MJproductionestonia OÜ hagi Novus Raamatupidamine OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
26 680 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MJproductionestonia OÜ (registrikood 14670253), asukoht Sõle tn 38, 10317 Tallinn, juhatuse liige J. M., e-post: xxx Kostja: Novus Raamatupidamine OÜ (registrikood 12214870), asukoht Jasmiini tee 108, 11912 Tallinn, juhatuse liige A. M. (isikukood xxx), e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kotja rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kohtule nõude: Mõista Novus Raamatupidamine OÜ-lt MJproductionestonia OÜ kasuks välja võlgnevus 26 680 eurot.
2.Hagi kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja omandab liisingulepingu alusel hageja palvel tema poolt määratud sõiduki (kuivõrd hageja ei saanud tol hetkel ise liisingulepingut sõlmida). Hageja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe, mille sisuks oli sõidukite liisingu (kapitalirendi) vahendamine selliselt, et lepingute lõppemisel läheks sõidukite omand hagejale üle.
3.Kokkuleppe alusel kohustus kostja omandama liisingulepingu alusel sõiduki Audi A6 Allroad (reg-nr XXX) ostuhinnaga 32 416 eurot, millele lisandus käibemaks, ning andma selle hageja kasutusse. Hageja kohustus omakorda tasuma liisingulepingust tulenevaid makseid ning tasuma kostjale lepingu vahendamise eest tasu.
4.Hageja tegi 2018 novembris kostjale vastavalt kokkuleppele esimese sissemakse summas 7 980 eurot. 2018 detsembris tasus hageja kostjale kokkuleppe alusel 600 eurot ning alates 2019. a jaanuarist kuni 2020 jaanuarini igakuiselt 700 eurot. Nendest igakuisetest maksetest oli 425 eurot mõeldud liisingulepingu makseks, 60 eurot kaskokindlustuse makseks ning ülejäänu oli mõeldud kostjale lepingu vahendamise tasuna. Hilisemates seisukohtades (18.01.2021 menetlusdokumendi p 3) nõustus hageja väitega, et detsember 2018 kuni juuni 2019 tasus hageja kostjale igakuisel 600 eurot ning juuli 2019 kuni veebruar 2020 tasus hageja igakuiselt 700 eurot.
5.31.01.2020 saatis kostja seaduslik esindaja hagejale SMS sõnumi, milles teatas, et hageja on liiklusregistrist sõiduki kasutajana eemaldatud. Varahommikul teisaldas kostja seaduslik esindaja ka sõiduki omavoliliselt hageja maja eest. Sõiduki tehniline pass ja võtmed on endiselt hageja valduses.
6.Analoogne olukord oli ka teise sõidukiga Audi A6 Avant (reg-nr XXX), mille kostja 2017. aastal hageja palvel samasisulise kokkuleppe alusel liisingulepingu alusel omandas ning selle hageja kasutusse andis. Selle kokkuleppe kohaselt tasus hageja kostjale igakuiselt 250 eurot, millest 190 eurot oli mõeldud liisingulepingu makseks ning ülejäänud kostjale liisingulepingu vahendustasuna.
7.Hageja leidis, et kostja on teda petnud ja tahtlikult esitusse viinud. Kostja lubas hagejale, et võimaldab peale liisinglepingute lõppemist saada hagejal sõidukite omanikuks. Hageja esitas hagis pettusele tuginedes tehingu tühistamise avalduse. Samuti leidis hageja, et kuivõrd tehing on tühistatud, tuleb sõidukite eest tasutu (26 680 eurot) hagejale välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastus
Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja selgitas, hageja madala krediidireitingu tõttu ei olnud hagejal võimalik võtta liisingusse autosid, mida hageja äritegevuses vajas. Kostja väiteil sõlmis ta hagejaga lepingud, mille sisuks oli hageja arvel, kuid kostja nimel sõidukite liisingu vahendamine. Kostja ei pidanud sõlmima ega
sõlminud liisinguandjaga kapitalirendilepinguid, nagu väidab hageja, vaid kasutusrendilepingud. Kostja võttis endale kohustuse sõlmida liisinguandjaga leping ja anda sõidukid hageja valdusesse. Hageja pidi tasuma kostjale liisingumakseid ja tasu liisingu vahendamise eest.
10.Kasutusrent ei võimalda sõiduki omandamist, mistõttu on vale hageja väide, et kostja lubas hagejale liisinglepingu täitmise lõpuks sõidukite üleandmist hagejale. Hagis nimetatud sõidukid ei olnud kunagi kostja kasutuses ning ei läinud kostja omandisse. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja liisis hageja palvel hageja kasutusse andmiseks sõidukid Audi A6 Allroad ja Audi A6 Avant. Pooled ei vaidle selle üle, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema kostjale makseid esimese liisingusissemakse katteks ning ka hilisemate maksete katteks, kusjuures kostjal oli õigus lisada maksetele omapoolne liisinguvahendustasu.
13.Pooled vaidlevad järgneva üle:
kas kostja pidi hagejale vahendama kasutus- või kapitalirendi lepinguid ja kas kostja pidi hagejale lepingu lõppemisel üle andma sõidukite omandi või tegema võimalikuks selle ülemineku hagejale;
kas kostja viis hageja eksitusse ja tehingud on pettuse tõttu kehtivalt tühistatud;
mis summades tegi hageja kostjale makseid ja mille katteks;
kas kostja on lepingut rikkunud ja tekitanud hagejale kahju.
Liisingulepingute kvalifikatsioon
14.Hagi kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja omandab liisingulepingute alusel hageja palvel tema poolt määratud sõidukid. Hageja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe, mille sisuks oli sõiduki liisingu vahendamine. Kostja ei vaidle vastu väitele, et vahendas hagejale liisingulepinguid. Kostja vaidleb vastu, et sõidukite omandamiseks sõlmiti liisinguleping, mis oleks võimaldanud saada lepingu lõppemisel endale liisinguesemete omand. Kostja väidab, et pidi sõlmima ja sõlmis hageja palvel kasutusrendi lepingud.
15.Kohus selgitas pooltele, et liisinguleping võib olla kapitalirendileping (omand jääb peale lepingu lõppemist liisinguvõtjale) või kasutusrendileping (omand ei lähe liisinguvõtjale üle). Hagi lisast 16 nähtuvalt (kd I, tlk 19) on Audi A6 Allroad liisingulepingu näol tegu kasutusrendilepinguga – lepingu esimese lehekülje alt teises lõigus on märgitud, et lepingu lahutamatuks osaks on kasutusrendi üldtingimused juriidilistele isikutele. Teise sõiduki osas ei ole liisingulepingut kohtule esitatud. Olenemata sellest, milline leping liisinguandjaga sõlmiti, on käesolevas asja eeskätt oluline, milles leppisid omavahel kokku hageja ja kostja – mis liiki liisinguleping pidi vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele kostja ja liisinguandja vahel sõlmitama. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama, millistel tingimustel ta kostjaga kokkuleppe sõlmis, sh et sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi saama liisitud auto omanikuks ja omandi lepingu lõppemisel hagejale üle andma (kohtu selgituskiri, kd II, tlk 1, 2). Hageja selliseid tõendeid kohtule ei esitanud. Hageja soovis tõendada asjaolu liisinguandjale esitatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise/vara väljaostu taotlusega (kd II, tlk 11). See tõend ei tõenda, et tegu oli
kapitalirendilepinguga – see tõendab pelgalt kostja soovi sõiduk välja osta. Seega on tõendamata hageja väide, et kostja lubas sõlmida tema huvides kapitalirendilepingu, mille täitmise järgselt läheks sõidukite omand hagejale üle. Pettus ja tehingute tühistamine
16.Hageja leidis, et kostja on teda petnud ja tahtlikult esitusse viinud. Hageja väiteil lubas kostja talle, et võimaldab peale liisinglepingute lõppemist saada hagejal sõidukite omanikuks. Hageja esitas hagis pettusele tuginedes tehingu tühistamise avalduse. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 93 lg-s 1 on sätestatud, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 94 lg-s 1 on sätestatud, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
17.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud tehingu tühistamise materiaalsete eelduste esinemist. Kohus selgitas eelnevalt, et tõendamata on hageja väide, et kostja lubas sõlmida tema huvides kapitalirendilepingu, mille täitmise järgselt läheks sõidukite omand hagejale üle. Seega ei ole hageja ka tõendanud, et kostja oleks teda viinud eksitusse või teda petnud. Vastupidi – hageja ise on esitanud tõendid, et kostja on AS-ga L sõlmitud lepingu talle tutvumiseks saatnud (kd I, tlk 6). Hagi lisast 16 – hageja enda esitatud tõendist nähtuvalt (kd I, tlk 19) on Audi A6 Allroad liisingulepingu näol tegu kasutusrendilepinguga – lepingu esimese lehekülje alt teises lõigus on märgitud, et lepingu lahutamatuks osaks on kasutusrendi üldtingimused juriidilistele isikutele. Seega hageja oli teadlik või pidi teadlik olema nii enne lepingu sõlmimist (poolte e-kirjavahetus august 2018, kd I, tlk 6) kui uuesti alates liisingulepingu sõlmimisest (november 2018, tlk 19-21), et tegu on kasutusrendi lepinguga. Sõiduki Audi A6 Avant (reg-nr XXX) osas ei ole kohtule tõendeid esitatud, kuid kohus on selgitanud, et poolte kokkuleppe sisu ja pettust pidi tõendama hageja. Hageja selliseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Hageja eksitusse viimine või petmine on tõendamata. Alusetu rikastumine
18.Hageja on esitanud nõude alusetule rikastumisele tuginedes.
19.Hageja tugines esmalt sellele, et tal on tekkinud kostja vastu nõue alusetu rikastumise alusel, kuivõrd tema ja kostja vaheline leping on eksimuse/pettuse tõttu kehtetu. Kuivõrd kohus tuvastas, et tehing ei olnud kehtetu, ei saa kohus rahuldada hageja nõuet sel alusel aluseturikastumise sätete järgi.
20.Täiendavalt analüüsib kohus, kas tehingu kehtivuse korral võivad esineda alusetu rikastumise eeldused, et nõuet osaliselt või täielikult rahuldada. VÕS § 1028 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui
kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 peavad seega esinema järgmised eeldused: (1) võlgnik on rikastunud võlausaldaja arvel, (2) rikastumine on toimunud võlausaldaja soorituse kaudu (mingi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena), (3) võlausaldaja soorituseks puudus õiguslik alus (kohustust ei ole olemas, seda ei teki või see langeb hiljem ära), (4) puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 nimetatud nõuet välistavad asjaolud.
21.VÕS § 1028 lg 1 esimese eeldusena peab kostjale olema midagi üle antud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on teinud kostjale makseid.
22.VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise teise eeldusena peab kohus tuvastama, et rikastumine on toimunud võlausaldaja soorituse kaudu (mingi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena). Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 3-2-1-122-14, p 10; RKTKo 2-16-461, p 15.1, RKTKo 2-18-7948, p 20), et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjale makseid nende vahel sõlmitud liisingulepingu vahendamise kokkuleppe alusel (hageja või temaga seotud äriühingute poolt tehtud pangaülekannetega).
23.Kolmanda eeldusena peab kohus tuvastama, et võlausaldaja soorituseks puudus õiguslik alus (kohustust ei ole olemas, seda ei teki või see langeb hiljem ära). Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et kohustust ei ole olemas, see ei tekkinud või see langes ära. Kohus leiab, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise kolmas eeldus on täitmata ja hagi ei ole võimalik alusetu rikastumise sätete alusel rahuldada.
24.Hageja selgitab, et tegi 2018 novembris kostjale vastavalt poolte kokkuleppele esimese sissemakse 7 980 eurot. Kostja vaidleb sellele väitele vastu, selgitades, et selle makse tegi hageja otse rendileandjale kasutusrendi esmase sissemaksena, tasudes 5 000 eurot kostja arveldusarvele (mille kostja sealt edasi liisinguandjale tasus) ja 2980 eurot tasus hageja otse liisinguandjale. Kohus tuvastas tõendite alusel, et esimese liisingumakse summaks oli 7980 eurot (kd II, tlk 57), hageja tasus kostjale 5000 eurot, mille kostja kandis edasi liisinguandjale (kd II, tlk 58-62).
25.Kuivõrd kohus tuvastas, et tegu oli kostja poolt hagejale vahendatud liisingulepingu esimese sissemaksega, oli raha üle kantud õiguslikul alusel.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et 2018 detsember kuni 2019 juuni tasus ta kostjale kokkuleppe alusel 600 eurot ning järgnevalt tasus hageja kostja väiteil juuli 2019 – veebruar 2020 700 eurot kuus. Kostja on esitanud enda väidete tõenduseks maksekorralduste koopiad, mis neid väiteid ka tõendavad. Hageja on hagis selgitanud, et tasus need maksed liisingumaksete hüvitamiseks ning liisingu vahendustasuks ja kindlustuse katteks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et need summad oleksid tasutud osaliselt või täielikult alusetult või suuremas summas, kui pooled kokku leppisid (lähtudes kohtu poolt tuvastatust, et hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingu vahendamise leping oli kehtiv).
27.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et nõuet ei saa rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.
Kahju hüvitamine
28.Kohati on hageja nimetanud enda poolt tasutud summasid ka kahjuks, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et kostja on tekitanud hagejale kahju, mille hüvitamist hageja saaks hagis ja hageja täiendavate menetlusdokumentides välja toodud asjaoludel nõuda Kohus ei rahulda hagi ka sel alusel. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
30.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab seega hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
33.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.