Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused AS LHV Pank esitas 29.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Ehitussektor OÜ-lt ja D. B.lt (kostja) solidaarselt 6400 euro (põhinõue) saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 07.01.2021 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude D. B. suhtes üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Ehitussektor OÜ suhtes koostas Pärnu Maakohus 07.01.2021 maksekäsu. Tartu Maakohus jättis 07.01.2021 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja, so 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks koos kohtualluvuse põhjendusega, tõendite ja esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 22.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 15 919,26 euro ja lisanduva viivise nõudes, kohtualluvuse põhjendust esitamata. 25.01.2021 keeldus Tartu Maakohus menetlusse võtmast AS LHV hagi D. B. vastu võla nõudes. Tartu Maakohus saatis kohtualluvuslikult asja menetlemiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Viru Maakohtus registreeriti kohtuasi 12.02.2021. 18.02.2021 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule esitada sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestuskäik/meetod. 01.03.2021 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos lisadega.12.03.2021 jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu. 16.03.2021 kõrvaldas hageja puudused ning esitas riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse Viru Maakohtu 18.03.2021 määrusega võeti hagi menetlusse ning kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et vastus peab saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval. Kohus hoiatas, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 järgi. Kostja on 18.03.2021 kohtumääruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 25.03.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.04.2021) hagile vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 11 240,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4678,55 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 11 240,71 eurolt 0,25% päevas alates 23.01.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. AS LHV ja Ehitussektor OÜ vahel on 28.05.2018 sõlmitud kasutusrendilepingu nr xxxxxx (liisinguleping), mille tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 28.05.2018 käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu p 1.2 järgi võttis kostja kohustuse tagada liisingulepingust tulenevaid nõudeid solidaarselt põhivõlgnikuga 17 399, 21 euro ulatuses (maksimumsumma). Ehitussektor OÜ ja hageja sõlmisid 06.07.2018 kasutusrendilepingu nr xxxxxx (liisinguleping), mille tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 06.07.2018 käenduslepingu nr xxxxx. Käenduslepingu p 1.2 järgi võttis kostja kohustuse tagada liisingulepingust tulenevaid nõudeid solidaarselt põhivõlgnikuga 12 994,80 euro ulatuses (maksimumsumma). 28.05.2018 sõlmitud kasutusrendilepingust nr xxxxxx ja 28.05.2018 sõlmitud kasutusrendilepingust nr xxxxxx tekkinud põhivõlgnevus on kokku summas 11 240,71 eurot (1996,44+9244,27) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on summas 4678,55 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlalt 11 240,71 eurolt 0,25% päevas alates 23.01.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 240,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4678,55 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 11 240,71 eurolt 0,25% päevas alates 23.01.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõivu. Tsiviilasja hinnalt 26 232,61 eurot tasutakse riigilõivu 1000 eurot, mis on kohtu infosüsteemi (KIS) kohaselt hageja poolt tasutud (maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 29.10.2020 192 eurot, hagiavalduse esitamisel 21.01.2021 708 eurot ja puuduste kõrvaldamise järgselt on hagi esitamisel 15.03.2021 tasutud täiendavalt riigilõivu 100 eurot). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagiavalduse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1000 eurot (riigilõiv). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtulahendi sundtäitmiseks esitamisel tuleb arvestada ka lahendiga, mis on tehtud Ehitussektor OÜ suhtes (Pärnu Maakohtu 07.01.2021 maksekäsu määrus) ja arvestada, et nõuet ei täidetaks topelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.