Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
22. aprill 2021.a, Tallinn
Hagihind
670,42 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-20-108558 Vekra Metall OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu 670,42 euro nõudes
nende Hageja: Vekra Metall OÜ (registrikood 14187657, asukoht Tehnika tn 3, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harju maakond)
Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo REMO’s, Tartu mnt 83, 10115 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: SCM Baltic OÜ (registrikood 12914260, asukoht Kauri tee 23-6, Alliku küla, Saue vald, 76403 Harju maakond)
Kostja lepinguline esindaja R. E. (e-post xxx) Ärakuulamise toimumise aeg
08.03.2021, edasi kirjalik menetlus
Ärakuulamisel osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja lepinguline esindaja R. E.
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Vekra Metall OÜ hagi SCM Baltic OÜ vastu.
2.Mõista SCM Baltic OÜ-lt välja Vekra Metall OÜ kasuks võlgnevus summas 670,42 eurot.
3.Jätta menetluskulud tervikuna SCM Baltic OÜ kanda.
4.Mõista SCM Baltic OÜ-lt välja Vekra Metall OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 1 325 eurot.
5.Mõista SCM Baltic OÜ-lt välja Vekra Metall OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 325 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Vekra Metall OÜ esitas Harju Maakohtule hagi SCM Baltic OÜ vastu 670,42 euro nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus 2019 juulikuus kostja hageja kui metalltöödega tegeleva äriühingu poole. 17.07.2019 vormistati kostja tellimus, millise kohaselt soovis kostja hagejalt metallist tiib- ja jalgväravat ning nende transporti ja paigaldust kolmandale isikule kuuluvale objektile.
1.2.Kostjal töö disainilahenduse osas endal ideid ja erisoove ei olnud ja telliti metallvõrguga aiapaneelidest aed, mis on metallraami sees. Kostja värvisooviks oli RAL7016 (tsingitud ja tumehall). Tiibvärava lukustuseks lepiti kokku maariivid ning jalgvärav sooviti lukustatav. Tööde kuupäevalist tähtaega kokku ei lepitud. Hagejal alustas töö teostamisega augusti teises pooles 2019.
1.3.Töö hinnaks lepiti kokku 1 523,24 eurot ning hageja koostas 17.07.2020 ettemaksu arve summas 852,82 eurot, tähtajaga 18.07.2020, mille kostja tasus 02.08.2020 ehk 2 nädalat tähtajast hiljem. Tasuda jäi 670,42 eurot.
1.4.Hageja tootis lepingueseme oma tootmisruumides valmis septembris 2019 ning samal kuul asus hageja kostja osundatud kinnistule aeda paigaldama. Hageja lõpetas paigalduse septembri viimasel nädalal ja paigaldaja andis jalgvärava võtmed üle kostja esindajale Sergei Medvedevile. Hageja andis kostjale üle värvitud väravad.
1.5.Kliendi kohustuseks oli vajadusel ehitusloa hankimine; piirdeaia ja väravate asukoha geodeetiline mahamärkimine - algus, lõpp ja nurgad; piirdeaia liini ettevalmistamine ja tasandamine; piirdeaia kõrguspunktide andmine; voolukaablite, sidekaablite ja muude võimalike kaablite ning kanalisatsioonitorude mahamärkimine piirdeaia ja väravate liinil. Elektritööriistadega töötamiseks stabiilse 220V pinge tagamine.
1.6.Hageja koostas kostjale 02.10.2019 arve nr 190170 tähtajaga 03.10.2019 summas 670,42 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt tasumata.
1.7.Kostjal puuduvad hageja vastu nõuded. Hageja ei ole lepinguesemeks olevatele aiaväravatele laudist paigaldanud, kuivõrd kostja soovis pakkumises pakutut vaid osaliselt ning tehing tehti teistel tingimustel ja odavama hinnaga kui hageja esialgne pakkumine oli.
1.8.Kostja valis pakutud laudise asemel väravaraamide täiteks metallist sõrestikpaneelid. Lepingu hind lõpuks 1 523,24 eurot ehk 182,40 eurot vähem, kui algselt pakutud. Seega ei ole kostjal hageja vastu laudise 190 eurost nõuet ja hageja ei ole jätnud lepingut täitmata, ei ole seda teinud üksnes osaliselt ega ka puudustega mitte. Kuivõrd kostja valis metallist sõrestikpaneeliga aiaväravad, siis ei saa kostjal olla nõudeid ka laudise transpordi ega laudise paigaldamise eest vastavalt siis 60 eurot ja 8h x 25 eurot, so 200.- eurot. Kostja ei ole ka tõendanud, et tal oleks sellised kulud olnud.
1.9.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 2 700 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Kostja andmetel ei ole töövõtulepinguga kokkulepitud töö valmis. Kostja ei ole tööd vastu võtnud. Kostja on viidanud kirjavahetuses juba valminud tööosade vigadele. Hageja ei ole esitanud täielikult valmis töövõtulepinguga kokkulepitud tööd vastuvõtmiseks.
2.2.Kostja ei ole võlga tunnistanud ja on teavitanud, millal ta on võimeline töö eest tasuma, kui töö saab täielikult valmis. Samuti ei saa tõlgendada mistahes tööosa eest tasumise lubadust võlatunnistusena, kui töö ei ole täielikult ja puudusteta valmis töölepingus kirjeldatud tingimustel. Töövõtulepingul puudub maksetingimus. Kostja arvates ei ole töötasu sissenõutavuse tingimus saabunud. Kostja on tasunud tööosade eest, mis on valmis.
2.3.Hageja on oma pakkumuses 190463 märkinud, millised tööd ja millises mahus ta teostab, nende juurde kuulub ka laudis. Vastupidine kokkulepe puudub. Kostja ei ole töö mahu, pakkumuses nimetatud laudise, muutmises kokku leppinud. Hageja on töö tingimused, ise saatnud e-kirjaga 2019.07.17.
2.4.Kostja ei nõustu hagiavalduse lisas 1 oleva teabega nagu oleks ta tellinud metallitöid hinnaga 38 €/tk maksetingimusega 1 päev.
2.5.Kostja vaidleb vastu, et pakkumisel oleva hinna madalamaks muutmine on seotud laudisest loobumisega, selline kokkulepe puudub. Hageja paigaldas ise omal vastutusel ajutiselt keevitustraadi. Kostja ei ole kunagi loobunud laudise paigaldamisest ega ka värvimiseelsest tsinkimise nõudest.
2.6.Kostja on avastanud peale hagiavaldusest teada saamist väraval ka varjatud puudusi, need seisnevad värvi eemaldumises tingitud metallpinnalt.
2.7.Kokku ei olnud lepitud, et kostja peab ehitusteatise tegema. Kostja kohustus oli vajadusel ehitusloa hankimine. Ehitusteatis ei ole ehitusluba, need on erinevatest vajadustest tulevad nõuded. Kostja väidab, et hageja tegeles majandustegevusega, mis liigitub ehitustööks ja selle teostamisel pidi järgitama sellealaseid õigusakte. Hageja ei ole värava dokumente üle andnud.
2.8.Kostja soovib hagi rahuldamisel tasaarveldamist summas 800 eurot (ilma käibemaksuta). See koosneb laudise maksumusest 190 eurot (L1 alusel rida 4), laudise transpordist 60 eurot (L1 alusel rida 8), laudise paigaldamisest 8h hinnaga 25€/h (so tavaline selliste tööde tegemise teenushind) ja ehitisteatise koostamine 350 eurot.
2.9.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 765 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud 08.03.2021 toimunud ärakuulamisel ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Käesoleva asja hind on 670,42 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5).
5.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) kostja tellis hagejalt metallist tiib- ja jalgvärava; 2) hageja koostas 17.07.2019 hinnapakkumise nr 190463 summas 1 705,64 eurot (digi t lk 62);
3) kostja on nimetatud hinnapakkumise aktsepteerinud; 4) 17.07.2019 kinnitas kostja tellimuse nr 190134 summas 1 523,24 eurot (digi t lk 43, 63); 5) 02.10.2019 esitas hageja kostjale pärast tööde valmimist arve nr 190170 summas 670,42 eurot, mis on kuni käesoleva ajani tasumata (digi t lk 142); 6) 05.11.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (digi t lk 226), milles esitas pretensiooni, et paar asja tuleb välja vahetada (lukkude alusplaadid, millel lõigati otsad ära) ja ühe arve – suurema maksab ära homme ja väikse siis, kui plaadid on väljavahetatud; 7) hageja on 05.11.2019 e-kirjas (digi t lk 225) teatanud, et vahetab plaadid ära; 8) kostja on tasunud hagejale teostatud tööde eest 852,82 eurot.
6.Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) kas hageja poolt valmistatud metallist tiib- ja jalgvärav on valmis; 2) kas kostja on teinud kehtiva tasaarvestuse avalduse summas 800 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja ei ole vastavalt pakkumuses nr 190463 väljatoodud laudist paigaldanud.
7.Seega puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping tiib- ja jalgvärava valmistamiseks ja paigaldamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
7.1.Eelnevalt kohus tuvastas, et vaidlus puudub 17.07.2019 hinnapakkumise nr 190463 summas 1 705,64 eurot (digi t lk 62) ning selles, et 17.07.2019 kinnitas kostja tellimuse nr 190134 summas 1 523,24 eurot (digi t lk 43, 63). Nimelt nähtub hageja esitatud tõenditest, et hageja on tellimuses nr 190134 märkinud hinnaks 1 523,24 eurot. Kohus tuvastab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping 17.07.2019 hinnapakkumises nr 190463 (digi t lk 62) näidatud tööde tegemises seal kajastatud mahus, välja arvatud pos 1 ja pos 4 nimetatud laudis, mille pooled asendasid metallsõrestikuga. Kohus käsitleb laudise tellimusest väljajätmist otsuses allpool lähemalt. Eraldi kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud, vaid leping sõlmiti hageja hinnapakkumise esitamise ja selle aktsepteerimisega kostja poolt.
7.2.Hageja esitas hinnapakkumises näidatud tööde eest 02.10.2019 arve nr 190134 summas 1 523,24 eurot, millisest on vaidlustamata asjaolu kohaselt kostja poolt eelnevalt tasutud 852,82 eurot (digi t lk 142). Seega jäi 02.10.2019 arvest nr 190170 tasuda 670,42 eurot, mis on vaidlustamata asjaolu kohaselt kostja poolt hagejale tasumata. Pooled ei ole kokku leppinud, kas töövõtja tasu muutus sissenõutavaks valmimisest (VÕS § 637 lg 3) või vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4). Kohtu hinnangul on äriühingute vaheliste töövõtulepingute puhul tavaline, et tööd antakse töövõtja poolt üle, võimaldatakse tellijal need üle vaadata ja tellija võtab need vastu. Samuti on praktikas tavapärane ehituse töövõtulepingute, milline on ka pooltevaheline leping, alusel valminud tööde üleandmine. Tööde üleandmise kohustuslikku vormi ega muid täpsemaid nõudeid ei ole seaduses kehtestatud, seega on pooled vabad seda tegema mistahes vormis ja viisil.
7.3.Antud juhul saatis hageja kostjale arve, millest saab välja lugeda hageja soovi tööd kostjale üle anda. Kostja on seda nii ka mõistnud, sest kostja esindaja S. M. on saatnud 05.11.2019 hagejale e-kirjaga vastuse (digi t lk 226): „Paar asja tuleb välja vahetada nimelt lukkude alusplaadid mis lõigati otsad ära-neil on juba rooste peal [---].“ Muudele töös esinenud puudustele kostja hageja tähelepanu juhtinud ei ole. Hageja on vaidlustamata asjaolude kohaselt kostja poolt eelnevalt märgitud puudused kõrvaldanud. Siit teeb kohus järelduse, et kostja vaatas tööd üle, aktsepteeris ehk võttis need vastu. Seega on muutunud töövõtja tasu
sissenõutavaks hiljemalt 13.12.2019, kui hageja on edastanud kostjale meeldetuletuseks arve teise poole ning kostja on lubanud järgmisel nädalal arve tasuda. Seda aga kostja kuni käesoleva ajani teinud ei ole.
8.VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.Poolte vahel on tekkinud hagimenetluse ajal erimeelsus seoses asjaoluga, kas hageja pidi paigaldama teostatud väravatele laudise. Kohus leiab, et antud juhul on kostja vastuväide, et hageja poolt valmistatud töö ei vastanud lepingutingimustele, sest paigaldamata oli pakkumuses nimetatud laudis, esitatud hilinenult. Alles 2020. aasta juunikuus esitatud vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et hageja pidi paigaldama väravatele ka laudise. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks nimetatud vastuväite tööde osas esitanud varem ja juhtinud hageja tähelepanu nimetatud asjaolule.
9.1.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
9.2.Riigikohus on 27.03.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-3860 punktis 17 selgitanud, et kui ehitusprojektil on sellised puudused, mida tellija oleks pidanud avastama projekti ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades, kuid need jäävad tellija hooletuse tõttu avastamata ja nendest seetõttu töövõtjale mõistliku aja jooksul ei teatata, ei saa tellija enam nendele ehitusprojekti puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3).
9.3.Ärakuulamisel väitis kostja esindaja, et nimetatud puudusest informeeris kostja hageja töötajaid suuliselt, kui viimased käisid kostja poolt 05.11.2019 e-kirjaga teavitatud puuduseid likvideerimas. Iseenesest on võimalik puudustest teist poolt teavitada ka suuliselt, seadus ega poolte kokkulepe ei näe selleks ette kohustuslikku vorminõuet. Samas ei ole selle väite kinnitamiseks kostja esitanud ühtegi tõendit. Kohus on ärakuulamisel 08.03.2021 selgitanud pooltele tõendamiskoormist ja vajadust tõendada oma väiteid ja vastuväiteid (digi tl 196, 00:41:44) ja andnud pooltele täiendava tähtaja kõikide tõendite esitamiseks.
10.VÕS § 635 lg 1 tuleneb, et kohustus saavutada töövõtulepinguga kokkulepitud tulemuse on töövõtja põhikohustus. Selle rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused).
10.1.VÕS § 111 annab tellijale õiguse keelduda töövõtjale tasu maksmisest kahju nõudele vastavas ulatuses. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue, saab ta oma õigusi kaitsta esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi.
10.2.Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu. Kui nõuded olid olemas ja tasaarvestatavad, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Seega tuleb tuvastada, kas kostjal oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta sai tasaarvestada.
11.Kostja on tasaarvestusel tuginenud kahju tekkimisele kogusummas 800 eurot: laudise maksumus 190 eurot, laudise transport 60 eurot, laudise paigaldamine 8h hinnaga 25 eurot tund (digi t lk 60) ja ehitisteatise koostamine summas 350 eurot (digi dokument nr 42). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude olemasolu hageja vastu kummalgi juhul.
11.1.Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 25. november 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1130-15, p 11; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): − võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); − võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); − võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); − kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kostjal. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.2.Kohus leiab, et iseenesest on hageja kostjale tehtud pakkumises märkinud, et tiibvärava raam ja jalgväravaraam kaetakse laudisega, kuid antud juhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu laudise puudumisele ligi 7 kuud peale esmaste puuduste olemasolust teavitamist. Kostja poolt teavitatud puudused on hageja kõrvaldanud ning selle üle pooled ei vaidle. Kohus leiab, et laudise puudumine väravatel on märgatav esmasel ülevaatusel ning vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hageja poolt paigaldatud väravad vaadanud üle. Ilma töid üle vaatamata poleks kostja saanud 05.11.2019 teavitada hagejat esinenud puudustest e-kirja teel. Kohtu hinnangul leppisid pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku, et väravale laudist ei paigaldata ja see asendatakse metallvõrguga. Ei ole usutav, et kui kostja oleks soovinud ja tellinud laudise paigaldamise väravale ja aiale, ei oleks ta sellest hagejat koos teiste puudustega 05.11.2019 e-kirjaga teavitanud. Tõendeid selle kohta, et kostja esitas laudise puudumise pretensiooni puuduse suuliselt hageja töömeestele, esitatud ei ole.
11.3.Peale selle märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja põhjustas kostjale kahju kogusummas 800 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kostja hinnangul hageja poolt teostamata jäänud tööd lähevad kostjale täiendavalt maksma 450 eurot.
11.4.Samuti ei nähtu pooltevahelisest suhtlusest, et hageja pidi koostama vastavalt töövõtulepingule ehitisteatise või koostama valmistatava ja paigaldatava värava ja aia suhtes mingi dokumentatsiooni. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal selline kohustus seadusest või lepingust tulenes. Ka vahetult peale tööde üleandmist poolte vahel peetud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks vastava nõude esitanud või sellisele asjaolule tuginenud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitati vastavas osas kahju nõue ja arvestus esmakordselt alles 15.06.2020 tasaarvestuse avaldusega ning kostja on nimetatud summat suurendanud 22.03.2021. Kohus märgib, et hagejapoolne rikkumine ja kostjal kahju tekkimine on täielikult tõendamata ning kahju arvestus arusaamatu.
12.Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole hageja rikkunud oma kohustusi kostja ees, mistõttu ei ole ta põhjustanud kahju kostjale. Kostjal puudus hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Seega puudus kostjal ka tasaarvestatav nõue ning hageja nõue ei ole kostjapoolse tasaarvestusega lõppenud. Seega kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele.
13.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas täielikult.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 670,42 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
17.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 125 eurot ja esindajakulu summas 2 700 eurot (digi t lk 203-205). Kostja leiab, et mõistlik õigusabiteenuse hind on mitte rohkem kui 120 eurot tunnis. Kostja peab mõistlikuks õigusabikuluks mitte rohkem kui on hagihind, s.o 6,78 tundi ehk 813,60 eurot (digitoimik dokument nr 43).
17.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 125 eurot.
17.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vaidleb antud tunnitasu määrale vastu ning leiab, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on ülepaisutatud, kuivõrd hagejat ei ole antud vaidluses esindanud vandeadvokaat. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
17.4.Riigikohus on 14.04.2021 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 punktis 19 pidanud vajalikuks muuta 6. mai 2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 ja 27. veebruari 2012. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. /.../ Kolleegium leiab, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
17.5.Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu 18 tunni ulatuses ehk summas 2 700 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on leidnud, et põhjendatud hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasja on 6,78 tundi.
17.6.Kohus leiab, et arvestades hageja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et antud asjas on toimunud üks ärakuulamine, s.o 08.03.2021, on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 10 tundi ehk 1 200 eurot (10 tundi x 120 eurot). Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ja põhjendamatu ning selles osas rahuldamisele ei kuulu.
18.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 1 325 eurot, millest riigilõiv 125 eurot ja esindajakulu 1 200 eurot.
19.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.