3.Võlgnik S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei
esitanud.
4.Vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest S. L.u (pankrotis) pankrotimenetluses.
5.Pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku S. L.u (pankrotis) kanda.
6.Määrata S. L.u (pankrotis) pankrotihaldur Lembit Ülper tasuks 875 eurot.
7.Kinnitada pankrotihalduri kantud vajalikud kulutused summas 75 eurot.
8.Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri kulutused ja tasu 397 eurot. Tasu kanda Lembit Ülperi arvelduskontole xxxx.
9.Määrus saata resolutsiooni punkti nr 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10.Algatada S. L. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
11.Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb võlgnikul esitada 20. aprill 2022.
12.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule.
14.Kohtumäärus edastada võlausaldajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 4.11.2019 määrusega kuulutati välja S. L. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Lembit Ülper. 27.12.2020 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 26.01.2021 määrusega. Nimetatud määrus on jõustunud.
2.5.03.2021.a esitas pankrotihaldur Lembit Ülper Harju Maakohtule taotluse S. L.u (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, milles palub määrata PankrS § 158 lg 6 alusel kohtu deposiidi summaks 3500 eurot ja avaldada Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade. Kohus tegi 16.03.2021 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3500 eurot hiljemalt 31.03.2021. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel, kinnitada jaotusettepanek, kinnitada pankrotihalduri kulud ja tasu 950 eurot ja mõista välja riigi vahenditest 397 eurot, vabastada pankrotihaldur oma kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.Aruande kohaselt palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku võlamaht on kokku 14 077,85 eurot ja see ei ole võrreldes jaotusettepanekus näidatule muutunud. Võlgnik töötab AS-s S xxxx töötasu suurusega 5 eurot töötunni eest (ca 800 eurot) kalendrikuus. Käesoleval ajal on Võlgnik varatu, tema sissetulekuks on töötasu, millest ei jätku kohustuste täitmiseks. Muid sissetulekuid Võlgnikul teadaolevalt ei ole. Võlgniku saadav töötasu ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid. Seega on Võlgnik jätkuvalt püsivalt maksejõuetu, mis oma iseloomult ei ole ajutine. Võlgniku ülalpidamisel alaealisi lapsi või teisi isikuid ei ole. S. L.’u (pankrotis) vara on hoiustatud: arvelduskontol AS-s Xxxx, saldo seisuga 03.03.2021.a. summas 60.93 eurot. Kogumishoiuse konto, saldo 03.03.2021.a. seisuga on 0,00 eurot. Aktiveerimata arvelduskonto AS-s Xxxx, saldo 03.03.2021.a. seisuga 0.00 eurot. Pankrotivarast Võlausaldajatele, ajutisele pankrotihaldurile ja pankrotihaldurile väljamakseid tehtud ei ole. Pankrotivarast on Võlgnikule välja makstud seadusega ette nähtud elatis summas 4 080,96 eurot. Massikohustused puuduvad. Pandiese puudub. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli Võlgnikul raha 199,29 eurot. Pankrotivarasse raha laekunud summas 3 942,28 eurot. Jaotamisele kuuluv vara puudub, kuna olemasolev pankrotivara 60,93 eurot on väiksem kui Võlgnikule igakuiseks elatiseks seadusega ette nähtud summa. Müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara ei ole. Jaotise alusel väljamakseid pole tehtud. Esimese järgu nõuded puuduvad. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid ei ole. Halduri poolt kantud vajalikud kulud 75,00 eurot. Ajutise halduri välja maksmata tasu 723,00 eurot (HMK 10.08.2020.a. määrus, p. 9) Pankrotihalduri tasu 875,00 eurot. Kuna käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud Võlgniku kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea haldur Võlgniku maksejõuetuse tekkimist Võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Pankrotimenetluse käigus on selgitatud, et Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole Võlgnikul sellist vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid, vara tagasivõitmise- või tagasinõude võimalused puuduvad. S. L. (pankrotis) esitas koos pankrotivaldusega kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Võlgnik on asunud seisukohale, et talle usaldusisikut mitte määrata, kuna soovib hoida kokku kulusid ning on suuteline ise vabatahtlikult täitma kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul seaduskuuleka ja korrektsena, huvitunud pankrotimenetluse käigust ning on olnud piisavalt aktiivne ja initsiatiivikas oma asjade korraldamisel. Ta on näidanud üles muret võlakohustuse pärast, kuid seoses erihooldamist vajava tervisega ja sellest tulenevate majanduslike raskustega ei ole tal õnnestunud koguda nii palju raha, et tasuda oma võlgu. S. L.’u (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajad Võlgnikule usaldusisikut ei määranud. Haldur nõustub S. L.’u (pankrotis) seisukohaga usaldusisiku määramata jätmise kohta, kuivõrd ta on suuteline ise täitma vabatahtlikult kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees ning pole alust eeldada, et ta oma lubatud kohustust ei täida. Võlausaldajad ei ole nõudnud S. L.’u (pankrotis) usaldusisiku määramist. Pankrotihaldur, olles teadlik Võlgniku varalisest olukorrast on veendunud, et Võlgniku kohustuste täitmiseks usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis tuntavalt survestab Võlgniku niigi rasket varalist seisu. Nii haldur kui ka Võlgnik
on samal arvamusel, et kõiki Võlgniku varalisi võimalusi tuleb kasutada maksimaalselt efektiivselt kohustuste täitmiseks ning seetõttu puudub vajadus ja põhjendus usaldusisiku määramiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Seetõttu on pankrotihaldur veendunud, et Võlgnik suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada Võlausaldajale oma võlakohustuse täitmist. Arvestades halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega 17,5 tundi, teeb haldur kohtule ettepaneku arvestada asja keerukusest ning mahust tulenevalt halduri töötunnitasuks 50 eurot töötunni eest. Seega on halduri töötasu suurus ajaperioodi 10.08.2020.a. kuni 04.03.2021.a. eest ajatariifi arvestades summas 875,00 eurot. Pankrotihalduri ülesannete täitmisel on tegevuskulud kandnud haldur oma vahenditest summas 75,00 eurot – erinevad päringud interneti teel, sidekulud, transpordi kulu, büroo üldkulu- paber dokumentide printimiseks ja koopiate valmistamine, printeri ja arvuti kasutamine jne. Kuna võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks ei ole ega teki, siis taotleb haldur, et kohus määraks menetlusabi andmise riigi vahenditest PankrS § 23 lg. 4 alusel pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks summas kui 397,00 eurot.
4.Pankrotihaldur Lembit Ülperi poolt S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki
2.jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
7.Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
8.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada S. L.u (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
9.Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lgte 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on aga palunud määrata pankrotihalduri tasuks 875 eurot (17,5 tundi, töötunnitasuga 50 eurot töötunni eest). Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 875 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku S. L.u (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot.
10.Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada tehtud vajalikud kulutused summas 75 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada summas 75 eurot. Haldur palub halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas 397,00 eurot, mis jaotada alljärgnevalt: Halduri kantud kulud summas 75 eurot ja Halduri tasu summas 322 eurot kanda pankrotihaldur Lembit Ülper’i kontole. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust 397 eurot pankrotihaldur Lembit Ülper’i kontole nr. xxxx AS-s Xxxx. Ülejäänud halduri tasu 553 eurot jätab kohus võlgniku kanda.
11.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
12.Kohtule ei ole käesolevaks hetkeks teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Haldur ega võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada S. L.u (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
13.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on välja toonud, et võlausaldajad ei ole esitanud ettepanekuid usaldusisiku kandidaadi osas. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma.
14.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
15.PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
16.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.