas vastuse koostamiseks täiendavaid küsimusi. E-kirjast nähtub, et küsimuste esitamisele eelnes hankematerjalidega tutvumine. 11.04.2018 saatis hageja kostjale kirja, millest nähtub, et hageja töötas läbi hanke alusdokumendid ja koostas kostjale vastuse. Hageja ajakulu oli 2 tundi ja hageja esitas kostjale arve nr xxx summas 403,20 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 10.06.2018. Kostja ei ole arvet nr xxx tasunud ega esitanud ühtegi vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.
7.11.04.2018 saatis kostja hagejale uue probleemkirjelduse, mille kohaselt oli kostja võitnud xxx hanke, tarnetähtaeg 31.03.2018, kuid ei suutnud kiivreid tähtajaks tarnida. Kiivreid tootev Itaalia tehas teatas vahetult enne tarne tähtaega, et nad jõuaks ühte tüüpi kiivrid tarnida 04.05.2018 ning teised 04.06.2018. xxx oli kostjale 10.04.2018 saatnud kirja, mille kohaselt rakenduks selliste tarnetähtaegade puhul leppetrahvid 5 591,17 eurot. Kostja palus hagejalt abi seoses leppetrahvi nõudega. 12.04.2018 esitas hageja kostjale olukorra analüüsi. Analüüsi koostamiseks oli hageja tutvunud riigihangete registris hankega seotud lisainfoga, ajakulu 1 tund 45 minutit. 25.04.2018 koostas hageja vastuse Xxxile. Kostja kinnitas, et vastus sobib talle. Hageja ajakulu oli 1 tund 35 minutit. 03.05.2018 saatis Xxx hagejale vastuse, millega hageja tutvus ning saatis edasi koos analüüsiga kostjale. Hageja selgitas kostjale, et Xxx ootab uut vastust 11.05.2018. Hageja ajakulu oli 25 minutit. Kostja edastas hagejale Xxxile vastamiseks täiendava info alles 11.05.2018, mis tõttu esitas hageja Xxxile täiendava vastuse 17.05.2018. Hageja ajakulu oli 50 minutit. Kokku esitas hageja kostjale tööde eest arve nr xxx summas 693 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 10.06.2018. Kostja ei ole arvet nr xxx tasunud ega esitanud ühtegi vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.
8.25.05.2018 edastas kostja hagejale hankija 18.05.2018 esitatud küsimuse ja täiendavate dokumentide nõude seoses roomiksõidukite riigihankega, millele pidi kostja vastama 5 tööpäeva jooksul. Hageja analüüsis hankija kirja ning esitas kostjale vastuse, milles kirjeldas olukorda ja pakkus välja kaks lahendusvarianti. Kirjeldatud töö eest koostas hageja kostjale 31.05.2018 arve nr xxx summas 151,20 eurot, mille spetsifikatsiooni kohaselt oli ajakulu 1 tund. Arve tasumise tähtaeg oli 24.06.2018. Kostja arvet ei tasunud ega esitanud ühtegi vastuväidet tehtud töö kvaliteedile.
9.29.05.2018 edastas kostja hagejale Xxxi otsuse põhjenduse, mille kohaselt lükati tagasi kostja pakkumus xxx riigihankes. Pakkumus ei vastanud kõigile riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Xxx leidis, et kostja pakkumuses puudus xxxl pildi tegemise funktsioon, kuid see oli alusdokumentide kohaselt nõutud. Kostja ei olnud Xxxi tagasilükkamise põhjendustega nõus ning palus hagejalt analüüsi, et mis on edasised võimalused. 30.05.2018 oli kostja ja hageja vahel 25 minutiline telefonikõne, milles arutati pakkumuse tagasilükkamist ja käsitleti asjaga seotud materjale.
10.05.06.2018 analüüsis hageja pakkumuse tagasilükkamise vaidlustamise perspektiivi ning selgitas telefoni teel ja kirjalikult, et vaidlustamise edukuse perspektiiv on väike. Lisaks palus hageja, et kostja annaks järgmisel päeva teada, kas ta soovib vaidlustuse esitada, sest tähtaeg oli 07.06.2018. Hageja rõhutas, et eelkõige tuleb kaaluda, kas ollakse valmis kandma vaidlustusega kaasnevat menetluskulu olukorras, kus edu saavutamise võimalus on väike. Hageja töö ajakulu oli 1 tund 20 minutit. Kostja soovis esitada vaidlustuse ning edastas 07.06.2018 hommikul (ehk vaidlustuse esitamise tähtaja viimasel päeval) oma argumendid ja materjalid. Samal päeval edastas hageja kostjale ülevaatamiseks vaidlustuse teksti koos lisadega ja palus tagasisidet, kas võib sellisel kujul vaidlustuse VAKO-le edastada. Kostja kinnitas vaidlustuse teksti sobivust, paludes lisada veel ühe väite, mida hageja tegi. Hageja töö ajakulu oli 5 tundi ja 45 minutit.
11.13.06.2018 analüüsis hageja ja edastas kostjale Xxxi uue vastuse seoses xxx hankega ning selgitas, et alles Xxxi arve tasumise järel saab selgeks, kas ja kui palju nad leppetrahvi rakendavad. Seejärel saab otsustada, kas esitada omakorda nõue Xxxi vastu. Vastava töö ajakulu oli 30 minutit.
12.Hageja esitas kostjale arve nr xxx summas 1 209,60 eurot Seoses arvel nr xxx kirjeldatud töödega märgib hageja, et kolme töö puhul (30.05.2018, 05.06.2018 ja 07.06.2018) on ekslikult märgitud, et need olid seotud xxx hankega xxx. Tegelikult oli töö seotud xxx hankega. Arve tasumise tähtaeg oli 29.07.2018, kuid kostja ei ole arvet tasunud ega esitanud vastuväidet töö kvaliteedile.
13.02.08.2018 edastas kostja hagejale Xxxi 31.07.2018 otsuse, milles tunnistati kostja pakkumus xxx riigihankes vastavaks, kuid riigihankel edukaks tunnistati teine ettevõte. Hageja tutvus Xxxi otsusega ning vastas kostjale, et kui on soov vaidlustus esitada, tuleb seda teha hiljemalt 10.08.2018. Hageja selgitas, et kostjal on mitmed arved tasumata ja alles pärast arvete tasumist on hageja võimalik tööd edasi teha. 08.08.2018 pöördus hageja poole kostja juhatuse liige ja küsis, kas hageja hinnangul ei ole mõtet roomiksõidukite riigihanke otsust edasi kaevata. Hageja vastas, et ta ei ole kaebamise võimaluste osas soovitust andnud, vaid öelnud, et vaidlustamise tähtaeg on 10.08.2018. Hageja rõhutas, et kostja peab enne töödega jätkamist tasuma arved. Seejärel tasus kostja kaks xxx riigihankega seotud arvet.
14.10.08.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles kirjeldas pärast asjaga seotud dokumentide ja materjalide analüüsi peamist vaidlusküsimust ning palus edastada veel mõned täiendavad dokumendid. Vastava töö ajakulu oli 1 tund 20 minutit. 10.08.2018 allkirjastas kostja juhatuse liige volikirja, millega volitas hagejalt esindama kostjat roomiksõidukite riigihankes vaidlustuse esitamisel. 10.08.2018 edastas hageja kostjale ülevaatamiseks ja kinnitamiseks vaidlustuse teksti. Kostja esitas kaks kommentaari ning kinnitas, et vaidlustuse võib VAKOsse saata. Ajakulu vaidlustuse koostamisele, lisade komplekteerimisele ja VAKO-sse esitamisele oli 5 tundi ja 30 minutit. 23.08.2018 edastas VAKO hagejale Xxxi vastuse, mida hageja analüüsis ja edastas koos kommentaaridega kostjale. Hageja selgitas, et täiendavate seisukohtade esitamise tähtaeg on 28.08.2018.
15.27.08.2018 saatis kostja hagejale lisamaterjale ning 28.08.2018 edastas hageja kostjale ülevaatamiseks täiendavad seisukohad. Täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu 4 tundi 15 minutit. 31.08.2018 edastas VAKO hagejale otsuse, millega jäeti vaidlustus rahuldamata. Hageja vaatas otsuse läbi ning edastas koos kommentaaridega kostjale. Tööde eest esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 1 864,80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2018, kuid kostja arvet ei tasunud.
16.Kostja seadis kahtluse alla 10.08.2018 tehtud töö ajakulu 5 tundi ja 30 minutit. Hageja sellega ei nõustunud. Hageja koostas 4-leheküljelise vaidlustuse, milleks oli vaja põhjalikult läbi töötada ja kirja panna asjaolud, analüüsida kohalduvaid õigusnorme ning nende vastavust asjaoludele. Samuti analüüsis ja lisas hageja kostja palvel vaidlustusse täiendava argumendi. Lõpuks komplekteeris hageja lisad ning edastas vaidlustuse VAKO-le.
17.13.08.2018 pidasid pooled kirjavahetust seoses Tallinna Halduskohtu 10.08.2018 määrusega xxx vaidluse osas. Hageja selgitas kostjale määruse põhjendusi ja edasist menetluskorda. Lisaks koostas ja edastas hageja Tallinna halduskohtule menetluskulude nimekirja. 23.08.2018 tutvus hageja Tallinna Halduskohtu 23.08.2018 kohtuotsusega seoses xxx riigihanke vaidlustusega ning edastas otsuse koos sisuliste kommentaaridega kostjale. Tööde eest esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 201,60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2018, kuid kostja ei ole arvet tasunud ega ühtegi vastuväidet töö kvaliteedi osas esitanud.
18.23.01.2019 saatis hageja kostjale uuesti kõik võlgnevuses olevad arved ja palus selgitada, miks on arved tasumata. Sellele kirjale kostja ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluses palus kostja võimalust tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel. Samuti esitas kostja esimest korda pretensiooni, milles leidis, et hageja oleks pidanud vaidluses Xxxiga tellima ekspertiisi. Käsundi täitmise ajal seda kostja ei soovinud ning ebaselgeks jäi, millises vaidluses kostja seda vajalikuks pidas. Lõppastmes pooled kokkuleppele ei jõudnud.
19.Kostja heitis hagejale muuhulgas ette kahe sama numbriga xxx arve esitamist. Algselt koondati arvele numbriga xxx kõik kostjale osutatud teenused märtsist 2018 kuni maini 2018. Hiljem jagati arve kolmeks vastavalt vaidlusega seotud riigihankele ning neist ühe numbriks jäi xxx, teised arved on nr xxx ja nr xxx.
20.Kostja vastuväited on otsitud. Kostja ei ole varasemalt kordagi vastu vaielnud tunnihinnale ning on kaks arvet sama tunnihinnaga samades asjades tasunud. Kostja ei ole väljendanud rahulolematust töö sisuga. Kostja on kinnitanud koostatud dokumentide sobivust ja mõnel juhul palunud lisada mõne argumendi, mida hageja on teinud. Kostja on samas omaks võtnud, et ta oli hagejaga sõlminud käsunduslepingu.
21.Poolte vahel kehtiva käsunduslepingu alusel oli hageja oma kohustused täitnud. Hagejal on õigus nõuda arvete ja viivise tasumist. Kostja kiitis käsundi alusel tehtu heaks. Hageja täitis talle antud erinevaid ülesandeid ja esitas kostjale arveid kogusummas 4 901,40 eurot. Arvetel on välja toodud arve kujunemise aluseks olnud teostatud tööde kirjeldus ning arve tasumise tähtaeg. Hageja osutas õigusteenust tunnihinnaga 126 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kostja on tasunud kolm sama tunnihinnaga arvet ega ole tunnihinnale vastuväiteid esitanud, on kostja tasumäära aktsepteerinud. Kostja on aktsepteerinud osutatud õigusabiteenuse sisu, hageja esitas kõik dokumendid enne välja saatmist kostjale kooskõlastamiseks ning kostja kinnitas koostatud dokumentide sobivust. Kostjal puudub alus jätta arved tasumata.
22.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 4901,40 eurot ja seisuga 12.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena 853,49 eurot. Alates 13.10.2020 palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude summa. Hageja tõi välja, kuidas on viivisenõue kujunenud, arvestades tasumata arveid.
23.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on esitanud maksekorralduse kolme arve tasumise kohta ja on leidnud, et ta on oma kohustuse hageja ees täitnud. Kostja on tasunud hagejale arved nr xxx, xxx ja xxx, kuid hageja ei nende arvete osas kostja vastu nõuet esitanud. Kostjal ei olnud alust arveid vaidlustada. Kostja 09.08.2018 kirjas esitatud küsimusele on hageja juba vastanud.
24.Kostja peamine etteheide on, et arvel nr xxx on mahus 8 tundi kirjeldatud teenuste osutamist seoses xxx hankega, kuigi enamus vastava teemaga seotud teenuseid osutati varem ja kajastusid teistel arvetel. Hageja selgitas, et arvel nr xxx oli kolme töö puhul (30.05.2018, 05.06.2018 ja 07.06.2018) ekslikult märgitud, et need olid tehtud seoses hankega xxx ehk xxx ostmisega, kuid tegelikult oli osutatud teenus seotud xxx hankega. Seda tõendavad hageja kirjeldatud arve kujunemise aluseks olevad asjaolud. Neljanda tegevuse kohta arvel nr xxx, mis kannab kuupäeva 13.06.2018, on kostja kirjavahetuses kirjutanud kommentaariks, et ta on saanud asjast aru. Seega on kostja teenuse sisust aru saanud.
25.Kostja ei pidanud 10.08.2018 kulutatud aega mõistlikuks. 10.08.2018 osutatud teenus on kajastatud arvel nr xxx ning sel päeval koostas hageja vaidlustuse VAKO-le, komplekteeris lisad ning suhtles vaidlustuse sisu osas kostjaga, kes esitas vaidlustusele omapoolsed kommentaarid. Kostja kiitis vaidlustuse ehk hageja poolt koostatud dokumendi heaks ja hageja esitas vaidlustuse VAKO-sse. Tööle kulunud aeg 5 tundi ja 30 minutit on põhjendatud. Alusetu on kostja väide, et hageja ei püüdnud vaidlustada lahendada kohtuväliselt. 23.01.2019 saatis hageja kostjale kõik võlgnevuses olevad arved. Sellele kirjale kostja ei vastanud.
26.08.03.2021 seisukohtades leidis hageja, et ta on täitnud käsundi vajaliku hoolsusega. Alusetu on kostja etteheide, et hageja jättis oma kohustused täitmata, sest ei esitanud haldusasjas nr 3-181360 ekspertiisi, mis oli asja lahendamiseks hädavajalik. Hageja selgitas, et käsundi täitmise ajal kostja hagejalt ekspertiisi tellimist ei nõudnud. Haldusvaidlus oli seotud xxx hankega. Kostja soovib korduvalt esitada kohtule seisukohti, et kaameratelt pildistamisfunktsioon nõudmine on ebaoluline. Hageja selgitas korduvalt, et see küsimus ei ole vaidluses asjassepuutuv ning seda oleks pidanud vaidlustama koos hankedokumentide vaidlustamisega. Hankedokumentide vaidlustamata jätmise tõttu jäi kehtima nõue, et kaameral peab olema pildistamise funktsioon, mida kostja pakutaval kaameral ei olnud.
27.Alusetu on kostja väide, et hageja rikkus VÕS §-s 620 toodud kohustust. Hageja pidi täitma käsundi vastavalt oma kutsetegevuses kehtestatud hoolsusstandardile ning seejuures ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja ehk kostja varale. Hageja teenuse kutsestandard on muu hulgas sätetatud advokatuuri eetikakoodeksis. Eetikakoodeksi § 14 lg 3 kohaselt peab advokaat hoiduma kliendile põhjendamatute kulutuste tekitamisest. Kui hageja oleks käesoleval juhul tellinud ekspertiisi haldusasjas nr 3-18-1360, oleks see olnud põhjendamatute kulutuste ja seeläbi kahju tekitamine kostjale, sest kõnealuses vaidluses ei olnud selliseid asjaolusid, mida oleks saanud või mida oleks olnud vaja ekspertiisiga tõendada. Kostja ei ole ka selgitanud, milline oleks olnud ekspertiisi fookus ja kuidas see oleks vaidluse tulemusi muutnud.
28.Alusetu on kostja väide, et pooled ei leppinud kokku selgituste ja telefonikõnede eest lisatasu maksmises. Hageja viitas VÕS § 624 lõikele 1 ja lõikele 3. Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 kohaselt on õigusteenuse üheks osaks advokaadi kohustus teavitada klienti regulaarselt ülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastama kliendi järelepärimistele. Advokaat peab kliendiga nõu pidama menetlustoimingute osas. Kostja informeerimine käsundiga seotud asjaoludest on vajalik, sest selle üks eesmärke on käsundi fookuse välja selgitamine ka olukorras, kui asjaolud muutuvad. Vastavalt VÕS §-le 619 on käsundisaajal ehk hagejal õigus saada
käsundi täitmise eest tasu ning käsundit reguleerivatest sätetest ei saa tuletada, et mõni käsundisaaja kohustustest tuleks täita tasuta.
29.Kostjale esitatud arved sisaldasid ülevaadet arve kujunemise aluseks olevatest tegevustest ja selgituskohustuse maht kogu tasumata arvete alusel teostatud töödest on marginaalne. Enamasti kaasnes selgituskohustuse täitmine koos muu ülesande täitmisega. Pahatahtlik on kostja väide, et hageja pole andnud kostjale võimalust asja kohtuväliselt lahendada. Menetlusdokumendi koostamise ajal hageja kostjaga kompromissi sõlmimist enam võimalikuks ei pidanud. Arved tuli tasuda juba 2018. aastal ning kostjal puudus alus nende tasumisest keeldumiseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku kompromissettepanekut ega nõustunud hageja ettepanekutega.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 4 147,51 eurot ja viivise. Hagejale osutati õigusteenust tunnitasuga 145 eurot. Hagiavalduse koostamiseks ja selle täiendamiseks kulus kokku 13 h 32 min. Kostja vastusele vastamiseks kulus kokku 8 h 21 min. Kohtu kirja analüüsile kulus 27 minutit ja kohtu nõude alusel seisukoha koostamisele 2 h 32 min. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 40 min. Kokku kulus õigusabi osutamisele 25 h 32 min ehk 3697,51 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Kokku on hageja menetluskulud ilma käibemaksuta 4 147,51 eurot.
31.08.04.2021 leidis hageja, et kostja on 29.03.2021 seisukohas esitanud alusetu tõendamata väite. Kostja on nimelt väitnud, et ta esitas Tallinna Ringkonnakohtule ekspertiisi, mis oleks vaidluse tulemust muutnud. Tallinna Ringkonnakohus ei võtnud seda vastu põhjusel, et ekspertiis oleks tulnud esitada esimese astme kohtus. Tegelikult nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018 otsuse punktist 15, et kostja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, kuna kostja pakkumus ei vastanud tehnilisele kirjeldusele ja tuli seetõttu tagasi lükata. Ringkonnakohus ei ole kordagi võimalikule ekspertiisile viidanud. Vajadust ekspertiisile asjas ei olnud.
32.Kostja esitas uue väite alusetult hilja ega ole sellele varasemates menetlusdokumentides viidanud. Kostja oleks saanud oma väite esitada varem ja seda ka tõendada. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse juba 23.10.2018. Kuna hageja pidi kostja uuele väitele vastama, tekkis tal täiendav menetluskulu. 08.04.2021 seisukoha koostamisele kulus 50 minutit ja 120,83 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
33.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta pöördus ajavahemikus detsembrist 2017 kuni augustini 2018 hageja poole vaidlustuskomisjoni 28.06.2018 otsuse nr xxx ja Xxxi 28.05.2018 otsuse tühistamiseks. Hageja ja kostja vahel oli käsundusleping. Pooled leppisid kokku, et hageja esindab kostjat kohtumenetluses ning esitab kostjale arveid vastavalt osutatud teenustele, aga kostja kohustuseks esitatud arved tasuda.
34.Kostja pidas hageja nõuet arusaamatuks ja leidis, et ta on kõik arved tasunud. Need arved, mida kostja ei ole tasunud, on ta vaidlustanud. Kostja on mitmel korral palunud selgitada arvete alust, kuid hageja kirjadele ei vastanud. Hageja esitas kostjale kaks erinevate summade ja sama numbriga arvet. Hageja nõuded ei vasta hea usu põhimõttele. Kostja ei pea tasuma arveid, milliste alusel ei ole hageja osutanud teenuseid.
35.08.02.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja jättis oma VÕS §-st 620 tulenevad kohustused täitmata, sest ta ei esitanud haldusasjas nr 3-18-1360 esimeses astmes kohtule
ekspertiisi, mis oli asja lahendamisel hädavajalik. VÕS 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
36.VÕS § 627 lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käsundiandja on kohustatud tasuma lepingu raames osutatava teenuse eest vastavalt koostöölepingu hinnakirjale või eraldi kokkuleppele. Arvetes nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx, mis hageja esitas kohtule, on märgitud ka tasu kostjale selgitamise ja teabe edastamise eest. Kostja viitas VÕS § 624 lõikele 2 ja leidis, et käsundisaaja oleks pidanud esitama ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe peab olema kirjalik. Lisaks leidis kostja, et hageja ei teinud temaga vaidluse lahendamiseks koostööd. Hageja nõue täiendava lisatasu saamiseks on alusetu. Kostja oli nõus kompromissiga, kui hageja muudab arvete summad ja jätab välja tasu selgitamise ning teavitamise eest.
37.29.03.2021 seisukohas leidis kostja, et hageja rahalised nõuded tuleb tasaarvestada. Kõik sotsiaalse suhtlemise käigus saavutatud kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad. Oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja jättis kohustused täitmata, sest ta ei esitanud haldusasjas nr 3-181360 ekspertiisi, mis oli hädavajalik asja lahendamiseks. Mõistlik oleks olnud teha ettepanek ekspertiisi tegemiseks. Pärast seda oleks kostja saanud otsustada, kas ta tellib ekspertiisi või mitte.
38.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-18-1360 ekspertiisi tulemuse, kuid ringkonnakohus ei võtnud seda vastu ja leidis, et ekspertiis oleks tulnud esitada esimese astme kohtus. Käsundiandja oli kohustatud tasuma hagejale lepingu raames osutatava teenuse eest vastavalt koostöölepingu hinnakirjale või eraldi kokkuleppele. Pooled leppisid kokku, et hageja esimene astme menetluses kohtus esindas kostja huve. Arvete osas olid pooltel erimeelsused, kuid hageja kostja kirjadele ei vastanud. Kostja soovis arvete osas kohtuda, kuid hageja jättis tema palve tähelepanuta.
39.Hageja nõue tuleneb haldusasja nr. 3-18-1360 menetluskuludest. Seetõttu tuleb hinnata, kuivõrd hageja esindaja esitatud dokumendid oma sisult kattusid ja milline oli menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg. Samuti kuivõrd on menetlusdokumentide esitamine olnud põhjendatud. Kohus peab lähtuma uurimispõhimõttest. Muudetud summa soovis kostja tasuda aasta jooksul võrdsetes osades maksegraafiku alusel.
40.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Esmasele konsultatsioonile kulus 100 eurot. Määruskaebuse koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Hagiavaldusega tutvumisele kulus 4 tundi ja 400 eurot. Kostja vastuse koostamisele kulus 1,5 tundi ja 250 eurot. Hageja seisukohaga tutvumisele kulus 1 tund ja 100 eurot ning kostja seisukoha koostamisele 3 tundi ja 300 eurot. Hageja viimase seisukohaga tutvumisele kulus 1 tund ja 100 eurot ning kostja viimase seisukoha koostamisele 1,5 tundi ja 250 eurot. Kokku kulus 16 tundi ja 1600 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
41.09.04.2021 leidis kostja, et tal oli võimalik esitada vastuväiteid kuni 29.03.2021. 08.04.2021 rikkus hageja võistluse põhimõtteid, esitades vastuväiteid kostja viimasele sõnale. Tähtaja möödusid hagejale 29.03.2021. Kostja ei ole menetlusnorme rikkunud, sest ta vastas hagejale.
Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja on kulusid kunstlikult suurendanud.
42.14.04.2021 leidis kostja, et tal ei jäänud midagi muud üle, kui esitada kohtule 09.04.2021 uued tõendid. Hageja ei teinud oma tööd heas usus ja kostja kannatas kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
43.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
44.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsunduslepinguna õigusabi osutamise leping, mille alusel osutas hageja kostjale õigusabi neljas riigihankes; 2) õigusabi osutamise raames vastas hageja kostja küsimustele, koostas kostjale viimase palvel selgitusi ning vaidlustusi; 3) hageja esindas kostjat vastavalt viimase soovile vaidlustuste esitamisel VAKO-s ning ühes haldusvaidluses kohtus; 4) osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arved nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr arve xxx.
45.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma esitatud arvete alusel kokku 4 901,40 eurot ning viivise põhjusel, et kostja ei tasunud arveid tähtaegselt.
46.Käesolevas asjas andis kohus 07.01.2021 pöördumises (toimiku lk 154) kostjale aega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 08.02.2021. Samuti teatas kohus, et loeb eelmenetluse lõppenuks 08.03.2021. Kohtu antud tähtajaks kostja ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud. Pärast eelmenetluse lõppemist esitas hageja täiendava tõendi 08.04.2021. Hageja põhjendas täiendava tõendi esitamist kostja 29.03.2021 uue väitega. Seejärel esitas kostja 09.04.2021 kohtule samuti täiendavaid tõendeid. Kohus palus kostjal selgitada, millisel mõjuval põhjusel esitas kostja tõendid hilinemisega, kuid ühtegi mõjuvat põhjust kostja esile ei toonud.
47.Kohus leiab, et kostja ei saanud mõjuva põhjuse puudumisel õigustada tõendite hilinemisega esitamist sellega, et hageja samuti ei järginud kohtu antud tähtaega. Hageja ei järginud kohtu tähtaega, sest 29.03.2021 seisukohtades esitas kostja hageja nõudele esimest korda uue vastuväite. Selline tegevus ei ole kooskõlas menetlusnormidega ega anna tunnistust menetlusõiguste heausksest kasutamisest. TsMS § 394 lg 1 p 3 kohaselt peab kostja oma vastuses hagile esitama kõik taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Seega pidi kostja esmane vastus hagile sisaldama ammendavalt kõiki neid väiteid, millistele kostja soovis hagile vastu vaieldes tugineda. Kostja vastuväited ei saa hakata selguma alles pärast eelmenetluse lõppemist.
48.TsMS § 330 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuigi kostja ei põhistanud hilinemisega tõendite esitamiseks mõjuva põhjuse
olemasolu, tuleb tõendid vastu võtta, sest need ei põhjusta menetluse venimist. Hageja on saanud kostja väite osas esitada oma seisukoha ja täiendava tõendi.
49.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 4 901,40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 853,49 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja selgitas detailselt, milliseid õigusteenuseid on ta kostjale osutanud ja kuidas on kujunenud selle kohta esitatud arved. Hageja selgitas, et kui algselt oli arvel nr xxx koondatud osutatud teenused alates 2018. a märtsist kuni maini, siis hiljem jagati arved vastavalt kostja palvele kolmeks vastavalt riigihangete sisule. Sellega seoses jäi ühe arve numbriks endiselt xxx ja teise arvete numbrid on xxx ja xxx. Alusetu on kostja etteheide seoses ekspertiisi esitamata jätmisega haldusasjas nr 3-18-1360. Selles vaidluses ei olnud asjaolusid, mida oleks pidanud ekspertiisiga tõendama. Kostja ei ole selgitanud, milline oleks pidanud olema ekspertiisi fookus ja kuidas oleks see vaidluse tulemust muutnud.
50.Kostja väitis algselt hagile vastu vaieldes, et ta on arved tasunud ja vaidlustanud need arved, mida ta tasunud ei ole. Kostja väitis, et ta ei pea tasuma arveid, milliste alusel ta ei ole teenust saanud. Hiljem asus kostja väitma, et hageja on jätnud kohustused täitmata, sest ta ei esitanud haldusasjas nr 3-18-1360 ekspertiisi, mis oli hädavajalik. Lisaks ei olnud hagejal õigus saada lisatasu selgituste ja teabe esitamise eest. Hageja rahalised nõuded tuleb tasaarvestada ning kohus peaks rakendama ise uurimispõhimõtet ning hagita menetluse põhimõtteid hindamaks, seda milline oli menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg.
51.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi asjaolu ega õiguslikku põhistust, mis võimaldaks kohtul hageja nõude osaliselt või täielikult rahuldamata jätta. Kohus selgitas 07.01.2021 pöördumises (toimiku lk 154), et kostja ei ole vaidlustanud hagejaga lepingu sõlmimist ega kohustust tasuda hagejale lepingu alusel. Kohus osundas, et kostja vastusest ei selgu, miks puudub tal kohustus tasuda hageja arveid. Kohus selgitas, et ei saa jätta hagi rahuldamata kostja üldsõnaliste ja põhistamata väidete alusel, milliste kohaselt olid arved vaidlustatud ja kostja ei pea tasuma osutamata teenuste eest. Kohus selgitas kostjale vajadust sisuliselt põhistada, kas või millised vastuväited on tal arvetele ning millistel õiguslikel ja faktilistel põhjustel on kostjal õigus arvete tasumisest osaliselt või täielikult keelduda. Kohus selgitas, et kostjal tuleb oma vastuväiteid tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja selliseid põhistusi ei esitanud ega tõendanud.
52.Kostja on väitnud, et hageja nõue tuleb tasaarvestada, kuid ei ole esitanud hageja nõudele ühtegi tasaarvestuse avaldust. Kostja vastusest ei selgu, millises summas ja millest tulenevat nõuet ta tasaarvestada soovib. Alusetu on kostja arusaam, et kohus peaks kostja asemel asuma kujundama vastuväiteid hageja õigusteenuse tasunõudele. Hagimenetluses ei saa kohus poole asemel vastuväiteid kujundada ega ise otsustada, kas või millises ulatuses võiks kostja nõudele vastu vaielda. Seoses kostja tõendamata viidetega hageja väidetavate kohustuste rikkumisele ei ole mõistetav, kuidas või millises ulatuses oleks see võinud kostjat vabastada hagejale tasu maksmise kohustusest.
53.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on nõustunud, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud tasuline õigusteenuse osutamise leping. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja pidi tasuma hagejale vastavalt viimase hinnakirjale ning sellise kohustusega nõustumine nähtub varasemate arvete tasumisest.
54.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga
maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostjale õigusteenuseid ehk nõustas kostjat riigihangete läbiviimisel, vastas kostja küsimustele ning koostas viimase palvel erinevaid dokumente.
55.VÕS § 620 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kooskõlas VÕS § 620 lõikega 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidi kostjale osutama õigusteenuseid vastavalt oma parimatele oskustele. Hagejal ei olnud aga kohustust tagada, et kostja osutub kõikides riigihangetes edukaks või et kostja osutub edukaks vaidlustuste esitamisel või kohtuvaidlustes.
56.VÕS § 621 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 621 lg 2 sätestab, et kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja vaid selgitama kostjale seda, kas või millises ulatuses võivad viimase soovitud toimingud osutada edukateks. Seda on hageja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ka korduvalt teinud.
57.VÕS § 627 lg 1 näeb ette, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Käesolevas asjas on kostja iseenesest nõustunud, et hageja osutas talle teenust oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja pidi talle selle eest tasuma. Kostja vastusest ei ole võimalik järeldada, miks pidi hageja tema hinnangul osa teenustest ehk andma õiguslikke selgitusi ja muud erialast teavet tasuta. Hageja tegutses oma kutsetegevuses ning kostja ei saanud eeldada osade teenuste tasuta osutamist. Esitatud arvetest võib järeldada, et hageja osutas kostjale teenust tunnitasu alusel ehk kostja pidi tasuma advokaadile aja eest, mida viimane kulutas kliendi soovil erinevate toimingute, sealhulgas selgituste koostamise eest.
58.Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud tõendid ammendavalt, milliseid teenuseid on hageja kostjale osutanud. Esitatud tõenditest nähtub selgelt, et igal korral on teenuse osutamise aluseks olnud kostja selgesõnaline soov. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja saatis hagejale 28.12.2017 e-kirja (toimiku lk 49). E-kirjaga koos saatis kostja andmed riigihanke kohta, mida ta soovis vaidlustada. Kostja soovis vastuse esitada järgmise päeva jooksul. Vastusena pöördumisele palus hageja kostjal esmalt tasuda varasema arve (toimiku lk 51), millest oli hageja kostjat ka varem teavitanud (poolte e-kirjad toimiku lk 50). Hageja palus kostjal tasuda varasem võlgnevus enne uue töö tegemist. Kostja tasus 29.12.2017 varasema võlgnevuse, mis tulenes arvest xxx (toimiku lk 52-53). Samal päeval saatis kostja hagejale volikirja (toimiku lk 54) tema esindamiseks riigihankes nr xxx nimetusega „xxx“, vaidlustuse esitamiseks ja läbivaatamiseks.
59.Järgmisel päeval 29.12.2017 (toimiku lk 55-58) esitas hageja kostja esindajana täiendatud vaidlustuse eelviidatud riigihankes ning palus tunnistada kehtetuks hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta. Hageja teavitas kostjat vaidlustuse täiendatud teksti esitamisest
(toimiku lk 59-60). 02.01.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 61) ja selgitas, et VAKO kirja kohaselt peatati vaidlustusmenetlus ning et võimalik on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine. Hageja selgitas, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele edukalt vastu vaielda ei saa. 09.01.2018 saatis hageja kostjale teise e-kirja (toimiku lk 62), milles teatas, et hange tunnistatigi kehtetuks ning seda pole mõtet vaidlustada.
60.27.03.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 63), milles saatis hagejale uue välja kuulutatud hanke dokumendid. Kostja leidis, et hankekomisjon ei ole tema saadetud küsimustele vastanud. Kostja soovis saada abi. Hageja vastas sellele kirjale 29.03.2018 (toimiku lk 64) ja selgitas põhjuseid, miks oli kostja hange tagasi lükatud. Muuhulgas selgitas hageja, et kuna kostja enne pakkumuste esitamist hankes toodud nõuete õiguspärasust ei vaidlustanud, ei saa seda teha pärast pakkumise esitamist.
61.17.05.2018 saatis hageja kostjale tasumiseks arve nr xxx summas 378 eurot (toimiku lk 65). Arve oli esitatud kõrvamärkide hankes dokumentide analüüsi ja kliendile seisukoha koostamise eest 2 h 30 min ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusteenuse ajaline maht kooskõlas eelviidatud dokumentidega, millest nähtub hageja esindaja töö. Kostja ei ole esile toonud ühtegi põhistust, miks ta ei pea arvet tasuma osaliselt või täielikult.
62.09.04.2018 (toimiku lk 66-67) saatis riigihanke eest vastutav isik kostjale teabepäringu seoses xxx hankega. 09.04.2018 saatis kostja sellest tulenevalt e-kirja hagejale ning soovis teada, kas tulenevalt talle saadetud päringuga peaks ta hoopis esitama ühispakkumise. Kostja kinnitas, et soovib selle kohta tellida hagejalt selgitava vastuse. Hageja saatis selgitava vastuse ning esitas sellega seoses kostjale täpsustavaid küsimusi. 11.04.2018 saatis hageja kostjale ka teise selgitava e-kirja (toimiku lk 68), milles viitega hanke alusdokumentidele soovis hageja täpsemalt teada, kuidas toimub lepingu täitmine.
63.17.05.2018 saatis hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 70) summas 403,20 eurot. Arve oli esitatud kahe hageja advokaadi töö eest, mis oli seotud kostja soovitud selgitustega. Õigusabi osutati 2 h 40 min ulatuses. Kohtu hinnangul on ka selles arves toodud töö maht kooskõlas kohtule esitatud tõenditest nähtuvaga. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei peaks arvet täielikult või osaliselt tasuma.
64.11.04.2018 e-kirjaga saatis kostja hagejale veel täiendavaid materjale. Seekord pöördus kostja hageja poole seoses Xxxi korraldatud xxx hankega, mille kostja võitis (toimiku lk 71). Tarne tähtajaks oli 31.03.2018, kuid valmistajatehas teavitas kostjat, et tähtaegselt tooteid tarnida ei saa. Kostja saatis selle kohta Xxxile kirja ja soovis saada vabastust Xxxi nõudest tasuda viivist. Kostja palus abi Xxxile vastamisel ning saatis hagejale ka enda pöördumise ning vastava Xxxi kirja (toimiku lk 71 pöördel – 73). Hageja saatis kostjale vastuseks 12.04.2018 põhjaliku selgituse (toimiku lk 74), millest nähtub, et ta oli tutvunud riigihangete registris sisalduva infoga. Hageja tõi välja argumendid, millele võiks tugineda, et vähemalt osaliselt vastu vaielda. 25.04.2018 koostaski hageja kostja esindajana vastava pöördumise Xxxile (toimiku lk 75-76). Kostja kinnitas, et see vastus oli olemasolevas olukorras parim lahendus (toimiku lk 77).
65.30.04.2018 koostas hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 124-125) õigusabi eest summas 3 868,20 eurot. Arve oli esitatud õigusabi eest 25 h 35 min ulatuses ning selles olid loetletud toimingud, mida hageja tegi seoses teenuse osutamisega. Kohtu hinnangul on ka selles arves toodud töö maht kooskõlas kohtule esitatud tõenditest nähtuvaga. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei peaks arvet täielikult või osaliselt tasuma.
66.03.05.2018 saatis hageja kostjale e-kirja ja teatas, et sai Xxxilt vastuse (toimiku lk 78). Xxx tõi esile uusi asjaolusid ja soovis saada uut vastust hiljemalt 11.05.2018. 17.05.2018 e-kirjaga saatis hageja kostjale enda koostatud täiendava vastuse (toimiku lk 79-80). 18.05.2018 saatis hageja kostja esindajana Xxxile täiendava vastuse (toimiku lk 81).
67.Hageja esitas kostjale 17.05.2018 arve nr xxx õigusabi eest seoses xxx hankega summas 693 eurot (toimiku lk 82). Arve oli esitatud 4 h 35 min õigusabi eest, mis oli vajalik materjalide läbitöötamiseks, kostjale soovituste andmiseks ja Xxxile pöördumiste koostamiseks. Kohtu hinnangul oli arvel märgitud teenuse maht kooskõlas hageja esindaja koostatud seisukohtade sisu ja mahuga. Kostja ei ole põhistanud, millest tulenevalt on tal õigus jätta arve osaliselt või tervikuna tasumata.
68.18.05.2018 sai kostja uue päringu seoses xxx hankega. Hageja selgitas kostjale 25.05.2018 (toimiku lk 83-84), et kostjal on probleem ning kuna ta tugines teise isiku näitajatele, peab hankija tuvastama, et ei esine aluseid selle isiku kõrvaldamiseks. Hageja selgitas kostjale, millised on seejuures lahendused. 31.05.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 85) summas 151,20 eurot. Arve oli esitatud õigusabi eest 1 tunni ulatuses riigihanke küsimuse analüüsi ja vastuse koostamise eest. Kohtu hinnangul on arves toodud töö maht kooskõlas tõenditest nähtuva advokaadi töö mahuga. Kostja ei ole põhistanud, miks ta arvet tasuma ei pea.
69.28.05.2018 saadeti kostjale selgitus selle kohta, miks tema pakkumine xxx komplektide ostmise riigihankes lükati tagasi (toimiku lk 86 pöördel – 87). Kostjale saadetud selgituse järgi ei vastanud pakkumus kõigile hanke tingimustele, sest pakutaval xxxl pidi olema pildi ja video salvestamise võimalus. Kostja saatis selle teate edasi hagejale ja leidis, et tegelikult saab kaameraga teha videosid ja pilte, lisades selgituse selle kohta, kuidas infot saaks töödelda ja taasesitada. Samas möönis kostja, et pakkumuses puudub vajalik ühenduslüli kaamera ja arvuti vahel. Hageja vastas sellele 05.06.2018 (toimiku lk 86). Viidates varasemale telefonivestlusele, leidis hageja, et selles asjas on eduväljavaade vähene. Hageja selgitas, et tehnilise kirjelduse kohaselt pidi olemas olema pildi ja video salvestamise võimalus. Hageja selgitas, et pildi all mõeldi kaamera tehtud fotot, mida seda, et videopildist on võimalik välja võtta kaadreid. Hageja soovitas kostjal hinnata, kas ta soovib kanda vaidlustamisega seotud menetluskulusid.
70.07.06.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, mille sisu kohaselt soovis ta vaidlustuse esitamist. Hageja koostas vastavalt kostja soovile vaidlustuse teksti ja palus selle kohta 07.06.2018 kostjal teada anda, kas see on sobiv (toimiku lk 88-92). Kostja tegi 07.06.2018 e-kirjaga ühe täiendava lisamärkuse, mille hageja oli nõus sisse kandma (toimiku lk 93). 13.06.2018 e-kirjas selgitas hageja kostjale, et Xxx xxx hankes jäi oma seisukohtade juurde (toimiku lk 94).
71.30.06.2018 saatis hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 95) õigusabi eest summas 1 209,60 eurot. Arve oli esitatud õigusabi 8 tunni eest materjalide ülevaatamise, kliendile selgituste andmise ja vaidlustuse koostamise eest. Hageja selgitas menetluse käigus, et sellel arvel oli kolme töö puhul (30.05.2018, 05.06.2018 ja 07.06.2018) ekslikult märgitud, et need olid seotud xxx hankega xxx. Tegelikult oli töö seotud xxx hankega. Kohus loeb hageja seletuse usutavaks, sest sisulise töö tegemine nähtub kohtule esitatud tõenditest. Hageja esindaja töö maht on kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei pea arvet osaliselt või täielikult tasuma.
72.31.07.2018 koostati kostjale teade, mille kohaselt tunnistati tema pakkumine xxx haneks küll vastavaks, kuid mitte edukaks. Hageja selgitas kostjale 02.08.2018 saadetud e-kirjas (toimiku lk 96), et Xxxi otsust on võimalik vaidlustada VAKO-s 10 päeva jooksul. Samas selgitas hageja, et
kostjal on mitmed arved tasumata, milliste tasumist ta soovis.
73.08.08.2018 saatis kostja seaduslik esindaja hagejale e-kirja ja küsis, kas hageja on soovitanud otsust mitte edasi kaevata. Hageja selgitas kostjale (toimiku lk 98 pöördel – lk 99), et selliseid soovitusi ei ole ta andnud, vaid on selgitanud edasikaebamise tähtaega. Hageja juhtis uuesti tähelepanu seni tasumata arvetele. 09.08.2018 saatis hageja kostjale teise e-kirja (toimiku lk 98), milles leidis, et kuna vaidlustamise tähtaeg saab järgmisel päeval, ei ole mõtet raisata aega kostja e-kirjas toodud pretensioonidele seoses õigusabi arvetega. Hageja soovis vaidlustuse koostamiseks hankepassi saatmist. 10.08.2018 e-kirjas kostjale (toimiku lk 98), milles palus juhul, kui kostja soovib vaidlustusega edasi minna, tasuda riigilõiv ja kostja 11.07.2018 e-kiri.
74.30.06.2018 saatis hageja kostjale arve nr xxx õigusabi eest 3 439,80 euro eest. Arve oli esitatud õigusabi eest 22 h 45 min eest. Arve oli esitatud mitmete erinevate toimingute eest, sealhulgas kliendile antud selgituste, mitme vaidlustuse ja selle täienduse koostamise eest, kostja esindamise eest vaidlustuskomisjoni istungil, VAKO otsuste läbivaatamise ja nende selgitamise eest. Kohus leiab, et arvel toodud tööde maht on kooskõlas hageja advokaadi töö sisu ja mahuga, mis nähtub eelmärgitud tõenditest. Kostja ei ole taas põhistanud, miks on tal õigus jätta arve osaliselt või tervikuna tasumata.
75.09.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 148), milles selgitas, et on osa arveid tasunud. Samas soovis kostja teada, miks on talle saadetud kaks arvet numbriga xxx. Kostja soovis selle arve jagamist osadeks. Kostja arvas, et hageja peaks arvete sisulised põhjendused üle vaatama. Eeltoodust nähtuvalt on põhjendatud hageja selgitus, miks arvet muudeti. Kostja ei ole selgitanud ega põhistanud, mis talle tema enda e-kirjast nähtuvalt arvete koostamisel ja numereerimisel arusaamatuks jäi.
76.31.07.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 101 pöördel) õigusabi ja täiendavate kulude eest summas 1 111,20 eurot. Õigusabi oli osutatud 7 h 15 min ulatuses riigihankes Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamise eest asjas 3-18-1360, kliendile antud selgituste ja Tallinna Ringkonnakohtu määruse läbivaatamise ning kliendile selgitamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja koostas Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kostja ei ole põhistanud, miks on tal õigus jätta arve osaliselt või täielikult tasumata.
77.10.08.2018 esitas kostja hagejale volikirja (toimiku lk 109) roomik-konteinersõidukite renoveerimistööde hankes vaidlustuse esitamiseks ja kostja esindamiseks. Samal päeval ehk 10.08.2018 koostas hageja kostja esindajana vaidlustuse Xxxi 31.07.2018 otsusele, millega kostjat edukaks ei tunnistatud, vaid kõrvaldati riigihankest (toimiku lk 104-106). 10.08.2018 oli hageja saatnud kostjale vaidlustuse teksti ülevaatamiseks (toimiku lk 107). Kostja teatas samal päeval, et see on sobiv.
78.23.08.2018 (toimiku lk 109) saatis hageja kostjale roomiksõidukite hankevaidlusega seotud materjalid. Hageja selgitas, et hiljemalt 28.08.2018 on võimalik esitada Xxxile vastuväiteid. Täiendavalt palus hageja kostjal saata täiendavaid tõendeid, mida kostja saatis (toimiku lk 110 pöördel). 28.08.2018 teatas hageja kostjale, et on koostanud täiendavad vastuväited (toimiku lk 110-112). 03.09.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, millega koos edastas VAKO otsuse (toimiku lk 113). Hageja selgitas, et kaebust saab esitada halduskohtusse hiljemalt 10.09.2018.
79.31.08.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx (toimiku lk 114) õigusabi eest summas 1 864,80 eurot. Õigusabi oli osutatud 12 h 20 minutit seoses vaidlustuse koostamisega, täiendavate seisukohtade koostamisega ja VAKO otsuse läbivaatamisega. Kohtu hinnangul on
arves toodud hageja advokaadi töömaht kooskõlas kohtule esitatud tõenditest nähtuvaga. Kostja ei ole põhistanud, miks ta arvet osaliselt või tervikuna tasuma ei pea.
80.13.08.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 115), milles ta muuhulgas leidis, et tegelikult ei kasutata praktikas pildi tegemise režiimi ja pildi tegemise nõue on tahtlikult tingimustesse sisse kirjutatud. Kostja leidis, et tegu on proportsionaalselt ebaolulise nõudega. Hageja selgitas 13.08.2018, et küsimus selle kohta, kas see funktsioon on tähtis või mitte või kas seda kasutatakse või mitte, ei ole asjasse puutuv, sest seda oleks tulnud vaidlustada hankedokumentide vaidlustamisel. Hageja selgitas omakorda, et pakkumuse vastavuse hindamisel ei hinnata seda, kas nõue on ebaoluline või mitte. Samuti selgitas hageja, et kui kostjal on mingeid konkreetseid asjasse puutuvaid dokumente, tuleb need esitada.
81.Tallinna Halduskohtule esitas hageja 13.08.2018 menetluskulude nimekirja (toimiku lk 116117), mille kohaselt koosnesid kulud riigilõivudest ja osutatud õigusabist 7 h 15 min ulatuses. 23.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 118), millega koos ta saatis kohtuotsuse. Hageja selgitas, et kohus jättis kaebuse rahuldamata. Hageja juhtis tähelepanu otsuse punktile 18, milles kohus selgitas, et hanketingimusi ei saa praeguses faasis enam vaidlustada. Samuti selgitas kohus, et praeguses faasis ei saa enam vaielda selle üle, kas nõue on põhjendatud. Hageja osundas, et vaidluse tulemus vastas tema prognoosile.
82.31.08.2018 esitas hageja kostjale arve nr xxx õigusabi eest summas 201,60 eurot (toimiku lk 119). Õigusabi osutati 1 h 20 minuti ulatuses ning see seisnes menetluskulude nimekirja koostamises, otsusega tutvumises ja kostjale selgituste andmises. Kohus leiab, et ka selles arves märgitud esindaja tööde maht on kooskõlas kohtule esitatud tõenditest nähtuvaga. Kostja ei ole põhistanud, miks ta arvet osaliselt või tervikuna tasuma ei pea.
83.20.09.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 149, lk 160), milles teatas, et ta ei nõustu hageja saadetud arvetega. Samas ei nähtu e-kirjast ühtegi sisulist etteheidet või põhistust. 23.01.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 120) ja soovis saada teada, miks on kõik kostjale esitatud arved tasumata. Kostja vastas sellele 14.08.2020 (toimiku lk 121) ja leidis, et ei ole saanud hagejalt vastust oma kirjadele. Kostja leidis, et hageja ei tellinud ekspertiisi, mida ta luges rikkumiseks. Kostja soovis kohtumist ja maksegraafikut. Hageja ei nõustunud 17.08.2020, et ta oleks midagi tegemata jätnud (toimiku lk 122). Hageja selgitas veel kord, et pidas kohtuvaidlust perspektiivituks. Vaatamata sellele pöördus kostja teise advokaadibüroo poole, kuid vaidlustamine osutus edutuks. Hageja leidis, et kui kostja soovib võlgnevust tasuda osade kaupa, tuleks tal esitada ettepanek, millistel kuupäevadel millised summad tasutakse.
84.18.08.2020 saatis kostja hagejale uue e-kirja (toimiku lk 123) ning leidis, et oli tellinud ekspertiisi, mis täielikult õigustas tema seisukohta vaidluses Xxxiga. Kostja leidis, et ta kaotas vaidluse põhjusel, et ekspertiis esitati alles teise astme kohtule, kuigi selle oleks pidanud esitama esimeses astmes. Lisaks avaldas kostja, et lõpetas maksmise, sest ei saanud vastust kirjadele, kus soovis saada selgitust arvete kehtivuse kohta. Kostja soovis võlgnevuse tasuda 24 kuu jooksul. Hageja sellise ettepanekuga ei nõustunud (toimiku lk 123), viidates arvete tasumata jätmisele juba kahe kuu jooksul. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei nõustu kohus kostja väidetega, et hageja pöördus koheselt kohtu poole ega teinud pingutusi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja e-kirjadest ei ole võimalik mõista, millistel faktilistel alustel või õiguslikel põhjusel vaidles ta tasu maksmise kohustusele vastu.
85.Seoses kostja etteheidetega ekspertiisi tegemata jätmise kohta esitas hageja kohtule Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-18-1360 (toimiku lk 176-181). Otsusega jäeti kostja
apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.08.2018 otsus muutmata. Otsuse punktis 13 leidis ringkonnakohus, et hanketingimus pidi olema kostjale mõistetav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hanketingimusest järeldada, et tingimus salvestamise osas oleks olnud täidetav läbi kostja kirjeldatud toimingute ahela, kus esmalt tehakse video.
86.Kostja esitas kohtule enda taotluse Tallinna Ringkonnakohtule täiendava tõendi vastuvõtmiseks (toimiku lk 185-187). Kostja esindaja põhjendas tõendi esitamist vajadusega tõendada, et tema pakutav kaamera võimaldab pildi salvestamist. Ühtlasi leidis kostja, et salvestuse ühenduslüli tema pakutav seade sisaldama ei pidanud. Kostja esitas kohtule P M nimelise ajakirjaniku ja telesaatejuhi koostatud ja ekspertiisiaktina pealkirjastatud dokumendi (toimiku lk 188-193), mida on nimetatud lingvistiliseks ekspertiisiks. Arvamuses on ta selgitanud sõnade „video“ ja „pilt“ tähendusi.
87.Millised tehnilised omadused olid kostja pakutaval kaameral ning kas või mida see võimaldab, esitatud tõendist tegelikult ei nähtu. Samuti ei nähtu selle koostaja pädevust ehk seda, milline on selle koostaja pädevus eestikeelsetele sõnadele tähenduse omistamisel. Tallinna Ringkonnakohtu protokolli salvestise väljatrükist (toimiku lk 194) nähtub, et kohus ei tagastanud akti mitte üksnes põhjusel, et see oli esitatud hilinemisega, vaid ka põhjusel, et see oli vaidluse lahendamisel asjakohatu. Kohus leiab samuti, et esitatud tõend oli hankevaidluses asjakohatu. Pädevust mitteomava isiku arvamus selle kohta, kuidas ühte või teist sõna tõlgendada, ei saanud sisuliselt tõendada kostja väiteid selle kohta, millised tehnilised omadused tema pakutaval seadmel on. Kostja ei ole põhistanud, millest oleks pidanud tulenema hageja kohustus ekspertiisiakti esitamiseks esimese astme kohtus ja kuidas see oleks muutnud vaidluse tulemust. Kostja väited on paljasõnalised ning kostja ei ole põhistanud, kuidas väidetav ekspertiisiakti esitamata jätmine pidi teda vabastama kohustusest tasuda hageja esitatud arved.
88.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub täielikule rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 4901,40 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks seisuga 12.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 853,49 eurot. Alates 13.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude summa 4901,40 eurot.
89.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
90.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 4 147,51 eurot ja viivise. Hagejale osutati õigusteenust tunnitasuga 145 eurot. Hagiavalduse koostamiseks ja selle täiendamiseks kulus kokku 13 h 32 min. Kostja vastusele vastamiseks kulus kokku 8 h 21 min. Kohtu kirja analüüsile kulus 27 minutit ja kohtu nõude alusel seisukoha koostamisele 2 h 32 min. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 40 min. Kokku kulus õigusabi osutamisele 25 h 32 min ehk 3697,51 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Kokku on hageja menetluskulud ilma käibemaksuta 4 147,51 eurot. Täiendavalt kulus 08.04.2021 seisukoha koostamisele 50 minutit ja 120,83 eurot.
91.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Samas leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel on mõnevõrra üle paisutatud. Hagiavalduse ja selle täienduse koostamisele sai nende mahtu arvestades kohtu hinnangul kuluda kokku 10 tundi. Kostja vastusele koostatud vastus oli sisult lühike ning selle koostamisele ei saanud aega kuluda enam kui 3 tundi. Muus osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ning kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks 10 h +3 h + 27 min + 2 h 32 min + 40 min + 50 min = 17 h 29 min.
92.Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on hageja põhjendatud õigusabikulud 145 eurot x 17 h 29 min = 2 535,08 eurot. Koos riigilõivu 450 euroga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2 985,08 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2 985,08 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.