lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-134644/13

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-134644/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2651
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-134644

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-20-134644

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2021, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finants hagi A. V. vastu võlgnevuse 619,74 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 661,14 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Harjumaa, e-post [email protected])

Hageja esindaja:

Alla Žulinskaja e-post xxx)

Kostja:

(volikirja alusel,

A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx, xxx alevik, xxx vald, Ida-Viru maakond; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.Aktiva Finants OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse 619,74 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A. V.lt hageja Aktiva Finants OÜ kasuks 18.01.2016.a liitumislepingust nr. xxxxx ja selle 11.12.2017.a lisast nr. xxxxxx, 11.12.2017.a liitumislepingust nr. xxxxxxx ja 11.12.2017.a nutikindlustuse lepingust nr. xxxxxxxx tulenev tasumata võlgnevus summas 619 (kuussada üheksateist) eurot 74 senti, sh põhivõlgnevus 517,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised ajavahemiku 19.08.2018 - 05.02.2021 eest summas 102,20 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista kostjalt A. V.lt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (517,54 eurolt) alates 06.02.201.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja A. V. kanda ja välja mõista A. V.lt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A. V.lt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (385 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finants OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse 619,74 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 18.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr. xxxxx ja selle alusel 11.12.2017 sõlmitud lisa nr. xxxxxx, samuti 11.12.2017 sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx ja nutikindlustuse leping nr. xxxxxxxx. Telefoninumbriga xxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 18.01.2016. ning 11.12.2017 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvaid paketis „Elisa 1“ mittesisalduvaid tasulisi teenuseid vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Sama numbriga sõlmiti 11.12.2017 osamaksetega vara müügileping nr xxxxx lisa xxxxxx seadme Apple IPhone 8 64GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 819 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 8,333 eurot. 11.12.2017 sõlmiti nutikindlustuse leping, kindlustusobjekt Apple IPhone 8 64GB Space Grey, kindlustusperiood 11.12.2017 – 10.12.2019, igakuise maksega 9,50 eurot. Kostja kinnitas lepingute sõlmimisega, et on tutvunud Elisa Eesti AS tingimustega, hinnakirjaga ning kohustub neid täitma. Ajavahemikul 01.05.2018 – 01.08.2018 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Eesti AS on

endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: xxxx 86,876 + võlgnevus 68,02 01.05.2018 xxxxx 95,316 + võlgnevus 85,60 01.06.2018 xxxxxx 51,293 + võlgnevus 181,83 01.07.2018 xxxxxxx 285,33 + võlgnevus 235,70 01.08.2018 Kokku on kostjal tasumata arveid kogu summas 517,54 eurot (95,316 + 85,60 + 51,293 + 285,33). Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 100,00 eurot, mis kajastub arvel nr xxxxxxx. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020 kostja vastase nõude põhisummas 517,54 eurot Aktiva Finants OÜ-le, millele lisanduvad viivised. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 517,54 eurot viimase arve nr xxxxxxx maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.08.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.02.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 102,20 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse summas 619,74 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 06.02.2021 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud kogusummas 485 eurot, sh riigilõiv kogusummas 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse riigilõiv 80 eurot) ja õigusabikulud 360 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot) ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja esitas 10.02.2021 e-kirjaga venekeelse vastuse, milles teatas, et ei ole telefoni Apple IPhone Elisast ostnud, samuti ei kavatse ta tasuda 120 eurot tunnis Julianus Inkassole.

MENETLUSE KÄIK

3.12. märtsil 2021 teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 25.03.2021, vastuväidete esitamiseks kuni 05.04.2021. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.04.2021 kohtumaja kantselei kaudu.
4.Hageja esindaja esitas 26.03.2021 seisukoha kostja vastusele, milles palus jätta kostja vastus tähelepanuta, kuna vastus on võõrkeelne. Hageja märkis, et on nõus kirjaliku menetlusega ning kompromissi sõlmimata jätmise korral palub rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 545 eurot, riigilõiv kogusummas 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse riigilõiv 80 eurot) ja õigusabikulud 420 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot). Kostja täiendavat vastust/seisukohta/vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhinõue
6.Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 18.01.2016 sõlmitud liitumisleping nr. xxxxx ja selle alusel 11.12.2017 sõlmitud lisa nr. xxxxxx, samuti 11.12.2017 sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx ja nutikindlustuse leping nr. xxxxxxxx. Telefoninumbriga xxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 18.01.2016 ning 11.12.2017 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Sama numbriga sõlmiti 11.12.2017 osamaksetega vara müügileping nr xxxxx lisa xxxxxx seadme Apple IPhone 8 64GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 819 eurot. 11.12.2017 sõlmiti nutikindlustuse leping, kindlustusobjekt Apple IPhone 8 64GB Space Grey, kindlustusperiood 11.12.2017–10.12.2019, igakuise maksega 9,50 eurot. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. Elisa Eesti AS loovutas nõude 22.01.2020 hagejale, so Aktiva Finants OÜ-le.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Eeltooduga on tuvastatud, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 18.01.2016 liitumislepingu nr. xxxxx ja selle alusel 11.12.2017 lisa nr. xxxxxx, samuti sõlmisid 11.12.2017 liitumislepingu nr xxxxxxx ja nutikindlustuse lepingu nr. xxxxxxxx, millega Elisa Eesti AS pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust ning mille alusel kostja soetas seadme Apple IPhone 8 64GB.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kostja esitas 10.02.2021 e-kirjaga venekeelse vastuse, milles teatas, et ei ole telefoni Apple IPhone Elisast ostnud. Kostja ei esitanud oma väite õigsust tõendavaid dokumente, samuti ei esitanud kostja põhjalikku, sisulist vastust hagile.
11.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • 18.01.2016.a Elisa Eesti AS liitumisleping nr xxxxx, mis on allkirjastatud kostja poolt ja kostja on isikut tõendava dokumendina esitanud juhiloa nr. XXXXX (vastavalt rahvastikuregistri andmetele on kostjale antud juhiluba väljastatud 30.12.2011, kehtivusega kuni 22.12.2021, dokument on kehtiv); • 11.12.2017.a Osamaksetega vara müügilepingu, mis on Liitumislepingu nr. xxxxx lisaks nr. xxxxxx, millega kostja soetas seadme Apple IPhone 8 64GB, maksumusega 819 eurot. Leping on allkirjastatud kostja poolt ja kostja on isikut tõendava dokumendina esitanud ID-kaardi nr. XXXXXX (vastavalt rahvastikuregistri andmetele on kostjale antud isikutunnistus väljastatud 04.07.2012, kehtivusega kuni 06.07.2022, dokument on kehtiv);

•

• • •

11.12.2017.a Elisa Nutikindlustuse lepingu nr. xxxxxxxx, kindlustusobjektiks on seade Apple IPhone 8 64GB, lepingu kehtivuse tähtaeg 11.12.2017-10.12.2019. Leping on allkirjastatud kostja poolt ja kostja on isikut tõendava dokumendina esitanud ID-kaardi nr.

XXXXXX;

11.12.2017.a Elisa Eesti AS liitumisleping nr. xxxxxxx. Leping on allkirjastatud kostja poolt ja kostja on isikut tõendava dokumendina esitanud ID-kaardi nr. XXXXXX; Kostjale perioodil 01.05.2018-01.08.2018 väljastatud arved (4 arvet), kogusummas 525,41 eurot; Teatise nõude loovutamise kohta.

12.Kostja esitas vastuväite, et ei ole Elisa Eesti AS-st seadet Apple IPhone 8 64GB ostnud, samas ei põhjendanud kostja oma vastuväidet ja ei esitanud vastuväidet tõendavaid dokumentaalseid tõendeid. Kohtule hageja poolt esitatud lepingutest nähtub, et lepingud on allkirjastatud kostja poolt, lepingute sõlmimisel on kostja esitanud kostjale kuuluvad isikut tõendavad dokumendid – juhiluba ja ID-kaart. Mõlemad dokumendid on kehtivad, kostja ei ole esitanud kohtule andmeid ei dokumentide kaotamise ega varastamise kohta, millest oleks võinud oletada, et keegi on kostja dokumente kostja teadmata kasutanud. Seega ei ole kostja mitte millegagi tõendanud oma väidet, et ta ei ole Elisa Eesti AS-st seadet Apple IPhone 8 64GB ostnud, ka ei ole kostja vaidlustanud Elisa Eesti AS-ga mistahes lepingute sõlmimist. Kostja ei ole sisuliselt temale esitatud arveid vaidlustanud. Seega on kostja vastuväide paljasõnaline.
13.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 18.01.2016 liitumislepingust nr. xxxxx ja selle 11.12.2017 lisast nr. xxxxxx, samuti 11.12.2017 liitumislepingust nr xxxxxxx ja nutikindlustuse lepingust nr. xxxxxxxx tulenev võlgnevus summas 517,54 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
14.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Elisa Eesti AS liitumislepingutele ja teenuste kasutamise üldtingimuste p. 7.8 arvestatakse maksetega viivitamisel viivist 0,15% päevas viivitatud summalt.
15.Hageja on arvestanud viivist mitte vastavalt lepingule, so 0,15% päevas, vaid vastavalt seadusele, so 8% aastas alates viimase, so 01.08.2018 arve sissenõutavaks muutmisest, so alates 19.08.2021 kuni hagi esitamiseni 05.02.2021 summas 102,20 eurot (s.o 8% aastas võlgnevuselt 517,54 eurot 902 päeva eest). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii pärast 01.07.2018, kui ka enne 01.01.2019, 01.07.2019, 01.01.2020, 01.07.2020 ja 01.01.2021 on 0,0%.
16.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 18.01.2016 liitumislepingust nr. xxxxx ja selle 11.12.2017 lisast nr. xxxxxx, samuti 11.12.2017 liitumislepingust nr xxxxxxx ja nutikindlustuse lepingust nr. xxxxxxxx tuleneva viivise summas 102,20 eurot. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas 26.03.2021 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 545 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta).
18.TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitamisele osaliselt, so summas 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
19.Kohus, tutvudes hageja poolt 26.03.2021 esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks alljärgnevat õigusabikulu: • Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs – ajakulu 1,0 tundi, maksumusega 120 eurot tund. Kohus, võttes arvesse, et hagejal oli võimalus vähemalt osaliselt nõude alusdokumentidega tutvumiseks juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, peab põhjendatuks ajakuluks 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot; • Hagiavalduse koostamine - ajakulu 1,0 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 180 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks, milles tulenevalt on hageja märkinud toimingu maksumuseks 180 eurot, kui toimingule kulus 1,0 tundi maksumusega 120 eurot. Seega peab kohus põhjendatud tasuks 120 eurot. • Kostja seisukoha analüüs – 15 minutit, maksumusega 120 eurot tund, kokku 30 eurot. Kohus ei nõustu antud ajakuluga täies ulatuses, kuna kostja ei esitanud sellist vastust, mis vajaks eraldi analüüsi, seega jätab kohus antud osas taotluse rahuldamata, • Vastuse koostamine kostja seisukohale ja menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu 0,25 tundi, maksumusega 30 minutit ja ajakulu 0,5 tundi maksumusega 60 eurot tund, kokku 0,75 tundi maksumusega 90 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus, tutvudes nii vastuse kui ka menetluskulude nimekirjaga, leiab, et põhjendatud ajakulu mõlemale

toimingule on kokku 0,5 tundi (ei vastus ega ka menetluskulude nimekiri ei ole mahukad, sh on vähemalt osaliselt kasutatud copy-pastet), seega peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 385 eurot. kohus arvestab ka sellega, et menetlus on toimunud kirjalikus menetluses ning hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 385 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (385 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja