Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A V Kostja: P V (isikukood xxx: e-post xxx
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi P V vastu võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 2 1).Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS (krediidiandja) ja kostja 01.07.2020 tähtajatu krediidilepingu xxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja on perioodil 03.08.2020-06.04.2022 saanud kokku kasutada krediiti summas 3210,00 eurot, mille ülekandmisel on lepingu tingimustest tulenevalt arvestatud maha väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, see on kokku 45,81 eurot. Lepingu tingimustes lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas (päevamääraga 0,11%), krediidi kulukuse määraga 40,9% aastas, krediidi kogukuluga 4787,63 eurot. Krediidi kulukuse maksimaalne määr 59,28% aastas.
2.Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 4065,56 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 2032,73 eurot, intressi katteks 1936,66 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30,00 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15,00 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 11,17 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 40,00 eurot.
3.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse tagasimaksega, see on 15.06.2024 (summas 61,12 eurot), 15.07.2024 (59,42 eurot) ja 15.08.2024 (55,43 eurot) tasumisega, hoiatas krediidiandaja kostjat 30.08.2024 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul so. hiljemalt 13.09.2024 võlgnetavate summade mittetasumisel, käsitletakse teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 13.09.2024 ei likvideerinud, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 14.09.2024 seisuga.
5.Hageja nõuab põhivõlgnevust 1177,27 eurot, intressi 184,62 eurot, viivist 225,19 eurot ja võla sissenõudmiskulusid summas 35,00 eurot.
6.Hagiavalduses sisalduva selgituse kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, pensioniregistri andmetest, krediidiinfo ja krediidiregistri andmetest. Kostjal maksehäired puudusid. Arvestades, et krediidilepingu maksimaalne limiit oli 2000 eurot, mille minimaalne tagasimakse oli 1/60 krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ja intress vastavalt kasutatud krediidile, oli krediidiandaja sisereeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata.
7.Kohus jättis hagiavalduse 06.03.2025 määrusega käiguta ja palus hagejal selgitada, kas leping on allkirjastatud ka krediidiandja poolt ning tegi ettepaneku esitada ka vastavad tõendid; täpsustada, mis kuupäeval, mis viisil, mis summa ja kellele välja maksti; täpsustada lepinguga seotud maksevahendi kasutamise tasusid ning selgitada, kas neid on arvestatud krediidi kogukulu arvutamisel; selgitada, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034) ja juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, peab hageja tagasimaksed uuesti määrama. Kohus selgitas, et samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
8.Hageja puuduste kõrvaldamise dokumenti ei esitanud.
9.Kohus võttis hagi 28.04.2025 määrusega menetlusse.
10.Kuivõrd muud võimalused kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks olid ammendunud, siis toimetas kohus kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult 04.06.2025 2/6
määrusega ja dokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 20.06.2025. Kostja hagile tähtaegselt vastanud ei ole ja menetluses osalenud ei ole.
11.Hageja esitas 25.06.2025 seisukoha, kus selgitas krediidiandja toiminguid kostja krediidivõime hindamisel lepingu sõlmimise eelselt ja märkis, et juhul kui kohus asub seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, siis arvestades, et kostja on saanud lepingu alusel krediiti kokku summas 3164,19 eurot (3210,00 eurot – väljavõtutasu 45,81 eurot) ning et lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 4065,56 eurot, saaks lugeda nõude kostja poolt täielikult tasutuks.
12.Hageja 25.06.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud 335 eurot, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 315,00 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetanud avalikult 01.08.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks ja kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees krediidilepingust tulenevat võlgnevust.
14.XXX AS ja kostja sõlmisid 01.07.2020 tähtajatu krediidilepingu xxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja poolt allkirjastatud digikonteineris sisalduvad teenuse tingimused ja krediidikonto leping (dtl 44-56). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
15.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
16.Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel. Kohtule on esitatud leping, mille kostja on allkirjastanud 31.07.2020 (dtl 44-56). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ning kostja on allkirjastanud lepingudokumendid. Kuigi kohtule esitanud lepingul puudub krediidiandja esindaja allkiri, on krediidiandja täitnud lepingu järgse põhikohustuse ja võimaldanud kostjal krediiti kasutada, st teinud kostjale väljamakseid (dtl 59-65). Lepingu number xxx ühtib enamikule maksekorraldustele märgitud lepingu numbriga. Seega loeb kohus, et leping oli sõlmitud.
17.Hageja väitel on kostja on võtnud perioodil 03.08.2020-06.04.2022 kasutusele krediidi kokku summas 3164,19 eurot (3210,00 eurot – väljavõtutasu 45,81 eurot) (dtl 32, 118). 3/6
Hageja on kohtule väljamaksete tõendamiseks esitanud hagi lisana 2 maksekorraldused (dtl 59-65). Kohus on tuvastanud, et 03.08.2020 maksekorraldus ei ole seotud kostjaga, vaid makse summas 93,40 eurot on teostatud P B arveldusarvele nr xxx. Ülejäänud kolmel maksekorraldusel on kostja nimi ja arveldusarve numbriks on xxx. Nendest maksekorraldustest nähtub, et ülekannete summa on kokku 3014,19 eurot (dtl 61-65). Seega ei ole kostjale võimaldatud krediiti mitte summas 3164,19 eurot, vaid tõenditest nähtuvalt summas 3014,19 eurot.
18.Kostja on teinud tagasimakseid hageja selgituste kohaselt kokku 4065,56 eurot. Hagi lisana 3 esitatud tabelist nähtub, et tagasimaksete summa on 4065,56 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 2032,73 eurot, intressi katteks 1936,66 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 11,17 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 40 eurot (dtl 66-71).
19.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 59,28% aastas (dtl 52). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2020 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
20.Hageja nõuab põhivõla 1177,27 eurot, intressi 184,62 eurot, viivise 225,19 eurot ja võla sissenõudmiskulude 35,00 eurot väljamõistmist.
21.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
22.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
23.Kohus selgitas 06.03.2025 määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 92-96). Hageja võrreldes hagiavalduses tooduga täiendavaid asjaolusid ja tõendeid menetluses esitanud ei ole. Ka 25.06.2025 seisukohas ei ole hageja esitanud täiendavaid asjaolusid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
24.Hagist ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
25.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, pensionikeskusest saadud andmetest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 25-27).
4/6
26.KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
27.Võlausaldaja tegevust kostja krediidivõime väljaselgitamisel ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Krediidiandja sisereeglid, millele hageja viitab kui alusele jätta kostjalt andmed kogumata, ei prevaleeri seaduse ees.
28.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust ega ülalpeetavate olemasolu ega arvu.
29.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Juhul, kui kostja esitatud andmed ei ühti krediidiandja poolt muude andmekogude ja registrite päringutega, siis ei tohi laenu väljastada.
30.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Kostja on hageja selgituste kohaselt saanud lepingu alusel krediiti kokku summas 3164,19 eurot (3210,00 eurot – väljavõtutasu 45,81 eurot) ning on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 4065,56 eurot. Hageja märgib, et seetõttu saaks lugeda nõude kostja poolt täielikult tasutuks. Kohus on esitatud tõendite pinnalt tuvastanud, et kostjale on antud krediiti summas 3014,19 eurot, mitte hageja väidetud 3164,19 eurot (vt p 17), kuid arvestades, et kasutatud krediidi summa jääb igal juhul alla kostja tasutud maksete summat 4065,56 eurot, siis ei oma see käesoleval juhul olulist tähendust. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik tagasimaksed 5/6
lugeda tehtuks põhivõla katteks. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
32.Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale nõudekirjad, tagasimaksetega võlgnevuses, siis on kirjad põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.
33.Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud XXX ASga sõlmitud krediidilepingust xxx tulenevad kohustused ja tasunud krediidiandjale rohkem, kui oli kohustatud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
35.Kostja ei ole menetluses osalenud ja seega ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.