Advokaadibüroo LMP OÜ hagi K. L. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
271,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Advokaadibüroo LMP OÜ, registrikood 12045166; lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus; Kostja K. L. , isikukood XXX.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Advokaadibüroo LMP OÜ hagi K. L. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista K. L. ult Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks võlg 165,60 eurot ja viivis seadusjärgses määras perioodi 02.03.2019-26.01.2021 eest 25,26 eurot.
3.Välja mõista K. L. ult Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 165,60 eurot alates 27.01.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
5.1.Jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja kanda.
5.2.Määrata Advokaadibüroo LMP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 271 eurot (s.o riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses).
5.3.Välja mõista K. L. ult Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks menetluskulude katteks 203,25 eurot.
5.4.K. L. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Advokaadibüroo LMP OÜ (hageja) esitas 26.01.2021 Tartu Maakohtule hagi K. L. (kostja) vastu, paludes enda kasuks kostjalt välja mõista põhivõla 165,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,25 eurot ja jooksva viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 2019. a veebruaris õigusabiteenuseid, konsulteerides klienti tsiviilasjas nr XXX. Hageja esitas osutatud teenuse eest kostjale 25.02.2019 arve nr 190081 summas 165,60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 01.03.2019, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, hageja on täitnud endal lasuva lepingulise kohustuse, kuid kostja on jätnud enda kohustuse täitmata. Hageja ja kostja vahelise kliendilepinguga leppisid pooled kokku viivisemääras 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja kohustatud maksma viivist arvel nr 190081 toodud summa eest 69,25 eurot. Lisaks taotleb hageja jooksva viivise kostjalt väljamõistmist.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja oma 03.03.2021 esitatud vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
4.Vastuse kohaselt kasutas kostja LMP büroo teenust aastal 2019. Kostja teenuse kvaliteediga rahule ei jäänud, sest abi ei saanud. Aega kulus alla ühe tunni ja tunnihind pidi olema 140, mitte 160 eurot. Kostja sai abi juristaitab.ee lehelt, kus teenus oli odavam ja kvaliteetsem. LMP jurist kliendi asja ei süvenenud, vaid oli ainult raha saamise eesmärgil väljas. Kostjal oli tookord see raha olemas, et tasuda, kuid põhimõtte pärast ei tasunud ebakvaliteetse teenuse eest. Kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest, mida talle ei osutatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Käesoleva asja hagi hind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt 271,12 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
6.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja pöördus hageja poole nõustamiseks seoses poolelioleva kohtuvaidlusega. Pooltel on vaidlus, kas hageja täitis enda lepingulisi kohustusi kostja ees. Kostja leiab, et hageja ei osutanud talle õigusteenust kokkulepitud kvaliteediga ega hagiavalduses nõutud mahus.
8.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 järgi kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus nõustub hagejaga, et sõlmitud lepingut tuleb käsitleda käsunduslepinguna.
9.VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist vajaliku hoolsusega; lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega on käsundisaaja kohustuseks osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud.
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on tõendatud.
11.Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist. Hageja ei ole kliendilepingut kohtule esitanud, kuid on esitanud tõendid selle kohta, et kostja pöördus juriidilise konsultatsiooni saamiseks hageja poole ja edastas hagejale kostja kohtuasja puudutavad materjalid (dtl 80-99). AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud näeb ette võimaluse sõlmida kliendileping suuliselt. Seega on kohtu hinnanul tuvastatud lepingulise suhte olemasolu ja käsunduslepingu sõlmimine.
12.Hageja väitel on ta kostjale osutanud õigusteenust seoses tsiviilasjaga nr XXX 1 tunni ja 9 minuti eest, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 138 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 165,60 eurot. Arvel nr 190081 on toodud järgmised toimingud: 15.02.2019 tutvumine kliendi edastatud ts.asja nr XXX materjalidega 26 min; 15.02.2019 kliendikohtumine 27 min; 20.02.2019 telefonikõne lapse esindajaga 8 min; 20.02.2019 telefonikõne kliendiga 4 min; 25.02.2019 tutvumine kliendi edastatud Messengeri vestlusega Gabriel Pruksiga 4 min; kokku 1 h 9 min (dtl 34-35). Kostja on leidnud, et aega kulus vähem kui tund. Kostja ei ole esitanud tõendeid teenuse
osutamise kestuse kohta ega konkreetseid vastuväiteid hageja tehtud toimingutele või nende kestusele. Kohus leiab, et arvestades, et kostja võtab omaks, et ta konsultatsioonil käis, ning samuti esindajale edastatud kohtuasja menetlusdokumentide mahtu (ligi 20 lk), on eluliselt usutav, et õigusabiteenust osutati üks tund ja üheksa minutit.
13.Hageja on õigusabiteenust osutanud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks ehk koos käibemaksuga 144 eurot. Kostja on vastuses kirjutanud, et hind pidi olema 140 eurot tund (dtl 45), seega on tuvastatav kokkuleppe olemasolu teenuse osutamise hinnas.
14.Kostja on esitanud vastuväite, et osutatud teenus oli ebakvaliteetne. Kohtu hinnangul ei piira hageja tasunõuet kostja väide, nagu oleks hageja suhtunud kostja probleemi pealiskaudselt ning et kostja sai kvaliteetsemat ja soodsamat õigusabi teiselt juristilt. Kohus märgib, et käsundisaaja ülesandeks on teenuse osutamise protsess kui selline, mitte konkreetne tulemus. Kohtu hinnangul on hageja lepingulisi kohustusi täitnud ja kostja vastuväide ei ole põhjendatud, mistõttu on kostja kohustatud hagejale maksma lepingujärgset tasu.
15.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 165,60 eurot.
16.Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 69,25 eurot ja jooksva viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmist. Hageja väitel leppisid pooled kliendilepingus kokku viivisemääras 0,06% päevas. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, seega vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele.
17.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
18.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõua viivist tasumata põhinõudelt, sest see õigus tuleneb seadusest (VÕS § 113 lg 1). Samas leiab kohus, et viivise nõue viivisemääraga 0,06% päevas ei ole põhjendatud. Kohus on hagejale 23.03.2021 määruses selgitanud tõendamiskoormist, sh vajadust esitada oma väidete tõendamiseks kliendileping. Kohtule kliendilepingut, mille alusel hageja viivist nõutud määras nõuab, esitatud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et pooled on viivisemääras kokku leppinud. Samas ei võta see hagejalt õigust nõuda viivist seadusjärgses määras. Juhul kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (vt Riigikohtu 07.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 16).
19.Hageja esitas osutatud teenuse eest 25.02.2019 arve nr 190081 summas 165,60 eurot, arve tasumise tähtaeg saabus 01.03.2019. Kuna kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 02.03.2019. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetase viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa
Eesti Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teates oli referentsimäär ajavahemikul 02.03.2019 kuni 26.01.2021 0%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 8%.
20.Perioodi 02.03.2019-26.01.2021 eest on seadusjärgne viivis põhinõudelt 165,60 eurot 25,26 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 75% ulatuses, tuleb kostja kanda jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses.
23.Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 5 tunni ja 2 minuti eest kokku 704,67 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kulutusega. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses. Senise kohtupraktika kohaselt ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kohtule esitatud avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva vaidluse näol on tegemist õiguslikult lihtsa ja väikese mahuga vaidlusega, hageja jaoks on tegemist tüüphagiga. Kohus leiab, et hagi hinda (271,12 eurot) ületavat menetluskulu ei saa pidada põhjendatuks. Kohus leiab, hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 271 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 75% ehk 203,25 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.