BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi GROSSBALT CONSULTING OÜ vastu üüri -ja kõrvalkulude nõudes
Tsiviilasja hind
2548,97 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499, asukoht Kopli 103, 11712 Tallinn) Lepinguline esindaja: Anton Filjajev (ik xxxx) Kostja: Grossbalt Consulting OÜ (registrikood 14238596, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Majaka tn 26, 11412)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi GROSSBALT CONSULTING OÜ vastu üüri -ja kõrvalkulude nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Grossbalt Consulting OÜ-lt hageja BLRT Grupp Aktsiaselts kasuks põhivõlgnevus 1274,48 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 1274,48 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja Grossbalt Consulting OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Grossbalt Consulting OÜ-lt välja BLRT Grupp Aktsiaselts kasuks menetluskulud summas 275 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-20-6391 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses on BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi GROSSBALT CONSULTING OÜ vastu üüri -ja kõrvalkulude nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks üüri-ja kommunaalvõlgnevuse summat 1274,48 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist summas 1274,48 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja BLRT Grupp Aktsiaselts ja kostja Grossbalt Consulting OÜ 08.05.2017 mitteeluruumi üürilepingu tähtajaga kuni 07.05.2020, mille alusel andis BLRT 08.05.2017 üle Grossbalt’le üürile äriruumi aadressil xxxx pindalaga 18,4 m2, mille kohta koostasid pooled 08.05.2017 üleandmise akti. Ruumide kasutamise eest kohustus Grossbalt üürilepingu kohaselt tasuma BLRT’le iga kuu 20-ndaks päevaks üüri 92 eurot ja kõrvalkulud, millega viivitamise korral - viivist 0,5% päevas. Üürilepingu p 4 alusel kandis Grossbalt üle BLRT’le 2017. mais ja juunis kolme maksega lisa 3 kohase tagatisraha summas 366 eurot.Alates 2018. oktoobrist jättis Grossbalt üüri-ja kõrvalkulude eest tasumata. Hiljemalt 11.03.2019 kolis Grossbalt ruumidest välja üürileandjale sellest ette teatamata, jättes ruumide kahjustused kõrvaldamata ja ruumid akti alusel tagastamata. Grossbalti esindaja S. P. teatas SMS-iga 12.03.2019, et temal ei ole raha maksta ja tema on ruumist välja kolinud. Üürileandja ütles lepingu üles 30.06.2019, millisel päeval lõppes Grossbalti kohustus tasuda ruumide üüri. Üüripandiks kõlbulikku vara ei olnud ja üüripanti ei rakendatud. Üürilepingu lõppemise aja 30.06.2018 seisuga moodustas Grossbalti üüri- ja kõrvalkulude võlg 1274 eurot. Grossbalt pole BLRT arveid kunagi vaidlustanud, kuid pole võlga tasunud.
3.Hageja on kostjale ette maksnud tagatisraha 366 eurot. ÜL p 3.9 kohaselt loetakse üürileandjale laekunud summadest tasutuks kõigepealt trahvid ja viivised ja alles seejärel üür, kõrvalkulud ja kommunaalmaksed. Hageja tasaarvestab 2 635,52 euro suuruse viivise nõude 366 euro suuruse tagasiraha arvel selliselt, et viivis väheneb 366 euro võrra. Edasi vähendab hageja vabatahtlikult lepingu alusel arvestatud viivist põhivõla suuruseni e 1274,48 euroni. Tasumata võla osas esitab BLRT hagi ja nõuab kokku 2548,97 eurot, sh põhivõlg 1274,48 eurot ja viivis 1274,48 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja esitas 29.09.2020.a vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et omandas ettevõtte 13.03.2018.a ning ta ei ole olnud teadlik 05.08.2017.a sõlmitud üürilepingust ega sellest tulenevatest nõuetest enne kohtu poolt saadud hagimaterjalide kättesaamist. Kostja selgitab, et üürilepingu võis küll sõlmida eelmine omanik, kuid kuna kostja seaduslik esindaja ei ole sellele üürilepingule alla
2-20-6391 kirjutanud ega ole teadlik selle olemasolust, ei vastuta kostja üürilepingust tulenevate nõuete eest. Samuti märgib kostja, et ligemale kahe aasta jooksul ei ole nimetatud võlgnevuse osas kostjaga ühendust võetud, milles tulenevalt leiab kostja, et hageja on pahatahtlikult loonud käesoleva olukorra ebaseadusliku kasu saamiseks, kasutades ära kostja uue seadusliku esindaja teadmatust eelmise omaniku allkirjastatud lepingust, samuti vähest suhtlemist ettevõttega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Pooled ei vaidle selle järgmiste faktiliste asjaolude üle: - 08.05.2017 sõlmisid pooled mitteeluruumi üürilepingu tähtajaga kuni 07.05.2020, mille alusel andis BLRT 08.05.2017 üle Grossbalt’le üürile äriruumi aadressil xxxx pindalaga 18,4 m2, mille kohta koostasid pooled 08.05.2017 üleandmise akti. (dtl 7-11) - Ruumide kasutamise eest kohustus Grossbalt üürilepingu p−de 3.1 ja 3.2 ja üürilepingu lisa 3 kohaselt tasuma BLRT’le iga kuu 20-ndaks päevaks üüri 92 eurot ja kõrvalkulud, millega viivitamise korral - viivist 0,5% päevas (ÜL p 3.8, dtl 8). - Kostja ei ole tasunud üüri ning kommunaalkulusid alates oktoober 2018.a. - Hageja ütles üürilepingu 30.06.2019.a üles. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.Poolte vahel sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestatud üürilepingule. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
2-20-6391 (üüri). Hageja leiab, et kostja võlgneb talle perioodi oktoober 2018.a – juuni 2019.a igakuise üüri summas 92 eurot kuus ja samal perioodil tarbitud igakuised kommunaalteenuste eest vastavalt üürilepingu kokkulepitule. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse tasumist, kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei ole olnud ettevõtte omandamise hetkel teadlik sõlmitud üürilepingust ning sellest tulenevatest nõuetest.
10.Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja olnud teadlik 08.05.2017.a üürilepingust ning sellest tulenevates nõuetest, ehk arvetest nr 27211, 27763, 28216, 28319, 28929, 29488, 29932, 30827, 31278, 31740. Kostja viitab, et nimetatud nõudeid ole hageja kostjale saatnud viimase kahe aasta jooksul, seega kostja ei ole teadlik nõudest. Kostja sisulisi vastuväiteid nõude suurusele esitanud ei ole.
11.Seoses kostja vastuväitega, et kostja on omandanud ettevõtte 13.03.2018.a notariaalse müügilepingu alusel ning sellest tulenevalt puudub kostjal seos 08.05.2017.a sõlmitud üürilepinguga, selgitab kohus, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Võlaõigusseaduse § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõtte kooseisu ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Kostja seaduslik esindaja ja kostja endine seaduslik esindaja sõlmisid 13.03.2018.a osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt müüja müüs ning ostja omandas kostja 2500 eurose nimiväärtusega osa, mis moodustas 100% osaühingu kapitalist. Seega oli poolte vahel sõlmitud ettevõtte võõrandamise leping. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Käesoleval juhul on ettevõte üle läinud müügitehinguga. VÕS § 182 lg 1 kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. VÕS § 183 lg 1 kohaselt vastutab enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Seega läheb ettevõte üle uuele omanikule tervikuna, koos kõikide õiguste ja võetud kohustustega.
12.Hageja on hagiavalduses viidanud, et nõuab lepingulisi makseid kostjalt kuni 30.06.2019.a, s.o lepingu ülesütlemiseni. Hageja on esitanud põhivõlgnevuse kujunemise tõendamiseks kostjale saadetud arved. Arvete kohaselt kuulub tasumisele igakuine üürisumma 94,76 eurot, kommunaalteenuste eest üürilepingu lisas nr 3 kokkulepitud tariifide kohane kommunaalteenuste summa. Arve nr 27211 kohaselt kuulus tasumisele 140,03 eurot, arve nr 27763 kohaselt 39,03 eurot, arve nr 28216 kohaselt 140,03 eurot, arve 28319 alusel 68,31 eurot, arve nr 28929 alusel 65,96 eurot, arve nr 29488 kohaselt 231,54 eurot, arve nr 29932 alusel 113,82 euro, arve nr 30827 alusel 180,99 eurot, arve nr 31740 alusel 146,41 eurot, arve nr 31278 alusel 168,26 eurot, kokku summas 1274,35 eurot.
13.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Pooled on üürilepingu punktis nr 3.1 kokku leppinud, et kõrvalkulude tasu arvutatakse üürilepingu lisa nr 3 alusel, teenusepakkujate tasud
2-20-6391 vastavalt teenusepakkuja arvetele ning tegelikule tarbimisele (tlk 13). Seega kuulus lepingu kohaselt igakuiselt tasumisele kommunaalkulu vastavalt üürilepingu lisas 3 toodud tabelile ning hageja poolt esitatud arvetele.
14.Hageja on tõendanud enda nõude olemasolu ning esile toonud nõude kujunemise. Kostja nõude kujunemisele ja suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab eelpooltoodust lähtudes, et põhjendatud on hageja üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse nõue summas 1274,48 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise seisuga 30.04.2020.a summas 2635,52 eurot lepingujärgse määraga 0,5% päevas tasumata kohustuselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma rahalist kohustust rikkunud. Seega on kostjalt viivise väljanõudmine põhjendatud. Viivis on kogunenud üürniku enda tegevuse tõttu ja tuleb seega kostjalt välja mõista. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1274,35 eurot arvete nr 27211, 27763, 28216, 28319, 28929, 29488, 29932, 30827, 31740, 31278. Kuigi 30.04.2020.a seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivise summa 2635,52 eurot, nõuab hageja hagis kostjalt viivist põhinõude ulatuses, s.o 1274,48 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 30.04.2020 seisuga põhinõude ulatuses summas 1274,48.
17.Kokkuvõtvalt kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 1274,48 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhinõude ulatuses summas 1274,48 eurot.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.Kohus andis pooltele 09.03.2021.a määrusega tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 02.04.2021.a. Kohtule menetluskulude nimekirju ei esitatud. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
2-20-6391 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 29.04.2020 tasunud riigilõivu asjas 275 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid hageja menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu.
22.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.