2-24-132005/7 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx (registrikood xxx; xxx) sõlmisid 23.01.2024 ostulimiitlepingu nr. xxx-1 (Leping), mille kohaselt võimaldas XXX kostjale ostulimiidi 500,00 € kasutamist, et osta kaupu edaspidi xxx kuuluvates xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kauplustes maksepäeva edasi lükates. xxx ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes xxx sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Kostja kohustus jooksva kuu ostude eest tasuma arvega järgmise kuu alguses. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Kuna lepinguga ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7 päeva jooksul, siis ei rakendu lepingule VÕS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid tagasimakseid. Eelnevale tuginedes on hageja arvamusel, et XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingule ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted, kostja on kinnitanud lepingule alla kirjutamisega, et on selle ja selle tingimustega tutvunud ning nõustunud. Kostja asus XXX poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama ja kasutas ostulimiiti perioodil 23.01.2024 -31.01.2024 500 €. Tingimuste punkti 4.1. alusel esitab XXX kõikide ühes kalendrikuus xxx sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva kuu alguses kliendile koondarve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud xxx sooritatud ostude eest kostjale esitatud arve nr xxx alusel tähtajaks 10.02.2024. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arves toodud kaupade eest nõutud tasus. Nimetatud arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid tegemist on kaupade ostuhinnaga. XXX loovutas 26.04.2024 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt J O hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx ja J O vahel 2

23.01.2024 sõlmitud ostulimiitlepingust nr. xxx-1 tulenev võlgnevus 500 €, viivised 156,30 €, sissenõudekulud 15 €; viivis põhinõudelt 500 € kuni põhinõude 5 0 0 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% aastas, alates 06.06.2025; menetluskulud: riigilõiv summas 245 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 427 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus a ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kostja ja xxx sõlmisid 23.01.2024 sõlmitud ostulimiitleping nr. xxx-1, mille kohaselt võimaldas XXX Kostjale ostulimiidi 500 € kasutamist. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 kuna ei tasunud xxx sooritatud ostude eest kostjale esitatud arve nr xxx alusel tähtajaks 10.02.2024 nõutud tasu. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr ja kohtu hinnangul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 245 eurot ja esindustasu 427 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on esindustasu J O kohtumenetluses 2-24-132005: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine, 3,5 h, 100 eur/h summas 350 eurot+km. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 244 eurot 3