Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 275 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

11.11.2020.a. andis kohus pooltele tähtaja kuni 07.12.2020.a. kompromissi saavutamiseks Hageja saatis 07.12.2020 küll maakohtule kompromisslepingu, kuid sellel puudus kostja allkiri. 08.12.2020.a teatas kostja kohtujuristile oma aadressi (xxx), kuhu hagimaterjalid talle saata ja lubas saata kohtule kirjaliku vastuse. Aadressil xxx saadetud hagimaterjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel. Maakohtu 05.01.2021.a kiri, milles kohus veelkord nõudis hagile vastust ja seisukohta kompromissi osas, on kostja e-posti aadressil kätte toimetatud 05.012021.a. Kostja vastas e-kirjaga, et hageja nõue on ülepaisutatud, võlg oli 3800, millest on väidetavalt tasutud 150 eurot. Põhivõlale on lisatud 2200 eurot, mis jääb kostjale arusaamatuks. Kostja leiab, et teda tahetakse petta. Kostja jäi viiruse tõttu töötuks ja nüüd hageja soovib rikastuda tema arvel. Kliinik ei ole vastu sellele, et kostja tasub võla osade kaupa vastavalt esitatud arvetele. Kohus määras asjas kohtuistungi 14.04.2021.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ega teavitanud mõjuvast põhjusest (TsMS § 422 lg 1) istungile ilmumauat jätmiseks. Kohtukutse saatis kohus kostja Sisulisi vastuväiteid kostja Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja sai hagimaterjalid kätte 17.04.2020.a isiklikult. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust ega vastuväidet või kompromissilepingut esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingu p-le 2.6 0,5% päevas alates nõude sissenõutavaks muutumisest ehk alates 30.07.2020 kuni hagi esitamiseni ehk kuni 02.11.2020a. kokku summas 1809, 75 eurot. Kohus nõustub, et viivis nõutud ulatuses, on ebamõistlik ega vasta viivise eesmärgile, ning lepingutingimus (lepingu p 2.6) tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 järgi Riigikohus on seisukohal, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seega käesoleval juhul sõlmis kostja X OÜ-ga lepingu tarbijana. Riigikohus on seisukohal, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14; 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 30.07.2020 -02.11.2020a. eest kokku summas 1809, 75 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgne (ehk seadusjärgne) viivisemäär sama ajavahemiku eest on 80, 34 eurot (arvestusega 0,022% päevas) ehk hageja nõuab kostjalt 22,5 kordselt suuremat viivist kui seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et lepingus (lepingu p 2.6) toodud viivisemäär on tüüptingimusena tühine, mistõttu on põhjendatud hagejal nõuda kostjalt kohustuse täitmata jätmise eest õiguskaitsevahendina viivist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 3810 eurot ja viivise ajavahemiku 30.07.2020.a. -02.11.2020.a. eest seadusjärgses määras so 80, 34 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.