Välja mõista Tallinn, Majaka tn 6 korteriühistult Windair OÜ kasuks võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
4.Välja mõista Tallinn, Majaka tn 6 korteriühistult Windair OÜ kasuks seisuga 07.09.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 115 eurot.
5.Välja mõista Tallinn, Majaka tn 6 korteriühistult Windair OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 625,86 eurot) alates 08.09.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Tallinn, Majaka tn 6 korteriühistu kanda.
2.Välja mõista Tallinn, Majaka tn 6 korteriühistult menetluskulud summas 1 697,50 eurot Windair OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Majaka tn 6 korteriühistul tasuda Windair OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 697,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagastada Windair OÜ-le enamtasutud riigilõiv summas 45 eurot OÜ Windair kontole nr xxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba lahendi edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 08.09.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja hoonete tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga tegelev ettevõtja. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt osutab hageja kostjale tehnosüsteemide avariide likvideerimise teenust. Kostja tellis hagejalt 11.5.2018.a avariitööd seoses Majaka tn 6 elamu kanalisatsioonipüstikus kanalisatsioonitoru lekkimisega (kanalisatsioonitorustiku avarii). Hageja likvideeris avarii, tööd akteeriti ning hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arve nr 181140. Hageja tõendab eeltoodut järgmiste tõenditega: arve 181140 (lisa 1), akt 110518-1 (lisa 2), akt 110518-3 (lisa 3), T P’i e-kiri (lisa 4).
2.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Tööd valmisid lisades 2 ja 3 esitatud aktide kohaselt 11.5.2018.a kell 17:40 ja 12.5.2018.a. kell 17:00. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 12.5.2018. Kostjale esitatud arve kohaselt tuli arve tasuda tähtajaks 22.5.2018.a. Kostja ei ole lisana 1 esitatud arvet käesoleva ajani tasunud. Kuna kostja ei ole hageja esitatud arvet tähtaegselt tasunud, on hagejal õigus kostjalt nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lisatud viiviseraporti kohaselt on viivise suurus hagiavalduse esitamise ajal e. 8.9.2020.a seisuga 115,13 eurot (lisa 5). Sissenõudekulud: VÕS 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta võlgnikult nõuda ka sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka sissenõudekulu hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastus
3.Kostja on eelkõige seisukohal, et antud menetluses puudub õiguslik alus hagiavalduse rahuldamiseks. Kostja hinnangul on hagiavalduses esitatud nõue täielikult tõendamata.
4.Hageja väited, millega kostja nõustuda ei saa: 1. Kostja tellis hagejalt 11.5.2018.a avariitööd seoses Majaka tn 6 elamu kanalisatsioonipüstikus kanalisatsioonitoru lekkimisega. Kostja pole tellinud hagejalt avariitööd. Vastavalt koreteri nr x omaniku ütlustele pöördus tema majahalduri T P poole kanalisatsioonipüstiku ülevaatamiseks. Ülevaatus, kus osalesid majahaldus ja ettevõte Windair OÜ esindajad, toimus 09. mail 2018. a. Peale ülevaatust otsustasid püstiku osa vahetada. Remonditöö toimusid 2 päeva hiljem, 11.05.2018. a. Lähtudes sellest, et ülevaatuse ja remonditööalguse vahel oli vähemalt 2 päeva, ei saa teostatud tööd nimetada avariitööks. 2. Hageja likvideeris avarii, tööd akteeriti ning hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arve nr 181140. Olukorras kus avarii puudus, ei olnud ka vajadust seda likvideerida. Hageja teostas korteriühistuga kooskõlastamata remonditööd. Hagejal oli piisav aja selleks, et kooskõlastada remonditöö hinda ja mahus korteriühistu esindajaga ning kutsuda juhatuse liiget remonditöö vastuvõtmiseks. Hageja pole teinud kostjale hinnapakkumist ega kutsunud kohale. Kostja sai remonditööst teada alles siis, kui sai hageja arve. Hageja esitas kohtule 2 akti, millega soovib tõendada teostatud tööde vastuvõtmist. Kostja arvates ei saa nimetatud aktid tõendada tööde vastuvõtmist. Aktidele 110518-01 ja 110518-3 kirjutasid alla korteriomanikud O V ja H. L, kes ei ole korteriühistu esindajad. Kui esitades vastava hagiavalduse, loeb hageja töö tellijaks korteriühistut, siis pidi töö aktile kirjutama alla korteriühistu juhatuse liige. Õigusaktidest ei tulene, et sellised nõuded ja kohustused saaksid seaduse alusel üle minna lepinguvälisele isikule, korteriomanikule. Seega remonditööd on jäänud korteriühistu poolt vastuvõtmata. Kostja keeldus arve tasumisest, sest ta ei nõustunud tööde kvaliteediga. 3. Tööd valmisid lisades 2 ja 3 esitatud aktide kohaselt 11.5.2018.a kell 17:40 ja 12.5.2018.a. kell 17:00. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks hiljemalt 12.5.2018. Kostja leiab, et ei kuulu hageja nõue rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Nõude rahuldamise esmase eeldusena tuleb hagejal tõendada, millise töö ja millistel tingimustel ta tegema pidi ning millistele kvaliteedinõuetele pidi töö vastama, et kostja võttis töö vastu või keeldus alusetult vastuvõtmisest.
5.Hageja on teadlik, kui on jäänud seda kohtule teavitamata, et kostja on esitanud hagejale pretensioone. Vastavalt nõuetele, püstikute vahetamisel pidi hageja teha ka tuletõkkekonstruktsioonide tihendamist, kuid neid tööd on jäänud tegemata. Kostja keeldus esitatud arve tasumist kuni tuletõkkemanseti kinnitamiseni. Vastuse esitamise päeva seisuga ei ole hageja neid tööd korralikult teinud ega kostja vastu võtnud. Kuna kostja on esitanud pretensiooni ega ole allkirjastanud ühtegi dokumenti tööde vastuvõtmise kohta, ei ole tõendamiskoormus kostjale üle läinud.
6.Lepingu sõlmimine. Kostja peab oluliseks rõhutada, et hageja pole esitanud kostjale hinnapakkumist, millega saaks viimane nõustuda. Seega hageja ja kostja vahel puudub sõlmitud leping. Kui pakkumisega oli nõus korteriomanik, siis leping on sõlmitud hageja ja korteriomaniku vahel. Järelikult pidi hageja esitama arve korteriomanikule ning nõuda selle tasumist korteriomanikult, mitte korteriühistult. Kui oletada, et leping hageja ja kostja vahel on siiski sõlmitud, siis lepingu alusel tehtud töö ei ole kostja poolt vastu võetud, kuna see ei vasta tuletõrje nõudele.
7.Töö kvaliteet. Pärast arve kätte saamist (kohe kui sai teada teostatud tööde kohta), esitas kostja hagejale pretensioonid. Kostja nõudis, et hageja koos püstakute väljavahetamisega paigaldaks ka tuletõkkemuhvid ning klapid. Kostja arvamusega on nõus ka Päästeamet, kelle ohutusjärelevalve büroo nõunik A S kirjalikult kinnitas, et ühistu poolt nõutud tuletõkkekonstruktsioonide tihendamine on asjakohane (31.07.2020 vastuse 1
lõik, 2 lause). Sama arvamus avaldas ka diplomeeritud ehitusinsener E M. Tema poolt ülevaatuse akti kohaselt R C OÜ on teostanud 22.10.2020 Majaka tn 6 korterite nr x ning x kanalipüstakute ülevaatuse ning jääb järeldusele, et antud tööd ei olnud korrektselt teostatud, kuna puudub nõuetekohane tuletõkkesektsiooni eraldatav kaitsekiht (nt kivivill) ning võimaliku tule leviku takistus puudub. Tuletõkkemuhvid ning klapid pidid olema paigaldatud koos püstakute väljavahetamisega... Käesolev töö pidi kuuluma püstaku väljavahetanud vastutava ehitaja vastavusse. Kostja on teinud hageja poolt teostatud tööde pilte ning saatis päästeametile arvamuse küsimas. Päästeameti esindaja vastas, et esitatud fotodel tihendamistööd ei vasta tootjapoolsetele nõuetele. Näiteks, tuletõkkemansett peab olema kinnitatud konstruktsioonide külge, mis ei ole tehtud. Samuti tuletõkkevaht peab olema krohvitud või kaetud muu A klassile vastava materjaliga ning vuugi paksus ei tohi ületada 40 mm. Hageja teostatud töö ei vasta ülalnimetatud nõuetele. Seda kinnitab ka Päästeameti 21.08.2020 vastus nr 7.2-2.1/7437-2. Päästeamet kirjutab, et Paigaldus võib tõepoolest ebakorrektne olla – liiga suur vahe mansetti ja vahelae ääre vahel, vahe on täidetud vahuga, mitte kõva kivivillaga (A2 klassi materjali asemel on kasutatud parimal juhul B klassi materjal, mis on vastuolus Eesti standardiga EVS 812-7:2018 punkt 11.3.9), ebaselge on, kas tuletõkkemansett on korralikult kinnitatud või mitte, puudub kaetud tööde akt ja teostusjoonis.
8.Tasunõue. Tasunõude rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, et ta teostas tööd nõuetekohaselt ning kostja on tööd vastu võtnud või tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kostja asub seisukohal, et ei muutnud töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kuna toimub see töö valmimisest. Hageja ei ole teostanud tööd nõuetekohaselt.
Kohtu põhjendused
9.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 09.05.2018. a sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama torutööd Majaka tn 6 elamus.
11.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja 11.05.2018. a ja 12.05.2018. a teostanud lekkivate kanalisatsioonipüstikute vahetuse. Hageja esitas kostjale 15.05.2018. a arve nr 181140 summas 625,86 eurot. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks.
12.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et tegemist ei olnud avariitöödega, hageja ja kostja vahel puudub leping tööde teostamiseks. Lisaks olid hageja poolt teostatud tööd puudustega, kuna hageja oleks pidanud tegema ka tuletõkkekonstruktsioonide tihendamise, paigaldama tuletõkkemuhvid ning klapid.
13.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui
kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
14.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et tööd on teostatud oluliste puudustega, kohus veenvaks ei pea.
15.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on teostanud kostja majahaldur T Pi tellimusel kahe pragunenud ja lekkiva kanalisatsioonipüstiku vahetuse. Kostja seaduslik esindaja on 21.05.2018.a e-kirjas tundnud huvi, kes on alla kirjutanud tööde vastuvõtmise akti. Eeltoodust saab järeldada, et aktid nr 110518-1 ja 110518-3 olid kostja poolt allkirjastatud.
16.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud kostja majahalduri ja juhatuse liikme vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub vaidlus muhvide hinna ja vajalikkuse üle. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejalt tellinud lisaks avariitööde teostamisele ka tuletõkkekonstruktsioonide tihendamise, paigaldama tuletõkkemuhvid ning klapid. Ühtegi pretensiooni kanalisatsioonipüstikute vahetuse osas kostja hagejale ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 181140 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
18.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 181140 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 23.05.2018, a. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 115 eurot rahuldamisele.
19.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 08.09.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
20.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue summas 40 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 830,89 eurot tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja tasus riigilõivu 45 eurot rohkem.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 522,5 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud ei ole.
25.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 125 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.