2-20-141167/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue A. S. ja M. P. sõlmisid laenulepingu Nr. XXX 02. oktoobril 2015 summas 1 700 eurot. M. P. tasus laenumakseid kuni detsembrini 2018. Laenuandja ütles lepingu üles 11.03.2019. Selleks ajaks oli jäänud tasumata põhivõlg 884.41 eurot ning intress summas 64.26 eurot. A. S. on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressitele XXX ja XXX. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 18.04.2019. a. loovutas A. S. oma nõuded M. P. vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivise määr on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga 22% aastas. Vastavalt kokkulepitud viivise suurusele on suurusele on hageja viivisenõue perioodi eest 12.03.2019 kuni 23.02.2021 summas 380.61 eurot. Hageja taotleb ka lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni arvestusega 22 % tasumata summalt aastas. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, kuid teatas, et on valmis arutama kompromissi. Lisaks taotles kostja hulgaliselt originaaldokumentide väljanõudmist pangast ning intressi ja viivise arvutamise aja ning summade täpsustamist. Kohus jättis kostja taotlused, välja arvatud digiallkirjastatud laenulepingu nõudmine, rahuldamata. Istungimenetlus Kohtuistungil 8.04.2021 jäi hageja kõikide nõuete juurde. Nõue on A. S. poolt kehtivalt loovutatud, kostja ei ole asunud võlga tasuma. Hageja on nõus sõlmima kompromissi maksegraafiku järgse tasumisega 2 aasta jooksul igakuise maksega 48 eurot. Kostja avaldas kohtule, et ta ei suutnud laenulepingut täita alates töötuks jäämisest 2018 a lõpus. Kostja ei vaidle vastu põhivõla, intressi ja viivise arvestusele. Kostja ei saa maksagraafiku ettepanekut vastu võtta, sest see ei ole tema jaoks täidetav. Kostja sissetulek on töövõimetoetus, tema ülalpidamisel on 18-aastaseks saanud, kuid õpinguid jätkav laps. Kostjal on hulgaliselt võlakohustusi nii täitemenetluses kui ka veel kohtus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt andis A. S. M. P. laenulepingu Nr. XXX, sõlmitud 02. oktoobril 2015, alusel väikelaenu summas 1 700 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on laenu tagastanud, kuid võlgu on jäänud veel 884.41 eurot. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on jätnud tasumata intressimaksed kuni lepingu ülesütlemiseni, so nelja kuu eest summas 64.26 eurot. VÕS § 399 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Kohtule on esitatud A. S. 18.02.2019 teatis laenulepingu(te) ülesütlemise kohtalepingu rikkumise tõttu alates 7.03.2019. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus Nr. XXX kokku lepitud laenu intressi määr on 22,0 % aastas. Hageja on viivituses oldud aja eest põhjendatult arvutanud viivist alates 12.03.2019 kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni summas 380.61 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostjale on saadetud kolm meeldetuletuskirja ning nõue ületas 1000 eurot, mistõttu hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 35 euro ulatuses on seaduslik ja põhjendatud. Samuti on seaduslik ja põhjendatud hageja esitatud lisanduva viivise välja mõistmise nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamist hagejale. A. S. on lepingu ülesütlemisest teavitamisel maininud ka nõude esitamist kohtusse või loovutamist inkassofirmale. AS-lt PlusPlus Capital nõude loovutamise kohta kirja saamise järel ei ole kostja võlga tasuma hakanud ei hagejale ega nõude loovutanud A. S. Kohus aktsepteerib lihtmenetluses hageja esitatud kirja ja esindaja kinnitust, et hageja on kehtivalt nõude loovutuse saaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.