7974,77 eurot Hageja R.V. (isikukood XXX; XXX) Hageja D.-A.V. (isikukood XXX; XXX) Hagejate esindajad vandeadvokaat R.S. ja advokaat M.K. Kostja Artom OÜ (registrikood 12990479; Nurmeotsa Kliima küla Võru vald Võrumaa 64110; e-post: XXX) Kostja esindaja S.M.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hagi Artom OÜ vastu kahju
16. veebruar 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.V. ja D.-A.V. hagi Artom OÜ vastu kahju hüvitamiseks.
2.Mõista Artom OÜ-lt solidaarselt R.V. ja D.-A.V. kasuks välja:
2.1.põhivõlg 7 107,12 eurot;
2.2.viivis alates 10.04.2020 kuni otsuse kuulutamiseni kokku 575,23 eurot;
2.3.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Välja mõista Artom OÜ-lt solidaarselt R.V. ja D.-A.V. kasuks menetluskulud 6130 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.R.V. ja D.-A.V. esitasid 20.10.2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palusid Artom OÜlt välja mõista hagejate kasuks solidaarselt kahjuhüvitise 7 107,12 eurot ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millega kostja müüs hagejatele kinnistu nimega XXX (registriosa nr XXX). Kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole mingeid kostjale teada olevaid varjatud puuduseid. Lepingu eseme valdus anti hagejatele üle 21.07.2019. Vastavalt müügikuulutusele oli tervele elamu esimesele korrusele paigaldatud põrandaküttetorustik ning valatud betoonpõrand, mida kütab õhk-vesi soojuspump. M.S. esitas kostja esindajana hagejatele enne lepingu sõlmimist kinnisvara hindamise akti, mille kohaselt on elamu esimesel korrusel lokaalne keskküte: õhk-vesi soojuspump, soojusandjaks põrandasisene torustik. Lepingule eelnenud suhtlus toimus ainult M.S. vahendusel. Seda, et müüjaks on osaühing, said hagejad teada alles notari juures lepingut sõlmides. Hageja esitatud smsvestlustest nähtub, et M.S. tegutses kostja esindajana ka pärast müügilepingu sõlmimist. Näiteks tegeles M.S. kostja nimel elektrimüügi ning võrguteenuse lepingute lõpetamisega ning vahendas vastavat infot hagejatele. Vastavalt TsÜS § 118 lg-le 2 tuleb lugeda, et M.S. olid volitused kostja esindamiseks. 28.07.2019 lülitasid hagejad sisse köögi põrandakütte, avades sooja vee ringlusele põrandakütte kollektoris köögi küttetorustiku. Pärast köögi põrandakütte kontuuri avamist avastasid hagejad, et küttepumba surve on langenud ning ligikaudu veerand köögi põrandast oli kaetud veega, mis valgus osaliselt ka elutuppa. Lekke tagajärjel sai veekahjustusi köögi ning elutoa põrandat kattev puitparkett. 28.07.2019 teavitasid hagejad sms-i teel kostja esindajat M.S. tekkinud veekahjustusest ning soovisid remondikulude hüvitamist. Lisaks helistas D.-A.V. M.S. 13.08.2019 ja 28.08.2019. Telefoni teel räägiti M.S. ka sellest, et nad võiksid põrandat remontida. M.S. viitas suhtlemise ajal sellele, et nad on T.T. XXX ning arutavad puuduste kõrvaldamist. Hagejad saatsid 13.08.2019 M.S. esialgse kahju kalkulatsiooni, kuid kostja keeldus kahju hüvitamisest või millegi remontimisest. 03.04.2020 palusid hagejad kostjalt remonttöödega seotud kahju hüvitamist summas 9 868,83 eurot ning õigusabikuludest tingitud kahju hüvitamist summas 900 eurot hiljemalt 10.04.2020. Kuna koridori põrandakütte torustikku oli võimalik ühendada ja see on töökorras, on hageja nõutav summa võrreldes 03.04.2020 nõudekirjas nõutuga vähenenud. Asjatundja A.V. tuvastas 27.05.2020, et köögi põrandakütte ring lekib. Asjatundja leidis, et köögi põrandakütte taastamiseks oleks vaja köögi põrand üles võtta, paigaldada uus torustik, valada betoonplaat ning paigaldada uus kattematerjal. A.V. on omistatud kütte, ventilatsiooni ja jahutuse 8. taseme inseneri kutse, mis on kõrgeim võimalik kutsetase. Hagejad leiavad, et lepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 tähenduses. Hagejatel ei olnud võimalik asja ülevaatamisel puudusi avastada, küttesüsteemi puudused olid olemas ehitise üleandmise ajal ja kostja vastutab lepingutingimustele 2/10
mittevastavuse eest. Kostja kinnitas, et küttesüsteem on töökorras ning hagejatel polnud põhjust selles kahelda. Kostjal oli puuduste kõrvaldamiseks aega alates teavituse saamisest 28.07.2019 kuni 03.04.2020 nõudekirja saamiseni. Kuna kostja ei tunnistanud puuduse olemasolu ning keeldus kohustuse täitmisest, ei olnuks täiendava tähtaja määramisel tulemust. Mitte ühelgi ajahetkel pole kostja pöördunud hagejate poole puuduste kõrvaldamiseks. Hagejad nõuavad kahju, mis tuleneb planeeritava remondi kuludest 6 207,12 eurot ning nõude esitamisega seonduvatest õigusabikuludest 900 eurot. Hagejate nõue on AÕS § 71 lg 4 kohaselt solidaarne. Hagejad leidsid vastuseks kostja väidetele, et betoonpõrandat ei ole võimalik eemaldada selliselt, et soojustus kahjustada ei saa või et soojustust saaks taaskasutada. Kostja ei ole tõendanud, et torustikus katkise koha leidmiseks oleks eraldi aparaat. 03.04.2020 nõudekirja koostamise kulu ei sõltunud sellest, kui suur oli nõudekirjaga nõutav kahju hüvitise summa ning kostja viide 62,9%-le ei ole loogiline. Kostjate esitatud B.F.D.O. 30.12.2020 hinnapakkumisest ei selgu tööde sisu ega ühegi pakutava töö mahtu. Hagejad selgitasid, et ei nõua kahju hüvitamist seoses esiku põrandaküttesüsteemiga. Hagejad kinnitasid, et nad ei ole teostanud küttesüsteemi ümberehitustöid ning neile ei ole tasutud kindlustushüvitist. Kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest, kuna põrandaküttesüsteemi kahjustuse tingis müügilepingu sõlmimisele eelnevalt olemas olnud varjatud puudus. KOSTJA VASTUVÄITED ja TASAARVESTUSAVALDUS
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja müügilepingut rikkunud. Hagejad esitasid pretensiooni ning kahju hüvitamise nõude kostjale alles 03.04.2020, s.t hilinemisega VÕS § 220 lg 1 mõttes ning neil ei ole VÕS § 220 lg 3 kohaselt õigus mittevastavusele tugineda. Hagejad pole selgelt väitnud ega tõendanud, et nad nõudsid kostjalt müüdud asja parandamist. Hagejad pidid määrama kostjale täiendava tähtaja asja parandamiseks, kuid nad soovisid koheselt saada remondikulude hüvitamist. Hagejad pole toonud välja asjaolusid ega ole esitanud tõendeid selle kohta, mis annaks alust järeldada, et täiendava tähtaja andmine ei olnud seaduse järgi kohustuslik. Kostja pole volitanud M.S. esindama kostjat müügilepinguga seotud küsimustes ega kiitnud M.S. toiminguid heaks. Kostja ei ole hagejatele seoses M.S. mingeid selgitusi andnud. Küttesüsteemiga seonduv on spetsiifiline tehniline küsimus, mis erineb objekti ette näitamisest. Kostja lähtus teadmisest, et ta esindab end suhtluses hagejatega täielikult ise. M.S. elas enne müüki kinnistul olevas majas ning tal oli kokkupuude ostjatega, kui viimased käisid kinnistuga tutvumas. Kostja seaduslik esindaja T.T. viibis müügilepingu eseme hagejatele näitamise juures ja näitas seda hagejatele isiklikult. Hagejate suhtlus M.S. ei jõudnud reaalajas kostjani. Hagejatel oli võimalik tuvastada müügilepingujärgsed väidetavad puudused enne müügilepingu sõlmimist. Hagejate kirjeldatud puudused ei ole varjatud puudused. Ebaõige on hagejate väide, et puudused olid olemas ehitise üleandmise ajal. Kui köögikontuuri toru põrandas oleks katki olnud, siis pidi toru olema veest juba tühjaks jooksnud ja kontuuri lahti keerates ei oleks mitte midagi juhtunud. Järelikult pidid hagejad teadlikult keerama lahti küttesüsteemi kasutuselevõtueelseks täitmiseks mõeldud kraani. Kostja arvates võidi lõhkuda toru ka siis, kui hagejad tegid maja küttesüsteemis ümberehitustöid. Hagi lisaks 16 olevas arvamuses on märgitud, et elamu 1. korrusel asuvast põrandakütte kollektorist on 3/10
võetud ühendus radiaatorküttele, millega köetakse esikut ning 2. korrust. Köögikollektoris olev umbes 17 liitrit vett ei jõuaks isevoolselt ülespoole läbi 10 cm betooni, aluskatte parketi jne. XX.XX.XXXX notariaalakti kohaselt oli hagejatel kohustus vara kindlustada ning hageja 13.08.2020 e-kirjast nähtuvalt oli kindlustusleping ka sõlmitud. Kui kindlustusandja kahju hüvitas, ei saa hagejad seda nõuda kostjalt. Hagejad pole tõendanud väidetava kahju aluseks olevaid asjaolusid, s.o veelekke tekkimist 28.07.2019. Asjatundja 09.09.2020 arvamus ei tõenda kostjapoolset müügilepingu rikkumist, kahju olemasolu ega selle suurust. Küttetorustiku 27.05.2020 lekkimine ei ole oluline, hagejate kohustus oli tõendada, et leke oli olemas XX.XX.XXXX . Asjatundja arvamusest seda ei tulene. Asjatundja ei hinnanud, mis ja millal võis toru kahjustuse põhjustada. Arvamuses ei ole põhjendatud, miks tuleb kogu põrand üles võtta. Kostja leidis, et asjatundja arvamus ei ole lubatav tõend. A.V. kompetentsust ekspertiisi ja auditi valdkonnas ei ole hinnatud ning A.V. ei saanud end esitleda kompetentse asjatundjana vaidlusaluses küsimuses. Puuduste kõrvaldamisel ei ole põhjendatud betoonplaadi all oleva soojustuse eemaldamine ja utiliseerimine ning uue ostmine ja paigaldamine. Võimaliku katkise torukoha leidmine põrandas ei eelda kogu põranda lõhkumist. Lisaks ei ole põhjendatud kogu köögi ulatuses uue küttetorustiku ja betoonpõranda paigaldamine. Hagejad pole tõendanud, et välja tuleb vahetada kogu köögi ja elutoa parkett, kuna puitparkett kuivab ära ning märgumise jälgi ei pruugi enam näha olla. Hagist ei selgu parketi maksumuse kujunemine. Kuna hagejad pumpasid süsteemi vett juurde ning ujutasid teist korda põranda üle, põhjustasid nad ise parketile täiendavaid kahjustusi. Kogu köögimööbli demonteerimine ei ole põhjendatud ning pole selge, miks ei ole võimalik mööblit liigutada. Kui köögi paremas nurgas on lekke koht, siis ei ole arusaadav, miks tuleb hakata demonteerima köögi vasakus küljes olevat mööblit. Kostja leidis A.V.T. hinnapakkumise kohta, et hinnapakkumine on esitatud käibemaksuta, aga hageja nimetatud summa on koos käibemaksuga. A.V.T. ei hinnanud, kas kõik pakutavad tööd on vajalikud ja põhjendatud. Arusaamatu on 7. töö ning 8. töö (utiliseerimine) on topelt. Sokliliist on pvc-materjalist ehk veekindel ning ei saa veega lühiajalisel kokkupuutel kahjustuda. Tõenäoliselt on need võimalik tervena eemaldada ja pärast parketi paigaldamist tagasi panna. Hagejad ei ole piisavalt selgelt avanud ega tõendanud VÕS § 127 lg 1 järgse eesmärgi täitmise eeldusi. 1. korrusel olev parkett on müügil ehitusmaterjalide poes hinnaga 19,90 m2. Korrigeeritud hinnapakkumises nimetatud transport ja üldkulud ei ole põhjendatud. B.F.D.O. 30.12.2020 hinnapakkumise kohaselt oleks vajalike tööde ja materjalide maksumus 1164 eurot. Kuna hagejad ei saa kostjalt nõuda kahju hüvitamist, ei saa nad nõuda ka kohtueelselt õigusabile kulunud summade hüvitamist. Kuna hagejad on vähendanud kahju hüvitamise nõuet 62,90 % ulatuses, tuleks selles määras vähendada ka õigusabikulude nõuet. Kostja poolt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane, kahjuhüvitist tuleks VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada. Kostja leiab, et tal pole kohustust tasuda hagejatele viivist. 03.04.2020 nõudekirjale polnud lisatud kõiki hagile lisatud tõendeid, samuti on nõude aluseks olevad asjaolud teistsugused ning nõue väiksem. Lähtuvalt hea usu põhimõttest tuleb jätta enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.
4/10
Kostja esitas hagejatele alternatiivse tasaarvestusavalduse, kuna kostjal on õigusabikulude hüvitamise nõue 1575 eurot. Tegemist on lepinguvälise kahjuga. Kostja vajas elukutselist õigusteenuse osutajat, sest vastasel juhul oleksid jäänud tema õigused ja huvid kaitseta. Kostja selgitas kohtuistungil, et väidetav lekkekoht, köök, on üks koht ja kollektor asub teises ruumis. Kostja ei osanud kohtuistungil selgelt öelda, kas elamu valduse üleandmise ajal oli köögi põrandaküttesüsteemis vesi sees.
HAGEJATE SEISUKOHAD KOSTJA TASAARVESTUSE OSAS
3.Hagejad vaidlesid kostja tasaarvestusele vastu ning leidsid, et VÕS § 1044 lg 2 välistab kostja nõude esitamise hagejate vastu VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad ostsid Artom OÜ-lt XX.XX.XXXX müügilepinguga XXX kinnistu (registriosa nr XXX). Lepingu p 3.1. alusel andis kostja kinnistu otsese valduse hagejatele üle 21.07.2019 (I kd, tl 13-27). Hagejad ostsid kinnistu kaasomandisse (I kd, tl 28). Hagejate väitel ei vastanud kinnistul asuv elumaja müügilepingu tingimustele. Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima: 1. kas müüdud asi vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt; 2. kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3. kas hagejad saavad nõuda kahju hüvitamist.
6.Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 217 lg 1, mille järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Asja lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et elamu köögis on põrandaküte, mida kütab õhk-vesi soojuspump (I kd, tl 29-33). Müügilepingu p 1.7.6 kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole mingeid talle teada olevaid varjatud puuduseid. Hagiavalduse kohaselt ei vasta köögi põrandaküte lepingule, kuna see lekib. Kohus loeb hagejate esitatud A.V. arvamuse tõendatuks, et elamu köögi põrandakütte toru betoonplaadis katki ning kuna toru vigastusest tulenev leke oli näha juba 7 minutit pärast ühendamist, on toru vigastus suur (I kd, tl 97, 107113). Asjatundja leidis, et köögi põrandakütte taastamiseks oleks vaja köögi põrand üles võtta, paigaldada uus torustik, valada betoonplaat ning paigaldada uus kattematerjal. Seega on tõendatud, et müügilepingu ese oli puudustega. Kostja arvates tuleks A.V. arvamus jätta tähelepanuta, kuna tema kompetentsust ekspertiisi ja auditi valdkonnas ei ole hinnatud ning ta ei ole kompetentne asjatundja. Kohus selgitab, et ei ole määranud TsMS § 293 sätestatud ekspertiisi. A.V. arvamus on TsMS § 272 lg 2 kohane dokumentaalne tõend, mis sisaldab eriteadmistega isiku arvamust asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. A.V. on lisaks muudele kutsetele volitatud kütte-, 5/10
ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 8 (I kd, tl 161-163, 187-191). Kohus leiab, et sellega on piisavalt tõendatud tema pädevus põrandakütte vallas. Kutsekoja andmete kohaselt on A.V. oskuseks muuhulgas „küttesüsteemide ehitamine ehitustegevuse juhtimise ametialal“ (XXX), seega peaks ta oskama hinnata ka küttesüsteemi korrasolekut, selle puuduse põhjust ning puuduse kõrvaldamiseks vajalikke töid. Kohus ei hinda hagejate esitatud videofaile küttesüsteemi kohta, kuna kohtul ei ole eriteadmisi. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et 2020. aasta mai lõpus oli elamu köögi põrandakütte toru betoonplaadis katki. Lisaks nähtub poolte kirjavahetusest, et hageja teatas M.S. juba 28.07.2019, et küttesüsteemi tööle pannes tekkis köögis ujutus (I kd, tl 57). Kostja ei ole viidanud sellele, et M.S. ei ole hagejate kirja saanud. Lisaks on hagejad puudustest teatanud telefoni teel 13.08.2019 ning 28.08.2019 (I kd, tl 93). Kuna kinnistu anti üle 21.07.2019, s.o 7 päeva enne esimest teadet uputuse kohta loeb kohus, et küttesüsteemi leke ehk lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et puudus võis tekkida nende 7 päeva jooksul. Kostja viited võimalikule küttesüsteemi laiendamisele on paljasõnalised. Kostja ei ole näidanud, et hagejad oleksid küttesüsteemi nende 7 päevaga ümber ehitanud ning sellega köögi põrandakütte lõhkunud. Kuna kostja on äriühing, tuleb eeldada, et kinnistu müük toimus tema majandustegevuse raames ning sel juhul kohaldub kostja vastutusele ka VÕS § 218 lg 21 ning selles toodud müüja vastutuse eeldus. Nimetatud sätte kohaselt eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Põranda sees oleva küttesüsteemi puudusega see eeldus vastuolus ei ole. Kinnistu puhul ei saa tulenevalt VÕS § 208 lg-st 4 viidata tarbijalemüügile. Kuna kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit või taotlenud ekspertiisi puuduse tekkimise aja kohta, loeb kohus asjatundja arvamuse ja e-kirjavahetusega tõendatuks, et kinnistu ei vastanud lepingutingimustele ning mittevastavus oli olemas kinnistu üleandmise ajal.
7.AS Vändra 2020. aasta septembris esitatud hinnapakkumise kohaselt on puuduse kõrvaldamise hind 4539 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (I kd, tl 114). A.V.T. täpsustas oma hinnapakkumist töö nr XXX osas ning kinnitas, et summale lisandub käibemaks (II kd, tl 53-55). O.R. hinnapakkumise kohaselt oli kuni 30.10.2020 põrandatööde hind 4432 eurot (I kd, tl 115) ning O.S. hinnapakkumise kohaselt mööbli paigalduse ja demontaaži hind kokku 760.32 eurot (I kd, tl 116). Hageja selgituste kohaselt tuleks lähtuda A.V.T. + O.S. hinnapakkumisest, kuna O.R. pakkumises ei ole kõiki töid sees. Kostja on esitanud internetist väljavõtte, mille kohaselt parketi hind oli 25,60 eurot ning soodushind 19,90 eurot (I kd, tl 172). Kuna A.V.T. hinnas 49,2 eurot/m2 on lisaks parketi hinnale ka parketi aluskate ning paigaldus, ei ole võimalik öelda, et hagejate näidatud parketi hind oleks võrreldes selle tavahinnaga ebamõistlikult kallis. Kostja esitatud B.F.D.O. hinnapakkumine ei ole selge, selles puuduvad kogused ja täpsemad selgitused ning seda ei saa tekkinud kahju määramisel arvesse võtta (I kd, tl 178). Kohus ei loe tõendatuks kostja väidet, et küttetorustikku on võimalik parandada ka ilma kogu põrandat üles võtmata. Kostja esitatud A.V.T. vastusest järelepärimisele nähtub, et neil ei 6/10
ole võimalik välja pakkuda lahendusi põrandakütte torustiku remondiks, kuna puuduvad ehitustööde dokumendid. Aktsiaselts on teinud pakkumise põranda täieliku taastamise kohta (I kd, tl 173-177). Seega ei ole kostja selgelt näidanud, et selline variant oleks tehniliselt võimalik ning kättesaadav. Viide, et leket peab saama parandada ka ainult katkist kohta avades, ei ole piisav. Terve põranda uuesti valamisel on selge, et demonteerida tuleb kogu köögimööbel. Kostja ei ole taotlenud ekspertiisi ega esitanud asjatundja arvamust, mis selgitaks, et veekahjustusi saanud puitparketti või seinast ära võetud pvc-liiste on võimalik taaskasutada. Ainetud on viited sellele, et A.V.T. hinnapakkumine on tehtud ilma käibemaksu arvestamata. Käibemaksuseadusest tulenevalt on füüsilistel isikutel teenuse ostmisel üldjuhul käibemaksu tasumise kohustus. Seega loeb kohus põhjendatuks kõik A.V.T. ning O.S hinnapakkumistes näidatud tööd, need vastavad asjatundja arvamusele. Põrandakütte puuduse kõrvaldamise hind on kokku 6207,12 eurot (5446,80 + 760,32). Kohus loeb hagejate esitatud teatega tõendatuks, et kindlustus ei ole hagejatele tekkinud kahju hüvitanud (I kd, tl 187).
8.Järgmisena tuleb analüüsida, kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 218 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt alati selle eest, kui asi ei vasta lepingutingimustele. Müüja vastutus on välistatud järgmistel juhtudel: 1) ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest. Müüja ei vastuta VÕS § 218 lg 4 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma; 2) lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas ostja tegu või temast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ostja kannab; 3) ostja poolt müüjale puudustest mitteteatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1 ja 3). Seda tagajärge ei kohaldata VÕS § 221 lg 1 nimetatud juhtudel; 4) pooled on kokku leppinud müüja vastutuse piiramises. Antud juhul ei ole pooled vastutuse piiramises kokku leppinud, seega kohus seda vastutust välistavat asjaolu ei analüüsi. Kostja ei ole näidanud, et hagejad teadsid või pidid teadma köögi põrandakütte lekkest juba müügilepingu sõlmimise ajal. Suvekuudel on ootuspärane, et põrandaküte on välja lülitatud ning kui süsteem oli tühi, nagu kostja esindaja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, ei saanudki hagejad maja ostes leket märgata. Kohus on juba eelpool analüüsinud seda, et hagejate poolt küttesüsteemi rikkumine ei ole tõendatud. Kostja vastuväite kohaselt ei teatanud hagejad kostjale elamu puudustest mõistliku aja jooksul. Kohus on tuvastanud, et hagejad teatasid puudustest 28.07.2019 M.S. Kostja väitel ei olnud M.S. kostja esindamise õigust. Äriregistri kande kohaselt on kostja juhatuse liige T.T, kellel on TsÜS § 34 lg 2 järgi ka seadusest tulenev osaühingu esindamise õigus. Hagejad viitasid sellele, et nende jaoks käitus M.S. kui kinnistu müüja ning seda, et müüjaks on osaühing, said nad selgelt teada alles notari juures. Kostja esindaja selgituste kohaselt näitas M.S. kostja ülesandel hagejatele kinnistut, aga mingeid volitusi tal ei olnud.
7/10
Kui M.S. tegi kostja nimel mingeid toiminguid (näitas kinnistut), siis tal olid järelikult teatud ulatuses volitused kostja nimel tegutseda. Lisaks kinnistu näitamisele suhtlesid hagejad M.S. iga enne kinnistu ostu hüpoteekide kustutamise teemal, leppisid temaga kokku notari aja, tema andis hagejatele infot prügiveo ning elektriteenuse lepingute kohta (I kd, tl 73-81). M.S. tellis kinnistu turuväärtuse hindamise (I kd, tl 34-72). M.S. reageeris hagejate esitatud pretensioonile küttesüsteemi kohta (I kd, tl 77). Kuna kostja aktsepteeris M.S. tegevust müügiprotsessi läbiviimisel ning hagejatele info andmisel, tuleb TsÜS § 118 lg 2 kohaselt lugeda, et M.S. olid volitused kostja esindamiseks XXX kinnistuga seotud küsimuste lahendamisel. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hagejatega ei olnud juttu M.S. volitustest või nende ulatusest ja seega ei pidanud hagejad eeldama, et M.S. volitused piirdusid ainult kinnistu näitamisega ning info andmisega enne kinnistu müügi. Kohus loeb M.S. saadetud teabe müüja teavitamiseks puudustest. Kuna esimest korda anti info 7 päeva pärast kinnistu üleandmist, toimus kostja teavitamine mõistliku aja jooksul.
9.Lisaks tuleb asjas arvestada ka VÕS § 221, mille lõike 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus leiab, et maja eelmise omaniku ning kasutajana pidi kostja lepingutingimustele mittevastavusest teadma ning sellest ka hagejaid teavitama. Kohtul on raske uskuda, et maja kasutajal puudub teadmine selle kohta, et köögi põrandaküte ei tööta, eriti arvestades Eesti kliimat. Seega tuleneb kostja vastutus VÕS § 221 lõike 1 punktist 2. Kohus leiab eeltoodu alusel, et müüja vastutust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
10.Tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1 ja 2 on hagejatel õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejatel on õigus nõuda VÕS § 100 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1, 2 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 218 lg 1 ei välista tulevikus tekkiva kahju väljamõistmist, kui puudus oli olemas asja üleandmise hetkel. Seega saavad hagejad nõuda ka sellise kahju (remondikulude) hüvitamist, mis tekib tulevikus. Hagejate nimetatud puudused on sellised, mida mõistlik inimene oma eluaseme juures kõrvaldaks. Riigikohus on selgitanud, et kahju hüvitamise nõude käsitlemisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millal on ostja müüjat puudustest, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist, teavitanud ning kas müüja parandas need puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul on ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei ole tulemust (Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 12 ja 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Hagejad teavitasid kostjat esimest korda puuduste olemasolust 28.07.2019 sms-iga, pärast seda mitmel korral telefoni teel ning 03.04.2020 advokaadi vahendusel (I kd, tl 87-29). Kuna kostjad ei ole puuduse olemasolu tunnistanud ega selle parandamiseks samme astunud on selge, et täiendava tähtaja 8/10
määramisel ei oleks tulemust. Hagiavaldus on esitatud 20.10.2020 ja järelikult oli kostjal aega rohkem kui aasta, et pakkuda puuduse kõrvaldamist. Kuna hagejad ei ole esitanud lepingu täitmise nõuet VÕS § 222 järgi, ei analüüsi kohus neid eelduseid (vt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 11). Kohus juhib kostja tähelepanu ka sellele, et tarbijalemüügi korral on täitmisnõude esitamise kohustus VÕS § 222 lg 7 kohaselt välistatud. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt tekkinud kahju hüvitamiseks 6207,12 euro välja mõistmist. Tulenevalt AÕS §-st 71 lg 4 ning VÕS §-st 73 lg 1 on hagejate nõue solidaarne.
11.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt kohtueelne õigusabikulu 900 eurot (I kd, tl 117118). Hagejate nõue nende kulude hüvitamiseks on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi ning tuleb rahuldada.
12.Kokku mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt 7107,12 eurot. Hagejate taotluse kohaselt mõistab kohus VÕS § 94 ja § 113 alusel kostjalt välja ka viivise. Kuna hagejad andsid kostjale tasumiseks tähtaja 10.04.2020, hakkab sellest ajast alates kulgema ka viivis. Kohus mõistab seadusjärgse viivise välja alates 10.04.2020 kuni otsuse kuulutamiseni kokku 575.23 eurot ning alates 15.04.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulude või viivise vähendamist, kuna hagejad saatsid kostjale 13.08.2019 kindlustuse jaoks koostatud hinnapakkumise summale 5142 eurot (I kd, tl 95). Kostjal oli võimalik see summa hagejatele tasuda ning vaidlus lõpetada.
13.Kohus jätab arvestamata kostja tasaarvestusavalduse (I kd, tl 134-146, 153-160). Kostja õigusabikulude väljamõistmine saaks toimuda VÕS § 115 lg 1 alusel, mis eeldab et hagejad oleksid oma kohustust rikkunud. Kohtule ei ole selge, millise kohustuse rikkumist kostja hagejatele ette heidab. Teisele isikule seaduse alusel nõude esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1043 mõttes isegi siis, kui nõude suurus muutub.
14.Kohus jätab tähelepanuta M.G.O. esitatud hinnapakkumise (I kd, tl 151) ning A.H. hinnapakkumise (I kd, tl 152), kuna hageja neile ei tugine. Kohus ei hinda hagejate esitatud videofaile küttesüsteemi kohta, kuna kohtul ei ole eriteadmisi. Lisaks ei hinda kohus veeautomaadi kirjeldust (I kd, tl 170-171).
15.Menetluskulud Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Toimiku järgi on hagejad kandnud menetluskulusid 6080 eurot, sh õigusabikulud 4860 eurot, riigilõiv hagilt 500 eurot ja dokumentaalse tõendi, s.o A.V. arvamuse, saamise kulu 720 eurot. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus loeb hagejate tasutud riigilõivud põhjendatud ja vältimatuks kuluks. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud asjatundja A.V. arvamuse andmisega kaasnenud kulu 720 eurot (I kd tl 106), mis tuleb lugeda asja läbivaatamise kuluks TsMS § 143 p 2 järgi, s.o dokumentaalse tõendi saamise kuluks. Menetluskulude nimekirja järgi esindasid hagejat kaks advokaati. 9/10
Kogu ajakulu oli 27 tundi, advokaatide tunnihinnaks on olnud 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Tsiviilasjas on hageja esindajad koostanud hagiavalduse, 31.12.2020 seisukoha, 19.02.2021 hagi tagamise taotluse ja menetluskulude nimekirja ning osalenud 16.02.2021 kohtuistungil. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate õigusabikulude koosseisu ja põhjendatuse osas. Arvestades tsiviilasja vaidluse keerukust ning hinnates hagejate esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, on kohtu hinnangul õigusabikulud taotletud suuruses põhjendatud. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hagejate põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks tsiviilasjas 4860 eurot. Kokku loeb kohus kostja hüvitatavateks menetluskuludeks 6130 eurot (õigusabikulud 4860 eurot, riigilõivud 550 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 720 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud (RKK 22.10.2021) RKK lahendiga.
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.