MJ Photography OÜ hagi I V (V) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: MJ Photography OÜ (rk 14455690, asukoht Pikk tn 40-2 Tallinn 10133), e-post xxxx esindajad Hageja lepinguline esindaja Marge Juur, e-post [email protected] Kostja: I V (ik xxxx, elukoht xxxx) e-post xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 06.04.2021, lihtmenetlus Tsiviilasja hind
1108 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I Vlt kahjuhüvitis 1090 eurot MJ Photography OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata kostja taotlus hageja ja tema seadusliku esindaja arvelduskontode kontrollimiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus
1.Jätta kostja kanda hageja poolt tasutud riigilõiv ja põhjendatud esindajakulud.
3.Välja mõista I Vlt menetluskulu 800 eurot MJ Photography OÜ kasuks.
4.Välja mõista I Vlt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 määratud suuruses alates menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni MJ Photography OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 12.01.2021 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahju 1180 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt viibisid hageja seaduslik esindaja M J ja kostja 09.12.2019 õhtul xxx pubis „xxxx“ ning kella 01:30 ajal lõhkus kostja, olles joobes, hageja vara, sülearvuti MacBook Pro (Retina, 15-inch, Early 2013; seerianumber xxxx). Kostja tõmbas tahtlikult arvuti ekraani vastu lauda, mille tagajärjel sai arvuti kahjustada. Arvutit kasutas sellel hetkel hageja juhatuse liige M J baarileti ääres. Arvutil ilmnesid järgmised kahjustused: arvuti hinged olid üle piiride väändunud, ekraani kaldenurk on ebaloomulikult suur ja hingedel on lõtk. xxxx OÜ diagnostika ja remondipakkumine nr xxxx alusel tuleb kahju kõrvaldamiseks ekraan vahetada, kulu 840,00 eurot (käibemaksuga). Hageja maksis arvuti diagnostika eest xxxx OÜ-le 25,00 eurot. Äriühing tegeleb fotografeerimise teenuse osutamisega ja fotode töötlemisega, milleks juhatuse liige kasutab igapäevaselt arvutit. Kahjustatud arvuti asemel oli hageja sunnitud ajutiselt rentima uue arvuti MacBook Pro AlanTarde OÜ-lt tasuga 225,00 eurot. Seoses COVID-19 pandeemiaga märtsist 2020. a katkes hageja äritegevus (fototeenuseid ei tellitud, pildistamisüritusi ei toimunud). Seetõttu puudus hagejal otsene vajadus täiendavalt arvuti rentimiseks rohkem, kui kolmeks kuuks. Arvuti kahjustusi tõendab ka xxxx OÜ diagnoseerimisakt 28.12.2020, kus hageja püüdis ekraani vahetuse asemel arvutit parandada, mida ei olnud võimalik teha. xxxx OÜ tuvastas sarnaselt xxxx OÜ-le, et ekraan on kõver ja painutatud, hinged on defektsed, kaas kinni ei lähe; lahendus: tuleb teostada displei (ekraani) vahetus. Hageja maksis selle ülevaatuse ja tõendi saamise eest 18,00 eurot. Hageja pöördus korduvalt kohtueelselt kostja poole kahju hüvitamiseks, millest kostja keeldus. Kohtueelses suhtluses viitas kostja vastuväiteks hagejale, et xxxx OÜ (remont.ee) äriühingus on ekraani vahetamise asemel võimalik arvutit parandada. Hageja pöördus nimetatud äriühingusse, kes arvutit üle vaadates siiski parandamist võimalikuks ei pidanud, leides sarnaselt xxxx OÜle, et ekraan tuleb välja vahetada. Kokku on hageja kahju 1180 eurot, millest ekraanivahetuse hind on 840 eurot, kahju kindlakstegemise hind 25+18 eurot ning asendusarvuti rent 225 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja esitatud vastuväidetes hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja MJ Photography OÜ esitatud süüdistused kostja vastu on alusetud, sest kostja ei ole J või tema firmale MJ Photography`le kuuluvale vara kahjustanud. Kostja mõisteti Harju Maakohtu 03. 07.2020 otsusega väärteoasjas 4-20-765 õigeks, sest kohus ei leidnud kostja tegudes väärteo tunnuseid. Hageja seaduslik esindaja M J kaebas 09.12.2019 01:30 baaris xxxx aset leidnud intsidendi tõttu politseisse. Hageja tunnistajad on kõik tema sõbra baari töötajad. Hageja tunnistajate ütlustesse peab suhtuma kriitiliselt. Asjaolu, et tunnistajad on vähemalt head tuttavad tõestab see, et inimesed olid nõus tulema politseisse ja nüüd kohtusse kinnitama hageja sõnu ning on Facebookis tema sõbrad. Täiesti võõrad inimesed ei viitsiks seda teha, võib olla ainult raha pärast. Kohus peaks
kontrollima hageja arvelduskonto väljavõtteid, et teha selgeks, kas hageja on tunnistajatele maksnud. Hageja seaduslik esindaja tahab kostjale kätte maksta, selle eest, et kostja solvas teda sõnaliselt. Sõnavahetuse käigus, peale seda kui M. J peksis kostjat ja tiris vastu põrandat, ähvardas ta, et maksab kätte selle eest, et kostja julges teda sõimata ja lükata. Arvatavasti M. J enda toimingute pärast tema arvuti näiteks võiski saada viga. M. J oli sellel hetkel ilmselgelt väga suures joobes. Kõik see tõestab seda, et arvuti kas oli juba oma vanuse tõttu poolvigane/katki või hageja ise rikkus/kukutas selle. Kostja palub välja nõuda turvakaamera salvestuse. Hageja püüab kostja kulul ära remontida oma vana ja väsinud arvutit, mis on juba kaheksa aastat vana ja ilmselt juba väga kulunud, sh. arvuti hinged, nagu näha remondipakkumisest. Hageja arvuti mudelil hingede loks on tüüpviga, mida tõendab lisatud artikkel, kus kirjeldatakse nende tüüpvigade olemasolu. Samuti on remondipakkumises ühel pildil näha, et ekraan on kulunud ning ekraanil on laigud. Arvuti üldine seisukord võis enne konflikti olla kulunud ja/või katki. Hetkel nähtub, et reaalselt kantud kulud on 25 eurot+18 eurot, kahe arvuti diagnoostika akti eest. Kusjuures teine diagnostika akt tehti 28. detsembril 2020, aasta peale intsidenti baaris. Ühesõnaga M. J kasutas arvutit terve aasta, tegi temaga ükskõik mida ja pärast viis järsku teist korda diagnostikasse, kus juba on tekkinud järgmised vigastused. Seoses kostja peksmise ja vastu põrandat tirimisega firma MJ Photography OÜ esindaja M Ji poolt jõhkral viisil, teiste inimeste nähes, kavatseb kostja esitada M Ji vastu politseile avalduse kehalises väärkohtlemises. Hageja kinnitab hagiavalduses, et kõik kulud on kantud. Kostja hinnangul kulu 225 eurot arvuti rendi eest ei ole reaalselt hageja poolt kantud, pole ka selge mitme päeva/kuu eest on antud summa. xxxx OÜ, reg. xxxx on „riiulifirma“, mis ei maksa makse, reaalselt äritegevust ei toimu ning ei tegele arvutite välja rentimisega. Lisaks on xxxx OÜ juhataja M Ji sõber ja naaber. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et MJ Photography OÜ õigusabikulud on 720 eurot, kuid ei ole lisatud maksekorraldust, et need kulud on kantud. Kostja taotleb kontrollida kõiki MJ Photography OÜ-le kuuluvaid arvelduskontosid ja samuti eraisikule M Jile kuuluvaid arvelduskontosid, et välja selgitada, mis kulud on reaalselt kantud. Menetluse käik
4.Kohus võttis 14.01.2021 hagi menetlusse ja arutas asja lihtmenetluses. Kohus pakkus pooltele välja kompromissi ning selgitas õiguslikku olukorda korraldaval istungil. Kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja K P ning vaatas turvakaamera salvestust. Kohtu põhjendused
5.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1090 eurot ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Õiguslik regulatsioon
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 g 1 p 5 järgi on kannatanu omandi rikkumine õigusvastane.
7.VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitamisel taastada kahjueelsele võimalikult lähedane olukord. Põhjusliku seose sätestab VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahjuna tuleb VÕS § 127 lg 3 alusel käsitleda otsest varalist kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks
tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi kuuluvad hüvitamisele asja parandamise mõistlikud kulud.
8.Hageja kohustuseks on tõendada kahju tekkimist, selle suurust ja põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta ei ole süüdi kahju tekkimises või see on vabandatav. Kahju tekkimine ja põhjuslik seos
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslik esindaja ja kostja viibisid 9.12.2019 õhtul pubis „xxxx“. Kohtuistungil uuritud turvavideo salvestuselt on näha hageja seadusliku esindaja ja kostja vaheline konflikt, mis toimus kell 1.30 paiku öösel. Turvavideo salvestus on hektiline, sellelt on näha kostja ja hageja seadusliku esindaja tegevus, kuid mitte konkreetselt arvuti kahjustamine. Turvavideo salvestuselt võib aru saada, et kostja liikus pubis ringi, käis korduvalt leti ääres ning käitub agressiivselt, kuid arvuti kahjustamise hetke ei ole salvestatud.
10.Tunnistaja K P ütlustes nähtub, et kostja ja hageja seaduslik esindaja olid mõlemad 9.12.2019 õhtul pubis „xxxx“. Kostja nõudis pärast pubi sulgemise aega enda teenindamist, pubi töötaja keeldus sellest ning kostja ärritus ja muutus oma liigutustes agressiivseks. Tunnistaja nägi, et kostja möödus hageja seaduslikust esindajast ning lõi käega vastu arvutit, mille kaas läks tagurpidi ja arvuti sai kahjustada.
11.Kostja on kahtluse alla seadnud tunnistaja usaldusväärsuse seoses sellega, et ta on hageja seadusliku esindaja tuttav. Kohtul on TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid kogumis ja annab selle käigus ka hinnangu tõendi usaldusväärsusele. TsMS § 256 sätestab tunnistaja ütluste andmise keelu. Asjaolu, et tunnistaja on menetlusosalise tuttav, ei keela andmast ütlusi. Tunnistaja K P puhul ei ole välja toodud ühtegi TsMS § 256 lg 1 või lg 2 sätestatud alust, mis annaks võimaluse ütluste andmisest keelduda. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused lubatavad ja kostja väited ei anna alust kahelda tunnistaja usaldusväärsuses. Kostja on esitanud kohtule taotluse hageja ja tema seadusliku esindaja arvelduskontode kontrollimiseks, et selgitada välja, kas hageja on tasunud tunnistajatele. Kohtu hinnangul ei ole selline taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tunnistajate mõjutamine on iseenesest lubamatu, kuid tunnistaja ütluste ärakuulamisel ei ole kohtul tekkinud kahtlust tunnistaja usaldusväärsuses.
12.Videosalvestuse ja tunnistaja ütluste koosmõjus on kohtule selge, et kostja käitus pubis agressiivselt ning tema tegevuse tõttu sai hageja arvuti kahjustada, seega on otsene põhjuslik seos hageja arvuti kahjustuse ja kostja teo vahel. Kahju suurus
13.Hageja poolt on kohtule esitatud xxxx OÜ 10.12.2019 kuluarve nr xxxx (tl 6) ja remondipakkumine xxxx (tl 5), millest nähtub, et hageja arvuti on saanud kahjustada ning kahjustuse kõrvaldamiseks on vajalik vahetada arvuti kaas. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka xxxx OÜ diagnoseerimisakt 28.12.2020 (tl 8, 11). Kostja on esitanud vastuväited kahju suuruse osas. Tegemist on vana arvutiga, mille puhul on arvuti kaane kinnitused probleemsed, ekraan on kulunud ja sellel on laigud.
14.Kohtu hinnangul ei muuda hageja arvuti vanus kahjustuste olemasolu. Kostja poolt esitatud
artikkel ja infomaterjalid küll iseloomustavad teatud marki arvutite eripäraseid, kuid ei ole käsitletavad dokumentaalse tõendinda TsMS § 229 lg 1 ja 272 lg 1 mõttes. Artikkel ei tõenda vaidluse asjaolusid vaid on abstraktne. Kohtul ei ole kahtlust xxxx OÜ ja xxxx OÜ hinnangus remondivajaduse hindamisel, sest mõlemad äriühingud tegelevad arvutite müügi ja hooldusega. Xxxx OÜ ja xxxx OÜ hinnangute koosmõjus on kohtule selge, et kahjustuste kõrvaldamiseks VÕS § 132 lg 3 mõttes on vajalik ekraani vahetamine. Kohtule esitatud xxxx OÜ hinnangu alusel on ekraanivahetuse hinnaks 840 eurot ja xxxx OÜ hinnangul 799 eurot. Kohtu hinnangul on mõistlik arvuti kahjustused lasta kõrvaldada ametlikul maaletoojal, mis tagab remonttöödele garantii.
15.Kahjuna tuleb VÕS § 127 lg 3 alusel käsitleda ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. xxxx OÜ defekteerimise eest tasus hageja 25 eurot ning xxxx OÜ oma eest 18 eurot. Kohtu hinnangul piisas arvuti kahjustuste kindlakstegemiseks ühest hinnangust. Hilisem, xxxx OÜ diagnosteerimisakti jaoks puudus hagejal vajadus.
16.Kohtule esitatud xxxx OÜ 12.02.2020 kuluarve nr 1144, (tl 7) kohaselt rentis hageja arvuti MacBook Pro 1.5. tasuga 225,00 eurot kolmeks kuuks. Kostja hinnangul ei ole hageja arvutit rentinud, sest xxxx OÜ juhatuse liige on hageja seadusliku esindaja tuttav ning äriühingu tegevuseks ei ole arvutite rent. Hageja on fotograafiateenuse osutaja. Fotode töötlemine tänapäeval nõuab arvuti olemasolu. Seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Asjaolu, et hageja rentis arvuti oma tuttavalt, ei oma asjas tähtsust, sest seadusega ei ole sätestatud piiranguid rentida välja oma vara ka olukorras, kus arvuti rent ei ole äriühingu põhitegevus. Kostja ei ole vaidlustanud rendi suurust.
17.Kohtu hinnangul on hagejal õigus VÕS § 127 lg 4 alusel nõuda ka majandustegevuses tegutseva äriühinguna nõuda kostjalt hüvitist kahjustatud asja parandamise ajal jooksul samaväärse asja kasutamise eest. Süü
18.Kostja esitas kohtule Harju Maakohtu 03. 07.2020 otsuse väärteoasjas 4-20-765, millega kohus mõistis kostja väärteos õigeks. Kohtu hinnangul ei välista väärteomenetluses õigeksmõistmine tsiviilõiguslikku kahju nõuet ja süüd. Kostja selgituse kohaselt käitus hageja seaduslik esindaja tema suhtes agressiivselt. Turvakaamera salvestuselt on näha hageja seadusliku esindaja ja kostja vaheline füüsiline konflikt, kus kostjat hoiti politsei tulekuni kinni. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu asja lahendamisel tähtsust, sest hageja seaduslik esindaja pidas kostja kinni pärast kostja poolt asja kahjustamist, selle puudub seos asja kahjustamisega.
19.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole kahju põhjustamises süüdi või see oli vabandatav. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1090 eurot (840+25+225). Tsiviilasja hinna määramine
20.Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 124 lg 1 järgi 1180 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Hageja menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja alusel riigilõivust ja õigusabi eest esindajale makstud kuludest summas kokku 1388,00 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja on teinud kokku 8,25 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 120,00 eurot + käibemaks. Nimekirjas on detailne selgitus, millise menetlustoimingu peale ja kui palju aega on hageja lepingulisel esindajal tööle kulunud. Hageja on seisukohal, et arvestades asja materjale ja sellega seonduvat töö mahtu, on lepingulise esindaja töö olnud vajalik ja põhjendatud. Ajakulu osas ei ole võimalik väita, et see oleks ülemäärane.
22.Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud. Esindaja tunnitasuks on märgitud 120 eurot + käibemaks. Tegelikkuses küsib hageja esindaja oma tunnitasuks 100 eurot ühe tunni eest. Tuleb välja, et Marge Juur tahtlikult kõrgendab kulusid, et saada kostja käest rohkem raha ja ka valetab kohtule. Ei saa uskuda, et esindaja tegi just 8,25 tundi tööd. Kostja arvab, et 5 tundi hagi koostamiseks ja kliendiga aspektide arutamiseks on ülemäärane, samuti 0,5 tundi on ülemäärane ajakulu ja aja raiskamine tõendite esitamiseks, samuti menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,5 tundi on ülemäärane, kuna kulud olid niigi teada ja kirjas, eraldi nimekirja koostamise eest ei pea võtma tasu.
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seadus ei seo kulude nõude esitamist sellega, et need oleksid juba tasutud. Kohtu hinnangul on piisav, kui menetluskulude osas on esitatud kulude nimekiri. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hageja ja tema seadusliku esindaja arvelduskontode kontrollimiseks, et tuvastada, kas kulud on kantud.
24.Vastavalt TsMS § 175 lg-e 1 esimesele lausele, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt summas 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keerulise vaidlusega, milles nõude põhjendamine ja tõendamine oleks keerukas ja aeganõudev. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja nõude suurusega proportsionaalne esindaja töö 5 tunni eest ning kostjalt tuleb välja mõista esindajatasu 600 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 määratud suuruses alates menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.