Võlaõigus › Töövõtulepingud

Avday

ühendust hagejaga ja andis teada, et vajab abi oma IT-mehe käest. Kostja seletas, et tema IT-mees töötab Microsoftis (Eesti filiaalis) ja saab aidata XML faili loomisega 2020. a veebruari kestel. Kauba sisaldava korrektse faili küsimus sai lahendatud alles 27.02.2020. a, kui kostja saatis hagejale uue XML faili. Hageja hakkas testima antud faili. Testi jooksul ilmnesid väikesed vead. Hageja teatas kostjale, et failis on vead ning hageja katsub neid ise parandada. Samas hageja andis kostjale teada, et failis puuduvad toote pildid. Kostja soovitas neid lisada käsitsi kodulehe sisuhaldussüsteemi kaudu. 31.03.2020. a saatis hageja kostjale juurdepääsu piltide lisamiseks. 09.04.2020 a. oli kostja poolt lisatud viimane pilt. Hiljem kostja andis teada, et on teinud väikesed muudatused oma XML failis ja lubas saata uue faili. Uue faili saatis kostja reedel 17.04.2020. a . Samal kuupäeval kostja saatis ka kogu lepingu kehtimise ajal esimesed parandused, mida ta soovis leheküljele lisada. 20.04.2020. a teatas kostja, et soovib hagejaga sõlmitud lepingust taganeda. Taganemise aluseks oli väidetav lepingu rikkumine hageja poolt, täpsemalt lepinguga kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamata jätmine ning seega töö valmistamisega oluliselt viivitamine. Samuti soovis kostja lepingu alusel tasutud ettemaksu 70% tagastamist hageja poolt. Hageja ei nõustunud kostja esitatud tingimustega, kuna hageja poolt lepingu rikkumine puudus. Kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamata jätmine oli tingitud kostjapoolsest viivitusest korrektse faili esitamisega, mille pärast kogu töö valmimine venis oluliselt. Hageja pakkus kostjale töö lõpuni viia kuni 30.04.2020. a, mis oli objektiivselt võimalik, kuna kostja poolt lepingust taganemise soovi avaldamise ajaks oli hageja teinud 93% lepingu alusel kokkulepitud töö mahust. Kostja keeldus hageja pakkumisest ning nõudis ettemaksu 70% tagastamist. Kuna hageja täitis 93% kokkulepitud tööst, siis hageja teatas kostjale omapoolsest lepingu ülesütlemisest ning nõudis VÕS § 652 lg 2 alusel tehtud töö eest tasumist, mille maksumuseks on 2720 eurot + KM (summast on maha arvatud kostja tasutud ettemaks). Oma nõuet esitas hageja nõudekirja kujul kostjale. Kostja keeldus hageja nõuet täita ning jäi oma nõude juurde, esitades hagejale omapoolset nõudekirja e-posti teel. Seega esitab hageja käesoleva hagiavalduse kostja vastu lepingu alusel tehtud töö eest summas 2720 eurot + KM väljamõistmiseks. Kostjal puudub lepingust taganemisõigus. Kostja saadetud kirjas soovib kostja sisuliselt hagejaga sõlmitud lepingust taganeda ning lepingu alusel üleantu tagasi saada. Sama nõue on esitatud kostja saadetud nõudes, mis oli vastuseks hageja nõudekirjale. VÕS § 116 lg 1 järgi on lepingust taganemise eelduseks eelkõige lepingu olemasolu ja selle kehtivus. Siinkohal ei ole kahtlusi, et poolte vahel on sõlmitud leping ja see on kehtiv. Järgmiseks lepingust taganemise eelduseks on sõlmitud lepingu oluline rikkumine, käesoleval juhul hageja poolt. Olulise lepingu rikkumise näidisloetelu on sätestatud VÕS § 116 lg-s 2. Lepingu rikkumise olulisuse üle otsustamisel tuleb eelkõige lähtuda lepingu olemusest, selle eesmärgist, poolte vahel kujunenud praktikast ning muudest asjakohastest asjaoludest.1 Siinkohal nendib hageja, et käesoleval juhul puudub lepingu rikkumine, seda enam oluline lepingu rikkumine hageja poolt. Kostja nõudes olid märgitud väidetavad hageja rikkumised, sh e-poe esmase versiooni üle andmata jätmine, e-poe valmimiseks nõutud tööde tegemata jätmine ning kostja sundimine vajalikke tööde täitmiseks hageja asemel ja kostjaga suhtlemisest eemale hoidmine. Kõik kostja nimetatud hagejapoolsed lepingu rikkumised on seejuures tõendama ning on ümberlükatavad kasvõi e-poe lingi saatmisega kostjale, hageja ja kostja Tallinnas kokkusaamisega ja hageja suhtlemisega kostjaga e-posti teel. Arvestades kõike eelmainitut on ilmne, et kostja esitatud väited hagejapoolsest lepingu rikkumisest, sh olulisest lepingu rikkumisest ei ole tõendatud ja ei vasta tõele. Seega on välistatud kostja lepingust taganemisõigus, kuna puudub hagejapoolne lepingu oluline rikkumine. Seejuures, kui isegi eeldada lepingu olulist rikkumist hageja poolt, siis leiab hageja, et kostjal puudus lepingust taganemisõigus VÕS § 116 lg-s 4 sätestatud taganemise eelduse täitmata jätmise alusel. Lepingust taganemine ilma VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja andmata lepingu rikkunud poolele kohustuste täitmiseks on

erandjuhuks. Käesolevas olukorras ei ole kostja enne lepingust taganemisavalduse esitamist hagejale viidanud lepingu rikkumisele hageja poolt või nõudnud lepingu täitmist täiendava tähtaja raames. Seega jäi hagejale ka mulje, et kostja on lepingus kokkulepitud tähtaja ületamisega nõus, kuna kostja tegeles kaua aega hagejale vajaliku faili koostamisega ning suhtles hagejaga faili koostamise teemal, viidates 2020. a jaanuari kuus kostja IT-mehe abi vajalikkusele. Samuti puudusid igasugused kaudsed või suulised viited lepingu rikkumisele hageja poolt. Kokkuvõtteks ei ole kostja hagejale teatanud lepingu rikkumisest hageja poolt kui sellisest ning ei ole hagejale andnud täiendavat tähtaja lepingu täitmiseks, mille alusel puudub kostjal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 4 alusel. Täiendavalt soovib hageja peatuda VÕS § 118 lg 1 punktis 1 sätestatud nõudele, mille järgi kaotab kostja õiguse lepingust taganeda, kui ta ei esita lepingust taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast lepingu olulisest rikkumisest teada saamist või hetke, millal ta pidi selles teada saama. Siinkohal eeldame jällegi hageja poolt lepingu olulist rikkumist. Isegi aga sellisel juhul ei ole kostja taganemisavaldus esitatud mõistliku aja jooksul. Lepingu järgi hageja kohustuste täitmise tähtajaks oli 4-5 kuud alates lepingu sõlmimisest. Leping sõlmiti 27.05.2019. a, seega lepingu täitmise viimaseks tähtajaks oli 2019. a oktoobri kuu. Kostja aga esitas hagejale lepingust taganemise avalduse alles 21.04.2020. a ehk peaaegu 6 kuud peale lepingus märgitud tähtaegade ületamist. Kostja oli teadlik lepingu täitmise tähtaegadest, seega on ilmne, et kostja pidi teada saama lepingus kokkulepitut tähtaegade ületamisest hiljemalt 2019. a oktoobri kuu lõpuks. Lepingust taganemise avalduse esitamine peaaegu 6 kuud peale lepingu rikkumisest teada saamist ei mahu VÕS § 118 lg 1 punktis 1 sätestatud mõistliku tähtaja piiridesse kasvõi seetõttu, et see ületab kogu lepingu täitmise tähtaja. Seega leiab hageja, et kostjal puudus lepingust taganemisõigus VÕS § 118 lg 1 punkti 1 alusel. Hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest VÕS § 652 lg 2 alusel. Nagu eelnevalt oli tuvastatud, hageja poolt olulist lepingu rikkumist kui sellist ei toimunud. Hageja täitis kõiki kostja soove, sh suhtles kostja IT- mehega nõutud formaadis faili saamiseks ja täiendas e-poodi kostja soovide järgi. Täiendavalt eelmainitule on hageja saatnud kostjale ka pilte ja instruktsioone e-poe haldamiseks ning seda olukorras, kus hageja töö ei olnud kostja poolt tasutud. VÕS § 652 lg 2 järgi võib hageja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu, kui kostja peab töö tegemiseks tegema mingi teo, sh andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut. Lepingu rikkumise olulisuse üle otsustamisel tuleb võtta arvesse lepingu liiki, eesmärki, täitmise tähtaja ja muid asjakohaseid asjaolusid. Käesoleval juhul oli kostja kohustuseks nii lepingu punkti 2.2.3 kui ka poolte vahel toimunud arutelu alusel edastama hagejale faili XML formaadis koos kõikide nõutute detailidega. Selleks oli küsitud abi IT-mehelt, seejärel kostja proovis ise faili koostada ning lõpuks küsis kostja jällegi ITmehe abi. Kogu faili koostamise ja paranduse ajal aitas hageja kostjat oma võimete kohaselt ning proovis ka kostja faili ise parandada. Kuna kostja oli kohustatud korrektset faili hagejale edastama ning viivitas sellega oluliselt (peaaegu 5 kuu võrra), siis on kostja lepingu oluliselt rikkunud. Hageja leiab, et leping oli oluliselt rikutud sh seetõttu, et hageja lepinguliste kohustuste õigeaegne täitmine sõltus otseselt kostja poolt vajalikku informatsiooni edastamise ajast. Hageja lepingu õigeaegne täitmine oli võimatu ilma kostja poolt korrektse faili edastamiseta enne lepingu täitmise tähtaja lõppemist. Kostja jättis omalt poolt ka muud informatsiooni esitamata, mida hageja mainis veel esitatud nõudekirja punktis 14. Samuti lepingu punkti 2.2.6 järgi e-poe juurde avalik juurdepääs avatakse ainult 30 päevaks. Selle aja jooksul pidi kostja e-poe funktsioneerimist kontrollima ning saatma oma märkused ja parandused hagejale. Avalik juurdepääs oli avatud

hageja poolt 11.06.2019. a, kosja aga saatis oma märkusi alles 17.04.2020. a. Seega kogumis leiab hageja, et kostja poolt lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni edastamisega peaaegu 5 kuu võrra viivitamine on lepingu oluliseks rikkumiseks. Seega on hagejal õigus lepingu üles öelda VÕS § 652 lg 2 järgi. Peale lepingu ülesütlemist on hagejal õigust nõuda tasu tehtud töö eest ning täiendavate kulutuste hüvitamist, mida hageja kandis seoses lepingu täitmisega, kuid mis ei sisaldu kokkulepitud tasus. Hageja teatas lepingu üles ütlemisest kostjale 23.04.2020. a esitatud nõudekirjas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli hageja poolt täidetud 93% e-poe lehe valmistamise töödest, mis on ilmekalt kirjeldatud allolevas Seega on hageja poolt täidetud 93% kokkulepitud töödest. Lepingu kogumaksumuseks on 4000 eurot + KM. 93 % kogu lepingu alusel tehtud tööst maksab seega 3720 eurot + KM. Kostja tasus hagejale ettemaksu summas 1000 eurot + KM, seega hageja saab nõuda 2720 eurot + KM. Eelmainitu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu lepingu alusel tehtud töö eest kogusummas 2720 eurot + KM VÕS § 652 lg 2 järgi. Kostja vastus Kohtule 09.11.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja arvates on kohus võtnud asja ebaõigelt menetlusse ja kostja arvates esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja seaduslik esindaja on 20.04.2020.a esitanud hagejale poolte vahel sõlmitud kokkuleppest taganemise avalduse. Hageja on kokkuleppest taganemise avalduse 20.04.2020.a kättesaanud. Hageja ei ole vaidlustanud kokkuleppest taganemise avalduse kehtivust selle kättesaamise järgselt ja see on jõustunud ja kohtu poolt ei ole leitud, et see ei oleks esitatud kehtivalt või ei oleks kehtiv. Lepingust taganemise seisuga ei olnud hageja ülesse öelnud kostjaga sõlmitud kokkulepet ja kuna kostja taganes 20.04.2020.a hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppest ja kokkuleppest taganemisega kokkulepe lõppes ja hageja ei ole vaidlustanud kokkuleppest taganemise kehtivust, siis on kostja kehtivalt kokkuleppest taganenud ja hagejal ei ole saanud enam lepingut ülesse öelda, ega esitada seetõttu ka VÕS § 652 lg 2 kohast nõuet kostja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus, et Kostja seaduslik esindaja on hagejale 20.04.2020.a esitanud hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppest taganemise avalduse põhjusel, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Hageja seaduslik esindaja on kostja seadusliku esindaja poolt saadetud avalduse kättesaanud 20.04.2020.a, sest on sellele vastanud. Kuna hageja on 20.04.2020.a edastanud e-kirjaga talle 20.04.2020.a saadetud lepingust taganemise avalduse, siis on hageja kostja tahteavalduse kättesaanud hiljemalt 20.04.2020.a ja lepingust taganemiseavaldus on jõustunud hiljemalt 20.04.2020.a. Hageja ei ole taganemisavalduse kättesaamise järgselt kohtus vaidlustanud kostja poolt esitatud lepingust taganemise avalduse kehtivust ja kohus ei ole tuvastanud, et kostja poolt esitatud lepingust taganemise avaldus ei oleks olnud kehtiv. Hageja ei ole esitanud tuvastuhagi, ega palunud tuvastada, et kostja poolne lepingust taganemine ei olnud kehtiv ja seega ei saa hageja väita, et kostja ei ole kokkuleppest kehtivalt taganenud ja et tagenemine ei ole jõustunud. Seega kuna kostja taganes kehtivalt (kuna ei ole tuvastatud kohtu poolt, et taganemise avaldus ei oleks olnud kehtiv, ega oleks olnud täidetud taganemise eeldused, mis on kostja arvates olnud olemas ja taganemine on olnud kostja arvates kehtiv) hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, siis poolte vahel sõlmitud kokkulepe lõppes automaatselt 20.04.2020.a. Eeltoodust tulenevalt oli hageja ja kostja vaheline võlasuhe lõppenud selleks ajaks kui hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ja hagejal ei olnud võimalik enam lepingut ülesse öelda, sest võlasuhe oli juba selleks ajaks lõppenud. Kuna hageja ei ole saanud eeltoodust tulenevalt lepingut ülesse öelda, siis ei ole võimalik saavutada hageja hagiga taotletavat eesmärki, sest ei ole täidetud VÕS § 652 lg 2 nõude esitamise eeldused, sest hageja ei ole saanud kostjaga sõlmitud kokkulepet ülesse öelda ja nõuda VÕS § 652 lg 2 alusel tehtud tööle vastavat osa tasust (kostja ei ole nõus ka tasunõudega, sest kostja arvates ei ole hageja teinud tööd tasunõude saamiseks). TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Antud

juhul on hageja esitanud töölepingust tuleneva tasu nõude ja märkinud enda nõude alusena VÕS § 652 lg 2. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest on selge, et hageja õiguste rikkumine, hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei saa olla võimalik, sest hageja ei ole saanud lepingut ülesse öelda, sest leping oli selleks ajaks lõppenud, mistõttu esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja vaidleb hageja nõudele muu hulgas vastu ka põhjendustel, mis on toodud ülalpool hagi läbivaatamata jätmise taotluses. Kostja ei eita, et kostjal ja hagejal oli kokkulepe 2019.a mai kuus, mille kohaselt kostja tellis ja hageja kohustus osutama järgmise sisuga teenust: veebikaubamaja loomine kostja poolt pakutavate kaupade müümiseks. Hageja kohustus valmistama täieliku funktsionaalsusega e-poe kostja kaupade müümiseks ja hageja kohustus tegema kõiki töid, et saavutada eesmärgi saavutamine, ehk täieliku funktsionaalsusega e-poe loomine. Hageja kohustus kostjale üle andma täielikult toimiva veebikaubamaja 4-5 kuu jooksul alates kostja poolt ettemaksu tegemisest ning seejuures pidi töö esimene etapp valmima 2 kuu jooksul ettemaksu tegemisest. Kostja tasus hagejale ettemaksu summas 1200 eurot 29.05.2019.a ja ülejäänud tööde teostamise eest pidi kostja tasuma hagejale siis kui hageja poolt teostatav töö on täielikult valmis ja kostja poolt vastu võetud. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja kostjale ühtegi tööd üleandnud, kostja märgib seejuures, et ka esimese etapi tööd on siiani hageja poolt kostjale üleandmata ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale tööd üleandnud. Kostja eitab, et Ta on allkirjastanud hagejaga töövõtulepingu sellistel tingimustel nagu hageja oma hagiavalduses väidab. Hageja ei ole esitanud kohtule hageja ja kostja esindajate poolt allkirjastatud(sõlmitud) töövõtulepingut, küllgi see on hageja kohustuseks, kui hageja esitab oma nõude vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja märgib, et pooled on sõlminud sellistel tingimustel töövõtulepingu. Kostja on seisukohal, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus valmistama täieliku funktsionaalsusega e-poe kostja kauba müümiseks; hageja kohustus koostama kostja projekti jaoks töögrupi; hageja kohustus täitma kvaliteetselt kokkuleppega ettenähtud töid kokkuleppega – ja tehnilise ülesandega ettenähtud tähtaegade piires; hageja kohustus õigeaegselt edastama kostjale juurdepääsu tehtud tööde juurde, tingimusel, et kostja on täitnud tema kohustused hageja suhtes, mis olid ettenähtud kokkuleppega; hageja kohustus kostja nõudel informeerima kostjat tööde käigust; hageja kohustus ettenähtud tööd teostama 4-5 kuu jooksul. Töö oli jaotatud kaheks osaks, esimene osa pidi olema tehtud hageja poolt 2 kuu jooksul ja esimese osa töö valmimisel pidi hageja esitama töö kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Kostja kohustusteks kokkuleppe kohaselt oli õigeaegselt ja kokkuleppega ettenähtud piires tasuda hagejale tööde eest, nii et kostja pidi tasuma hagejale ettemaksu ja ülejäänud tööde teostamise eest pidi kostja tasuma hagejale siis kui hageja poolt teostatav töö on täielikult valmis ja kostja poolt vastu võetud; teostama hageja poolt vastavalt kokkuleppele täidetud ja kokkuleppe tingimustele vastavate tööde vastuvõtmise. Hageja ei ole tõendanud, et Ta oleks tähtaegselt, ehk kahe kuu jooksul ettemakse tasumisest kostja poolt esitanud töö esimese osas kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ja et kostja on hageja poolt teostatud töö esimese osa vastuvõtnud. Seega ei ole kostja arvates täidetud eeldused, et hagejal oleks õigus küsida täiendavat tasu kostja käest. Kostja ei ole kordagi kinnitanud hagejale töö esimese osa kättesaamist, selle vastavust kokkuleppe tingimustele ja ka seda, et kostja oleks töö esimese osa vastuvõtnud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt on täielikult tõendamata, et hageja oleks saatnud kostjale töö esimese osa versiooni kahe kuu jooksul, nagu oli kokkulepitud poolt vahelise kokkuleppega ja samuti on kostja arvates tõendamata, et hageja poolt väidetavalt 14.06.2019.a toimunud kohtumisel (mille toimumine on hageja poolt tõendamata), oleks hageja ja kostja kinnitanud töö esmase versiooni kinnitamise ja et pooled leppisid kokku täiendava tasu maksmise kostja poolt hagejale. Kõik sellised hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata ja

kostja vaidleb nendele vastu. Samuti leiab kostja, et täielikult tõendamata on kõik hageja väited, et kostja kohustuseks oli hagejale esitada eraldi fail XML formaadis ja et kostja ei suutnud seda hagejale õigeaegselt esitada. Kostja on seisukohal, et sellist kokkulepet ei ole poolte vahel olnud ja hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks selline kokkulepe olnud. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja valmistab täieliku funktsionaalsusega e-poe kostja kauba müümiseks ja hageja kohustub e-poe täielikuks valmimiseks ise täitma kõik tehnilised ülesanded ja hageja kohustub koostama kostja poolt tellitud projekti jaoks töögrupi! Kostja ei ole kordagi hagejaga kokkuleppinud, et kostja kohustuseks on XML faili loomine ja hagejale edastamine ja kostja on seisukohal, et hageja pidi tegema täieliku funktsionaalsusega e-poe ja kõik tehnilised lahendused selle juurde pidi olema ka loodud hageja poolt, mitte kostja poolt. Kostja leiab, et see, et hageja ei ole iseseisvalt suutnud luua töötegemiseks vajalikku tehnilist funktsionaalsust ja hageja on pidanud oma tööülesannete täitmiseks pöörduma Valgevenes töötava IT-mehe juurde, siis see oli ka hageja ülesandeks, sest hageja pidi koostama töö valmistamiseks töögrupi, sest hageja pidi kokkuleppe sõlmimisel olema teadlik, et kas tal endal on piisavad oskused, teave jms töötegemiseks või mitte või seetõttu pidigi hageja koostama töögrupi, et kõik vajalikud tööd täieliku funktsionaalsusega e-poe valmistamiseks oleks täielikult hageja poolt tehtud ja kostja kohustuseks on ainult maksta tasu antud tööde eest ja võtte täielikult valmistatud tööd vastu. Hageja on oma tööülesannete täitmiseks pöördunud Valgevene IT-mehe poole, et täita kostjaga sõlmitud kokkulepe ja kostja ei ole seda teinud ja see ei olnud ka kostja ülesanne, see nähtub hageja enda poolt edastatud kirjavahetusest hageja ja IT-mehe vahel, kus hageja kirjutab ITmehele, samuti nähtub kirjavahetusest, et hageja ei ole suutnud tähtaegselt kostjale tööd valmis teha, sest 18.07.2019.a kirjavahetuses hageja esindaja kirjutab, et hageja klient (ehk kostja) hakkab närvitsema, meil on vaja infot. See üheselt tõendab, et kostjal ja Valgevene IT-mehel puudub omavahel igasugune seos ja, et hageja on pöördunud Valgevene IT-mehe poole, et täita enda tööülesandeid ja valmistada kostja jaoks kokkulepitud kvaliteediga täieliku funktsionaalsusega epood. Juhul, kui oleks kostja kohustuseks olnud hagejale edastada mingi fail, siis oleks ju kostja kirjutanud Valgevene IT-mehele ja küsinud antud faili, et edastada see hagejale, kuid seda ei ole kostja teinud, samuti kirjutas hageja kirjas IT-mehele, et hageja klient (ehk kostja) hakkab närviliseks muutuma, sest ei ole vastavalt kokkulepitule tööd saanud, ehk hageja poolt ei olnud esimese etapi tööd kostjale üle antud selleks ajahetkeks ja valmis vastavalt kokkulepitule ja samuti näitab kiri, et hageja räägib oma kliendist, mitte et tegemist oleks IT-mehe kliendiga ja see tõendab, et hageja ülesandeks oli ikkagi fail luua ja hageja ei suutnud seda iseseisvalt teha, mistõttu pöördus hageja Valgevene IT-mehe poole ja kostja ei ole pöördunud faili saamiseks kellegi poole ja samuti ei ole see olnud ka kostja ülesandeks, et kostja edastaks hagejale mingi faili, poolte vahel ei ole sellist kokkulepet olnud. Eluliselt ei ole ka usutav, et juhul kui hageja pidi tasu saama, siis hageja otsustas täiendavalt 10 kuud ilma tasu saamata teha tööd, küllgi hagejal enda väidete kohaselt eksisteeris juba selleks ajaks kogutasu nõue. Kõik sellised hageja väited ei ole eluliselt usutavad ja on väärad ja täielikult tõendamata. Samuti ei ole kostja kordagi rääkinud hagejale oma IT-mehest, kes valmistab mingit faili ja kohustub selle hagejale edastama, sellised hageja väited on väärad ja tõendamta. Kostja ülesandeks oli tasuda hageja kvaliteetsete ja tähtaegselt valmistatud tööde eest, mida hageja ei ole siiani valmistanud ja kostjale üle andnud, seega ei ole kostjal tekkinud ka kohustust siiani hagejale tasuda midagi, vaid kostjal on tekkinud õigus tagasi nõuda hagejale tasutud ettemaks, sest hageja ei ole kostjale ühtegi tööd üleandnud siiani. Hageja ülesandeks on olnud tehniliselt ja täielikult funktsioneeriva e-poe valmistamine ja selleks töögrupi koostamine ja vajadusel ka selleks failide loomine, kuid hageja ei ole oma ülesandeid täitnud ja seetõttu ei ole hagejale ka tasunõude õigust tekkinud. Kostja ei ole viivitanud oma kohustuste täitmisega hageja ees ja hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks seda teinud, poolte vahel on puudunud igasugune kokkulepe, et kostja kohustub hagejale edastama faili, vaid täielikult

valmis ja tehniliselt toimiva e-poe valmistamine oli hageja kohustuseks ja selleks pidi hageja tegema ka kõik tehniliselt vajaminevad lahendused, mida hageja ei ole suutnud ilmselgelt teha. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja kohustuseks oleks olnud teha mingi tegu (hageja poolt viidatud formaadis faili tegemine ja edastamine) ja kostja ei ole ka pidanud tegema mingit tegu, ega aitama muul viisil kaasa töö tegemisele, siis ei ole kostja saanud ka viivitada sellise teo tegemisega, ega seega ei ole kostja ka rikkunud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, mistõttu ei ole hagejal tekkinud õigust lepingut üles öelda ning nõuda tehtud tööle (mille tegemist ei ole hageja kuidagi tõendanud) vastavat osa tasust. Hageja ei ole ühtegi oma väidet tasu nõude esitamiseks tõendanud ja kõik hageja sellised väited, on paljasõnalised olnud. Kostja on seisukohal, et hageja lepingu ülesütlemine ei ole tehtud kehtivalt, sest täidetud ei ole ei materiaalsed, ega formaalsed lepingu üles ütlemise õiguse eeldused hageja poolt, mistõttu ei ole hageja poolt tehtud ülesütlemine kehtiv ja seega puudub hagejal ka tasunõue VÕS § 652 lg 2 alusel. Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu ja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tasunõue kostja vastu VÕS § 652 lg 2 alusel ja kõik antud nõude esitamise alused on hageja poolt tõendamata: ei ole tõendatud, et kostja pidid tegema mingi teo, ei ole tõendatud, et kostja viivitas selle teo tegemisega, ei ole tõendatud, et kostja oleks oluliselt rikkunud lepingut, ei ole tõendatud, et hageja oleks seejärel kehtivalt lepingu ülesse öelnud ning ei ole tõendatud, et hageja oleks tööd teinud, et saaks esitada tasunõude vastavalt tehtud tööle. Hageja ülesandeks on tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja esitada nõuet kinnitavad tõendid. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hageja tasunõude aluseks olid tema poolt tegelikult teostatud ja nõuetekohased tööd ning kostja on sellised tööd hagejalt vastu võtnud või saab neid lugeda vastu võetuks. Kõik eelnev on kostja arvates selge märk sellest, et hageja nõuet reaalselt ei eksisteeri. Kuna hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid esitanud ega tõendanud, siis hagi on täielikult põhjendamata. Kostjalt ei saa nõuda ja kostjal puudub võimalus vastata sisuliselt põhjendamata hagiavaldusele (isegi kui kostja seda sooviks). See tähendaks, et kostja peaks ise hagi aluseks olevaid asjaolusid sisustama ja välja mõtlema. See ei oleks kooskõlas hagimenetluse põhimõtetega. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Antud juhul, ei ole hageja tõendanud, et Ta oleks töö esmase versiooni kostjale kahe kuu jooksul esitanud, samuti ei ole hageja tõendanud, et vastuvõtmiseks esitatud töö oleks olnud kokkuleppe kohane. Eeltoodu tõttu ei ole hageja töötasu nõue põhjendatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks valmis teinud 93 % töödest nagu hageja väidab, kõik sellised hageja väited on täielikult tõendamata hageja poolt. Hagiavaldusele lisatud tabel ei tõenda, et 93% kogutöö mahust oleks hageja poolt teostatud, ja et see oleks olnud ka poolte kokkuleppele vastavalt tehtud, hagile lisatud tabel ei tõenda kostja arvates ühtegi asjaolu ja tuleks jätta kohtu poolt täielikult tähelepanuta, sest selline tabel ei ole tõendiks tsiviilasjas, seega ei ole kuidagi ka põhjendatud hageja poolt esitatud tasunõue 93 % teostatud tööde eest. Kostja soovib märkida, et hageja ei ole siiani andnud kostjale üle poolte kokkuleppe kohaselt valmima pidanud täielikult toimivat e-poodi, veelgi enam ka eelpool mainitud esimese etapi korrektselt valmistatud tööd ei ole hageja poolt kostjale üleantud, mistõttu ei ole kostja saanud hageja käest mitte midagi, küllgi kostja on tasunud hagejale ettemaksu, mistõttu on hageja nõue kostja vastu täielikult põhjendamatu. Juhul, kui austatud kohus peaks leidma, et hageja on tööd või kasvõi töö esimese osas kostjale esitanud vastuvõtmiseks (millega kostja ei nõustu ja mille tegemist ei ole hageja ka tõendanud), siis kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks esitanud töö esimese osa tutvumiseks kahe kuu jooksul, nagu oli poolte vahel kokkulepitud ja, et esimene osa tööst oli valmistatud

vastavalt kokkulepitule ja poolte vahel kokkulepitud kvaliteediga. Kostja leiab, et juhul, kui hageja peaks tõendama, et hageja esitas kostjale töö esimese osa vastuvõtmiseks ja tutvumiseks, siis soovib kostja esitada sellistele tõenditele vastuväiteid ja omapoolsed tõendid ja kostja reserveerib endale vastuväidete esitamise õiguse sellistele hageja väidetele ja tõenditele, sest hetkel on kõik hageja poolt esitatud väited paljasõnalised ja tõendamata ja niikaua kui hageja ei ole omapoolseid väiteid tõendanud, ei ole ka kostjal kohustus hakata senikaua enda väiteid tõendama. Juhul, kui austatud kohus peaks leidma, et hageja on kehtivalt kostjaga lepingu ülesse öelnud ja hagejal eksisteerib VÕS § 652 lg 2 alusel nõue kostja vastu (millega kostja ei nõustu), siis esitab kostja omaltpoolt tasaarvelduse avalduse hageja nõude vastu ja kostja tasaarveldab oma kahjuhüvitise nõude hageja poolt esitatud tasu nõudega ja kostja leiab, et tasaarveldamise tulemusena on hageja põhinõue 3264 euro ulatuses lõppenud. Kostja kahjunõude aluseks on asjaolu, et hageja pidi kokkuleppe kohased tööd teostama 4-5 kuu jooksul, ehk hageja pidi tööd lõpetama hiljemalt 31.10.2019.a ja hiljemalt samaks kuupäevaks töö üleandma, kuna hageja töid, ehk täielikult funktsionaalsusega e-poodi kostja kauba müümiseks selleks ajaks valmis ei saanud ja hageja ei saanud töid valmis ka kuupäevaks 20.04.2020.a, ega ka siiani ei ole hageja kostjale üleandnud tööd, ehk täieliku funktsionaalsusega e-poodi, siis seetõttu kannatas kostja kahju, sest kostjal ei olnud võimalus oma kaupu müüa. Kostja poolt kahju kannatamine on tekkinud täielikult hageja tegevuse(tegevusetuse) tulemusena, sest hageja ei valmistanud kostjale e-poodi kostja kauba müümiseks, mistõttu kostja ei saanud jätkata kaupade müüki ka Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra ajal, kuid ka juba varasemalt oli takistatud kostja kauba müük, mistõttu hageja käitumise tõttu on kostja kaotanud olulises mahus müügikäivet ja kostjale on tekkinud oluline kahju, mille eest kannab vastutust hageja ja seetõttu kostja tasaarveldab hageja nõude enda kahjuhüvitamise nõudega hageja vastu, nii et tasaarveldamise tulemusena on hageja põhinõue 3264,00 euro ulatuses lõppenud. Juhul, kui asutatud kohus peaks leidma, et hagejal eksisteerib VÕS § 652 lg 2 alusel nõue kostja vastu, siis kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud viivise nõudele. Hageja ei ole esitanud korrektset viivisenõuet, mistõttu ei tohiks viivisenõue kuuluda ka rahuldamisele. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 27.05.2019. a sõlmitud töövõtuleping, mille p

Kostja ei eita töö eest täies ulatuses tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja ei ole töid teostanud tähtaegselt ning hageja ei ole kostjale töid üle andnud, mh on üle andmata ka esimese etapi tööd (tl 48). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Hageja väitel edastas ta 11.06.2019. a e-poe esmase versiooni kostjale ning 24.07.2019. a toimus hageja ja kostja kohtumine, kus pidi toimuma esmase e-poe versiooni kinnitamine ja lepingus kokkulepitud teise osamakse tasumine. Kostja kooskõlas lepingu p-ga 2.1. ja 2.2. esmase versiooni eest hagejale ei tasunud, küll aga soovis kostja e-poodi reaalset kaupa laadida. Reaalse kauba üleslaadimiseks vajas hageja faili, mis sisaldaks kauba kohta käivat informatsiooni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlusaluse lepingu p 2.2.3. kohaselt tellija on õigeaegselt omal initsiatiivil kohustatud edastama töövõtjale informatiivset materjali, kogu informatsiooni, dokumente ja muud teavet, mis on vajalikud töövõtjale kohustuste kohaselt täitmiseks ning p 2.2.4. kohaselt tellija oli kohustatud osalema ja organiseerima tellija vastutavate isikute ja muude tellija isikute osalemise käeoleva lepingu raames toimuvates tegevustes, mis on seotud ettevalmistavate tööde läbiviimise-, lehekülje disain-kontseptsiooni väljatöötamise-, lehekülje kokkuseadmise- ja muude lepingus poolte poolt kokku lepitud töödega. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja edastas töö lõpetamiseks vajaliku faili hagejale 27.02.2020. a (tl 20). VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 31.03.2020. a edastas hageja kostjale e-kirja koos lingiga, mis avas kostjale juurdepääsu e-poele (tl 22, 98-99). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja sisenes seejärel e-poodi ja lisas sinna erinevate kaupade pilte (tl 24). Kuivõrd kostja asus e-poodi oma majandustegevuses kasutama, tuleb kohtu hinnangul lugeda hageja poolt kostjale esitatud tööd kostja poolt vastuvõetuks. Kostja vastuväite kohaselt on ta lepingust 20.04.2020. a taganenud. Kohtule on esitatud tõend, millest nähtub, et kostja esitas hagejale 20.04.2020. a teate selle kohta, et soovib lepingu lõpetada,

kuivõrd ei pea edasise koostöö jätkumist otstarbekaks (tl 30). VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et töö oli olulises osas puudusteta teostatud ja kostjale esitatud. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja väitel hageja kokkulepitud tööd ei teostanud ning kostjale üle ei andud. Vaidlusaluse lepingu p 2.1.7. järgi pidid tööd valmis olema 24.07.2019. a. eeltoodust tulenevalt pidi kostja lepingu rikkumisest hiljemalt 25.07.2019. a teadlik olema. Lepingust taganemise avalduse tegi kostja 20.04.2020. a, s.o. vahetult pärast seda kui tal oli võimalik hakata e-poodi kasutama. Kohtu hinnangul on hageja kaotanud taganemisõiguse VÕS § 118 lg 1 sätestatust tulenevalt, kuivõrd on viivitanud taganemisavalduse esitamisega ebamõistlikult kaua. Hageja ütles 23.04.2020. a kostjaga sõlmitud lepingu üles ning lisas sellele ka kalkulatsiooni, millest nähtuvad teostatud tööd ja kantud kulutused (tl 37-38). VÕS § 652 lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused käesoleval juhul täidetud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja jättis hagejale tasumata 1 000 eurot (lisandub käibemaks) esimese etapi tööde eest. Vaidlusalusest lepingust nähtub, et kogu lepingu maksumus oli 4 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on oma lepingulised kohustused 93% ulatuses täitnud, mida tõendab asjaolu, et kostjal oli võimalik asuda e-poodi kasutama. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue summas 2 720 eurot (lisandub käibemaks) õiguslikult põhjendatud. Kostja on esitanud alternatiivselt tasaarvestuse avalduse juhuks kui kohus peaks hageja nõude rahuldama. Kostjal on tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju summas 3 264 eurot. Hageja kohustuseks oli valmistada täieliku funktsionaalsusega e-pood, mis ei ole siiani kostjale üle antud (tl 85). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja vastuväite kohaselt ei ole tema kostjale kahju tekitanud, kuna peamiseks viivituse põhjuseks e-poe valmimisel oli kostja enda tegevusetus. Kostja ei ole ka endal väidetava kahju tekkimist tõendanud. Kohus nõustub hageja vastuväidetega. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja võimalik kahju tekkis kostja enda tegevuse tulemusel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja oleks pidanud korrektemalt tähtaegu jälgima. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele lisaks põhinõudele ka viivis hagis esitatud põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on tasunud riigilõivu summas 325 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3 502,74 eurot tasumisele riigilõiv 325 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 325 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 945,83 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 18,92 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks (tl 175). Lisaks kulus hagejal aega tõendite tõlkimiseks. Kostja menetluskulud moodustavad 2 959 eurot. Kostja peab hageja menetluskulusid ülepaisutatuks ja osaliselt ka mittevajalikeks (tl 178, 182).

Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus jätab kostja vastuväite hageja menetluskuludele rahuldamata. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 50 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

osaliselt tühistatud 22.02.2022 TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.