Renovum OÜ hagi Terve Keha OÜ ja T. S. vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
706,27 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja I. B. Kostja I Terve Keha OÜ (registrikood 14416483), juhatuse liige
T. S.
Kostja II T. S. (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista Terve Keha OÜ-lt ja T. S.lt solidaarselt Renovum OÜ kasuks Ühisraha OÜ ja Terve Keha OÜ vahel 11.09.2019 sõlmitud laenulepingust nr Y190911012 ning Ühisraha OÜ ja T. S. vahel 11.09.2019 sõlmitud käenduslepingust tulenevalt intress 152,36 eurot, hooldustasu 26,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 05.05.2020 kuni 27.10.2020 eest summas 527,41 eurot.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt Terve Keha OÜ ja T. S. kanda.
4.Välja mõista Terve Keha OÜ-lt ja T. S.lt solidaarselt Renovum OÜ kasuks menetluskuludena 784,75 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.04.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 02.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Terve Keha OÜ-lt (kostja I) ja T. S.lt (kostja II) 4962,99 euro saamiseks. Seoses kostjate vastuväitega lõpetati 05.08.2020 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule.
2.24.09.2020 tegi Harju Maakohus maksekäsu solidaarvõlgnike (st kostja I ja kostja II) poolt tunnistatud nõude osas ning kohustas kostjat I ja kostjat II solidaarselt tasuma hagejale 11.09.2019 lepingust nr Y190911012 tulenevalt 3350,43 eurot, s.o osaliselt põhinõue 2561,25 eurot ja 11.03 seisuga kogunenud võlgnevus koos viivistega summas 789,18 eurot. Kohus märkis, et hageja muude nõuete osas jätkub menetlus.
3.Hageja esitas 12.10.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 05.11.2020 ja 17.11.2020) kostja I ja kostja II vastu võlgnevuse nõudes. 17.11.2020 hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista intressid summas 152,36 eurot, hooldustasu summas 26,50 eurot ja seisuga 28.10.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise summas 527,41 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I Ühisraha OÜ-ga 11.09.2019 laenulepingu nr Y190911012, mille kohaselt sai kostja I laenu summas 3000 eurot. Kostja II ja Ühisraha OÜ sõlmisid 11.09.2019 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja kostja I vahel 11.09.2019 sõlmitud laenulepingu nr Y190911012 ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutab käendaja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 10 000 eurot. Laenulepingu Y190911012 alusel võttis kostja I laenu 3000 eurot intressiga 42% aastas ja 0,117% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 11.10.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 201,82 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja I saadud laenu tagastama hiljemalt 11.09.2021. Kokku kohustus kostja I tasuma 5003,68 eurot. Ühisraha OÜ maksis kostjale I laenusumma välja 11.09.2019. Kostja I ei ole laenu tähtaegselt tagastanud. Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjatele makseviivituse tõttu meeldetuletusi, kuid kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ühisraha OÜ laenulepingu nr Y190911012 üles 04.05.2020. Ühisraha OÜ loovutas 11.06.2020 talle kuuluva nõude Renovum OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt võtab hageja arvesse, et 24.09.2020 maksekäsuga kohustas kohus kostjaid solidaarselt tasuma hagejale lepingust nr Y190911012 tulenevalt 3350,43 eurot, s.o osaliselt põhinõue 2561,25 eurot ja 11.03.2020 seisuga kogunenud võlgnevus koos viivistega summas 789,18 eurot ning täitemenetluse käigus tasus kostja 28.10.2020 väljamõistetud võla summas
3350,43 eurot (2561,25 eurot + 789,18 eurot). Eeltoodut arvesse võttes on hageja nõudeks intresside võlg perioodi 12.03.2020 kuni 04.05.2020 eest summas 152,36 eurot, laenulepingu hooldustasu summas 26,50 eurot ning perioodi 05.05.2020 kuni 28.10.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 527,41 eurot.
4.Kostjad ei tunnistanud hagi ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad kinnitasid oma vastuses, et vastavalt laenulepingule oli 11.03.2020 seisuga põhiosa võlgnevuse summa 2561,25 eurot ning 15.03.2020 seisuga võlgnevus koos viiviste ja intressidega 789,18 eurot. Antud summad on hagejale ka tasutud. Kostjad esitasid 15.03.2020 võlausaldajale palve peatada leping seoses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra ajaks, kuid võlausaldaja seda kahjuks ei teinud. Kostjad on laenulepingust tulenevalt tasunud võlgnevust kokku juba summas 4080,35 eurot: võlausaldajale 729,92 eurot ja hagejale 3350,43 eurot. Samuti on kostjad oma vastuse kohaselt tasunud maksekäsu kulud ja kohtutäituri kulud. Kostjad leiavad, et ebaõiglane on küsida veel intresse ja menetluskulusid kostjatelt, kelle tegevus on Vabariigi Valituse poolt ära keelatud. Kostjatel on tõsised majanduslikud raskused, mis on tekkinud COVID-19 tõttu kuulutatud eriolukorra ajal, mis kostjate majandustegevus oli täielikult peatatud.
5.Seisukohas kostja vastusele leiab hageja, et põhjendatud ei ole kostjate vastuväidetes viitamine COVID-19 pandeemiast tingitud olukorrale. Hageja on seisukohal, et kuigi kostjad esitasid palve laenuandjale laenulepingu peatamiseks, pidid kostjad täitma lepingulisi kohustusi intresside ja hooldustasu näol, kuna laen ei olnud tagastatud. Hageja tegi kostjatele kompromissettepaneku tasuda võlga ositi. Kostjad ei ole hageja kompromissettepanekule vastanud. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
7.Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ja § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 11.09.2019 sõlmis kostja I Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y190911012, mille alusel sai kostja I laenu summas 3000 eurot (dtl 27-31); - 11.09.2019 sõlmis kostja II Ühisraha OÜ-ga käenduslepingu, millega kostja II kohustus võlausaldaja ees vastutama 11.09.219 Ühisraha OÜ ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nr Y190911012 ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste, täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest (dtl 32); - laenulepingu Y190911012 alusel anti kostjale I laenu intressiga 42% aastas ja 0,117% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 11.10.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 201,82 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja 1 saadud laenu tagastama hiljemalt 11.09.2021. Kokku kohustus kostja 1 tasuma 5003,68 eurot (igakuised osamaksed 201,82 eurot x 24 kuud + lepingutasu 150 eurot) (dtl 27-28); - Seoses võlgnevuse tekkimisega saadeti kostjatele meeldetuletuskirju (dtl 33-39) ning 04.05.2020 ütles Ühisraha OÜ laenulepingu nr Y190911012 üles (dtl 40-41); - Ühisraha OÜ loovutas 11.06.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le (dtl 42);
- Kostja I on peale laenulepingu sõlmimist tasunud laenuandjale kokku 729,82 eurot ning täiendavalt Harju Maakohtu 24.09.2020 kohtumääruse kohaselt 3350,43 eurot (dtl 20-21, 64).
8.Vaidlust ei ole, et 28.03.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 39), milles kostjal I paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, hoiatades kostjat, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Pooled ei vaidle, et Ühisraha OÜ ja kostja I vaheline laenuleping on üles öeldud alates 04.05.2020 (dtl 40-41). Kuna laenuleping lõppes 04.05.2020, siis on tõendatud, et sellest kuupäevast on muutunud sissenõutavaks kogu laenulepingujärgne kohustus.
9.Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud Ühisvara OÜ 11.09.2019 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded (dtl 42).
10.17.11.2020 hagis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust nr Y190911012 tulenevalt intress summas 152,36 eurot perioodi 12.03.2020 kuni 04.05.2020 eest summas 152,36 eurot, laenulepingu hooldustasu summas 26,50 eurot ning perioodi 05.05.2020 kuni 28.10.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 527,41 eurot. Kostjad ei ole hageja eelnimetatud nõuete või nende suuruse osas sisulisi vastuväiteid esitanud.
11.VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 2 alusel peab füüsilise isikuga sõlmitud käenduslepingus (tarbijakäendus) kokku leppima käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja on kohtule esitanud Ühisraha OÜ ja kostja II vahel 11.09.2019 sõlmitud käenduselepingu (dtl 32). Käenduslepingust nähtuvalt on Ühisraha OÜ ja kostja II sõlminud käenduslepingu, mille kohaselt kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama Investori ja Terve Keha OÜ (kostja II) 11.09.2019 sõlmitud laenulepingu nr Y190911012 ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt laenusaajaga. Kohus leiab, et kostjaga II sõlmitud käendusleping vastab VÕS § 144 lg 2, 143 lg 2 tulenevatele tarbijakäenduslepingu kohta sätestatud nõuetele ning hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist kostjatelt solidaarselt.
12.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
13.Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt sõlmis kostja I laenulepingu nr Y190911012, mille kohaselt sai kostja I laenu summas 3000 eurot. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks 42% aastas ja 0,117% päevas. Laenu tagasimakse perioodiks oli 24 kuud, kohustusega tasuda alates 11.10.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 201,82 eurot.
Laenulepingu alusel kohustus kostja I saadud laenu tagastama hiljemalt 11.09.2021. Seega oli kostjal õigus raha kasutada igakuise osamakse tagastamise kuupäevani. Sama kuupäevani sai laenuandja nõuda kostjalt ka intressi tasumist. Pärast tagasimakse kuupäeva saabumist, polnud kostjal I enam õigust raha kasutada ning vastavalt ei saa temalt nõuda ka raha kasutamise eest intressi. Arvestades asjaolu, et kostjad on tunnustanud 11.03.2020 seisuga põhivõlga summas 2561,25 eurot ning 15.03.2020 seisuga võlgnevust koos viiviste ja intressidega summas 789,18 eurot ja eelnimetatud summad ka hagejale tasunud, on laenulepingust nr Y190911012 tulenevalt kostjal I tasumata laenulepingu järgne intressi alates laenulepingu maksegraafikus kajastatud 7. osamaksest kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Hageja on arvestanud intressi alates 12.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.05.2020 summas 152,36 eurot (laenulepingu maksegraafiku 7. osamakse summas 86,24 eurot + laenulepingu maksegraafiku 8. osamakse osaliselt summas 66,12 eurot). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt intressi 152,36 eurot tasumist, mis hõlmab perioodi 12.03.2020 kuni 04.05.2020.
14.Pooled ei vaidle, et laenulepingu pooled olid kokku leppinud laenu igakuises hooldustasus 15 eurot (dtl 27-28). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt hooldustasu võlgnevust laenulepingu kehtivuse ajal 1 kuu ja 23 päeva eest summas 26,50 eurot. Arvestades asjaolu, et kostjad on tunnustanud 11.03.2020 seisuga põhivõlga summas 2561,25 eurot ning 15.03.2020 seisuga võlgnevust koos viiviste ja intressidega summas 789,18 eurot ja eelnimetatud summad ka hagejale tasunud, saab asuda seisukohale, et kostjatel on tasumata laenulepingu järgne hooldustasu alates laenulepingu maksegraafikus kajastatud 7. osamaksest kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Hageja on arvestanud hooldustasu võlgnevuse summaks 26,50 eurot (laenulepingu maksegraafiku
7.osamakse summas 15 eurot + laenulepingu maksegraafiku 8. osamakse osaliselt summas 11,50 eurot). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb välja mõista hooldustasu summas 26,50 eurot.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg esimene lause). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Vaidlust ei ole, et hagejal on õigus arvestada tasumata maksetega viivitamise eest viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 42% aastas ja 0,117% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10 ja üldtingimuste punktiga 3.7 (dtl 27-31). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kostjate poolt tunnistatud põhivõlast summas 2561,25 eurot alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast 05.05.2020 kuni võla tasumise kuupäevani 28.10.2020 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 42% aastas ehk 0,117% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas kokku 527,41 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad olid laenulepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Laenulepingu ülesütlemisega muutus laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis alates 05.05.2020 hagejal õigus nõuda viiviste tasumist. Arvestades asjaolu, et kostjad on põhivõlgnevuse hagejale tasunud 28.10.2020, on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 05.05.2020 (s.o laenulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 28.10.2020. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks perioodil 05.05.2020 kuni 27.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 527,41 eurot.
16.Kostja esitas väite, et ta palus hagejal peatada leping ajaks, millal kehtis eriolukord COVID19 tõttu. Kohus leiab, et COVID-19 tõttu kehtestatud eriolukord ja muud piirangud ei välista hageja õigust nõuda kostjalt intressi, hooldustasu ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist.
17.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks intressi summas 152,36 eurot, hooldustasu summas 26,50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 527,41 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot (käibemaksuta).
19.1.Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 706,27 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 164,75 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 10,25 eurot. TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 164,75 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 164,75 eurot. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi hinda, tuli esitatud nõuetelt tasuda riigilõivu 125 eurot. Seega hageja täiendavat riigilõivu tasuma ei oleks pidanud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus selgitab, et kuigi hageja on maksekäsu kiirmenetluse raames tasunud riigilõivu suuremas ulatuses, kui Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel hagihinda arvestades tulnuks tasuda, ei ole põhjendatud hagimenetluses nn enamtasutud riigilõivu tagastamine. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestatud juhul. TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. TsMS § 483 lg 2 punktide 1 ja 2 järgi jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või avaldus ei vasta § 482 sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul eeltoodud aluseid ei esine ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu summas 10,25 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida saaja nimi ja pangakonto number, millele palutakse riigilõiv tagastada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja menetluskuluna on põhjendatud välja mõista tasutud riigilõiv summas 164,75 eurot.
19.2.Kohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot.
19.3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikuludeks 840 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust kokku 7 tunni ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu arvestamist. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik. Analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi on vajalik ja põhjendatud osaliselt. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hagiavalduse koostamiseks vajalike asjaolude selgitamiseks, tõendite tellimiseks ning kogumiseks, Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumiks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus selgitab, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lisaks hagiavaldusele esitanud kahel korral hagiavalduse täienduse, kuid kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamisega seotud menetluskulude kandmine vastaspoole kanda. Kohus leiab, et ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatuks ja vajalikuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud kokku mahus 5 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas kokku 600 eurot (käibemaksuta).
19.4.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 784,75 eurot (riigilõiv 164,75 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot + õigusabikulud 600 eurot).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.